Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62022TN0123

    Kohtuasi T-123/22: 7. märtsil 2022 esitatud hagi – Ecocert India versus komisjon

    ELT C 207, 23.5.2022, p. 43–44 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
    ELT C 207, 23.5.2022, p. 28–29 (GA)

    23.5.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 207/43

    7. märtsil 2022 esitatud hagi – Ecocert India versus komisjon

    (Kohtuasi T-123/22)

    (2022/C 207/58)

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Hageja: Ecocert India Pte Ltd (Gurugram, India) (esindajad: advokaadid Y. Martinet, D. Todorova ja J. Sohm)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    —

    tühistada komisjoni 16. detsembri 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/2325, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/848 selliste kolmandate riikide loetelu ning selliste kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu, mida on tunnustatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõigetele 2 ja 3 mahepõllumajanduslike toodete importimiseks liitu, (1) artikkel 1 koostoimes I lisa punktiga 5 India suhtes selles osas, milles sellega jäetakse loetelust välja Ecocert India Private Limited selliste India tunnustatud kontrollorganite loetelust, kellel on akrediteering teostada kontrolle ja väljastada kontrollisertifikaate, millega antakse luba Indiast imporditud toodetele mahepõllumajanduslike toodetena liidus vabasse ringlusse laskmisele;

    —

    mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

    1.

    Esimene väide, et kostjal puudub pädevus arvata hageja välja India tunnustatud kontrollorganite loetelust.

    —

    Määruse (EÜ) nr 834/2007 (2) artikli 33 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 1235/2008 (3) artikli 7 kohaselt on kostja pädev koostama tunnustatud kolmandatest riikide loetelu, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisas. Üksnes pädev kolmanda riigi asutus saab anda kontrollorganile akrediteeringu või selle organi sealt loetelust välja arvata. Jättes hageja välja tunnustatud kontrollorganite loetelust, ületas kostja oma pädevust ning ta on rikkunud määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõiget 2 koostoimes määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikliga 7. Lisaks jõustusid sätted, millele kostja tugines määruse (EL) 2021/2325 puhul, nimelt komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1342 (4) artikli 3 punkt a, alles 1. jaanuaril 2022.

    2.

    Teine väide, et kostja on rikkunud olulisi menetlusnorme.

    —

    Kui kostja otsustas jätta hageja välja India kontrollorganite loetelust loetelu alusel, nagu see on avaldatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1235/2008 (tunnustatud kolmandad riigid) III lisas, jättis kostja hageja sõnul ta ilma igasugustest menetlustagatistes, kuna selle õigusliku aluse põhjal ei ole mingit võimalust, et konkreetsed kontrollorganid kuulataks ära enne, kui nende kohta tehakse negatiivne otsus.

    3.

    Kolmas väide, et fakte on valesti hinnatud ja tõendeid valesti kontrollitud; kostja on määruse (EL) 2021/2325 vastuvõtmisega seoses teinud hindamisvea.

    —

    Kolmanda väite esimene osa: hageja väitel ei võtnud kostja arvesse asjaolu, et hageja ei olnud sündmuse toimumise ajal teadlik etüleenoksiidi kasutamisest fumigandina, et võidelda salmonella vastu.

    —

    Kolmanda väite teine osa: kostja ei teinud õigeid järeldusi asjaolust, et hageja võttis kõik vajalikud parandusmeetmed.

    —

    Kolmanda väite kolmas osa: kostja jättis hageja väitel võtmata arvesse karistusi, mille määras India pädev asutus APEDA.

    4.

    Neljas väide, et on rikutud selliseid õiguse üldpõhimõtteid nagu õiguspärase ootuse, proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõte.

    —

    Neljanda väite esimene osa: proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine, kuna hageja väljajätmine sertifitseeritud kontrollorganite loetelust oli ebaproportsionaalne võrreldes tuvastatud rikkumistega ning sellega ei võetud arvesse ajalist viivitust ja sobivaid parandusmeetmeid.

    —

    Neljanda väite teine osa: võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete rikkumine, kuna hageja väitel otsustas kostja diskrimineerival viisil jätta sertifikaadist ilma ainult teatud kontrollorganid, kuigi teised organid olid toime pannud samasuguseid rikkumisi, mistõttu tekkis ebaaus konkurents välismaa kontrollorganite vahel.

    —

    Neljanda väite kolmas osa: õiguspäraste ootuste põhimõtte rikkumine, hageja korduv lisamine kontrollorganite loetelusse alates 2006. aastast on tekitanud olukorra, milles on võimalik, et on tekitatud õiguspärane ootus, mida kostja on rikkunud; hageja jäeti välja India kontrollorganite loetelust ebaselge ja ootamatu õigusliku aluse põhjal.

    (1)  ELT 2021, L 465, lk 8.

    (2)  Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2007, L 189, lk 1).

    (3)  Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta (ELT 2008, L 334, lk 25).

    (4)  Komisjoni 27. mai 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1342, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 eeskirjadega teabe kohta, mida kolmandad riigid ning kontrolliasutused ja kontrollorganid peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõigete 2 ja 3 kohaselt saatma nende tunnustuse üle tehtavaks järelevalveks seoses imporditavate mahepõllumajanduslike toodetega, ning eeskirjadega sellise järelevalve tegemiseks võetavate meetmete kohta (ELT 2021, L 292, lk 20).

    Top