This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52020DC0037
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Commission Work Programme 2020 A Union that strives for more
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Komisjoni tööprogramm 2020 Liit, mis seab kõrgemad sihid
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Komisjoni tööprogramm 2020 Liit, mis seab kõrgemad sihid
COM/2020/37 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.1.2020
COM(2020) 37 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Komisjoni tööprogramm 2020
Liit, mis seab kõrgemad sihid
1.Liit, mis seab kõrgemad sihid
Eelmise aasta Euroopa Parlamendi valimistel osales rekordarv valijaid, kes soovisid teha end kuuldavaks. Nad edastasid Euroopa institutsioonidele ja riigijuhtidele selge sõnumi, et meie põlvkonna ees seisvate probleemide lahendamisel tuleb tegutseda julgelt ja otsustavalt. Kodanikud ootavad liidult tulemusi valdkondades, mis on neile kõige olulisemad. Euroopa Komisjon on võtnud endale kohustuse sellele ootusele vastata, et luua liit, mis seab kõrgemaid sihte.
Kogu järgneval aastal ja eelseisval kümnendil on liidul ainulaadne võimalus juhtida Euroopa üleminekut õiglasele, kliimaneutraalsele ja digitaalsele ühiskonnale. Kahekordne üleminek, mis on nii ökoloogiline kui ka digitaalne, mõjutab meid kõiki: igat riiki, piirkonda ja inimest. See puudutab kogu ühiskonda ja majandust. Saame sellega hakkama ainult juhul, kui oleme õiglased ja arvestame kõigiga. Euroopa Liit saab kahekordsest üleminekust tulenevaid võimalusi täielikult ära kasutada ainult juhul, kui ühendame kogu oma jõu ja mitmekesisuse. Seejuures tuleb meil jätkuvalt võidelda võrdsuse eest ning kaitsta oma väärtusi ja õigusriiki.
Nendest eesmärkidest on lähtutud ka selle aasta tööprogrammis, mis on praeguse komisjoni koosseisu jaoks esimene. Tööprogrammis esitatakse kõige tähtsamad algatused, mis komisjon kavatseb teha oma ametiaja esimesel aastal, sealhulgas kohustused esimeseks sajaks päevaks. Algatused on seotud president von der Leyeni poliitilistes suunistes nimetatud kuue üldeesmärgiga. Samuti kajastuvad tööprogrammis Euroopa Parlamendi põhiprioriteedid ja Euroopa Ülemkogu strateegiline tegevuskava aastateks 2019–2024.
Meil on piisavalt põhjust olla optimistlikud ja tunda uhkust. Pärast aastatepikkust kriisi saab Euroopa nüüd suunata pilgu tulevikku. Käesolev tööprogramm on mõeldud raamistikuna edasisteks sammudeks ja võimaldab meil leida lahenduse varasematele lahkarvamustele.
Meil tuleb tegutseda üha ebakindlamas olukorras. Varjatud pinged, majanduslik ebakindlus, ägedad konfliktid ja sügavamad geopoliitilised suundumused mõjutavad praegust maailmakorda. Ebakindlust esineb mitte ainult ülejäänud maailmas, vaid ka meie oma maailmajaos. Vajadus tugeva ja üksmeelse Euroopa Liidu järele, mis ühendaks oma diplomaatilised, majanduslikud ja poliitilised vahendid, on selgem kui kunagi varem. Geopoliitilise komisjonina arvestame sellega ka oma tööprogrammis. Kõigil kavandatud meetmetel ja algatustel on tugev side välispoliitikaga.
Selleks et saavutada tulemusi, mis vastaksid kodanike suurtele ootustele ja meie endi seatud eesmärkidele, vajab Euroopa piisavaid vahendeid. Liidule on vaja uut pikaajalist eelarvet, mis oleks paindlik ning vastaks meie prioriteetidele ja probleemidele. Komisjon on juba esitanud oma ettepanekud, mis loovad selleks hea aluse ja mida vajaduse korral kohandatakse, kui see aitab saavutada meie eesmärke. Ta on valmis toetama Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et tagada tasakaalustatud ja ambitsioonikas pikaajaline eelarve 1. jaanuariks 2021. See võimaldaks meil juba esimesest päevast käivitada oma investeerimis- ja rahastamisprogrammid.
Lisaks tuleb tulla toime senisest suuremate väljakutsetega. Selleks et Ühendkuningriik jääks ka pärast liidust lahkumist meie partneriks, liitlaseks ja sõbraks, tuleb meil pidada temaga läbirääkimisi uue partnerluse üle. Oleme valmis sõlmima partnerluse, mis erineb oma ulatuselt ülejäänutest ega piirdu kaugeltki ainult kaubandusega. Samas ei tohi selle ülesande raskust alahinnata. Kogu läbirääkimisprotsessi ajal tagab komisjon teiste ELi institutsioonide, liikmesriikide ja üldsuse jaoks maksimaalse läbipaistvuse, nagu seda tehti ka väljaastumislepingu läbirääkimiste puhul.
Oma ulatusliku tegevuskava elluviimisel juhindume ÜRO kestliku arengu tegevuskavast 2030. Selleks seame oma poliitika kujundamisel kesksele kohale ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Juhindume nendest eesmärkidest kõigis valdkondades, olgu tegu sise- või välispoliitikaga, ning pühendume kestlikule arengule nii liidu sees kui ka väljaspool. Seejuures kohandame Euroopa poolaasta tsüklit, et kaasata sellesse kestliku arengu eesmärgid, ja esitame oma lähenemisviisi nende eesmärkide üldiseks juhtimiseks ja saavutamiseks.
Tööprogrammis loetletud meetmete elluviimine nõuab eri institutsioonide koostööd. Nagu poliitilistes suunistes märgitud, võtab komisjon kindla kohustuse sõlmida erisuhted Euroopa Parlamendiga ja toetab sellega seoses parlamendile algatusõiguse andmist.
Lisaks toetutakse tööprogrammis üha enam strateegilisele tulevikusuundade analüüsile, mille kasutamine on möödapääsmatu. See tuleneb vajadusest saada täpsemat teavet pikaajaliste suundumuste ja oluliste muutuste kohta, mis kujundavad tulevikus meie elu ja tööd, muudavad meie majandust, keskkonda ja ühiskonda ning mõjutavad üleilmseid jõusuhteid ja meie strateegilist sõltumatust.
Toimuvate muutuste parema mõistmise ja ennetamise teel on meil võimalik töötada välja ja viia ellu poliitika, mis aitab Euroopal püsida esirinnas. Näiteks tuleb meil valmistuda selleks, kuidas eluea pikenemine ja maailma rahvastiku kasv mõjutavad loodusvarade kättesaadavust või rändevoogusid, pensione ja tervishoidu. Samal ajal tuleb paljudes ELi riikides pöörata tähelepanu rahvaarvu vähenemisele, sealhulgas maapiirkondade tühjenemisele.
Kujukaid näiteid sellest, kuivõrd tähtis on hankida võimalikult täpset teavet tekkivate ohtude ja võimaluste ning neid esile kutsuvate tegurite ja mõjuahelate kohta, leidub arvukalt. Strateegiline tulevikusuundade analüüsimine aitab meil valida pragmaatilisema ja pikaajalisema lähenemisviisi juhtpositsiooni saavutamiseks maailmas ja oma poliitika suunamiseks lähiaastatel.
Allpool ja tööprogrammi lisades loetletud peamised algatused annavad ülevaate meie eesmärkidest. Algatuste loetelu ei ole täielik ega lõplik ning lugemise hõlbustamiseks on algatused jaotatud kuue üldeesmärgi alla. See jaotus ei muuda kohustusi, mis president von der Leyen on pannud missioonikirjadega igale kolleegiumi liikmele. Komisjon reageerib kiiresti ka muudele probleemidele ja võimalustele, mis võivad aasta jooksul avalduda.
2.Kuue üldeesmärgi saavutamine
2.1.Euroopa roheline kokkulepe
Euroopa kõige pakilisem ülesanne, millega seonduvad nii kohustused kui ka võimalused, on säilitada maakera ja inimeste tervis. See on meie ajastu proovikivi. Üleilmne temperatuuri tõus, loodusvarade ammendumine ja jätkuv bioloogilise mitmekesisuse vähenemine koos metsatulekahjude, üleujutuste ja muude loodusõnnetuste sagenemisega ohustavad meie julgeolekut ja heaolu.
Meie vastus sellele on Euroopa roheline kokkulepe. Kokkulepe aitab meil jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni ja keskenduda samal ajal kohandumisele. See aitab meil kaitsta ja säilitada bioloogilist mitmekesisust, looduspärandit ja ookeane, millest oleneb sedavõrd suurel määral liidu heaolu. Seejuures muudab kokkulepe meie majanduse ja tööstuse uuenduslikumaks, ressursitõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks ning edendab ringmajandust. Euroopa roheline kokkulepe on meie uus majanduskasvustrateegia. See toetab töökohtade loomist ja parandab Euroopa üleilmset konkurentsivõimet. Selle saavutamises on omakorda väga tähtis roll meie uuel tööstusstrateegial, mis loob vajalikud eeldused nii ökoloogiliseks kui ka digiüleminekuks.
Euroopa roheline kokkulepe on tegevuskava, mis hõlmab poliitikat ja meetmeid, mida meil on vaja põhjalike muutuste tegemiseks kõigis valdkondades. Paljud neist viiakse ellu komisjoni ametiaja esimesel aastal ja moodustavad olulise osa käesolevast tööprogrammist.
Kokkuleppe keskmes on esimene Euroopa kliimaseadus, millega võetakse siduv eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Komisjon on teinud põhjaliku mõjuhinnangu ja analüüsinud liikmesriikide energia- ja kliimakavasid ning esitab nende põhjal uue ELi ettepaneku kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks 2030. aastaks. Euroopa Liit ei kehtesta üksnes ulatuslikke eesmärke iseendale, vaid jätkab ka rahvusvaheliste läbirääkimiste eestvedamist enne 2020. aastal Glasgow’s toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi, et suurimad heitetekitajad võtaksid endale suuremad kohustused.
Euroopa rohelise kokkuleppega nähakse ette meetmed kõigis majandusharudes. Näiteks esitab komisjon aruka sektorite integreerimise strateegia ja renoveerimislaine kava. Kestliku sinise majanduse edendamise raames esitab komisjon uue lähenemisviisi Euroopa avamere taastuvenergia potentsiaali ärakasutamiseks. See aitab inimestel saada taskukohase hinnaga puhast energiat ja suurendab energiavarustuse kindlust. Meie transpordisektori ajakohastamiseks ja keskkonnahoidlikuks muutmiseks esitab komisjon samuti üleüldise kestliku ja aruka liikuvuse strateegia.
Ülemineku käigus tuleb meil muuta ka oma kasutus-, tootmis- ja tarbimispõhimõtteid. Uus ringmajanduse tegevuskava aitab meil kujundada ümber oma tootmis- ja tarbimissüsteemi, et vähendada selle keskkonna- ja CO2-jalajälge.
Üks rohelise kokkuleppe eesmärke on ka võidelda bioloogilise mitmekesisuse ja elujõuliste ökosüsteemide muret tekitava vähenemisega, mis ohutab meie loodust, heaolu ja majandust. Selleks esitab komisjon uue ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030, et tagada meie kõigi jaoks väärtusliku looduskeskkonna säilimine ja kaitse. Kogu toiduainete tarneahelat hõlmava strateegiaga „Talust toidulauani“ toetatakse põllumajandusettevõtjaid, et nad saaksid pakkuda eurooplastele kestlikumal viisil kvaliteetset, toitvat, taskukohast ja ohutut toitu.
Auahnete eesmärkide ja põhjalike muutuste elluviimiseks vajab Euroopa piisavat rahastamist. ELi järgmisel pikaajalisel eelarvel on tähtis koht investeeringute suunamisel valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, ning Euroopa jaoks vajalike avaliku ja erasektori investeeringute kaasamisel. Aasta alguses esitas komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava, et tagada järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 1 triljon eurot kestlike investeeringute tegemiseks. Kava raames pakutakse erasektori fondidele riski maandamiseks InvestEU tagatist. Selleks et peavoolustada kestlikud investeeringud kogu finantssüsteemis, püütakse kestliku rahastamise uuendatud strateegiaga suunata erasektori kapitalivood ümber keskkonnahoidlikesse investeeringutesse. Samavõrd oluline on juurutada erasektori äriühingutes kestlik üldjuhtimine.
Meie maailmajao üleminek kliimaneutraalsusele saab toimuda ainult siis, kui see on õiglane ja arvestab kõigiga. Kedagi ei tohi sellest kõrvale jätta. Teatavatelt Euroopa osadelt ja majandussektoritelt nõuab see suuremaid kohandusi. Euroopa Liit peab vastavalt vajadusele liikmesriike toetama, et tagada neile üleminekuks vajalikud investeeringud. 2020. aasta alguses esitati ettepanek õiglase ülemineku mehhanismi ja selle juurde kuuluva õiglase ülemineku fondi loomiseks, millest abistatakse kõige rohkem mõjutatud piirkondi ja sektoreid. See aitab nimetatud piirkondadel ajakohastada ja mitmekesistada oma majandust ning leevendada ülemineku sotsiaalset ja majanduslikku mõju.
Kliima ja keskkonna kaitsmine on meie ühine kohustus. Meil kõigil tuleb anda sellesse oma panus ja eurooplased on väljendanud oma kindlat tahet muutustes osaleda. Kõik need jõupingutused on koondatud Euroopa kliimapakti, mis ühendab piirkondi, kohalikke kogukondi, kodanikuühiskonda, koole, ettevõtteid ja üksikisikuid.
2.2.Digiajastule vastav Euroopa
Digiüleminek mõjutab juba praegu kogu meie elu ja töötingimusi. See loob uusi võimalusi ühenduse pidamiseks, suhtlemiseks, ühiskonnaprobleemide lahendamiseks ja äritegevuseks. Euroopa Liidul on kõik eeldused pöörata digiüleminek enda kasuks ja haarata kõigis digivaldkondades juhtiv roll. Ta peab esimesena rakendama kõige suurema potentsiaaliga tulevikutehnoloogiaid, tagades samal ajal inimliku, eetilise ja väärtustel põhineva lähenemisviisi.
Uus Euroopa andmestrateegia võimaldab meil täielikult ära kasutada isikustamata andmeid, millel on tohutu väärtus, sest need kujutavad endast digimajanduse tingimustes üha kasvavat ja taaskasutatavat ressurssi. Komisjon avaldab ka valge raamatu tehisintellekti kohta, et toetada selle arengut ja kasutuselevõttu ning tagada, et seejuures peetaks täielikult kinni Euroopa väärtustest ja põhiõigustest. Kui haarame kinni kõigist tehisintellekti pakutavatest võimalustest, oleme suutelised leidma uusi lahendusi vanadele probleemidele ja täitma kiiremini paljusid ülesandeid. Selleks et tehisintellekti arendamisel kehtiksid selgelt kindlaks määratud eetilised piirid, tuleb meil aga luua usaldusväärne raamistik.
Uue digiteenuste aktiga tugevdatakse digiteenuste ühtset turgu ja aidatakse tagada väiksemate ettevõtete jaoks vajalikud võrdsed tingimused ja õiguskindlus. Kodanike ja nende õiguste, sealhulgas väljendusvabaduse kaitsmisel on meie jõupingutustes keskne koht.
Digitehnoloogiale üleminek ja küberturvalisus on ühe mündi kaks külge. Selleks et veelgi suurendada liidu üldist küberturvalisust, vaatab komisjon läbi võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitleva direktiivi. Esitame ka algatused, millega tugevdatakse digitaalse rahanduse vastupanuvõimet küberrünnakute suhtes, sealhulgas ettepaneku krüptoraha kohta.
Kui soovime kindlustada Euroopa strateegilist sõltumatust ja juhtrolli digivaldkonnas, tuleb meil parandada oma tööstus- ja innovatsioonivõimekust. Selleks esitab komisjon kõiki tahke hõlmava Euroopa uue tööstusstrateegia, millega toetatakse ökoloogilist ja digiüleminekut ning kaitstakse ausat konkurentsi. Seda strateegiat toetab VKEde strateegia, mis aitab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel tegutseda, kasvada ja laieneda. Eritähelepanu pööratakse meedia- ja audiovisuaalsektorile.
Digiajastule vastava Euroopa saavutamiseks on väga tähtis panna turud paremini teenima tarbijate, ettevõtete ja ühiskonna huve. Saame oma ainulaadsest ühtsest turust kasu vaid juhul, kui selle normidest peetakse tegelikkuses kinni. Seepärast esitab komisjon normide rakendamise ja nende täitmise tagamise parandamiseks ühtse turu tõkete aruande ja ühtse turu normide täitmise tagamise tegevuskava. Ühtlasi tuleb meil tagada aus konkurents ja võrdsed tingimused üleilmsetel turgudel. Valges raamatus välistoetustega tegelemise vahendi kohta käsitletakse võimalikke uusi vahendeid välistoetuste moonutava mõju korvamiseks ühtsel turul. See aitab valmistuda seadusandliku ettepaneku esitamiseks 2021. aastal.
Võrguplatvormide kasutamine teenuste osutamiseks on avardanud töövõimalusi, näiteks paindliku tööaja kaudu. Samal ajal tekitab platvormitöö üha enam ebakindlust sellistes küsimustes nagu töötaja staatus, töötingimused, õigus sotsiaalkaitsele, esindamine ja kollektiivlepingud. Seetõttu esitame järgmisel aastal ettepaneku, kuidas parandada platvormitöötajate töötingimusi.
Selleks et tegeleda üha suureneva oskuste lõhe ja muutuva töökorraldusega ning omada ja vallata Euroopa tasemel täielikult peamisi tehnoloogiaid, on väga tähtis investeerida digioskustesse. Need moodustavad koos digikirjaoskuse parandamisega ajakohastatud digiõppe tegevuskava aluse. Teatises teadusuuringute ja innovatsiooni tuleviku ning Euroopa teadusruumi kohta vaadeldakse, kuidas oleks võimalik paremini ühendada ressursse ning suurendada teadus-, innovatsiooni- ja teadmisvõimekust.
2.3.Inimeste hüvanguks toimiv majandus
Euroopa majandus on seitse aastat järjest kasvanud ning see suundumus peaks nii sel kui ka järgmisel aastal jätkuma. Tööhõive tase on rekordiliselt kõrge ja töötuse määr ei ole alates sajandivahetusest olnud sedavõrd madal. Mõnes liikmesriigis valitseb aga endiselt liiga suur tööpuudus ja vaesus. Ebavõrdsus püsib ja riigisisesed piirkondlikud erinevused on teravnenud. Eelkõige seoses üleilmse majanduse aeglustumisega silmapiirile ilmunud märgid osutavad, et ees seisavad märkimisväärsed väljakutsed.
Euroopal on ainulaadne sotsiaalne turumajandus, mis võimaldab ühendada sotsiaalse õigluse kestlikkuse ja majanduskasvuga. See toetab meie konkurentsivõimelist kestlikkust. Eelseisva kahekordse ülemineku raames muutub sotsiaalse mõõtme ja turumajanduse ühendamine senisest veelgi olulisemaks. Teatisega „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks“ algatas komisjon dialoogi ja konsultatsioonid, et valmistada ette Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava.
Lisaks esitab ta sotsiaalpartnerite ja kõigi asjaomaste sidusrümadega konsulteerides õigusakti ettepaneku ELi töötajate õiglase miinimumpalga kohta. Samal ajal austatakse riiklikke tavasid ja kollektiivläbirääkimisi. Euroopa töötuskindlustuse edasikindlustusskeemi ettepaneku eesmärk on toetada eelkõige ümberõppe kaudu inimesi, kellel on töö, ja kaitsta neid, kes on selle väliste šokkide tagajärjel kaotanud.
Järgmisel aastal esitatav Euroopa lastegarantii on oluline vahend, mille abil võideldakse vaesusega ja tagatakse lastele juurdepääs põhiteenustele. Selleks et pakkuda noortele vajalikke haridus-, koolitus- ja töövõimalusi, eraldab komisjon noortegarantiile rohkem vahendeid.
Pärast hiljutist finantskriisi oleme teinud märkimisväärseid edusamme ühisraha ala tugevdamiseks ning Euroopa majandus- ja rahaliidu kindlustamiseks. Siiski tuleb astuda veel olulisi samme. Komisjon vaatab läbi majanduse juhtimise raamistiku ja annab ülevaate eelarve-eeskirjade toimimisest viimastel aastatel. Läbivaatamisega algatatakse ulatuslikud konsultatsioonid liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega, et uurida võimalusi ELi majanduse juhtimise raamistiku parandamiseks.
Komisjon jälgib jätkuvalt, kuidas Bulgaaria ja Horvaatia täidavad vahetuskursi mehhanismiga ühinemiseks võetud poliitilisi kohustusi. Mehhanismiga ühinemine kujutab endast määravat etappi euro kasutuselevõtul.
Kapitaliturgude liidu tegevuskavaga püütakse paremini integreerida liikmesriikide kapitaliturgusid ning tagada kõikjal liidus kodanikele ja ettevõtetele võrdne juurdepääs investeeringutele ja rahastamisvõimalustele. See hõlmab ELi-siseste investeeringute kaitse tugevdamise algatust. Kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu väljakujundamisega seotud töö muutub pärast Ühendkuningriigi lahkumist aina tähtsamaks ja sellel on oluline koht euro rahvusvahelise rolli suurendamises.
Uue rahapesuvastase võitluse tegevuskava eesmärk on täiustada järelevalvesüsteemi ja tagada normide täitmine, et kindlustada Euroopa finantssüsteemi terviklikkus ja vähendada ebastabiilsuse ohtu.
Tehnika areng ja üleilmastumine on toonud kaasa uued ärimudelid. Need avardavad võimalusi, millega äriühingute tulumaksu rahvusvahelisel raamistikul tuleb sammu pidada. Selleks esitab komisjon teatise 21. sajandile vastava äriühingute maksustamise kohta, milles keskendutakse ühtse turu seisukohast olulistele maksustamisküsimustele. Teatist täiendab maksudest kõrvalehoidmise tegevuskava, mis aitab ühtlasi maksustamist lihtsustada.
Komisjon võtab vastu tolliliidu tegevuskava, millel on kolm põhieesmärki: tagada piiride kaitse, toetada eeskirjade täitmist ja parandada tolliliidu juhtimist. Samuti võtab komisjon vastu seadusandliku ettepaneku ühtse tolliliidese kohta, et tugevdada piiride kaitset ja lihtsustada ettevõtete jaoks haldusmenetlusi.
2.4.Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine
Alates teise maailmasõja lõpust on reeglitel põhineval mitmepoolsel süsteemil olnud tähtis roll rahu ja stabiilsuse tagamisel. Kuigi viimastel aastatel on seda süsteemi üha rohkem vaidlustatud, kohustub Euroopa ka edaspidi kaitsma reeglitel põhinevat maailmakorda ning seda ajakohastama ja täiustama, et see vastaks tänapäeva vajadustele. Samal ajal peab Euroopa mõtlema ja tegutsema geopoliitilisemalt, ühtsemalt ja tõhusamalt. Ta peab panustama liitudesse ja koalitsioonidesse, et edendada oma väärtusi, toetada ja kaitsta avatud ja õiglase kaubanduse kaudu Euroopa huve ning ühendada tugevamini oma sise- ja välispoliitika.
Kõikjal maailmas jääb keskne roll Euroopa diplomaatiale, mis aitab meil teha oma partneritega koostööd nii kahepoolsete suhete kui ka mitmepoolsete raamistike kaudu. Komisjon annab sellesse oma täieliku panuse, pidades sealhulgas oma pädevuse ja volituste piires läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks.
Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine eeldab tihedat koostööd meie naabrite ja partneritega. Selleks töötavad komisjon ja kõrge esindaja välja uue tervikliku Aafrika strateegia, millega tihendatakse majandussuhteid, luuakse töökohti mõlemas maailmajaos ning tugevdatakse üleüldiselt omavahelist partnerlust. Samal ajal püüab komisjon viia lõpule läbirääkimised, et sõlmida ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel uus partnerlusleping. Seda on vaja Cotonou lepingu asendamiseks, mis kaotab 2020. aasta veebruaris kehtivuse.
Lähemas naabruses kohustub Euroopa Liit tihendama partnerlust Lääne-Balkani riikidega, kuna tal on selle piirkonnaga palju ühist. Nii liidu kui ka Lääne-Balkani riikide jaoks on strateegiliselt väga tähtis, et ühinemisväljavaade oleks usutav. Seda kinnitab ka komisjoni panus 2020. aasta mais Zagrebis toimuvasse ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisse. Komisjon kutsub jätkuvalt alustama ühinemisläbirääkimisi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga. Selleks et hoida tempot, kavatseb ta pakkuda võimalusi ühinemisprotsessi täiustamiseks, sealhulgas laienemismetoodika kohandamise ja investeerimisraamistiku tugevdamise kaudu.
Euroopa on loonud tiheda partnerluse oma idapoolsete naaberriikidega, rajades jagatud demokraatia, jõukuse, stabiilsuse ja tugevdatud koostöö ühise ala. Nende oluliste suhete säilitamiseks ja jätkuvaks arendamiseks loome uue 2020. aasta järgse idapartnerluse, mille raames näeme ette uued pikaajalised poliitilised eesmärgid.
Euroopa Liit leiab, et vaba, õiglase ja avatud kaubanduse toimimiseks on vaja tugevat ja tõhusat Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO). Seepärast kavatseb komisjon juhtida rahvusvahelisi jõupingutusi WTO reformimiseks ja teha selleks partneritega koostööd. Nõuame tungivamalt eeskirju, mis oleksid õiglased ja tõhusad, mida saaks täitmisele pöörata ja mis tagaksid kõigile osalistele võrdsed tingimused. Selleks on komisjonil kavas käivitada pärast 2020. aasta juunis toimuvat järgmist WTO ministrite konverentsi ulatuslik algatus WTO reformimiseks, et saavutada terviklik kokkulepe.
Ühtlasi avaldame reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmiseks teatise Euroopa majandusliku ja finantssõltumatuse tugevdamise kohta. See toetub euro rahvusvahelise rolli suurendamisele. Samuti valmistatakse sellega ette järgmisel aastal kehtestatavat tugevamat sanktsioonide mehhanismi, mille eesmärk on muuta Euroopa kolmandate riikide eksterritoriaalsete sanktsioonide suhtes vastupidavamaks ja tagada tema enda sanktsioonide nõuetekohane täitmine.
Komisjon teeb nõukoguga tihedalt koostööd, et töötada välja inimõiguste ja demokraatia tegevuskava, milles keskendutakse ELi juhtrollile inimõigustega seotud nõuete kehtestamisel ja rahvusvahelise humanitaarõiguse kaitsmisel. Ta esitab ka tegevuskava, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist välissuhetes.
2.5.Euroopaliku eluviisi edendamine
Euroopalik eluviis põhineb meie väärtustel – solidaarsusel, võrdsusel ja õiglusel. See seisneb turvatunde, julgeoleku ja meelerahu tagamises, meie ühiskonna kõige haavatavamate liikmete kaitsmises ja kaasamise edendamises, ühistele probleemidele ühiste lahenduste leidmises, inimestele vajalike oskuste andmises ning nende tervisesse ja heaolusse investeerimises, aga ka tugevama, sidusama ja vastupidavama Euroopa ühiskonna rajamises.
Euroopa Liidul on tähtis koht selles, et aidata eurooplastel hoolitseda oma tervise eest. Tahame, et Euroopa võtaks juhtrolli vähktõvevastases võitluses. Komisjon esitab Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, mille eesmärk on toetada liikmesriikide jõupingutusi selle haiguse ennetamisel ja ravi parandamisel. Samuti algatab komisjon Euroopa ravimistrateegia, et tagada jätkuvalt ravimite kvaliteet ja ohutus ning tugevdada selle sektori üleilmset konkurentsivõimet. Euroopal tuleks samuti tagada, et kõik patsiendid saaksid kasu innovatsioonist, ent samal ajal tuleks tal seista vastu survele tõsta ravimihindu.
Euroopa eluviisi juurde kuulub ka oskuste, hariduse ja kaasamise edendamine. See annab inimestele vahendid ja teadmised, mis on vajalikud eduks ja täielikuks osalemiseks kahekordses üleminekus. Komisjon pühendub täielikult sellele, et muuta Euroopa haridusruum 2025. aastaks tegelikkuseks. Selleks on vaja elukestvat lähenemisviisi, alustades lastest ja lõpetades täiskasvanutega. Esitame uue Euroopa oskuste tegevuskava, et aidata kindlaks teha ja kõrvaldada oskuste nappust ning toetada ümberõpet. Samuti esitame integratsiooni ja kaasamise tegevuskava, millega tagatakse meie ühiskonna kõige haavatavamate liikmete kaitse.
Turvatunne ja meelerahu on eurooplaste jaoks üks olulisemaid põhiväärtusi. Meie eluviisi nurgakivi on aga laste kaitsmine. Seoses sellega sõnastab komisjon ELi strateegia, mis käsitleb tõhusamat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu.
Viimastel aastatel on tekkinud uued keerukad piiri- ja valdkonnaülesed julgeolekuohud, mis loovad vajaduse tihendada kõigi tasandite julgeolekukoostööd. Selleks et määrata kindlaks valdkonnad, kus liit saab pakkuda liikmesriikidele julgeoleku tagamisel lisaväärtust, alates terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastasest võitlusest ning hübriidohtude ärahoidmisest ja avastamisest kuni küberturvalisuse ja meie elutähtsate taristute vastupidavuse suurendamiseni, esitab komisjon ELi julgeolekuliidu uue strateegia. Komisjon suurendab ka Europoli volitusi politsei operatiivkoostöö tugevdamiseks.
EL on teinud alates 2015. aasta Euroopa rände tegevuskava vastuvõtmisest rände- ja piiriküsimustega tegelemisel suuri edusamme. Sellele tegevusele on vaja anda uut hoogu, mistõttu esitab komisjon uue rände- ja varjupaigapakti. See põhineb kogu rändeteed hõlmaval lähenemisviisil, kuna rände sise- ja välismõõde on omavahel lahutamatult seotud. Euroopa ühise varjupaigapoliitika reform moodustab olulise osa sellest terviklikust lähenemisviisist. Komisjon töötab välja vastupidavama, inimlikuma ja tõhusama rände- ja varjupaigasüsteemi, mis suurendab ühtlasi usaldust Schengeni vaba liikumise ala vastu.
2.6.Uus hoog Euroopa demokraatiale
Euroopa peab säilitama tugeva ja elujõulise demokraatia, sest sellest sõltub legitiimsus ja usaldus. Demokraatia kuulub koos põhiõiguste ja õigusriigiga liidu alusväärtuste hulka. Samal ajal ohustavad Euroopa demokraatiat mitmesugused sise- ja välistegurid.
Kujunenud olukorrale reageerimiseks esitab komisjon Euroopa demokraatia tegevuskava, et aidata suurendada meie demokraatia vastupanuvõimet ja tegeleda välise sekkumise ohuga Euroopa Parlamendi valimiste puhul. Eesmärk on võidelda väärinfoga ning õppida reageerima muutuvatele ohtudele ja manipuleerimisvõtetele, samuti toetada vabu ja sõltumatuid massiteabevahendeid.
Selleks et meie demokraatiat veelgi tugevdada, korraldatakse Euroopa tulevikku käsitlev konverents ehk ühine arutelu, milles löövad kaasa kodanikud, ELi institutsioonid ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi poliitikud. Komisjon esitas jaanuaris selle kohta oma ideed, et leppida Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kiiresti kokku konverentsi ulatuses, vormis ja eesmärkides.
Osa meie demokraatia tugevusest tuleneb meie otsustavusest õiguste ja õigusriigi kaitsmisel. See töö ei lõpe kunagi. Uue õigusriigi mehhanismi raames koostab komisjon esimese aastaaruande õigusriigi olukorra kohta, milles käsitletakse kõiki liikmesriike. See aitab tugevdada ELis õigusriigi põhimõtteid. Samuti esitab komisjon uue strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks, keskendudes teadlikkuse suurendamisele liikmesriikides.
Võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu alusväärtusi ning suurendab majanduskasvu ja sotsiaalset heaolu. Komisjon esitab soolise võrdõiguslikkus strateegia, et tegeleda peamiste probleemidega, millega naistel tuleb tänapäeval kokku puutuda, sealhulgas soolise vägivalla, majandusliku sõltuvuse ja tõketega tööturule juurdepääsul. Esitatakse ka ettepanekud palkade läbipaistvuse kohta.
Lisaks võtab komisjon meetmeid romade võrdõiguslikkuse ja parema kaasamise toetamiseks. Samuti esitatakse eraldi strateegia, et tagada kõikjal ELis LGBTI-inimeste võrdõiguslikkus. Kõige haavutavamate inimeste kaitsmisele tuleb alati pöörata eriti suurt tähelepanu. Selleks esitab komisjon ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegia.
Komisjon esitab ka aruande demograafiliste muutuste mõju kohta. Aruande koostamine moodustab osa tema tööst nende muutuste paremaks mõistmiseks ja neile reageerimiseks. Aruandes uuritakse, kuidas uus demograafiline olukord mõjutab kõiki valdkondi alates sotsiaal- ja regionaalpoliitikast kuni tervishoiu, rahanduse, digiühenduvuse, oskuste ja integratsioonini. Ühtlasi esitab komisjon maapiirkondi käsitleva pikaajalise visiooni ja rohelise raamatu vananemise kohta.
Komisjoni uues tarbijakaitse tegevuskavas viiakse valdkond kooskõlla tegelikkuse, eelkõige piiriüleste ja internetitehingutega. See võimaldab tarbijatel teha teadlikke valikuid ja aktiivselt toetada ökoloogilist ja digiüleminekut.
3.Selliste algatuste läbivaatamine, mis on esitatud eelmistel ametiaegadel, kuid milles Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole veel kokku leppinud
Selleks et suunata oma jõupingutused selleks ametiajaks seatud põhiprioriteetide saavutamisele, uuris komisjon hoolikalt kõiki ettepanekuid, mida Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole veel vastu võtnud, et anda hinnang sellele, kas tuleks jääda nende ettepanekute juurde, neid muuta või need tagasi võtta 1 . Hinnangu andmisel kontrollis komisjon, kas endiselt menetluses olevad ettepanekud vastavad tema üldeesmärkidele, kas need aitavad lahendada praegusi probleeme, kas neid on võimalik edukalt rakendada ja kas need kiidetakse tõenäoliselt lähitulevikus heaks. Samuti võttis komisjon hoolikalt arvesse parlamendi ja nõukogu väljendatud seisukohti.
Olles põhjalikult analüüsinud seadusandlikke ettepanekuid, mille suhtes parlament ja nõukogu ei ole veel kokkuleppele jõudnud, järeldas komisjon, et neist 32 tuleks tagasi võtta.
Ent ka nende ettepanekute puhul, mis on kavas tagasi võtta, jääb komisjon paljudel juhtudel täielikult kindlaks peamiste eesmärkide saavutamisele. Selliste ettepanekute puhul on kasulik aeg maha võtta, et kaaluda, milline on kõige tõhusam viis nende eesmärkideni jõudmiseks.
Kõik ettepanekud, mis komisjon kavatseb tagasi võtta, on loetletud IV lisas, kus on ka esitatud nende tagasivõtmise põhjus.
Enne ettepanekute tagasivõtmist esitab komisjon kavandatava loetelu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et nendega konsulteerida. Ülejäänud menetluses olevate algatuste hulgast on komisjon valinud välja need seadusandlikud algatused, millega tuleks 2020. aastal õigusloomeprotsessis tegeleda esmajärjekorras. Need algatused loetletud III lisas.
4.Parem õigusloome, poliitika kujundamine ning ELi õigusaktide rakendamine ja nende täitmise tagamine
Komisjon on esitanud ulatusliku tegevuskava, et investeerida koostöös teiste ELi institutsioonide, liikmesriikide, piirkondade ja kodanikuühiskonnaga inimestesse, keskkonda ja majandusse. Poliitika kujundamisel lähtume endiselt parema õigusloome põhimõttest. Komisjoni praegune koosseis kohustub töötama välja ja viima ellu poliitika, mis annab kohapeal käegakatsutavaid tulemusi ning teeb elu inimeste ja ettevõtete jaoks lihtsamaks. Vastavalt Euroopa rohelises kokkuleppes võetud kohustusele peetakse kõigi algatuste puhul kinni rohevandest „ära tekita kahju“.
Selleks et pidevalt parandada oma poliitika kujundamist, koostab komisjon muu hulgas esimese aruande tulevikusuundade kohta. Aruandes tehakse kindlaks olulisemad suundumused ja nende võimalik mõju poliitikale. See soodustab avalikku arutelu pikaajaliste strateegiliste küsimuste üle ja hõlmab soovitusi Euroopa seatud eesmärkide saavutamiseks. Samuti esitab komisjon parema õigusloome teatise. Ta püüab kasutada paremini ära hindamiste kaudu saadavat teavet, kaasata tulevikusuundade analüüsimise oma reguleerimisvahenditesse, kohaldada aktiivse subsidiaarsuse põhimõtet ja tõhustada kodanikega konsulteerimist.
Komisjon töötab välja ka põhimõttele „üks sisse, üks välja“ toetuva vahendi, et uute halduskohustuste kehtestamise korral vähendataks samavõrra inimeste ja ettevõtete, eriti VKEde muid halduskulusid selles poliitikavaldkonnas. Selle põhimõtte alusel ei saa siiski kehtestada vähem rangeid sotsiaalseid või keskkonnanõudeid ning seda ei kohaldata mehhaaniliselt. Selle eesmärk on tagada, et ELi õigusaktidest oleks kasu lõppkasutajatele ning et samas ei koormataks tarbetult kodanikke ega ettevõtteid, eriti VKEsid. Selleks peame ELi õigusaktide ettevalmistamisel lähtuma kasutaja vaatepunktist ja järjekindlalt tagama, et menetlused on vaikimisi digitaalsed.
Lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine nõuab tihedat koostööd kaasseadusandjate, liikmesriikide, piirkondade ja kohalike ametiasutustega. Selleks et täita oma lubadus tuua kodanikele ja ettevõtetele maksimaalselt kasu, hoidudes samal ajal tarbetust halduskoormust, loob komisjon tulevikukindluse platvormi. Selle platvormi kaudu ühendatakse liikmesriikide ametiasutuste, piirkondade, sotsiaalpartnerite, suur- ja väikeettevõtete, tarbijate ning tervishoiu, keskkonna ja muude valdkondade valitsusväliste organisatsioonide erialased teadmised. Platvorm kaalub võimalusi nõuete lihtsustamiseks, halduskoormuse vähendamiseks ja digivahendite kasutamiseks ning kontrollib õigusaktide tulevikukindlust.
Õigusakt saab täita oma eesmärki ainult juhul, kui seda rakendatakse ühetaoliselt. Sellest tulenevalt jälgib komisjon ka edaspidi tähelepanelikult kehtivate õigusaktide ülevõtmist ja kohaldamist. Ta peab liikmesriikidega dialoogi, et mõista paremini nende probleeme, leida lahendusi ja hoida sel viisil kokku aega ja maksumaksja raha. Juhul kui dialoog ei anna tulemusi, ei kõhkle komisjon vajaduse korral võtmast jõulisi ja tõhusaid meetmeid õigusaktide täitmise tagamiseks.
5.Kokkuvõte
Käesolev tööprogramm ja komisjoni ametiaja esimene aasta määravad kindlaks järgmise viie aasta visiooni, suuna ja tempo. Eriti olulised on esimesed sada päeva, mille jooksul tuleb eurooplastele näidata, et liit kavatseb vastata talle eelmise aasta valimistel pandud suurtele ootustele.
Kõigi tööprogrammis loetletud algatuste eesmärk on kokkuvõttes teenida eurooplasi: muuta nende elu lihtsamaks, tervis tugevamaks, ühiskond õiglasemaks, võimalused mitmekesisemaks ja kättesaadavamaks ning majandus tänapäevasemaks ja laiemaid eesmärke teenivaks. Ent on liidul võimalik nendest algatustest kasu saada ainult juhul, kui liikmesriigid ja liidu institutsioonid tegutsevad ühiselt selle nimel, et muuta ettepanekud õigusaktideks ja seejärel kohapeal tulemusteks. Komisjon kohustub otsusekindlalt tegema selleks koostööd nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukoguga.
Tööprogrammi elluviimisel pöörab komisjon samuti tähelepanu sellele, et selgitada oma tegevust ja võtta arvesse kodanike arvamusi, sealhulgas Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi kaudu. Sellel tööl on koos tulevikusuundade analüüsimisega tähtis koht otsuste tegemisel tulevaste prioriteetide, poliitikapõhimõtete ja tööprogrammide üle.
Kui kasutame ära kõik Euroopa tugevad küljed, lähendame kodanikke neid teenivale liidule ja tagame oma institutsioonide koostöö, on meil üheskoos võimalik haarata kinni järgmisel viiel aastal ja sellele järgneval ajal avanevatest võimalustest. Selleks et haarata juhtroll välispoliitikas, tuleb seada kõrgemad sihid sisepoliitikas.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.1.2020
COM(2020) 37 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Komisjoni tööprogramm 2020
Liit, mis seab kõrgemad sihid
I lisa. Uued algatused 1
|
Nr |
Poliitikaeesmärk |
Algatused |
|
Euroopa roheline kokkulepe |
||
|
1. |
Euroopa roheline kokkulepe |
Teatis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (muu kui seadusandlik, IV kv 2019);
|
|
2. |
Kestliku ülemineku rahastamine |
Kestliku Euroopa investeerimiskava (muu kui seadusandlik, I kv 2020);
Muid kui finantsaruandeid käsitleva direktiivi läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020) |
|
3. |
Komisjoni panus COP26-sse |
2030. aasta kliimaeesmärgi kava (muu kui seadusandlik, k.a mõjuhinnang, III kv 2020);
ELi uus metsastrateegia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020) |
|
4. |
Kestlikud toidusüsteemid |
Strateegia „Talust toidulauani“ (muu kui seadusandlik, I kv 2020) |
|
5. |
Süsinikuheite vähendamine energeetikasektoris |
Aruka sektorite integreerimise strateegia (muu kui seadusandlik, II kv 2020); Renoveerimislaine (muu kui seadusandlik, III kv 2020); Avamere taastuvenergia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020) |
|
6. |
Kestlik tootmine ja tarbimine |
Uus ringmajanduse tegevuskava (muu kui seadusandlik, I kv 2020); Tarbijate võimestamine keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuks (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, k.a mõjuhinnang, IV kv 2020) |
|
7. |
Keskkonnakaitse |
ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 (muu kui seadusandlik, I kv 2020);
8. keskkonnaalane tegevusprogramm (seadusandlik, ELTL art 192 lg 3, II kv 2020);
|
|
8. |
Kestlik ja arukas liikuvus |
Kestliku ja aruka liikuvuse strateegia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020); ReFuelEU Aviation – kestlikud lennukikütused (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 100 lk 2 ja/või art 192 lg 1, IV kv 2020); FuelEU Maritime – Euroopa keskkonnasäästlik mereruum (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 100 lg 2 ja/või art 192 lg 1, IV kv 2020) |
|
Digiajastule vastav Euroopa |
||
|
9.. |
Digiajastule vastav Euroopa |
Digiajastule vastava Euroopa strateegia (muu kui seadusandlik, I kv 2020); Digiõppe tegevuskava (ajakohastatud) (muu kui seadusandlik, II kv 2020) |
|
10. |
Tehisintellekti käsitlev Euroopa lähenemisviis |
Valge raamat tehisintellekti kohta (muu kui seadusandlik, I kv 2020); Euroopa andmestrateegia (muu kui seadusandlik, I kv 2020); Tehisintellekti, sealhulgas ohutust, vastutust, põhiõigusi ja andmeid, käsitleva valge raamatu järelmeetmed (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020) |
|
11. |
Digiteenused |
Digiteenuste õigusakt (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020) |
|
12. |
Küberturvalisuse suurendamine |
Võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitleva direktiivi (küberturvalisuse direktiiv) läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020) |
|
13. |
Digilahendused tarbijatele |
Mobiiltelefonide ja muude samalaadsete seadmete ühtsed laadijad (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, III kv 2020); Rändlusteenuse määruse läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020) |
|
14.. |
Euroopa uus tööstusstrateegia |
Tööstusstrateegia (muu kui seadusandlik, I kv 2020); Ühtse turu tõkete aruanne (muu kui seadusandlik, I kv 2020); Ühtse turu normide täitmise tagamise tegevuskava (muu kui seadusandlik, I kv 2020); VKEde strateegia (muu kui seadusandlik, I kv 2020); Valge raamat välistoetustega tegelemise vahendi kohta (muu kui seadusandlik, II kv 2020) |
|
15. |
Lennundusteenuste pakett |
Lennujaamatasude läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 100 lk 2, IV kv 2020); Lennundusteenuste osutamise läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 100 lg 2, IV kv 2020) |
|
16. |
Euroopa teadusruumi loomine |
Teatis teadusuuringute ja innovatsiooni tuleviku ning Euroopa teadusruumi kohta (muu kui seadusandlik, II kv 2020); Teatis programmi „Euroopa horisont“ teadus- ja innovatsioonimissioonide kohta (muu kui seadusandlik, IV kv 2020) |
|
17. |
Digitaalne rahandus |
Finantstehnoloogia tegevuskava, sealhulgas ELi integreeritud makseturu strateegia (muu kui seadusandlik, III kv 2020);
Õigusakt sektoriüleste finantsteenuste operatiiv- ja kübervastupidavusvõime kohta (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, III kv 2020) |
|
Inimeste hüvanguks toimiv majandus |
||
|
18. |
Sotsiaalne Euroopa |
Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks (muu kui seadusandlik, I kv 2020);
|
|
19. |
Majanduse juhtimine |
Majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamine (muu kui seadusandlik, I kv 2020) |
|
20. |
Kapitaliturgude liidu süvendamine |
Kapitaliturgude liidu tegevuskava (muu kui seadusandlik, III kv 2020); Investeerimisühingutele ja turukorraldajatele mõeldud õigusraamistiku läbivaatamine (MiFIDII ja MiFIR), sealhulgas kauplemiskoondteabe kasutuselevõtmine ELis (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 53 lg 1 ja art 114 lg 1, III kv 2020); Võrdlusaluste määruse läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114 lg 1, III kv 2020) |
|
21. |
Pangandusliidu loomise lõpuleviimine |
Rahapesuvastase võitluse tegevuskava (muu kui seadusandlik, I kv 2020); Kapitalinõudeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 114 (kapitalinõuete määrus) ja 53 (kapitalinõuete direktiiv), II kv 2020) |
|
22. |
Tõhus maksustamine |
21. sajandile vastav äriühingute maksustamine (muu kui seadusandlik, II kv 2020); Maksudest kõrvalehoidmise ning maksustamise lihtsustamise tegevuskava (seadusandlik ja muu kui seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 113 ja 115, II kv 2020) |
|
23. |
Tolliliidu pakett |
Tolliliidu tegevuskava (muu kui seadusandlik, II kv 2020); Ettepanek ühtse tolliliidese kohta (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 33 ja 114, III kv 2020) |
|
Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine |
||
|
24. |
Rahvusvaheline koostöö |
ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise lepingu allakirjutamine ja sõlmimine (seadusandlik, ELTL art-d 217 ja 218, III kv 2020) |
|
25. |
Finantssõltumatus |
Euroopa majandusliku ja finantssõltumatuse tugevdamine (muu kui seadusandlik, III kv 2020) |
|
26. |
Aafrika-strateegia |
Tervikliku Aafrika-strateegia loomine (muu kui seadusandlik, I kv 2020) |
|
27. |
Laienemine |
Ühinemisprotsessi tõhustamine – kindel ELiga ühinemise väljavaade Lääne-Balkani riikidele (muu kui seadusandlik, I kv 2020); Intensiivsem koostöö Lääne-Balkani riikidega – komisjoni panus ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisse (muu kui seadusandlik, II kv 2020) |
|
28. |
Idapartnerlus |
2020. aasta järgne idapartnerlus (muu kui seadusandlik, I kv 2020) |
|
29. |
Inimõigused, demokraatia ja sooline võrdõiguslikkus |
Inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) (seadusandlik ja muu kui seadusandlik, I kv 2020);
|
|
30. |
WTO reform |
WTO reformi algatus (muu kui seadusandlik, IV kv 2020) |
|
Euroopaliku eluviisi edendamine |
||
|
31. |
Oskuste, hariduse ja kaasamise edendamine |
Euroopa oskuste ajakohastatud tegevuskava (muu kui seadusandlik, I kv 2020);
Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava (muu kui seadusandlik, IV kv 2020) |
|
32. |
Uus rände- ja varjupaigapakt |
Uus rände- ja varjupaigapakt ning kaasnevad seadusandlikud ettepanekud (muu kui seadusandlik ja seadusandlik, ELTL art-d 78 ja 79, I kv 2020)
|
|
33. |
Euroopa julgeoleku tugevdamine |
Uus julgeolekuliidu strateegia (muu kui seadusandlik, II kv 2020);
Europoli volituste tugevdamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 88, IV kv 2020);
Inimkaubanduse kaotamist käsitlev uus ELi strateegia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020); ELi strateegia, mis käsitleb tõhusamat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu (muu kui seadusandlik, II kv 2020) |
|
34. |
Tervisekaitse |
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava (muu kui seadusandlik, IV kv 2020);
|
|
Uus hoog Euroopa demokraatiale |
||
|
35. |
Tarbijakaitse tegevuskava |
Uus tarbijakaitse tegevuskava (muu kui seadusandlik, IV kv 2020) |
|
36. |
Demograafiliste muutuste mõjuga toimetulek |
Aruanne demograafiliste muutuste mõju kohta (muu kui seadusandlik, I kv 2020);
|
|
37. |
Võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitlevad algatused |
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia (muu kui seadusandlik, I kv 2020) ja siduvad tasustamise läbipaistvuse meetmed (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 157, IV kv 2020);
|
|
38. |
Demokraatia |
Euroopa demokraatia tegevuskava (muu kui seadusandlik ja seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 224 ja 114, IV kv 2020) |
|
39. |
Euroopa tulevik |
Euroopa tuleviku teemalise konverentsi kujundamine (muu kui seadusandlik, I kv 2020) |
|
40. |
Õigusriik |
2020. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta (muu kui seadusandlik, III kv 2020) |
|
41. |
Põhiõigused |
Uus strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks (muu kui seadusandlik, IV kv 2020);
Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise aruanne (muu kui seadusandlik, II kv 2020);
|
|
42. |
Parem õigusloome |
Parema õigusloome teatis (muu kui seadusandlik, II kv 2020) |
|
43. |
Tulevikusuunad |
2020. aasta aruanne tulevikusuundade kohta (muu kui seadusandlik, II kv 2020) |
II lisa. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) algatused 2
|
Nr |
Pealkiri |
Lihtsustamise eesmärk/võimalikkus (lühike selgitus läbivaatamise REFITi eesmärgi kohta ning hindamise ja toimivuskontrolli lihtsustamise võimalikkus) |
|
Euroopa roheline kokkulepe |
||
|
1. |
Turustamisstandardite (ühise turukorralduse määrus, nn hommikusöögidirektiivid ja ühise turukorralduse teisesed õigusaktid) hindamine |
Turustamisstandardite hindamine võimaldab kontrollida eri õigusaktide sidusust ja leida võimalusi lihtsustamiseks. Hindamistulemused võiks võtta aluseks, et teha kindlaks vajadus turustamisstandarditega seotud regulatiivsete muudatuste järele. |
|
2. |
ELis kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete hindamine |
Geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete hindamine aitab kontrollida ELi kvaliteedikavade õigusraamistikku kuuluvate õigusaktide sidusust ja annab võimaluse kaaluda selle raamistiku täiustamise (ajakohastamise, lihtsustamise ja ühtlustamise) vajadust. Hindamistulemused võiks võtta aluseks, et teha kindlaks vajadus ELi kvaliteedikavadega seotud regulatiivsete muudatuste järele. |
|
3. |
Teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2020. aastat käsitlevate suuniste läbivaatamine |
Liikmesriigid võivad teatavatele elektri suurtarbijatele hüvitada osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemist tulenevatest suurematest elektrikuludest. Sellise hüvitamise eesmärk on minimeerida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski, mis tekib juhul, kui heitkogustega seotud kulud põhjustavad tegevuse üleviimise EList kolmandatesse riikidesse, kus puuduvad võrreldavad piirangud. Olemasolevad hüvitamist võimaldavad õigusnormid vaadatakse läbi, et tagada nende kooskõla uue heitkogustega kauplemise süsteemiga (2021–2030). (muu kui seadusandlik, k.a mõjuhinnang, IV kv 2020) |
|
4. |
Üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitleva määruse läbivaatamine |
Algatusega tagatakse, et üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitlev määrus on täielikult kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja liidu pikaajaliste süsinikuheite vähendamise eesmärkidega ning aitab kaasa sektorite ja turgude integreerimisele, energiavarustuse kindlusele ning konkurentsivõimele. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 170–171, IV kv 2020) |
|
5. |
Direktiivi 2011/65/EL (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) hindamine |
Direktiivi hindamisel kontrollitakse ainete kasutamise suhtes piirangute kehtestamise ja piirangutest erandite tegemise menetluse tulemuslikkust ja tõhusust. Samuti hinnatakse direktiivi sidusust muude ELi õigusaktidega ja selle asjakohasust nende suhtes, eelkõige pidades silmas kemikaalidirektiivi (REACH) ja ökodisaini direktiivi hindamist. |
|
6. |
Direktiivi 2000/53/EL (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) hindamine |
Direktiivi hindamisel kontrollitakse selle tulemuslikkust, tõhusust, sidusust muude õigusaktidega ja asjakohasust muude selliste laiemate poliitikaeesmärkide suhtes, mis on seotud näiteks ringmajanduse, plasti, ressursitõhususe ja toorainetega. |
|
7. |
Direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) hindamine |
Direktiivi hindamisel kontrollitakse selle tulemuslikkust, tõhusust, ELi lisaväärtust, sidusust muude õigusaktidega ja asjakohasust oluliste õhu-, vee- ja pinnasereostuse (põllumajandus)tööstuslike allikatega tegelemise suhtes. |
|
8. |
Võitlust ebaseadusliku raiega käsitlevate ELi õigusnormide (määrus (EL) nr 995/2010 (ELi puidumäärus) ja määrus nr 2173/2005 (FLEGT)) toimivuskontroll |
Toimivuskontrolli käigus hinnatakse mõlema määruse tulemuslikkust, tõhusust, ELi lisaväärtust, sidusust ja asjakohasust kogu maailmas ebaseadusliku raiega võitlemisel. Toimivuskontrolli käigus saadavad kogemused on kasulikud ka muude toorainete nõudluse poole meetmete hindamiseks. |
|
9. |
ELi patareidirektiivi läbivaatamine |
Nagu patareidirektiivi hindamis-/rakendusaruannetes järeldati, peaks läbivaatamise eesmärk olema pöörata rohkem tähelepanu ringlusele, parandada kestlikkust ja pidada sammu tehnoloogia arenguga. See on ette nähtud ka patareisid ja akusid käsitlevas strateegilises tegevuskavas. Direktiivi käsitlevate aruannete järelduste põhjal muudetakse direktiivi või koostatakse ettepanek uue määruse kohta, millega tunnistatakse direktiiv kehtetuks, eelkõige selleks, et võtta arvesse olelusringi lõppu ja kestlikkust käsitlevaid nõudeid. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, IV kv 2020) |
|
10. |
Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevate asjakohaste ELi õigusaktide toimivuskontroll |
Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on ained, mis muudavad endokriinsüsteemi (hormoonide) toimimist ja avaldavad negatiivset mõju inimeste või loomade tervisele. Neid aineid reguleeritakse mitmesuguste ELi meetmetega. Toimivuskontrolli käigus hinnatakse, kas nende meetmetega saavutatakse üldine eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda. Hinnatakse ELi õigusaktide tulemuslikkust, tõhusust, ELi lisaväärtust, sidusust ja asjakohasust, keskendudes kemikaalialase õigustiku sidususele. |
|
11. |
ELis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete suhtes kohaldatava turustamisstandardite määruse läbivaatamine |
Läbivaatamise käigus lihtsustatakse õiguslikku ülesehitust: kolm määrust, mis praegu käsitlevad ka vesiviljelustooteid, läbipaistvust ja tarbijale suunatud teavet, asendatakse ühe (ELi) määrusega. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 43, ühine kalanduspoliitika, IV kv 2020) |
|
12. |
Määruse (EL) 913/2010 (konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta) hindamine
|
Raudtee-kaubavedude suurendamine on transpordist pärineva CO2 heite vähendamist käsitlevas ELi poliitikas kesksel kohal, kuid sellega on probleeme. Raudtee-kaubaveokoridoride määruse eesmärk on täiustada koostööd ja koordineerimist koridoride puhul, millel on konkreetne potentsiaal rahvusvahelise raudtee-kaubaveo arendamiseks.
|
|
13. |
Direktiivi 2009/128/EÜ (mis käsitleb pestitsiidide säästvat kasutamist) läbivaatamine |
Hindamisel vaadeldakse muu hulgas, millist edu on direktiiv saavutanud pestitsiididest sõltumise vähendamisel ning pestitsiidide vähese riskiga ja kemikaalivabade alternatiivide kasutuselevõtmise stimuleerimisel. Kaalutakse ka lihtsustamise võimalikkust, näiteks pestitsiididega töötlemise seadmete kontrolli ja uute ametlikku kontrolli käsitlevate õigusnormide puhul. |
|
14. |
ELi loomade heaolu strateegia (2012–2015) hindamine |
Hindamisel vaadeldakse, mil määral on ELi loomade heaolu strateegia aidanud lihtsustada ELi loomade heaolu raamistikku, samuti kaalutakse edasise lihtsustamise võimalikkust, võttes arvesse valdkonna vajaduste muutumist. |
|
15. |
Taimekaitsevahendite lubamise ja pestitsiidide jääkide piirnormide hindamine |
Hindamine hõlmab määruse (EÜ) nr 1107/2009 (mis käsitleb taimekaitsevahendeid) ja määruse (EÜ) nr 396/2005 (mis käsitleb pestitsiidide jääkide piirnorme) kõikides liikmesriikides rakendamise ja toimimise hindamist alates nende kohaldamise algusest (vastavalt juuni 2011 ja september 2008). Selle tulemusel pakutakse välja võimalusi, kuidas täiustada nende määruste rakendamist, et lihtsustada või tugevdada praegust õigusraamistikku, nt vähendada viivitusi ja suurendada läbipaistvust, täiustada lubade tsoonisüsteemi ja parandada lubade vastastikust tunnustamist, edendada kestlikku taimekaitset, vähese riskiga lahuste kasutamist ja tõhusat riskide maandamist ning suurendada sidusust ja järjepidevust nende määruste ja muude ELi õigusaktide vahel. Hindamise käigus käsitletakse ka küsimusi, mis on tõstatatud 7. juunil 2017 vastu võetud mitmeotstarbelisi / mitmest allikast pärinevaid aineid – kloraati käsitlevas REFITi platvormi arvamuses XI.10.a ja 14. märtsil 2019 vastu võetud taimekaitsevahendite registreerimist käsitlevas REFITi platvormi arvamuses XI.22.a . |
|
16. |
Määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) hindamine seoses toitainelise koostise ning tervisealaste väidetega, mida esitatakse taimede ja neid sisaldavate valmististe kohta, ning taimede ja neid sisaldavate valmististe toidus kasutamise üldise õigusraamistiku hindamine |
Hindamise käigus käsitletakse küsimusi, mis on tõstatatud toitainelise koostise kindlaksmääramist käsitlevas REFITi platvormi arvamuses XI.11.a-b . Hinnatakse praeguse olukorra mõju (kui ELi tasandil ei ole toitainelist koostist kindlaks määratud). Kontrollitakse, kas toitaineline koostis on endiselt eesmärgipärane, põhjendatud ja asjakohane, et täita asjaomase määruse eesmärke. Hindamistulemusi oodatakse ka selleks, et käsitleda küsimusi, mille ettevõtjad on tõstatanud traditsiooniliste taimsete ravimite direktiivi kohta REFITi platvormi arvamuses XI.6.a-b . |
|
17. |
Toiduga kokkupuutuva materjali hindamine |
Hindamisel uuritakse toiduga kokkupuutuvat materjali käsitlevate kehtivate ELi õigusaktide kõiki aspekte, sealhulgas seda, kui asjakohane on vastavuskinnitus, mida praegu erimeetmete puhul ELi tasandil nõutakse. Hindamistulemuste põhjal kaalub komisjon, kas ELi tasandil on vaja täiendavaid meetmeid, võttes sealhulgas arvesse mitmesuguseid küsimusi, nagu see, mis on tõstatatud REFITi platvormi arvamuses XI.1a , milles soovitatakse näha ette ühine Euroopa nõue kõikide toiduga kokkupuutuva materjali liikide nõuetele vastavuse kinnituse esitamiseks. |
|
18. |
Direktiivi 2005/44/EÜ (ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel) hindamine |
Jõeteabeteenuste puhul kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et toetada siseveetranspordi ohutust, tõhusust ja keskkonnahoidlikkust. Direktiiv on jõeteabeteenuste osutamise ja rakendamise miinimumnõuete ja tehniliste kirjelduste raamistik, et tagada liikmesriikide IV või kõrgema klassi siseveeteede jõeteabeteenuste süsteemide ühtlustamine, koostalitlusvõime ja piiriülene ühilduvus. Hindamisel vaadeldakse direktiivi rakendamist ja sektori korralduslikku ja tehnoloogia, eelkõige digitehnoloogia arengut. Samuti hinnatakse, millistes valdkondades on võimalik lihtsustada direktiivikohaste ajakohastatud tehniliste kirjelduste koostamist. |
|
Digiajastule vastav Euroopa |
||
|
19. |
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) (eIDASe määrus) kohaldamise kohta |
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse (EL) nr 910/2014 kohaldamise kohta hiljemalt 1. juuliks 2020, nagu on ette nähtud määruse artikliga 49. Aruandes hinnatakse, mil määral vastab eIDASe raamistik endiselt eesmärgile, et saavutada kavandatud tulemusi ja mõju. Samuti võidakse kindlaks teha võimalikud edasised meetmed, millega õigusloome tulemuslikkust parandada. Komisjon korraldab hindamise kooskõlas parema õigusloome suunistega, kaasates ka avalikkust ja konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega. |
|
20. |
Elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise direktiivi (2014/61/EL) läbivaatamine |
Läbivaatamise eesmärk on vähendada tarbetut ja kulukat halduskoormust, mis võib võrkude kasutuselevõttu märkimisväärselt pidurdada ja edasi lükata. Selle eesmärk on praegust meedet täiustada, lihtsustades lube ja menetlusi või muutes ehitustööd kiiremaks, s.t koordineerides neid paremini teiste taristutöödega (teed, energia jne). See võib kujutada endast head võimalust uute õigusaktide koostamiseks, et vähendada sektori üldist halduskoormust. |
|
21. |
Siseturu ja piiriülese e-kaubanduse (asukohapõhise tõkestuse) määruse läbivaatamine |
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande määruse (EL) 302/2018 hindamise kohta hiljemalt 23. märtsiks 2020, nagu on ette nähtud määruse artikliga 9. Komisjon võtab seejuures arvesse määruse üldist mõju siseturule ja piiriülesele e-kaubandusele, sealhulgas eelkõige kauplejate võimalikku täiendavat haldus- ja rahalist koormust, mis tuleneb erinevatest tarbijalepinguõiguse süsteemidest. |
|
22. |
Soovituse 2011/711/EL (kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta) läbivaatamine |
Käimasoleva hindamise käigus hinnatakse üht peamistest poliitikavahenditest kultuuripärandiga seotud materjali digiteerimise, sellele veebipõhise juurdepääsu ja selle digitaalse säilitamise vallas. Eesmärk on koguda sidusrühmade arvamusi selle kohta, kas soovitust tuleks ajakohastada, et kajastada paremini avalikkuse vajadusi selles valdkonnas ja suurendada võimalusi kasutada Euroopa kultuuripärandit kodanike hüvanguks.
|
|
23. |
2012. aasta riigiabi eeskirjade ajakohastamise paketi, raudteede suuniste ja lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse toimivuskontroll |
Riigiabi eeskirjade ajakohastamise tulemusel kuuluvad praegu 96% uutest rakendatavatest abimeetmetest liikmesriikide asutuste pädevusse. See võimaldab liikmesriikidel neid kiiremini rakendada ning riigiabi kontroll saab olla „suurtes asjades suur ja väikestes asjades väike“. Käimasoleva toimivuskontrolli eesmärk on hinnata muu hulgas seda, mil määral on praegune kord aidanud halduskoormust vähendada ja kas riigiabi eeskirju oleks võimlik veelgi ühtlustada ja lihtsustada. |
|
24. |
Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse hindamine |
Käimasoleva vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse ja vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste hindamise eesmärk on eelkõige hinnata, mil määral on praegune kord saavutanud oma eesmärgi kohaldada üldist tõhusust suurendavate vertikaalsete kokkulepete suhtes „safe harbour“-põhimõtet, tagades seeläbi sidusrühmadele õiguskindluse ja väiksemad nõuete täitmisega seotud kulud. Sealhulgas tuleb kindlaks teha valdkonnad, kus praegune kord ei pruugi adekvaatselt arvesse võtta uusi turusuundumusi ega võimalikke puudujääke, mille võivad olla põhjustanud õiguskindlusetus ja asjaolu, et ELi liikmesriigid täidavad vertikaalseid norme erineval määral, ning mis on seetõttu suurendanud sidusrühmade jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid. |
|
25. |
ELi ühinemiskontrolli menetluslike ja kohtualluvusega seotud aspektide hindamine |
Käimasoleva hindamise käigus keskendutakse lihtsustamisele ja võimaluse korral bürokraatia vähendamisele, üleandmissüsteemi ühtlustamisele ja muudele tehnilist laadi täiustustele. Pidades silmas hiljutist arutelu ELi ühinemismääruses ette nähtud üksnes käibel põhinevate künniste tõhususe üle, püütakse hindamise käigus kontrollida ka seda, kas need künnised võimaldavad hõlmata kõiki tehinguid, mis võivad siseturgu mõjutada. |
|
26. |
Üldise grupierandi määruse sihtotstarbeline muutmine seoses ELi rahastamisprogrammidega |
Komisjon kavatseb sihtotstarbeliselt muuta grupierandi määrust seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga. Ettepanekuga tagatakse, et liikmesriikide vahenditest või liikmesriigi tasandil hallatavatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest pärinevat riiklikku rahastust ja keskselt hallatavaid ELi vahendeid on võimalik sujuvalt ühendada järgmistes valdkondades: InvestEU fondist toetatavad finantstooted; programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ raames kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, samuti programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastatavad projektid ja „Teaming“-meetmed ning Euroopa territoriaalse koostöö projektid. (III kv 2020) |
|
27. |
Konsortsiumide grupierandi määrus (konteinerlaevanduse ettevõtjate vaheliste koostöölepingute teatavate liikide puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 101 tehtav erand) |
Praeguse konsortsiumide grupierandi määruse pikendamine neljaks aastaks lihtsustaks ka edaspidi selle analüüsimist, kuidas konsortsiumid täidavad konkurentsieeskirju, ning vähendaks sõltuvust välisnõuannetest ja õigusabikulusid. (II kv 2020) |
|
28. |
Madalpingedirektiivi (2014/35/EL) hindamine |
Madalpingedirektiiv tagab, et teatavates pingevahemikes kasutatavad elektriseadmed pakuvad Euroopa kodanikele kõrgetasemelist kaitset ning saavad täit kasu ühtsest turust. Seda on kohaldatud alates 20. aprillist 2016. Hindamise eesmärk on kontrollida, kas direktiiv vastab oma eesmärkidele tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse seisukohast. Direktiivi tulemuslikkust käsitlevate järelduste alusel hindab komisjon, millised edasised sammud võivad olla vajalikud direktiivi tulemuslikkuse parandamiseks. |
|
29. |
Postiteenuste direktiivi (97/67/EÜ) hindamine |
Postisektoris on digiteerimise tõttu toimumas põhjalikud muutused. Postiteenuste direktiiv (97/67/EÜ) pärineb aastast 1997 ning vaadati läbi aastatel 2002 ja 2008. Direktiivi kohaldamise aruandele lisatakse hinnang selle kohta, kas direktiiv vastab endiselt eesmärgile ja on tulevikukindel. |
|
30. |
VKE määratluse hindamine |
Algatus hõlmab komisjoni soovitust mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (2003/361/EÜ). Soovituses on esitatud kriteeriumid (töötajate arv, käive/bilansimaht, sõltumatus), mille alusel otsustada, kas ettevõtja on VKE, ning seda on kohaldatud alates 1. jaanuarist 2005, kui sellega asendati soovitus 96/280/EÜ. Kuna soovitusele on viidatud rohkem kui sajas ELi õigusaktis, mis käsitlevad mitmesuguseid ELi poliitikavaldkondi, nagu riigiabi, tuleb soovituse asendamise korral ka neid viiteid arvestada. |
|
31. |
Masinadirektiivi (2006/42/EÜ) läbivaatamine |
Algatuse eesmärk on:
|
|
32. |
Tööstusdisainilahenduste kaitset käsitlevate ELi õigusaktide hindamine |
Hindamise eesmärk on analüüsida, mil määral on kehtivad ELi tootedisainilahenduste kaitset käsitlevad õigusaktid saavutanud oma eesmärgi tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse seisukohast, ning selle tulemusel antakse selge ülevaade, mil määral vastavad kehtivad õigusaktid veel oma eesmärgile. Selgitatakse välja võimalused registreerimismenetlust ühtlustada, et hõlbustada tootedisainilahenduste kaitse kasutuselevõttu ELis ning vähendada võimaluse korral ettevõtjate, projekteerijate ja VKEde kulusid ja halduskoormust. |
|
33. |
Juhiloadirektiivi (2006/126/EÜ) hindamine |
Järelhindamise käigus hinnatakse, mil määral on direktiivi tulemusel parandatud liiklusohutust, hõlbustatud vaba liikumist ja vähendatud pettusevõimalusi. Samuti vaadeldakse tehnika arengut, nt seoses sõidukite ja digiteerimisega (digiluba). |
|
Inimeste hüvanguks toimiv majandus |
||
|
34. |
Ühtsed ümardamisnormid (euromüntidega seotud viimaseid suundumusi käsitleva aruande (COM(2018) 787 final/2) järelmeetmed) |
Ühe- ja kahesendiste euromüntide kasutamise ja ühiste ümardamisnormide kasutuselevõtmise võimaluse hindamine. Võimaliku ettepanekuga nähtaks ette ühised ümardamisnormid, et lahendada ühe- ja kahesendiste euromüntide kasutamisega seotud probleemid (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 133, IV kv 2020) |
|
35. |
Ettevõtjate avaliku aruandluse toimivuskontroll |
Toimivuskontrolli eesmärk on hinnata, kas ettevõtjate korrapärast avalikku aruandlust käsitlevad ELi õigusaktid vastavad jätkuvalt sidusrühmade vajadusele ettevõtjate tegevuse ning selle tulemuste, riskide ja mõjuga seotud teabe järele. |
|
36. |
Narkootikumide lähteainetega kauplemist käsitlevate õigusaktide hindamine |
Narkootikumide lähteaineid käsitlevate määruste (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 hindamisel peetakse silmas nende eesmärki, milleks on luua narkootikumide lähteainetega kauplemise seire ja kontrolli süsteem, et vältida nende kõrvalesuunamist seaduslikust tarneahelast ebaseaduslike narkootikumide tootmisse. Lisaks nimetatud kahele määrusele hõlmab hindamine ka nendega seotud õigusakte: delegeeritud määrus (EL) 2015/1011 ja rakendusmäärus (EL) 2015/1013. |
|
37. |
Tolliküsimustes osutatavat vastastikust abi käsitleva määruse (EÜ) nr 515/97 hindamine |
Määrusega (EÜ) nr 515/97 tagatakse ELi tollialaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine. Alates määruse (EÜ) nr 515/97 läbivaatamisest aastal 2015 on toimunud muutusi (nagu uus andmekaitsekord, uued pettuseohud). Hindamise käigus kontrollitakse määruse (EÜ) nr 515/97 üldist toimimist, konsulteerides selleks ka sidusrühmadega. |
|
Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine |
||
|
38. |
ELi ja Euroopa – Vahemere piirkonna riikide (Tuneesia, Maroko, Egiptus, Jordaania, Alžeeria ja Liibanon) kuue assotsieerimislepingu kaubandussamba hindamine |
Hindamise käigus võib ilmneda võimalusi ühtlustada menetlusi ning vähendada võimaluse korral kulusid ja halduskoormust ning lihtsustada protsesse. Võimalikku kasu võidakse kasutada nende lepingute üle tulevikus uute läbirääkimiste pidamisel või muude riikidega sõlmitavate lepingute üle läbirääkimiste pidamisel. |
|
39. |
CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepingu rakendamise hindamine |
Hindamise käigus võib ilmneda võimalusi ühtlustada menetlusi ning vähendada võimaluse korral kulusid ja halduskoormust ning lihtsustada protsesse. Võimalikku kasu võidakse kasutada nende lepingute üle tulevikus uute läbirääkimiste pidamisel või muude riikidega sõlmitavate lepingute üle läbirääkimiste pidamisel. |
|
40. |
Piinamisvaba kaubandus |
Määruse (EL) 2019/125 (mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks) läbivaatamine.
|
|
Euroopaliku eluviisi edendamine |
||
|
41. |
Määruste (EÜ) nr 1901/2006 (pediaatrias kasutatavate ravimite määrus) ja (EÜ) nr 141/2000 (harvikravimite määrus) läbivaatamine |
Hindamine annab olulise panuse tulevasse ELi ravimistrateegiasse. Olemasolevate tõendite põhjal hinnatakse eraldi või koos harvikravimite ja pediaatrias kasutatavate ravimite määruste tugevusi ja nõrkusi. Hindamisel keskendutakse muu hulgas täitmata ravivajadustele vastavatele toodetele ja sellele, kuidas on kasutatud kehtivate õigusaktidega ette nähtud stiimuleid. |
|
Uus hoog Euroopa demokraatiale |
||
|
42. |
Komisjoni ettepanek direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid) läbivaatamise kohta |
Direktiivi käimasoleva hindamise käigus keskendutakse saavutatud edule ning asjaomastele kuludele ja kasule. Samuti keskendutakse sellele, kas direktiivi algsed eesmärgid ja vahendid on kooskõlas praeguste vajadustega ning kas ELi sekkumine on toonud kasu, samuti jälgitakse, kuidas direktiiv toimib koos muude õigusaktidega. Hindamise tulemuste põhjal tagatakse läbivaatamisega tarbijate parem teavitamine ja tarbijakrediidist arusaamine, võttes arvesse selliste toodete pakkumise digiteerimist. Eesmärk on tagada tarbijatele parem kaitse (eriti interneti kaudu pakutava) vastutustundetu laenuandmise eest. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020) |
|
43. |
Komisjoni ettepanek direktiivi 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust) läbivaatamise kohta |
Käimasoleva hindamise käigus hinnatakse, kas algsed eesmärgid on saavutatud, kuidas direktiiv toimib kulude-tulude, koormuse vähendamise ja lihtsustamise seisukohast ning kuidas direktiiv toimib koos muude jaefinantsteenuste, tarbijakaitse ja andmekaitse valdkonna õigusaktidega. Analüüsitakse, kas direktiivi vahendid on kooskõlas algsete ja praeguste vajadustega, ning hinnatakse direktiivi ELi lisaväärtust. Hindamise tulemuste põhjal tagatakse läbivaatamisega jaefinantstoodete parem mõistmine, võttes arvesse selliste toodete pakkumise digiteerimist. Eesmärk on tagada tarbijatele parem kaitse (eriti interneti kaudu pakutava) vastutustundetu laenuandmise eest. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020) |
|
44. |
Direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) läbivaatamine
|
Algatusega käsitletakse tooteohutuse küsimusi, mis tulenevad uutest tehnoloogiatest, tegeletakse vajadusega võtta veebimüügi vallas rohkem konkreetseid meetmed, ajakohastatakse tooteohutuse üldist õigusraamistikku ning pidades silmas määrust (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta, kaotatakse ühtlustatud toodete ja ühtlustamata toodete turujärelevalvega seotud erinevused. Läbivaatamisega tõhustatakse ka toodete tagasinõudmise protsessi ja uute tooteohutuse riskide käsitlemist. See peaks tugevdama liikmesriikide täitmise tagamise volitusi eelkõige impordikontrolli puhul. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020) |
III lisa. Prioriteetsed menetluses olevad ettepanekud 3
|
Nr |
Täielik pealkiri |
Viited |
|
Euroopa roheline kokkulepe |
||
|
1. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi |
COM(2019) 38 final
|
|
2. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas |
COM(2018) 368 final
|
|
3. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta |
COM(2018) 277 final
|
|
4. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest |
COM(2017) 275 final
|
|
5. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 866/2004 (ühinemisakti protokolli 10 artiklis 2 sätestatud korra kohta) põllumajandustooteid ja toiduaineid käsitlevate kvaliteedikavadega hõlmatud kaupade osas |
COM(2015) 380 final
|
|
6. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust 1829/2003/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata |
COM(2015) 177 final
|
|
7. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse InvestEU programm |
COM(2018) 439 final
|
|
8. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013 |
COM(2018) 466 final
|
|
9. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (Euratom) nr 1368/2013 |
COM(2018) 467 final
|
|
10. |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised |
COM(2018) 445 final
|
|
11. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 |
COM(2018) 385 final
|
|
12. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 |
COM(2018) 390 final
|
|
13. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 |
COM(2018) 393 final
|
|
14. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks |
COM(2018) 394 final
|
|
15. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 |
COM(2018) 392 final
|
|
16. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega, samuti määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal |
COM(2019) 581 final
|
|
Digiajastule vastav Euroopa |
||
|
17. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) |
COM(2017) 548 final
|
|
18. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol |
COM(2013) 130 final
|
|
19. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (uuesti sõnastatud) |
COM(2013) 410 final
|
|
20. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Liidu lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiseeskirjade kohta |
KOM(2011) 827 lõplik
|
|
21. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol |
COM(2017) 282 final
|
|
22. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta |
COM(2017) 647 final
|
|
23. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ |
COM(2018) 639 final
|
|
24. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust |
COM(2019) 208 final
|
|
25. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/58/EÜ (privaatsust ja elektroonilist sidet käsitlev määrus) |
COM(2017) 10 final
|
|
26. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik. Euroopa Komisjoni panus Salzburgis 19.–20. septembrini 2018 toimuvasse juhtide kohtumisse |
COM(2018) 630 final
|
|
27. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV määrusega... [Euroopa teenuste e-kaardi määrus] kasutusele võetud Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistiku kohta |
COM(2016) 823 final
|
|
28. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart ja sellega seotud haldusvahendid |
COM(2016) 824 final
|
|
29. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 |
COM(2018) 438 final
|
|
30. |
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) 2017/826 |
COM(2018) 441 final
|
|
31. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm |
COM(2018) 436 final
|
|
32. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad |
COM(2018) 435 final
|
|
33. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025 |
COM(2018) 437 final
|
|
34. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm |
COM(2018) 434 final
|
|
35. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Kaitsefond |
COM(2018) 476 final
|
|
36. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL |
COM(2018) 447 final
|
|
Inimeste hüvanguks toimiv majandus |
||
|
37. |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega nähakse ette sätted liikmesriikides vastutustundliku eelarvepoliitika ja keskpika perioodi eelarveorientatsiooni tugevdamiseks |
COM(2017) 824 final
|
|
38. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Euroopa hoiuste tagamise skeem |
COM(2015) 586 final
|
|
39. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohta |
COM(2018) 339 final
|
|
40. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta |
COM(2018) 135 final
|
|
41. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt |
COM(2016) 198 final
|
|
42. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012 ja (EL) 2015/2365 |
COM(2016) 856 final
|
|
43. |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis |
COM(2015) 603 final
|
|
44. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS euroala lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi juhtimisraamistiku kohta |
COM(2019) 354 final
|
|
45. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) |
COM(2016) 815 final
|
|
46. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega muudetakse otsust nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta |
COM(2019) 620 final
|
|
47. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Valuutafond |
COM(2017) 827 final
|
|
48. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse süsteem rahalise abi andmiseks liikmesriikidele, kelle rahaühik ei ole euro |
COM(2012) 336 final
|
|
49. |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta |
COM(2016) 683 final
|
|
50. |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta |
COM(2016) 685 final
|
|
51. |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas |
COM(2013) 71 final
|
|
52. |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta |
COM(2018) 334 final
|
|
53. |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses üksikasjalike tehniliste meetmete kehtestamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel kohaldatava lõpliku käibemaksusüsteemi toimimiseks |
COM(2018) 329 final
|
|
54. |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas |
COM(2018) 20 final
|
|
55. |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ (raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest) teatavaid sõidukite maksustamist käsitlevaid sätteid |
COM(2017) 276 final
|
|
56. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse reformide tugiprogramm |
COM(2018) 391 final
|
|
57. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend |
COM(2018) 387 final
|
|
58. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta |
COM(2018) 336 final 2018/0168 (COD) 24.5.2018 |
|
59. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 |
COM(2018) 322 final
|
|
60. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed |
COM(2018) 327 final
|
|
61. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta |
COM(2018) 328 final
|
|
62. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks omavahendid, mis põhinevad äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil, Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel, ning rahavajaduste rahuldamise meetmete kohta |
COM(2018) 326 final
|
|
63. |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta |
COM(2018) 325 final
|
|
64. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“) |
COM(2018) 369 final
|
|
65. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega laiendatakse määruse (EL) nr .../2018 (millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“)) kohaldamisala euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele |
COM(2018) 371 final
|
|
66. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta |
COM(2018) 382 final
|
|
67. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta |
COM(2018) 380 final
|
|
68. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“ |
COM(2018) 442 final
|
|
69. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ |
COM(2018) 443 final
|
|
70. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend |
COM(2018) 474 final
|
|
71. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad |
COM(2018) 375 final
|
|
72. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta |
COM(2018) 372 final
|
|
73. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis |
COM(2018) 373 final
|
|
74. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta |
COM(2018) 374 final
|
|
75. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses iga-aastaste eelmaksete korrigeerimisega aastateks 2021–2023 |
COM(2018) 614 final
|
|
Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine |
||
|
76. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise, tehnilise abi ja transiidi kontrollimiseks (uuesti sõnastatud) |
COM(2016) 616 final
|
|
77. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele |
COM(2012) 124 final
|
|
78. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste kasutamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel |
COM(2019) 623 final
|
|
79. |
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja komisjoni toetusel tehtud ettepanek nõukogule: nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu |
9736/18
|
|
80. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) |
COM(2018) 465 final
|
|
81. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend |
COM(2018) 460 final
|
|
82. |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sh ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (ÜMTde assotsieerimise otsus) |
COM(2018) 461 final
|
|
83. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit |
COM(2018) 462 final
|
|
84. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta |
COM(2019) 125 final
|
|
Euroopaliku eluviisi edendamine |
||
|
85. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitlevat määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 seoses koostööga Euroopa Prokuratuuriga ja OLAFi juurdluste tulemuslikkusega |
COM(2018) 338 final
|
|
86. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 menetlustagatiste kontrolöri ametikoha loomiseks |
COM(2014) 340 final
|
|
87. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL |
COM(2018) 51 final
|
|
88. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (uuesti sõnastatud). Euroopa Komisjoni panus 19.–20. septembril 2018 Salzburgis toimuvasse riigijuhtide kohtumisse |
COM(2018) 634 final
|
|
89. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta. Euroopa Komisjoni panus juhtide kohtumisse, mis toimub Salzburgis 19.–20. septembril 2018 |
COM(2018) 640 final
|
|
90. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2008/633/JSK |
COM(2018) 302 final
|
|
91. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse tingimused juurdepääsu saamiseks muudele ELi infosüsteemidele ETIASe kasutamise eesmärgil ning muudetakse määrust (EL) 2018/1240, määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EL) 2017/2226 ja määrust (EL) 2018/1861 |
COM(2019) 4 final
|
|
92. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Türgi) |
COM(2016) 279 final
|
|
93. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo*) |
COM(2016) 277 final
|
|
94. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist reguleerivate normide osas |
COM(2017) 571 final
|
|
95. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 |
COM(2016) 271 final
|
|
96. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud) |
COM(2016) 272 final
|
|
97. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) |
COM(2016) 270 final
|
|
98. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud) |
COM(2016) 465 final
|
|
99. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta |
COM(2016) 466 final
|
|
100. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL |
COM(2016) 467 final
|
|
101. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014 |
COM(2016) 468 final
|
|
102. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV kolmandate riikide kodanike kõrgema tasandi kutseoskusi nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta |
COM(2016) 378 final 2016/0176 (COD) 7.6.2016 |
|
103. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013
|
COM(2018) 367 final
|
|
104. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) |
COM(2019) 331 final
|
|
105. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonivõimekuse ja -suutlikkuse suurendamine |
COM(2019) 330 final
|
|
106. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta |
COM(2018) 386 final
|
|
107. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Sisejulgeolekufond |
COM(2018) 472 final
|
|
108. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond |
COM(2018) 471 final
|
|
109. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastamisvahend |
COM(2018) 473 final
|
|
110. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014 |
COM(2018) 440 final
|
|
111. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 |
COM(2018) 366 final
|
|
Uus hoog Euroopa demokraatiale |
||
|
112. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist |
COM(2016) 798 final
|
|
113. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid |
COM(2012) 614 final
|
|
114. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist |
COM(2016) 799 final
|
|
115. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ |
COM(2018) 184 final
|
|
116. |
Ettepanek: Nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest |
KOM(2008) 426 lõplik
|
|
117. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes |
COM(2017) 85 final
14.2.2017 |
|
118. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse tingimused juurdepääsu saamiseks muudele ELi infosüsteemidele ning muudetakse määrust (EL) 2018/1862 ja määrust (EL) aaaa/xxx [ECRIS-TCN-süsteem] |
COM(2019) 3 final
|
|
119. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes |
COM(2018) 96 final
|
|
120. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta |
COM(2018) 226 final
|
|
121. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades |
COM(2018) 225 final
|
|
122. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“) |
COM(2018) 379 final
|
|
123. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades |
COM(2018) 378 final
|
|
124. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises |
COM(2018) 324 final
|
|
125. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm |
COM(2018) 383 final
|
|
126. |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse õigusprogramm |
COM(2018) 384 final
|
IV lisa. Tagasivõetavad ettepanekud 4
|
Nr |
Viited |
Pealkiri |
Tagasivõtmise põhjused |
|
Euroopa roheline kokkulepe |
|||
|
1. |
COM(2017) 826 final 2017/0336 (COD) |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006) liikmesriikide struktuurireformide toetamise osas |
Aegunud: ettepanek on seotud eelarveperioodiga 2014–2020 ja ei ole enam vajalik. |
|
2. |
COM(2017) 97 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava |
Kokkulepet ei ole oodata: ettepaneku kohaldamisala on osaliselt hõlmatud rahvusvaheliste lepingutega ja mitmed esitatud muudatusettepanekud moonutavad ettepanekut viisil, mis takistab ettepaneku eesmärkide saavutamist. |
|
3. |
COM(2014) 265 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse triivvõrgupüük, muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 812/2004, (EÜ) nr 2187/2005 ja (EÜ) nr 1967/2006 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 894/97 |
Aegunud: mitu selles ettepanekus sisaldunud aspekti on lisatud uude tehniliste meetmete määrusesse (määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil). Lisaks sellele ei ole kaasseadusandjad mitme aasta jooksul edusamme teinud. |
|
4. |
COM(2012) 332 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks |
Aegunud: kõnealuse ettepaneku põhiaspektid on vahepeal leidnud käsitlemist teistes ettepanekutes (nt komisjoni ettepanek uue kalanduskontrolli määruse kohta (COM(2018) 368)), mis on kas juba vastu võetud või mille üle käivad läbirääkimised. |
|
5. |
COM(2012) 413 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks |
Aegunud: 2012. aastast alates on angerjavarud muutunud. Kõnealuse ettepaneku põhiaspektid on vahepeal lisatud teistesse, näiteks kalapüügivõimalusi käsitlevates määrustesse, milles on kehtestatud iga-aastane lubatud kogupüük ja kvoodid. |
|
6. |
COM(2012) 432 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 850/98 seoses kalavarude kaitsega noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu |
Aegunud: mitu selles ettepanekus sisaldunud aspekti on lisatud uude tehniliste meetmete määrusesse (määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil). |
|
7. |
KOM(2011) 470 lõplik
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava |
Aegunud: vahepeal on vastu võetud Läänemere mitmeaastane kava (määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava). |
|
8. |
KOM(2011) 479 lõplik
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid |
Aegunud: kõnealuse ettepaneku põhiaspektid on vahepeal lisatud teistesse määrustesse (nt nõukogu määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014). |
|
9. |
COM(2013) 892 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade kloonimist |
Kokkulepet ei ole oodata: alates 2015. aastast ei ole kaasseadusandjad teinud edusamme ja ei tee neid tõenäoliselt ka edaspidi. |
|
10. |
COM(2013) 893 final
|
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV kloonloomadest saadud toidu turulelaskmise kohta |
Kokkulepet ei ole oodata: alates 2015. aastast ei ole kaasseadusandjad teinud edusamme ja ei tee neid tõenäoliselt ka edaspidi. |
|
11. |
COM(2017) 648 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 92/106/EMÜ (millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel) |
Kokkulepet ei ole oodata: paljud esitatud muudatused moonutavad ettepanekut viisil, mis takistab selle eesmärkide saavutamist. Lisaks eeldab kestlike transpordiliikide osakaalu suurendamise vajadus kogu transpordis (vastavalt Euroopa rohelise kokkuleppele) mitmeliigiliste lahenduste suuremat toetamist ning seetõttu ei ole praegune ettepanek piisav. |
|
12. |
COM(2013) 20 final
|
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel taotluste esitamist uute kannete lisamiseks ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni VIII või IX lisasse |
Aegunud: ettepanekut ei võetud vastu enne koosolekut, mille jaoks see oli ette nähtud. |
|
13. |
COM(2018) 731 final
|
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni alalise komitee 38. koosolekul seoses kõnealuse konventsiooni II ja III liite muudatustega |
Aegunud: ettepanekut ei võetud vastu enne koosolekut, mille jaoks see oli ette nähtud. |
|
14. |
COM(2019) 494 final
|
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsioon alalise komitee 39. koosolekul seoses kõnealuse konventsiooni II ja III liite muudatustega |
Aegunud: ettepanekut ei võetud vastu enne koosolekut, mille jaoks see oli ette nähtud. |
|
15. |
KOM(2009) 585 lõplik
|
Ettepanek: nõukogu otsus, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse nimel Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (Barcelona konventsioon) osaliste 16. koosolekul vastu võetav seisukoht seoses ettepanekuga muuta kõnealuse konventsiooni Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli (SPA/BD protokoll) II ja III lisa |
Aegunud: ettepanekut ei võetud vastu enne koosolekut, mille jaoks see oli ette nähtud. |
|
Digiajastule vastav Euroopa |
|||
|
16. |
COM(2017) 257 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles sätestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta |
Kokkulepet ei ole oodata: läbirääkimised nõukogus on peatatud alates 2018. aasta märtsist. |
|
17. |
COM(2014) 28 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EÜ) 715/2007 ja (EÜ) 595/2009 seoses maanteesõidukite saasteainete heitkoguste vähendamisega |
Aegunud: ettepaneku sisu on suures osas hõlmatud juba vastu võetud (nt määrus 2018/858 kohandatud sätted remondi- ja hooldusteabe kohta) või menetluses olevate dokumentidega (COM(2019) 208). Mitut muud aspekti kavatsetakse põhjalikumalt käsitleda uues EURO 7 heitenorme käsitlevas ettepanekus. |
|
18. |
COM(2013) 75 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse toodete turujärelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 1999/5/EÜ, 2000/9/EÜ, 2000/14/EÜ, 2001/95/EÜ, 2004/108/EÜ, 2006/42/EÜ, 2006/95/EÜ, 2007/23/EÜ, 2008/57/EÜ, 2009/48/EÜ, 2009/105/EÜ, 2009/142/EÜ ja 2011/65/EL ning määrust (EL) nr 305/2011, määrust (EÜ) nr 764/2008 ja määrust (EÜ) nr 765/2008 |
Aegunud: turujärelevalve ja täitmise tagamise määruse (määrus (EL 2019/1020) vastuvõtmisega ettepanek aegus ja muutus ülearuseks. |
|
Inimeste hüvanguks toimiv majandus |
|||
|
19. |
COM(2013) 342 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse jaoks vajaliku statistika esitamise ja kvaliteedi kohta |
Aegunud: statistika kvaliteedi tagamise eesmärgid on suures osas saavutatud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse aluseks oleva statistika kvaliteedi tagamist käsitleva Eurostati ning Euroopa Keskpanga statistika peadirektoraadi vastastikuse mõistmise memorandumiga (2016). Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud statistika kvaliteedi tagamine on osa majanduse juhtimise käimasolevast läbivaatamisest. |
|
20. |
COM(2013) 884 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta |
Kokkulepet ei ole oodata: ettepanek asendatakse uue algatusega, mille eesmärk on parandada tollieeskirjade rakendamist osana tolliliidu tegevuskavast, millele viidatakse käesoleva tööprogrammi I lisas. |
|
Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine |
|||
|
21. |
KOM(2009) 65-2 lõplik
|
Ettepanek: Nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta |
Aegunud: ettepanek on asendatud komisjoni uue ettepanekuga nõukogu otsuse kohta (COM(2019) 92). |
|
22. |
COM(2013) 243 final
|
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse Euroopa Liidu nimel vastu võetav seisukoht seoses Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis (OIV) hääletamisele tulevate resolutsioonidega |
Aegunud: ettepanekut ei võetud vastu enne koosolekut, mille jaoks see oli ette nähtud. |
|
23. |
COM(2015) 18 final
|
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees seoses EMP ühiskomitee töökorra muutmisega (Horvaatia ELiga ühinemine) |
Aegunud: ettepaneku sisu on hõlmatud nõukogu 18. detsembri 2017. aasta otsusega (EL) 2018/4 Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetava seisukoha kohta seoses EMP ühiskomitee töökorra muutmisega. |
|
24. |
COM(2015) 48 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest (uuesti sõnastatud) |
Kokkulepet ei ole oodata: ettepanek asendatakse käesoleva tööprogrammi I lisas nimetatud uue algatusega tugevdatud sanktsioonimehhanismi kehtestamiseks. |
|
25. |
JOIN(2016)37 final
|
Ühisettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Malaisia valitsuse vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta |
Aegunud: 2018. aastal koostas komisjon muudetud ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus partnerlus- ja koostöölepingu segalepinguna (ja mitte ainult ELi lepinguna) allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (JOIN(2018) 20) ning seetõttu muutus 2016. aasta ettepanek aegunuks. |
|
26. |
JOIN(2016) 38
|
Ühisettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Malaisia valitsuse vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta |
Aegunud: võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut partnerlus- ja koostöölepingu allkirjastamise kohta (JOIN(2018) 20). |
|
27. |
COM(2017) 668 final
|
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, Euroopa Liidu nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni ministrite konverentsil võetav seisukoht seoses toiduga kindlustatuseks riigivaru loomisega, kaubandust moonutava mõjuga siseriiklike toetustega, sh puuvillasektorile antavate toetustega põllumajanduses, ekspordi piirangutega põllumajanduses, kalandustoetustega, teenuste osutamist reguleerivate siseriiklike õigusnormide ja VKEsid/kaubavahetust käsitlevate regulatiivsete meetmete läbipaistvusega |
Aegunud: ettepanek aegus sündmuste arengu tõttu, st muutus ebavajalikuks, kuna WTO ministrite 11. konverentsil ei saavutatud Doha arengukavaga seotud kavandatavate otsuste suhtes konsensust. |
|
28. |
JOIN(2018) 20 final
|
Ühisettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia valitsuse vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja lepingu ajutise kohaldamise kohta |
Aegunud: ettepanekus on ette nähtud ajutine kohaldamine, mis ei ole enam asjakohane. |
|
29. |
COM(2019) 56 final
|
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF) üldkogu 14. istungjärgul seoses OTIFi peasekretäri valimisega ajavahemikuks 8. aprillist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 |
Aegunud: ettepanekut ei võetud vastu enne koosolekut, mille jaoks see oli ette nähtud. |
|
Uus hoog Euroopa demokraatiale |
|||
|
30. |
KOM(2011) 635 lõplik
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa ühise müügiõiguse kohta |
Aegunud: ettepanek asendati kahe uue vahepeal vastu võetud ettepanekuga i) digitaalse sisu üleandmise lepingute ja ii) kaupade interneti- ja muu kaugmüügi lepingute kohta (direktiiv (EL) 2019/771 ja direktiiv (ELU) 2019/770). |
|
31. |
KOM(2008) 229 lõplik
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele / Ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele |
Kokkulepet ei ole oodata: alates 2011. aastast ei ole kaasseadusandjad kummagi ettepaneku osas edusamme teinud. Ettepanekud on vahepeal suures osas aegunud. |
|
32. |
COM(2013) 78 final
|
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja direktiiv 2001/95/EÜ |
Kokkulepet ei ole oodata ja ettepanek on aegunud: ettepanek asendati osaliselt nn kaupade paketiga, mille tulemusena võeti vastu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta. Komisjon esitab uue ettepaneku, nagu on teatatud REFITi programmi II lisas. |
V lisa. Loetelu kehtetuks tunnistatavatest dokumentidest
|
Nr |
Poliitikavaldkond |
Pealkiri |
Kehtetuks tunnistamise põhjused |
|
1. |
Transport |
Nõukogu 4. juuni 1970. aasta määrus (EMÜ) nr 1108/70, millega kehtestatakse infrastruktuurikulude raamatupidamissüsteem raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes |
Määrusega (EMÜ) 1108/70 on ette nähtud raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi infrastruktuurikuludega seotud teabe ning vastava infrastruktuuri kasutamisega seotud statistika kogumine. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile korrapäraselt teavet infrastruktuuri tehtavate investeeringute kohta. Peaaegu 50 aastat hiljem edastab komisjonile seda teavet veel vaid neli liikmesriiki. Vahepeal on määruse mõisted ja tekst aegunud ning kättesaadavaks on muutunud muud andmeallikad: osa neist on horisontaalset laadi, nt Rahvusvahelise Transpordifoorumi kuluandmed ja TEN-Tec, teised valdkondlikumat laadi, nt raudteeturu-uuring. |
|
2. |
Maksustamine |
Nõukogu määrus 86/1797/EMÜ teatavate tolliesitusega seotud postimaksude kaotamise kohta |
Määruses on täpsustatud, kuidas tollimaksude või samaväärse toimega maksude keeldu kohaldatakse postisektoris ELi-siseste saadetiste suhtes. Ehkki sisuliselt on tekst endiselt õige, ei ole see enam vajalik, kuna kõnealune keeld tuleneb otse aluslepingust. |