Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62018TN0240

    Kohtuasi T-240/18: 16. aprillil 2018 esitatud hagi – Polskie Linie Lotnicze „LOT“ versus komisjon

    ELT C 200, 11.6.2018, p. 46–47 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    201805250681897362018/C 200/592402018TC20020180611ET01ETINFO_JUDICIAL20180416464722

    Kohtuasi T-240/18: 16. aprillil 2018 esitatud hagi – Polskie Linie Lotnicze „LOT“versus komisjon

    Top

    C2002018ET4620120180416ET0059462472

    16. aprillil 2018 esitatud hagi – Polskie Linie Lotnicze „LOT“versus komisjon

    (Kohtuasi T-240/18)

    2018/C 200/59Kohtumenetluse keel: poola

    Pooled

    Hageja: Polskie Linie Lotnicze „LOT“ S.A. (Varssavi, Poola) (esindaja: advokaat M. Jeżewski)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta otsus C(2017) 8776 final asjas M.8672 (EASYJET / CERTAIN AIR BERLIN ASSETS);

    mõista kohtukulud välja komisjonilt;

    kohustada komisjoni tema kostja vastuses vastama hageja teatud küsimustele, mis puudutavad seda, kuidas uuriti kõnealuse koondumise mõju konkurentsile, ning esitama teatud tõendid, millel põhineb tema otsus.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

    1.

    Esimene väide, et komisjon on rikkunud EL lepingu sätteid ning selle lepingu rakendamiseks võetud norme, eeskätt määrust nr 139/2004/EÜ ( 1 ), kuna komisjon jättis tervikuna hindamata koondumise negatiivse mõju konkurentsile.

    2.

    Teine väide, et komisjon hindas koondumise mõju võimele osutada reisilennuteenuseid teatud lennujaamadest või teatud lennujaamadesse valesti, millega tegi koondumise hindamisel raske ja ilmse vea. Koondumise nõuetekohaselt läbi viidud analüütiline kontrollimine oleks pidanud tingima järelduse, et koondumise elluviimisel on teatud hulk negatiivseid tagajärgi konkurentsile, sealhulgas negatiivsem mõju konkurentsile kui koondumise ärajäämisel alternatiivse stsenaariumi korral.

    3.

    Kolmas väide, et komisjon rikkus horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniseid, kuna ta jättis kontrollimata, kas koondumisega saadud tõhususe kasv tasakaalustab koondumise negatiivset mõju konkurentsile.

    4.

    Neljas väide, et komisjon rikkus aluslepingute sätteid ja nende kohaldamiseks vastu võetud õigusnorme, kuna ta ei kehtestanud easyJetile kohustusi, mis oleksid võimaldanud vältida tõhusa konkurentsi märkimisväärset piiramist, mis on tingitud koondumisest.

    5.

    Viies väide, et komisjon rikkus aluslepingute sätteid ja nende kohaldamiseks vastu võetud õigusnorme, kuna ta jättis hindamata koondumise mõju siseturule seoses riigiabiga, mis eelnevalt anti Air Berlinile 15. augustil 2017 Saksamaa Liitvabariigilt saadud 150 miljoni euro suuruse laenu kujul. Kõnealune abi kiideti heaks komisjoni 4. septembri 2007. aasta otsusega C(2017) 6080 final, mis puudutab Saksamaa Liitvabariigi poolt Air Berlinile antavat riigiabi.

    6.

    Kuues väide, et komisjon rikkus ELTL artiklit 296, kuna ta ei põhjendanud piisavalt oma otsust, mis muu hulgas ilmneb sellest, et puudub asjaolude terviklik analüüs, arvesse ei ole võetud teatud hulka andmeid, mis on vajalikud koondumise kõigi konkurentsimõjude põhjalikuks hindamiseks, hinnatud ei ole selle koondumise mõju siseturule riigiabi kontekstis, mis varem oli antud Air Berlinile, ning sellise hinnangu andmata jätmiseks puuduvad põhjendused.


    ( 1 ) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT 2004, L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40).

    Top