—

komisjoni järeldus on õigusvastane, kuna ta kohaldab täiesti uudset ja ebaõiget õiguslikku kriteeriumi. See sõltub eelkõige „märkimisväärse stiimuli” maksmisest, mis hageja sõnul ei tulene olemasolevast kohtupraktikast ja mis on õiguslikult väär;

—

komisjoni lähenemisviis ei tunnusta ega taga mitte ainult konkurentsiõiguse eesmärke, vaid ka patendiõiguse ja kaasaegse tsiviilmenetluse eesmärke. Hageja sõnul oleks komisjon pidanud hindama eesmärgil põhineva piirangu küsimust seonduvate piirangute teooria alusel ja/või viidates kohtuotsuses Wouters tunnustatud põhimõtetele. Need vead kujutavad endast õigusnormi rikkumist.

—

tema väidetav rikkumine oli uudne ja selle eest ei saa karistust määrata; teise võimalusena oleks tulnud määrata vaid sümboolne trahv;

—

trahv ei kajasta hageja väidetava rikkumise suhtelist raskust ja kestust ning see on ebaõiglane;

—

komisjon ei võtnud arvesse hageja poolt Servier’le üle antud intellektuaalomandi legitiimset väärtust;

—

komisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet võrreldes Krkale määratud trahviga.