Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62017CN0644

    Kohtuasi C-644/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 17. novembril 2017 – Eurobolt BV

    ELT C 52, 12.2.2018, p. 18–19 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    12.2.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 52/18


    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 17. novembril 2017 – Eurobolt BV

    (Kohtuasi C-644/17)

    (2018/C 052/25)

    Kohtumenetluse keel: hollandi

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Hoge Raad der Nederlanden

    Põhikohtuasja pooled

    Kassatsioonkaebuse esitaja: Eurobolt BV

    Teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Financiën

    Eelotsuse küsimused

    1.

    a)

    Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et kaebaja võib liidu institutsiooni otsuse, mille rakendamine on liikmesriigi asutustele kohustuslik, õiguspärasuse vaidlustada viitega oluliste vorminõuete rikkumisele, aluslepingute või nende rakendamisel kohaldatavate õigusnormide rikkumisele või kaalutlusõiguse kuritarvitamisele?

    b)

    Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et liidu institutsioonid, kes osalesid otsuse vastuvõtmisel, mille kehtivus on liikmesriigi kohtus vaidlustatud, on kohustatud saatma kohtu nõudmisel sellele kohtule kogu nende käsutuses oleva teabe, mida nad võtsid kõnealuse otsuse tegemisel arvesse või oleksid pidanud arvesse võtma?

    c)

    Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et õigus tõhusale õiguskaitsevahendile hõlmab ka kohtu kõikehõlmavat kontrolli määruse (EÜ) nr 1225/2009 (1) artikli 13 kohaldamise tingimuste täidetuse üle? Kas põhiõiguste harta artiklist 47 tuleneb eelkõige see, et kohus võib täies ulatuses hinnata, kas asjaolud on täielikult välja selgitatud ja kas asjaomane õiguslik tagajärg võib selle alusel olla kohaselt põhjendatud? Kas põhiõiguste harta artiklist 47 tuleneb eelkõige ka see, et kohus võib täies ulatuses hinnata, kas arvesse oleks pidanud võtma sellist asjaolu, mida otsuse vastuvõtmisel väidetavalt arvesse ei võetud, kuid mis võis tuvastatud asjaoludega seonduvat õiguslikku tagajärge mõjutada?

    2.

    a)

    Kas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõikes 2 sisalduvat mõistet „asjakohane teave“ tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka Euroopa Liidus asuva sõltumatu kaupade importija märkusi komisjoni järelduste kohta, mis on viidatud sätte tähenduses uurimise ese, kui komisjon andis importijale uurimisest teada, importija esitas komisjonile nõutud teabe ja pärast seda, kui talle anti selleks võimalus, esitas viivitamata oma märkused komisjoni järelduste kohta?

    b)

    Kui küsimusele 2a vastatakse jaatavalt: Kas kõnealune importija saab esitada määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 2 rikkumise väite, kui tema märkusi ei esitata viidatud sättes nimetatud nõuandekomiteele vähemalt kümme tööpäeva enne komitee istungit?

    c)

    Kui küsimusele 2b vastatakse jaatavalt: Kas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 2 kõnealuse rikkumise tagajärjel on viidatud otsus õigusvastane ja tuleb jätta kohaldamata?


    (1)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2009, L 343, lk 51).


    Top