Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62017CN0668

    Kohtuasi C-668/17 P: Viridis Pharmaceutical Ltd. 28. novembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. septembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-276/16: Viridis Pharmaceutical Ltd. versus EUIPO

    ELT C 83, 5.3.2018, p. 10–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    5.3.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 83/10

    Viridis Pharmaceutical Ltd. 28. novembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. septembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-276/16: Viridis Pharmaceutical Ltd. versus EUIPO

    (Kohtuasi C-668/17 P)

    (2018/C 083/16)

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Apellant: Viridis Pharmaceutical Ltd. (esindajad: advokaadid C. Spintig, S. Pietzcker ja M. Prasse)

    Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Hecht-Pharma GmbH

    Apellandi nõuded

    Apellant palub Euroopa Kohtul langetada järgmise otsus:

    1.

    tühistada Üldkohtu teise koja otsus, mis on vaidlustatud.

    2.

    suunata kohtuasi tagasi Üldkohtusse.

    3.

    mõista apellandi kohtukulud välja EUIPO-lt.

    Teise võimalusena: kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellant väidab kõnealuses apellatsioonkaebuses, et Üldkohus on vaidlustatus otsuses rikkunud korduvalt liidu kaubamärgimääruses (1) sätestatud õigusnorme.

    Seejärel väidab apellant, et rikutud on kaubamärgimääruse artikli 58 lõike 1 punkti a esimeses lauses nimetatud esimest alternatiivset võimalust. Üldkohus rikkus õigusnormi kui ta lähtus sellest, et ravimi jaoks registreeritud ELi kaubamärgi õiguspärane kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui sellele on antud ravimeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohane luba. Üldkohus rikkus nimetatud õigusnormi ka sellega, et ta kvalifitseeris ELi kaubamärgi kliiniliste uuringute käigus kasutamise vastavalt direktiivi 2001/83/EL (2) artikli 8 lõike 3 punktile i kohustuslikult ettevõttesisesena ja seega mitte kaubamärgi tegelikuks kasutamiseks.

    Lisaks väidab apellant, et rikutud on kaubamärgimääruse artikli 58 lõike 1 punkti a esimeses lauses nimetatud teist alternatiivset võimalust. Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta lähtus sellest, et ravimeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohase loataotluse ettevalmistamiseks tehtud kiinilisele uuringule ei saa viidata kaubamärgi kasutamata jätmise põhjendamiseks siis, kui kliiniline uuring viidi tegelikult läbi alles pärast kaubamärgi registreerimist ja/või ei viidud seda läbi piisavate rahaliste vahenditega kliinilise uuringu võimalikult kiiresti lõpuleviimiseks.

    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) nr 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

    Top