This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62018CN0170
Case C-170/18 P: Appeal brought on 2 March 2018 by CJ against the judgment of the General Court (First Chamber) delivered on 13 December 2017 in Case T-692/16: CJ v European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC)
Kohtuasi C-170/18 P: CJi 2. märtsil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 13. detsembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-692/16: CJ versus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
Kohtuasi C-170/18 P: CJi 2. märtsil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 13. detsembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-692/16: CJ versus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
ELT C 301, 27.8.2018, p. 13–13
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
27.8.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 301/13 |
CJi 2. märtsil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 13. detsembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-692/16: CJ versus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
(Kohtuasi C-170/18 P)
(2018/C 301/17)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: CJ (esindaja: Δικηγόρος V. Kolias)
Teine menetlusosaline: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tervikuna tühistada Üldkohtu 13. detsembri 2017. aasta kohtuotsus T-692/16 CJ vs. ECDC (ECLI:EU:T:2017:894); |
|
— |
sellest tulenevalt, kui tuvastatakse, et apellatsioonkaebus on põhjendatud, tühistada uus lepingu ülesütlemise otsus, mis tehti 2. detsembril 2015, ja mõista apellandile välja töötasu ja rahaline hüvitis, mida ta nõudis Üldkohtus ja lisaks seadusjärgne intress; |
|
— |
mõista kõik esimese astme ja apellatsiooniastme kohtukulud välja ECDC-lt. |
Väited ja peamised argumendid
Esimene väide, mille kohaselt Üldkohus tõlgendas apellandi argumenti valesti, moonutas tõendeid ja tegi vea faktiliste asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel, kui ta asus seisukohale, et asjaolud ei olnud töölepingu ülesütlemise tühistatud otsuse tegemise ja töölepingu ülesütlemise uue otsuse tegemise vahelisel ajal oluliselt muutunud viisil, mis takistanuks ECDC-l teha tühistatud ülesütlemisotsuse asemele uut ülesütlevat otsust.
Teine väide, mille kohaselt Üldkohus tõlgendas apellandi väidet vääralt, ei esitanud piisavat põhjendust, tegi vea faktiliste asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel ja tõlgendas vääralt ELTL artiklit 266, kui ta leidis, et uus ülesütlev otsus ei olnud ELL artikli 5 lõike 4 alusel ebaproportsionaalne.
Kolmas väide, et Üldkohus tõlgendas res judicata ulatust liiga laialt.
Neljas väide, et Üldkohus:
|
— |
tõlgendas vääralt Avaliku Teenistuse Kohtu otsust liidetud kohtuasjades F-159/12 ja F-161/12 CJ vs. ECDC ning andis sellest lähtuvale res judicata’le liiga laia ulatuse; |
|
— |
tõlgendas vääralt personalieeskirjade artikli 22a lõiget 3, mis käsitleb teabe andjate kaitset, ja jättis sellele normile soovitud toime andmata. |
Viies väide, et Üldkohus tõlgendas vääralt ELi lepinguvälist vastutust käsitlevaid norme, ja teise võimalusena, et Üldkohus kvalifitseeris faktilised asjaolud vääralt, kui ta leidis, et vaidlustatud otsus ei olnud põhistatud viisil, mis tekitab apellandile mittevaralist kahju.