2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 34/121

Raportöör

Javier Doz Orrit

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et võitlus terrorismi ja selle rahastamise ning rahapesu ja muude sellega seotud finantskuritegevuse vormide vastu peavad olema Euroopa Liidu poliitika alalised prioriteedid.

1.2.

Komitee väljendab oma põhimõttelist nõusolekut meetmetega, mis on esitatud ettepanekus finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist käsitleva direktiivi (1) muutmise kohta, ja vajadusega see kiiresti üle võtta.

1.3.

Lähtuvalt kõnealuse nähtuse ülemaailmsest olemusest kutsub komitee ELi ja liikmesriike üles asuma tulevikus veelgi enam esirinda ja võtma juhtiva rolli rahvusvahelistes institutsioonides ja foorumitel, mis võitlevad aktiivselt rahapesu ja sellega seotud raske kuritegevuse vastu. Selleks et tegutseda otsustavalt ja saavutada enam tulemusi, on vaja rahvusvaheliselt ja ülemaailmselt koordineeritud tegevusi ja meetmeid – Euroopa võib täita selles juhtivat osa.

1.4.

Komitee on teadlik jõupingutustest, mida ettevõtjad ja kohustatud üksused, samuti järelevalveasutused peavad tegema selleks, et saavutada kooskõla direktiiviga. Siiski peavad kõik tegema jõupingutusi selleks, et saavutada eesmärgid, mida komitee täielikult toetab. Need hõlmavad finantssüsteemi ja muude kohustatud üksuste kaitsmist nende kasutamise eest kuritegude toimepanemiseks. Komitee teeb ettepaneku hinnata kõnealuste meetmete rakendamise mõju.

1.5.

Komitee väljendab muret rea tegurite pärast, mis võivad tõsiselt piirata neljanda ja viienda rahapesuvastase direktiivi tõhusust. Esiteks ei sisalda 14. juulil 2016. aastal avaldatud suure riskiga kolmandate riikide nimekiri paljusid riike ega jurisdiktsioone, mille kohta on põhjendatud viiteid, et need tegutsevad maksuparadiisina rahapesu jaoks, samuti ei sisalda see ühtegi Panama paberites mainitud 21 riiki ega jurisdiktsiooni. Arvestades, et viienda rahapesuvastase direktiivi tugevdatud hoolsusmeetmeid rakendatakse ainult suure riskiga riikideks klassifitseeritud kolmandate riikide suhtes, soovitab komitee koostada uue nimekirja suure riskiga kolmandatest riikidest või laiendada viienda rahapesuvastase direktiivi artiklis 18a nimetatud meetmete kohaldamisala. Komitee peab prioriteediks pangaarvete, ettevõtjate, usaldusfondide ja tehingute tegelike tulusaajate riiklike avalike registrite loomist ning seda, et kohustatud üksustel oleks neile juurdepääs.

1.6.

Komitee nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu institutsioonid tugevdaksid oma poliitikat, mis on suunatud maksuparadiiside kaotamisele. Eelkõige peab komitee vajalikuks, et kõiki viiendas rahapesuvastases direktiivis sätestatud kohustusi, eelkõige pangakontode, ettevõtjate, usaldusühingute ja tehingute kasusaavate omanike tuvastamise kohustust, laiendataks kõikidele territooriumitele ja jurisdiktsioonidele, mille suveräänsus sõltub liikmesriikidest.

1.7.

Rahapesuvastane võitlus tuleb põhjalikumalt siduda võitlusega maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise, korruptsiooni ja muude seotud kuritegude, näiteks relva-, uimasti-, inimkaubanduse jms vastu, samuti majanduskuritegevuse organisatsioonide vastu. Kõikide nende nähtuste ning rahapesu ja nendevaheliste seoste vastu tuleb välja töötada uued algatused. Samuti tuleks võtta meetmeid ebaausa maksukonkurentsi vastu.

1.8.

Terrorismi- ja rahapesuvastane võitlus nõuab tihedamat koostööd liikmesriikide eri luure- ja julgeolekuteenistuste vahel ning nende ja Europoli vahel.

1.9.

Komitee on seisukohal, et vabakaubanduslepped ja majanduspartnerluslepingud peaksid sisaldama peatükki maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste meetmete kohta. Komitee palub komisjonil lisada need ELi ettepanekuna käimasolevatesse läbirääkimistesse, eelkõige Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistesse, ja nende läbivaatamise ajal ka juba kehtivatesse lepingutesse.

1.10.

Keskse tähtsusega on liikmesriikide rahapesu andmebüroode töö ja nende pidev üleeuroopaline koordineerimine. Komitee on seisukohal, et tehnoloogiliste muutuste jälgimiseks, koordineerimiseks ja prognoosimiseks tuleks luua Euroopa vahend.

1.11.

Kuna rahapesuvastane võitlus on ülimalt oluline ning selleks et tagada kõnealuses valdkonnas meetmete ühtne ja tõhus rakendamine kõigis liikmesriikides, on tähtis, et kavandatud meetmete tekstid ja põhimõtted oleksid nii selged kui võimalik. See aitab ühtlasi kaasa hädavajalikule õiguskindlusele kõigi nende jaoks, kes on kohustatud neid tekste kohaldama.

1.12.

Rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise, korruptsiooni, terrorismi rahastamise ja nendega seotud kuritegude kohtumenetlused – määratlused ja karistused – oleks soovitav ühtlustada Euroopa tasandil. Samuti tuleks ühtlustada sanktsioonid, mis tulenevad rahapesuvastaste direktiivide sätete täitmata jätmisest.

1.13.

Komitee soovitab luua kontrollmeetmed suure riskiga kolmandates riikides asuvate kohustatud üksuste allüksuste suhtes, mitte piirduda üksnes klientide jälgimisega.

1.14.

Komitee soovitab komisjonil uurida võimalusi täiendavate meetmete kasutamiseks kodanike õiguste kaitseks teabe ebaseadusliku kasutamise või kuritarvitamise vastu pädevate asutuste või kohustatud üksuste poolt.

1.15.

Komiteel on hea meel nende ettepanekute kiire käsitlemise üle ja ta loodab, et nende vastuvõtmine ja jõustumine leiavad aset kiiresti ja peagi, tegemata seejuures järeleandmisi tulemuste kvaliteedi osas. Siinkohal on vaja realistlikku ajakava ja selgeid suuniseid õigusaktide ülevõtmiseks ja liikmesriikides kohaldamiseks.

2.1.

Jõhkrad terrorirünnakud Prantsusmaal, Belgias ja muudes Euroopa riikides ning lekked kuritegelikest allikatest pärineva raha pesu kohta maksuparadiises, millest viimase avaldas ICIJ (2) nn Panama paberite kohta, on ajendanud Euroopa Komisjoni pakkuma välja uusi meetmeid rahandussüsteemi kasutamise vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise jaoks. 5. juulil 2016. aastal võttis komisjon koos viienda rahapesuvastase direktiivi ettepanekuga vastu ettepaneku soodustada maksuhaldurite juurdepääsu rahapesuvastasele teabele (3) ja teatise läbipaistvuse suurendamiseks ning maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks võetavate lisameetmete kohta (4).

2.2.

Hiljutises Euroopa Parlamendi uuringus (5) märgitakse: „Panama paberid rõhutasid maksuparadiiside rolli maksustamise vältimise soodustajana ning teatavate maksustamise vältimise tavade agressiivset iseloomu, mille puhul hägustub piir pettuse ja maksustamise vältimise vahel. Selles suhtes on salatsemisega seotud läbipaistmatus, jälgitavuse puudumine ja maksundusalase teabe jagamise puudumine mänginud olulist osa majanduslike sanktsioonide täitmata jätmise juhtumites ja varjanud kasulikku ja vajalikku teavet organiseeritud kuritegevuse kohta, sealhulgas terrorismi, korruptsiooni ja uimastikaubandusega seotud rahapesu kohta.“

2.3.

ICIJ avalikustas Panama paberid. Nende andmebaas Offsore Leaks Database (6) sisaldab viiteid 45 131 ELi ettevõtjale (7). 21 territooriumist, mida advokaadibüroo Mossack Fonseca kasutas pettuste ja maksustamise vältimisega seotud tegevuseks ja rahapesuks, olid kolm ELi liikmesriigid ja kolm ELi liikmesriigist sõltuvad jurisdiktsioonid (8).

2.4.

Viiendas rahapesuvastases direktiivis täpsustatakse osa terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskavas  (9) esitatud ettepanekutest, st neid, mis eeldavad neljanda rahapesuvastase direktiivi (10) ja äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks äriühingutelt nõutavaid tagatisi käsitleva direktiivi muutmist (11). Tegevuskavas tehakse ettepanek nihutada neljanda rahapesuvastase direktiivi ülevõtmise tähtaeg 2017. aasta 26. juunilt 2017. aasta 1. jaanuarile, mis on ühtlasi 5. juuli 2016. aasta direktiivi ettepanekute ülevõtmise tähtaeg.

2.5.

Viienda rahapesuvastase direktiivi kompleksne poliitiline ja seadusandlik raamistik sisaldab ainuüksi 2015. aastal veel kahte algatust: Euroopa julgeoleku tegevuskava (12) ja uut terrorismi rahastamisega seotud kuritegude klassifikatsiooni sätestava terrorismivastast võitlust käsitleva direktiivi (13) ettepanekut.

2.6.

14. juulil 2016. aastal võttis komisjon vastu delegeeritud määruse suure riskiga kolmandate riikide kindlaksmääramise kohta ja lisatud nimekirja, (14) mis sisaldab rahapesuvastase töökonna poolt 24. juunil 2016. aastal Busani (Korea) koosolekul vastu võetud nimekirja.

2.7.

Viienda rahapesuvastase direktiivi ettepanekuga kehtestatakse mõned uued hoolsuskohustused, mida kohustatud üksused, st finantseerimisasutused, vastavad spetsialistid, teenusepakkujad usaldusühingutele ja hasartmänguasutustele, kinnisvaraagendid jms, peavad täitma oma olemasolevate ja uute klientide suhtes. Eelkõige sätestatakse artiklis 18a tugevdatud hoolsusmeetmed klientide suhtes, kes tegutsevad suure riskiga kolmandates riikides. Liikmesriigid võivad suure riskiga jurisdiktsioonide suhtes rakendada ka vastumeetmeid, sealhulgas keelata nendes filiaalide või esinduste asutamine või finantstehingud.

2.8.

Uue lisandusena lisatakse kohaldamisalasse ka virtuaalvaluutade vahetusplatvormid ja rahakotiteenuse pakkujad, keda käsitatakse seoses hoolsusmeetmetega kohustatud üksusena. Piiratakse veebis kasutatavate ettemaksukaartide anonüümsust ja füüsiliselt kaardiga tasudes alandatakse identifitseerimiskohustuse künnis 250 eurolt 150 eurole.

2.9.

Viiendas rahapesuvastases direktiivis tehakse ka ettepanek tugevdada rahapesu andmebüroode pädevust ja edendada nendevahelist koostööd, soodustada pangakontode ja maksekontode omanike tuvastamist, luues vastavad kesksed riiklikud automatiseeritud registrid, kohustada ettevõtjate, usaldusühingute ja muude sarnaste ühingute kasusaavate omanike tuvastamist ja registreerimist (vähendades künnist 25 % osaluselt 10 %-ni) ning võimaldada sellele teabele teatavatel tingimustel avalik juurdepääs.

3.1.

Rahapesijad ja maksuparadiisid kasutavad erinevaid väga tõsiseid kuritegevuse vorme, mis rikuvad kogu elanikkonna põhiõigusi. Vaatamata Euroopa Liidu ja riiklike asutuste jõupingutustele suureneb rahapesu endiselt.

3.2.

Maailma rahavoogude liberaliseerimine ja uue digitaalse tehnoloogia rakendamise kiirus tehingute sooritamiseks muudavad raskeks võitluse selle vastu, et rahandussüsteemi kasutatakse kuritegelikel eesmärkidel. Viimaste Euroopas aset leidnud džihadistlike terrorirünnakute uurimine on andnud teavet rahastamismeetodite kohta, mida ei ole neljandas rahapesuvastases direktiivis arvesse võetud. See õigustab selle muutmist, kuni see ei ole veel jõustunud, ning selle ülevõtmise tähtaja edasilükkamist.

3.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab oma põhimõttelist nõusolekut viiendas rahapesuvastases direktiivis kavandatud meetmetega ja on seisukohal, et need võivad aidata teha lõpu terrorismile ja rahapesule.

3.4.

Lisatingimusena tuleks võtta arvesse mõju põhiõigustele, eelkõige isikuandmete kaitsele, mida võib põhjustada suure hulga tundlike andmete väärkasutamine pädevate asutuste poolt. Sellega seoses sätestatakse viiendas rahapesuvastase direktiivi ettepanekus teatavad kaitsemeetmed. Võttes arvesse teadmisi riikide tegevuse kohta, mis on selgunud WikiLeaksi (2010 ja 2012) ja Snowdeni paberite (2013) paljastustest, soovitab komitee komisjonil uurida võimalust võtta lisameetmeid kodanike õiguste kaitseks registreeritud teabe kuritarvitamise vastu. Eelkõige soovitame analüüsida võimalust kehtestada teatav ühine kuriteo määratlus isikliku teabe ja isikuandmete ebaseadusliku kasutamise kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võiks teha koostööd selle uuringu koostamisel.

3.5.

Ilma et see piiraks praeguseid ettepanekuid ning teisi algatusi ja tegevusi, mida komitee käesolevas arvamuses Euroopa tasandil toetab, on väga oluline, et EL ja liikmesriigid oleksid tulevikus veelgi enam esirinnas ja võtaksid juhtiva rolli rahvusvahelistes institutsioonides ja foorumitel, mis võitlevad aktiivselt rahapesu ja sellega seotud raske kuritegevuse vastu. Selline kuritegevus on ülemaailmne ja reeglina piiriülene nähtus. Selleks et tegutseda otsustavalt ja saavutada enam tulemusi, on vaja rahvusvaheliselt ja ülemaailmselt koordineeritud tegevusi ja meetmeid – Euroopa võib täita selles juhtivat osa.

3.6.

Paljud Euroopa Liidu kodanikud kannatavad endiselt majanduskriisi, kasinuspoliitika ja suureneva vaesuse ja ebavõrdsuse tagajärgede tõttu, kuid samas saavad nad teada, et suured rahvusvahelised ettevõtjad tegelevad maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumisega ning majandusliku, poliitilise, kultuuri- ja spordimaailma tegelased väldivad makse ja tegelevad maksuparadiisides rahapesuga. Teatavaid meetodeid ja jurisdiktsioone kasutatakse ka selliste terroristlike organisatsioonide rahastamiseks, kes on valmis sooritama Euroopas ja muudes maailmaosades võikaid kuritegusid. See olukord on vastuvõetamatu. Euroopa Liidu ja riikide asutustelt tuleb nõuda tõhusat tööd selle lõpetamiseks.

3.7.

Hoolimata punktist 3.2 võib rahapesuvastaste direktiivide eesmärkide saavutamine olla oluliselt raskendatud maksuparadiiside, nende rahapesu jaoks eluliselt vajalike keskuste kaotamisele suunatud poliitilise tegevuse nõrkuse tõttu. Samuti võib seda raskendada rahapesuvastaste algatuste ebapiisav koordineerimine seda soodustavate kuritegude (maksudest kõrvalehoidumine, kuulumine terroristlikesse või kuritegelikesse organisatsioonidesse, relva-, uimasti- ja inimkaubandus jne) vastase võitlusega ELis jätkuvalt valitseva ebaausa maksukonkurentsi tingimustes.

3.8.

Suure riskiga kolmandate riikide nimekirjas, mille komisjon avaldas 14. juulil 2016, (15) ei ole ühtegi riiki, mis esines Panama paberite nimekirjas. See on paradoksaalne, kuna üks argumentidest, mida komisjon kasutas viienda rahapesuvastase direktiivi ettepaneku esitamiseks, toetus just nimetatud dokumentide paljastustele. Nimekirjas on ainult üks suure riskiga riik, kes ei tee koostööd: see on Põhja-Korea. Teise kategooriasse, kuhu kuuluvad riigid, kes on võtnud kohustuse kõrvaldada tuvastatud puudused ja on otsustanud paluda tehnilist abi rahapesuvastase töökonna tegevuskava rakendamiseks, kuulub Iraan. Esimesse kategooriasse, kuhu kuuluvad riigid, kes on juba koostanud tegevuskava, mis võimaldab neil nõuete täitmise korral nimekirjast väljuda, kuulub üheksa riiki (neist neli on sõjas: Afganistan, Iraak, Süüria ja Jeemen). Osa terrorismi rahastamiseks kasutatavast rahast liigub läbi nende riikide. Siiski nähtub sellel teemal tehtud analüüsidest ja uurimustest, et neis ei toimu muudest kuritegelikest allikatest saadava raha pesu.

3.9.

On kahetsusväärne, et rahapesuvastane töökond, kes teeb niivõrd olulist tööd rahvusvahelise finantskuritegevuse analüüsi ja sellega võitlemiseks väljapakutavate meetmete osas, ei ole leidnud sobivat viisi suure riskiga riikide nimekirjade koostamiseks. On loogiline, et komisjon lähtub rahapesuvastases võitluses rahapesuvastase töökonna soovitustest (16) ja muudest ettepanekutest. Käesoleval juhul võib aga nende ettepanekutega soostumine kaotada osa viienda rahapesuvastase direktiivi tõhususest, kuna artiklis 18a nimetatud tugevdatud meetmeid rakendatakse ainult suure riskiga kolmandate riikide suhtes.

3.10.

Komitee on seisukohal, et viienda rahapesuvastase direktiivi tõhususe tagamiseks tuleks kas muuta suure riskiga kolmandate riikide nimekirja ja lisada sinna riike või jurisdiktsioone, kus rahapesu peamiselt toimub, või laiendada artikli 18a kohaldamisala kõikidele kohustatud üksustele ja jurisdiktsioonidele, mida võib rahapesu andmebüroo andmetel kahtlustada rahapesutoimingute sooritamises. Komitee soovitab samuti koostada ühtse nimekirja jurisdiktsioonidest, kes ei tee koostööd majanduskuritegude uurimisel.

3.11.

Asjaolu, et arvestatav osa rahapesust toimub liikmesriikidest sõltuvates jurisdiktsioonides, peaks ajendama kõiki ELi institutsioone sõlmima tugeva poliitilise kokkuleppe maksuparadiiside kaotamiseks oma territooriumilt. Kohustused tuvastada pangakontode, ettevõtete, usaldusühingute kõigi osade ja tehingute tegelikud omanikud, mida nõutakse ELi kohustatud üksustelt viienda rahapesuvastase direktiivi ettepanekus, peaksid laienema kõikidele ELi liikmesriikidest sõltuvatele territooriumitele, sealhulgas neile, kellel on maksustamise erikord. Sellega seoses ja oma kohustuste täitmiseks peaks kohustatud isikutel olema võimalik tugineda ka riiklike (ametlike) registrite andmetele. Samuti tuleks artiklis 18a sätestatud tugevdatud meetmeid rakendada ELi riikidest sõltuvate jurisdiktsioonide suhtes, kus toimub rahapesu.

3.12.

Maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine on rahapesuga väga tihedalt seotud. Osa rahapesus kasutatavast rahast on saadud maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tulemusel. Vaja on koordineerida mõlemat tüüpi kuriteo ennetamist ja karistamist nii õiguslikust vaatepunktist kui ka poliitilises tegevuses ning luureteenistuste, politsei ja kohtusüsteemide tegevuses. Komitee suhtub positiivselt komisjoni viimastesse algatustesse maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks ELis, aga need on jätkuvalt ebapiisavad, mistõttu oleks vaja täiendavaid algatusi, mida koordineeritakse rahapesuvastaste meetmetega.

3.13.

Rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastane võitlus nõuab tihedamat koostööd liikmesriikide eri luure- ja julgeolekuteenistuste vahel ning nende ja Europoli vahel. Tuleb tunnistada, et praegune koostöötase ei ole piisav. Vaatamata riiklike ja Euroopa tasandi vastutavate isikute avalikele avaldustele ja kodanike toetusele koostöö tugevdamisel, ilmnevad pärast iga terrorirünnakut olulised puudused koordineerimise vallas. Vahel tuvastatakse koordineerimisvigu sama riigi eri teenistuste vahel. Tuleb võtta kõik meetmed, et see olukord lõpetada.

3.14.

Viimastel aastatel on EL pidanud läbirääkimisi ja sõlminud olulisi vabakaubanduslepinguid ja majanduspartnerluslepinguid. Praegu peetakse olulisi läbirääkimisi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle. Need lepingud peaksid pakkuma suurepärast võimalust sätestada kahepoolsed või kahe piirkonna vahelised meetmed võitluseks maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. Komitee palub komisjonil uurida võimalust lisada vastav peatükk lepingutesse, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse, ning juba kehtivatesse lepingutesse nende läbivaatamise ajal. Komitee seisukoht ühtib selles osas täielikult eelmainitud Euroopa Parlamendi uuringu (17) kokkuvõtetega.

4.1.

Liikmesriikide rahapesu andmebürood peavad tegema olulist tööd teavitamise, järelevalve ja ennetamise vallas, sealhulgas olema valmis reageerima kiiretele muutustele tehnoloogiavaldkonnas, mida saab kasutada rahapesu ja terrorismi rahastamise jaoks. Väga vajalik on riikide kiire reageerimine ja eri uuringute kogumine Euroopa tasandil. Keskse tähtsusega on rahapesu andmebüroode püsiv ja tõhus koostöö. Komitee on seisukohal, et tehnoloogia jälgimiseks, koordineerimiseks ja selle arengu prognoosimiseks tuleks luua Euroopa tasandi vahend.

4.2.

Kohustatud üksused, mis on määratletud neljandas ja viiendas rahapesuvastases direktiivis, peavad jälgima ja kontrollima kahtlust äratavaid isikuid ja ülekandeid. Siiski ei käsitata nendes direktiivides nõudeid või kohustusi kohustatud üksuste tegevusele suure riskiga kolmandates riikides. See olukord, kus kliente jälgitakse rohkem kui üksuseid endid, tuleb lõpetada.

4.3.

Komitee arvamuses CCMI/132 „Korruptsioonivastane võitlus ELis“ (18) on seoses käesoleva arvamusega eriti kasulikud järgmised soovitused: a) koostada sidus ja kõikehõlmav viieaastane korruptsioonivastase võitluse strateegia ja vastav tegevuskava; b) asutada Euroopa Prokuratuur ja tugevdada Eurojusti volitusi ja c) kohustada rahvusvahelisi ettevõtteid teatama oma tegevusega seotud peamisi finantsandmeid kõikides riikides, kus nad tegutsevad.

4.4.

Rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise, korruptsiooni, terrorismi rahastamise ja nendega seotud kuritegude kohtumenetlused – määratlused ja karistused – oleks komitee hinnangul vaja Euroopa tasandil ühtlustada. Samuti peaksid komisjon ja Euroopa Pangandusjärelevalve edendama sanktsioonide ühtlustamist kohustatud üksustele kohustuste täitmata jätmise eest.

4.5.

Rahapesuvastane võitlus on ülimalt oluline ning see peab olema jõuline, põhjalik ja tõhus. Seetõttu on väga tähtis, et kavandatud meetmete tekstid ja põhimõtted oleksid nii selged kui võimalik. See aitab kaasa hädavajalikule õiguskindlusele kõigi nende jaoks, kes on kohustatud neid tekste kohaldama, samuti meetmete ühtsele rakendamisele kogu liidus.

4.6.

Komiteel on hea meel nende ettepanekute kiire käsitlemise üle ning ta loodab, et nende vastuvõtmine ja jõustumine leiavad aset kiiresti ja peagi. Seejuures ei tohi aga teha järeleandmisi tulemuste kvaliteedi osas. Siinkohal on vaja realistlikku ajakava ja selgeid suuniseid tekstide ülevõtmiseks ja liikmesriikides kohaldamiseks.