This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62017CN0668
Case C-668/17 P: Appeal brought on 28 November 2017 by Viridis Pharmaceutical Ltd against the judgment of the General Court (Second Chamber) delivered on 15 September 2017 in Case T-276/16, Viridis Pharmaceutical Ltd v European Union Intellectual Property Office (EUIPO)
Kohtuasi C-668/17 P: Viridis Pharmaceutical Ltd. 28. novembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. septembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-276/16: Viridis Pharmaceutical Ltd. versus EUIPO
Kohtuasi C-668/17 P: Viridis Pharmaceutical Ltd. 28. novembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. septembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-276/16: Viridis Pharmaceutical Ltd. versus EUIPO
ELT C 83, 5.3.2018, p. 10–11
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
5.3.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 83/10 |
Viridis Pharmaceutical Ltd. 28. novembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. septembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-276/16: Viridis Pharmaceutical Ltd. versus EUIPO
(Kohtuasi C-668/17 P)
(2018/C 083/16)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Viridis Pharmaceutical Ltd. (esindajad: advokaadid C. Spintig, S. Pietzcker ja M. Prasse)
Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Hecht-Pharma GmbH
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul langetada järgmise otsus:
1. |
tühistada Üldkohtu teise koja otsus, mis on vaidlustatud. |
2. |
suunata kohtuasi tagasi Üldkohtusse. |
3. |
mõista apellandi kohtukulud välja EUIPO-lt. Teise võimalusena: kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab kõnealuses apellatsioonkaebuses, et Üldkohus on vaidlustatus otsuses rikkunud korduvalt liidu kaubamärgimääruses (1) sätestatud õigusnorme.
Seejärel väidab apellant, et rikutud on kaubamärgimääruse artikli 58 lõike 1 punkti a esimeses lauses nimetatud esimest alternatiivset võimalust. Üldkohus rikkus õigusnormi kui ta lähtus sellest, et ravimi jaoks registreeritud ELi kaubamärgi õiguspärane kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui sellele on antud ravimeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohane luba. Üldkohus rikkus nimetatud õigusnormi ka sellega, et ta kvalifitseeris ELi kaubamärgi kliiniliste uuringute käigus kasutamise vastavalt direktiivi 2001/83/EL (2) artikli 8 lõike 3 punktile i kohustuslikult ettevõttesisesena ja seega mitte kaubamärgi tegelikuks kasutamiseks.
Lisaks väidab apellant, et rikutud on kaubamärgimääruse artikli 58 lõike 1 punkti a esimeses lauses nimetatud teist alternatiivset võimalust. Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta lähtus sellest, et ravimeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohase loataotluse ettevalmistamiseks tehtud kiinilisele uuringule ei saa viidata kaubamärgi kasutamata jätmise põhjendamiseks siis, kui kliiniline uuring viidi tegelikult läbi alles pärast kaubamärgi registreerimist ja/või ei viidud seda läbi piisavate rahaliste vahenditega kliinilise uuringu võimalikult kiiresti lõpuleviimiseks.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) nr 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).