7.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 80/6

1.

Käesolev juhtum puudutab originaalravimite tootja Lundbeck ja nelja geneeriliste ravimite tootja 2002. aastal sõlmitud kokkuleppeid antidepressandi tsitalopraam tootmise ja müügi kohta.

2.

Komisjoni algatas uurimise Taani konkurentsiametilt 2003. aasta oktoobris saadud teabe põhjal. Konkurentsiamet katkestas ravimitootjate uurimise ajavahemikuks alates 2008. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta juulini (2).

3.

Komisjon algatas 2010. aasta jaanuaris menetluse Lundbecki suhtes ja 2012. aasta juulis rikkumises osalenud nelja geneeriliste ravimite tootja suhtes, saates välja vastuväited.

4.

24. juulil 2012 avaldas komisjon vastuväited ettevõtjate Lundbeck, Alpharma, A.L. Industrier, Arrow, Resolution Chemicals, GUK, Merck ja Ranbaxy suhtes (3). Selles väljendati esialgset seisukohta, et originaalravimite tootja ja geneeriliste ravimite tootjate vahel sõlmitud kokkulepped kujutavad endast turuletuleku edasilükkamise hüvitamise (pay-for-delay) kokkuleppeid, kujutades endast oma eesmärgilt seega konkurentsipiirangut, rikkudes ELi toimimise lepingu artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53.

5.

Kõik pooled said toimikule juurdepääsu DVD näol 2012. aasta augustis.

6.

2012. aastas septembris esitas Alpharma, kellele hiljem järgnesid teised pooled, üksikasjaliku taotluse komisjoni toimiku nn Matrix-dokumentide kõigi väljajäetud osade avaldamiseks. Nende taotluste täitmiseks taotles konkurentsi peadirektoraat Matrix-dokumentide esitajalt (Lundbeck) luba nende avaldamiseks. Järgnenud avaldamisprotsess kestis mitu kuud.

7.

Pooled said konkurentsi peadirektoraadilt vastuväidetele vastamiseks algselt kümnenädalase tähtaja, mida pikendati ühel korral ligikaudu kolme nädala võrra. Kui Alpharma taotles veel üht pikendust põhjendusel, et soovib Matrix-dokumentidega tutvuda enne vastuväidetele vastamist, pikendas konkurentsi peadirektoraat tähtaega veel ühe korra, kuid tegi seda piiratud ulatuses ja lõplikult. Komisjon teatas pooltele, et kui need saavad Matrix-dokumentidele juurdepääsu alles pärast vastuväidetele vastamise tähtaja möödumist, antakse neile võimalus oma vastuseid täiendada. Alpharma, Arrow, GUK ja Merck nõudsid seejärel ajapikendust ajani, kuni nad on näinud dokumente, millega nad ei ole saanud veel tutvuda.

8.

Kui konkurentsi peadirektoraat selle taotluse tagasi lükkas, suunasid neli poolt vastuväidetele vastamise tähtaja pikendamise küsimuse edasi mulle. Nad väitsid, et kui nad peaksid vastama enne toimikule täieliku juurdepääsu saamist, rikutaks nende kaitseõigust, kuna Matrix-dokumendid sisaldavad nende kaitseargumentide seisukohast olulist teavet.

9.

Tegelikult ei oodata pooltelt vastuväidetele vastamist tõepoolest enne, kui neile on antud toimikule täielik juurdepääs ja kui kõik täiendava juurdepääsu saamise taotlused on lahendatud. Selleks et välja selgitada, kui suur on Matrix-dokumentide tähtsus poolte kaitseõiguse seisukohast ja kas konkurentsi peadirektoraadi lähenemisviis (kasutada vastuväidetele vastuste saamiseks teabe järkjärgulise avaldamise lähenemisviisi) võib Matrix-dokumentide tähtsust (poolte käiteõiguse seisukohast) arvestades olla menetluse tõhususe huvides erandkorras vastuvõetav, peatasin ma konkurentsi peadirektoraadi poolt määratud tähtaja kulgemise (4).

10.

Täiendav juurdepääsutaotlus puudutas 29 dokumenti (numbrid), kokku ligikaudu 4 000 kärbetega lehekülge. Dokumendid olid kuulunud Lagap’i vaidluse hulka Ühendkuningriigis ja paralleelse vaidluse hulka teistes Euroopa riikides. Dokumendid seondusid tootmisprotsessidega ja need olid kogutud Matrix-nimelise ettevõtja ruumides seoses patendirikkumisega teostatud läbiotsimisel. Dokumente kärbiti Ühendkuningriigi consent order’i (õiguslikult siduvaks muudetud kohtuotsuse) ja teiste liikmesriikide patendikohtunike mitteavaldamise korralduste tõttu.

11.

Minu initsiatiivil koostas konkurentsi peadirektoraat koos ettevõtjatega Lundbeck ja Matrix ajakava selle kohta, millal teised pooled saavad juurdepääsu taotletud Matrix-dokumentidele. Seejärel said kõik Ühendkuningriigist pärit dokumendid kättesaadavaks pisut enne 2012. aasta lõppu, millele järgnesid 31. jaanuaril 2013 paralleelsete vaidluste dokumendid.

12.

18. detsembril 2012 otsustasin veelgi pikendada vastuväidetele vastamiseks pooltele määratud tähtaega. Nende vastuste esitamise tähtajad saabusid seega pärast seda, kui neil oli olnud võimalus näha kõiki Ühendkuningriigi vaidlusega seonduvaid Matrix-dokumente, kuid enne teiste paralleelsete vaidlustega seonduvate dokumentide avaldamist, st 9.–14. jaanuaril 2013.

13.

Võtsin oma otsuse tegemisel arvesse nii poolte õigust saada täielikult ära kuulatud kui ka avalikku huvi tõhusa menetluse vastu. Minu hinnangul võisid Ühendkuningriigi vaidlusega seonduvad Matrix-dokumendid olla poolte kaitseõiguse seisukohast kasulikud, kuid mitte „kriitilise tähtsusega”, nagu mõned väitsid. Seevastu paralleelsete vaidlustega seonduvad Matrix-dokumendid ei lisanud Ühendkuningriigi vaidlusega seonduvates dokumentides juba sisalduvale teabele palju teavet. Seetõttu järeldasin, et poolte kaitseõigus oleks kaitstud, kui nad saaksid enne vastuväidetele vastamist juurdepääsu Ühendkuningriigi vaidlusega seonduvatele dokumentidele. Võtsin arvesse ka seda, et konkurentsi peadirektoraat oli pakkunud pooltele võimalust pärast täieliku juurdepääsu saamist Matrix-dokumentidele oma vastuseid soovi korral täiendada. Kõik neli poolt esitasid vastused õigeaegselt ja ükski ei kasutanud õigust neid täiendada Matrix-dokumentide alusel, mis said neile kättesaadavaks alles pärast tähtaja möödumist.

14.

Kuna ükski pool seoses Matrix-dokumentidega uuesti minu poole ei pöördunud, lugesin küsimuse lahendatuks.

15.

Alpharma, Arrow, GUK, Lundbeck ja Merck esitasid vastuväidetele antud vastustes teatavad menetlust puudutavad väited, kuid nad tegid seda üksnes konkurentsi peadirektoraadi suhtes. Kaitseõiguse kohta märkisid Alpharma, GUK ja Merck, et ülemäära pikk uurimine komisjoni poolt rikkus nende kaitseõigust (5). Nad väitsid, et menetlus oli igatahes liiga pikk ja et komisjon peaks sellest tegema vastavad järeldused. Allpool analüüsin väidet osade kaupa.

16.

ELi põhiõiguste harta artiklis 41 on sätestatud, et Euroopa Liidu institutsioonid peavad haldusmenetlusi läbi viima mõistliku aja jooksul. Haldusmenetluste pikkuse mõistlikkust hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Eelkõige tuleb hinnata menetluse konteksti, komisjoni järgitavaid eri menetlusetappe, poolte koostöövalmidust menetluse käigus ja selle keerukust (6).

17.

Minule kättesaadava teabe põhjal ei õigustaks menetluse märkimisväärset kestust (kaheksa aastat ja üheksa kuud alates kuupäevast, mil komisjon alustas uurimist kuni vastuväidete saatmise kuupäevani) ei juhtumi kontekst, selle keerukus, vastuväidetes kirjeldatud eri menetlusetapid ega kindlasti mitte poolte koostöövalmidus menetluse käigus.

18.

Oletades, et selguks, et haldusmenetlus oli ebamõistlikult pikk, kaotaks komisjon vaid võimaluse määrata trahve, kui pooltel õnnestub tõendada, et komisjoni suutmatus viia haldusmenetlus läbi mõistliku aja jooksul seadis konkreetselt ohtu nende kaitseõiguse või mõjutas seda negatiivselt (7). Tõendamiskohustus lasub pooltel, kes peavad esitama veenvad tõendid.

19.

Pärast esitatud tõenditega tutvumist järeldasin, et pooled ei olnud nõuetekohaselt tõendanud, et uurimise erakordne pikkus rikkus nende kaitseõigust. Vastusena eelkõige Alpharma üksikasjalikule nõudele märgin, et selle tagamine, et aja möödumine ega oletatavas rikkumises osalenud ettevõtja müük ei põhjustaks väidetavaid raskusi või suutmatust esitada kõiki võimalikke olemasolevaid süüst vabastavaid tõendeid, on ennekõike asjaomase poole kohustus. Kohtupraktika kohaselt on pooltel vastutuskohustus, mis kohustab neid tagama nõuetekohase raamatupidamise korraldamise, mis võimaldaks neil taastada info oma tegevuse kohta, et kohtu- või haldusmenetluse puhul oleksid olemas vajalikud tõendid. Selline kohustus kehtib isegi siis, kui kõnealune ettevõtja müüdi tükk aega enne uurimise algust (8). Sarnane kohustus kehtib ka seoses juurdepääsuga endistele töötajatele. Lisaks näib, et Alpharma ei tõendanud kohtupraktika kohaselt nõutava täpsusega (9) süüst vabastava info laadi ega ulatust. Info on aja möödumise tõttu väidetavalt kaotsi läinud.

20.

Minu järeldus, et poolte kaitseõigust ei ole rikutud, ei tähenda seda, et uurimisetapi märkimisväärsel pikkusel ei oleks üldse mingit mõju. Võttes arvesse õigust heale haldusele ja kohtupraktikat (10), olen seisukohal, et haldusmenetluse esimene etapp oli ebamõistlikult pikk. Trahvi määramisel tuleks seda arvesse võtta.

21.

Konkurentsi peadirektoraat andis kõigile pooltele juurdepääsu teiste poolte poolt vastuväidetele antud vastuste mittekonfidentsiaalsete versioonide koopiatele. Pooltele anti võimalus esitada enne suulist ärakuulamist kirjalikke tähelepanekuid. Alpharma, Lundbeck ja Ranbaxy tegid täiendavaid avaldusi enne suulist ärakuulamist, A.L. Industrier tegi seda pärast.

22.

Kõik menetluse pooled, välja arvatud Resolution Chemicals, kasutasid oma õigust saada ära kuulatud suulisel ärakuulamisel, mis toimus 14. ja 15. märtsil 2013.

23.

12. aprillil 2013 saatis komisjon ettevõtjatele Alpharma, Arrow, GUK, Lundbeck ja Ranbaxy asjaolusid käsitleva kirja. Veel üks asjaolusid käsitlev kiri saadeti 6. mail 2013 GUK endisele emaettevõtjale Merck ja Alpharma endisele emaettevõtjale A.L.Industrier. Kõigile pooltele anti vastamiseks kümme kalendripäeva.

24.

Asjaolusid käsitleva kirja kättesaamise järel esitasid LF, Alpharma, Arrow, GUK ja Lundbeck taotluse esmalt konkurentsi peadirektoraadile ja pärast selle tagasilükkamist mulle, et pikendataks nende poolt asjaolusid käsitlevale kirjale vastamise tähtaega.

25.

GUK taotles, et ma peataksin tema asjaolusid käsitlevale kirjale vastamise tähtaja kulgemise seniks, kuni olen teinud otsuse nende väidete kohta, et komisjon oleks pidanud avaldama täiendavad vastuväited mõnede tõendite kohta, mis asjaolusid käsitlevas kirjas esitati, ja uue asjaolusid käsitleva kirja, milles selgitataks mõnede tõendite kavandatavat kasutust (vt punkt IV.4 allpool).

26.

Märgin, et ehkki oma pädevuse raames võin ma läbi vaadata nii GUK kui ka teiste poolte esitatud väited, puuduvad mul volitused kummaski küsimuses otsust vastu võtta. See tähendab ka seda, et ma ei saa peatada tähtaja kulgemist.

27.

Kõigi nelja poole tähtaegu pikendati erineval määral, võttes arvesse nende konkreetset olukorda. Kõik pooled esitasid vastused tähtaja jooksul.

28.

Konkurentsi peadirektoraat andis kõigile pooltele juurdepääsu teiste poolte poolt asjaolusid käsitlevale kirjale antud vastuste mittekonfidentsiaalsete versioonide koopiatele ja andis neile võimaluse neid kommenteerida. Kommentaare esitas vaid Lundbeck.

29.

Arrow, GUK ja Lundbeck esitasid kaks asjaolusid käsitleva kirjaga seonduvat menetlust puudutavat väidet. Kui konkurentsi peadirektoraat oli need kaebused tagasi lükanud, edastasid pooled küsimused läbivaatamiseks minule.

30.

Esiteks väitsid kolm poolt asjaolusid käsitleva kirja 62 punktist kokku 10 punkti kohta, et uued tõendid ja nende kavandatav kasutus, mida komisjon käsitles, lähevad kaugemale, kui on vajalik vastuväidete väidete kinnitamiseks. Pigem olid nad seisukohal, et nende punktidega sõnastab komisjon vastuväited ulatuslikult ümber, lisab uusi vastuväiteid ja muudab rikkumise põhiolemust. Seetõttu esitasid pooled küsimuse, kas selliseid tõendeid võib esitada asjaolusid käsitlevas kirjas; kas need ei nõua täiendavate vastuväidete avaldamist, kui komisjon kavatseb neile tugineda.

31.

Täiendavad vastuväited tuleb avaldada siis, kui komisjon esitab täiendavaid vastuväiteid või muudab vastuväidete põhiolemust (11), samas kui lisatakse vaid uusi tõendeid, mida peetakse kasulikuks vastuväidetes juba esitatud väidete toetamisel, piisab asjaolusid käsitlevast kirjast (12). Viimati nimetatud võimalus on täielikus kooskõlas kaitseõigusega, eelkõige juhul, kui seda tehakse haldusmenetluse käigus poolte poolt esitatud väidete ümberlükkamiseks (13).

32.

Olles analüüsinud asjaolusid käsitleva kirja kümmet punkti, mille kohta pooled väitsid, et on vaja täiendavaid vastuväiteid, ei leia ma, et üheski neist punktidest tõstatataks täiendavaid vastuväiteid või muudetaks praeguste vastuväidete olemust. Need punktid, nagu ka teised asjaolusid käsitleva kirja punktid, esitati suuresti vastuseks poolte tähelepanekutele vastuväidete kohta. Arusaadavalt võivad mõned väited olla põhjustatud uute tõendite kasutamise kavatsuse ebapiisavast selgitamisest (vt täpsemalt allpool). Igal juhul ei nõua uute süüstavate tõendite esitamine, isegi kui need on juba esitatud tõenditest osaliselt erinevad, täiendavate vastuväidete esitamist. Seetõttu olen seisukohal, et vaidlusaluse kümne punkti lisamisega asjaolusid käsitleva kirja teel ei ole poolte kaitseõigust rikutud.

33.

Teiseks väitsid kolm poolt asjaolusid käsitleva kirja 62 punktist kokku 23 punkti kohta, et need on ebaselged, kahemõttelised või liiga sisutihedad, mis puudutab viisi, kuidas komisjon kavatseb mõningaid uusi tõendeid kasutada. Need punktid kattuvad osaliselt kümne punktiga, mille puhul pooled soovisid täiendavate vastuväidete esitamist.

34.

Eelkõige väitsid pooled, et tõendite ja vastuväidetes esitatud vastuväidete seos ei ole selge. Pooled olid seisukohal, et väidetav selgusepuudus kahjustaks nende võimalust end kaitsta.

35.

Et asjaolusid käsitleva kirja adressaadid saaksid tõhusalt väljendada oma seisukohti uute tõendite kohta, tuleb selles osutada vastuväidete punktile, millega see seondub, ja selgitada uute tõendite asjakohasust juba väljendatud vastuväidete seisukohast (14).

36.

Ehkki nõustun, et mõnel juhul oleks komisjon saanud paremini selgitada uute tõendite kavandatavat kasutust, ei ole ma seisukohal, et poolte kaitseõigust oleks rikutud.

37.

Esiteks viidatakse asjaolusid käsitlevas kirjas iga uue tõendi puhul, välja arvatud ühel korral, vastuväidete punktile või jaole ning näidatakse ära, kuidas komisjon kavatseb seda kasutada.

38.

Teiseks, ühel korral, kui asjaolusid käsitlevas kirjas vastuväidete punktile ei viidata ning juhtudel, kui uute tõendite kavandatav kasutusala on väidetavalt ebaselge, on võimalik nii asjaolusid käsitleva kirja kui ka vastuväidete sisust mõistlikult tuletada uute tõendite asjakohasus konkreetse vastuväite seisukohast (15).

39.

Sellist järeldust kinnitavad poolte vastused asjaolusid käsitlevale kirjale. Neist ilmneb, et pooled suutsid 23 punktist igaühe puhul mõista või vähemalt mõistlikult tuletada uute tõendite tähtsuse nende vastu esitatud väidete seisukohast. Sellega seoses märgin, et kui üks pool ei vasta väidetavalt ebaselgele punktile, on sama punktiga tegelenud vähemalt mõni teine pool, kes on korrektselt tuvastanud seose uute tõendite ja viidatud vastuväite vahel.

40.

Kui üks pool reageerib, viidates muule vastuväitele kui see, millele teine pool reageerib, on sellel tõenäoliselt muu põhjus kui asjaolusid käsitleva kirja väidetav ebaselgus.

41.

Seetõttu järeldan, et asjaolusid käsitleva kirja puhul kritiseeritud punktid ei ole mõjutanud poolte võimalust tõhusalt kasutada oma kaitseõigust ning et väidetav puudus ei ole mõjutanud menetluse tulemust.

42.

22. mail 2013, ligikaudu üks kuu pärast oma vastust asjaolusid käsitlevale kirjale, saatis Lundbeck mulle veel ühe avalduse, milles väitis, et asjaolusid käsitleva kirjaga oli kahjustatud tema õiguspäraseid menetlus- ja kaitseõigusi. Ehkki avalduses korrati enamjaolt juba eespool käsitletud väiteid, esitas Lundbeck ka kaks uut väidet (16).

43.

Esiteks väitis Lundbeck, et komisjon rikkus oma kohustust viia menetlus läbi erapooletult ja objektiivselt. Komisjon eiravat tõendeid, mis kinnitavad Lundbecki ja geneeriliste ravimite tootjate seisukohti ning võtvat puhta kullana tõendeid, mis näivad kinnitavat tema väiteid vaid kaudselt. Väidetavalt ilmneb asjaolusid käsitlevast kirjast veel üks kord must-valgel, et komisjon ei ole suutnud hinnata toimikus esitatud tõendeid korrektselt, objektiivselt ega moonutusteta, et ta ei suutnud täielikult arvesse võtta kõiki asjaomaseid tõendeid, sealhulgas Lundbecki märkusi, ja et ta ei jätnud kõrvale küsitavaid või muidu ebapiisavaid tõendeid.

44.

Pärast argumentide põhjalikku läbivaatamist, hindamata eelnevalt Lundbecki esitatud sisuliste punktide paikapidavust, leian, et poole väited on alusetud. Õigus heale haldusele hõlmab üksikjuhtumi kõigi asjaomaste aspektide hoolika ja erapooletu kaalumise ülesannet (17). Kui komisjon ei nõustu poole esitatud argumentidega, ei näita see tema kallutatust. Oluliste tõendite järjepidevalt erinev tõlgendamine ei kujuta endast samuti kallutatust. Pealegi lisatakse asjaolusid käsitleva kirjaga vaid uusi fakte. Selles ei analüüsita argumente ega hinnata tõendeid, mis pooled esitasid vastuseks vastuväidetele. Seda tuleb teha täielikult põhjendatud lõplikus otsuses. Seega näib asjakohatu hinnata selle põhjal komisjoni menetluse objektiivsust ja erapooletust. Kuid isegi vastuväiteid ja suulisel ärakuulamisel esitatud komisjoni avaldusi arvesse võttes ei leidnud ma, et Lundbecki väide oleks põhjendatud.

45.

Teiseks väitis Lundbeck, et rikutud on Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõike 3 punkti d, kuna asjaolusid käsitlevas kirjas tuginetakse eelkõige ühe kolmanda isiku antud teabele, mis ei kuulu menetluse hulka, andmata Lundbeckile võimalust seda kolmandat isikut ristküsitleda ega kontrollida tema väidete tõesust.

46.

Ma pean ka seda väidet alusetuks. Haldusmenetluse käigus ei ole komisjon kohustatud andma pooltele võimalust kolmandaid isikuid ristküsitleda nende poolt komisjonile antud ütluste asjus. Poolte kaitseõigus on tagatud siis, kui komisjoni poolt kasutatud avaldused on toimikus fikseeritud, pooltele kättesaadavaks tehtud ja neid on võimalik pärast lõpliku otsuse tegemist vaidlustada Euroopa Liidu Kohtus (18). Antud juhul oli see nii. Lundbeck sai kõnealusele avaldusele juurdepääsu enne suulist ärakuulamist ja selle kohta märkusi esitada.

47.

Tuleb märkida ka seda, et Lundbeck tõstatas selle küsimuse väga hilises menetlusetapis. Kui Lundbeck pidas haldusmenetluse käigus kolmanda isiku ärakuulamist oluliseks oma kaitse seisukohast, oleks ta võinud teha komisjonile ettepaneku kutsuda kolmanda isiku suulisele ärakuulamisele või korraldada kolmepoolse kohtumise vastavalt parimates tavades kirjeldatule (19). Minule teadaoleva info põhjal Lundbeck sellist ettepanekut ei teinud.

48.

Selle põhjal järeldan, et Lundbecki kaitseõigust ei rikutud.

49.

3. juunil 2013, viis nädalat pärast Alpharma vastust asjaolusid käsitlevale kirjale, sain ettevõtjalt kirja, milles käsitleti kolme peamist küsimust (20).

50.

Esiteks väitis pool, et tõenäoliselt muudab komisjon oma lõppotsuses märkimisväärselt Alpharma kohta tehtud järeldusi vähemalt kolmes punktis: võimalik konkureerimine, ülekantud vara väärtus ning õiguslik ja majanduslik kontekst. Alpharma palus komisjonilt võimalust kommenteerida muudetud järeldusi enne lõppotsuse vastuvõtmist.

51.

Vaatasin otsuse eelnõu Alpharma väidet ja esitatud kolme näidet arvesse võttes hoolikalt läbi. Ma ei tuvastanud, et otsuse eelnõuga muudetaks vastuväiteid või lisataks uusi tõendeid, mille puhul pool ei saanud võimalust esitada märkusi kas pärast vastuväidete või sellele järgnenud asjaolusid käsitleva kirja esitamist. Konkurentsi peadirektoraadi keeldumine Alpharma taotluse täitmisest ei riku seega poole õigust olla ära kuulatud.

52.

Teiseks väidab Alpharma, et vastuväited ei ole enam korrektsed seoses Alpharmat käsitleva viie esialgse järeldusega: õiguslik ja majanduslik kontekst, makse ja sisenemispiirangute seos, ülekantud vara väärtus, võimalik konkureerimine ning kokkuleppe ulatus. Vastuväited põhinevad väidetavalt kõnealust viit järeldust käsitlevatel eeldustel, mille aluseks olevad faktid on hiljem osutunud ebaõigeks. Alpharma sõnul neid puudujääke asjaolusid käsitleva kirjaga ei parandatud. Pigem esitatakse dokumendis uusi fakte, mis on vastuolus vastuväidetes esitatutega. Silmitsi selliste segadusttekitavate ja vastuoluliste faktide ja väidete hulgaga, väidab Alpharma, et komisjon ei ole suutnud selgitada, milliseid fakte ta peab õigeks, raskendades ka selle mõistmist, millistele tõenditele komisjon kavatseb tugineda ja milliseid väiteid ta Alpharma kohta esitab. Alpharma väidab, et sellises olukorras on tal võimatu end nõuetekohaselt kaitsta. Nii palus Alpharma mul komisjonile soovitada välja anda täiendavad vastuväited või anda selgitusi, milles oleks konkreetselt välja toodud tema vastu esitatud vastuväited ja neid toetavad faktid enne lõppotsuse vastuvõtmist.

53.

Vaatasin põhjalikult läbi ka selle menetlust puudutava küsimuse, jättes kõrvale Alpharma väidete sisulise poole. Ma ei saa aga pidada seda taotlust põhjendatuks.

54.

Pool on juba saanud vastuse küsimusele, milliseid fakte peab komisjon õigeks. Pärast sama küsimuse esitamist konkurentsi peadirektoraadile sai Alpharma vastuse, et komisjon peab asjaolusid käsitlevas kirjas esitatud uusi fakte õigeks. Selle kohta tuleks märkida ka seda, et suure osa asjaolusid käsitlevas kirjas Alpharma kohta esitatud uutest faktidest esitas pool ise pärast vastuväidete esitamist, ehkki konkurentsi peadirektoraat oli saatnud info esitamise taotluse juba 2011. aasta märtsis.

55.

Lisaks on poolele saadetud asjaolusid käsitlevas kirjas iga uue fakti kohta ära märgitud, millise vastuväidete osaga see seondub ja selle olulisus vastuväite seisukohast. Alpharmal on seega olnud võimalus uusi tõendeid ja nende olulisust vastuväidete seisukohast kommenteerida. Vastupidiselt sellele, mida Alpharma näib väitvat, puudub komisjonil kohustus märkida asjaolusid käsitlevas kirjas või täiendavates vastuväidetes, milliseid algselt vastuväidetes esitatud fakte ei pea ta hiljem avastatud tõendite valguses enam korrektseks. Samuti ei ole komisjon kohustatud esitama uute faktide kohta õiguslikku hinnangut. Nagu eespool juba märgitud, on komisjon kohustatud täiendavaid vastuväiteid esitama üksnes juhul, kui ta soovib olemasolevaid vastuväiteid muuta. Seetõttu leian, et Alpharma kaitseõigust ei ole rikutud.

56.

Samuti ei ole ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevuses anda komisjonile ametlik soovitus selgitada teatavaid vastuväiteid poole kasuks või tõlgendada selliseid vastuväiteid toetavaid fakte, nagu Alpharma näib eeldavat.

57.

Kolmandaks väitis Alpharma, ehkki vaid ühe punktiga seoses, et asjaolusid käsitlevas kirjas ei selgitata nõuetekohaselt, kuidas komisjon uusi fakte kasutada kavatseb. Ma ei näe, et poole kaitseõigust oleks rikutud ja osutan käesoleva menetluse teiste poolte sarnaste väidete analüüsile punktis IV.4. Alpharma vastus asjaolusid käsitlevale kirjale igatahes tõestab, et pool sai asjaolusid käsitlevast kirjast aru.

58.

Alpharma osutas ka haldusmenetluse liigsele pikkusele. Selles küsimuses viitan samuti sarnaste väidete analüüsile eespool punktis II.4.

59.

Olen arvamusel, et otsuse eelnõus on esitatud ainult niisugused vastuväited, mille kohta pooled on saanud oma seisukoha teatavaks teha.

60.

Kokkuvõttes olen jõudnud järeldusele, et kõnealuse juhtumi puhul oli kõigi poolte menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.