16.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 451/20

Raportöör:

MICHAEL SMYTH

1.1

Enam kui kuus aastat pärast finants- ja majandusvaldkonna murrangulist pööret on tavapärased rahastamiskanalid ettevõtjate, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks jätkuvalt osaliselt suletud. Enamiku VKEde peamine rahastamisallikas on pangad, kelle valmidus laenu anda on vähenenud mitmete tegurite tõttu, nagu nt käimasolev finantsvõimenduse vähendamine, suuremad kapitali- ja likviidsuskordaja nõuded, võlgade laekumise ebatõenäosus ja soovimatus riske võtta. See finantsturgude ja rahastamiskanalite killustatus on olnud üks finantskriisi püsivamaid jooni Euroopas.

1.2

VKEdele käibekapitali laenamise vähenemine on üks korduvaid turutõrke vorme, mis nõuab ELi poliitikakujundajate asjakohast tegutsemist. Senine tegutsemine ei ole olnud probleemiga proportsionaalne.

1.3

Euroopa Keskpanga pikaajalise refinantseerimisoperatsiooni algatus (1) suutis küll takistada pangandussüsteemi kokkuvarisemist, ent suurem osa selle vahendeid ei ole reaalmajandusse jõudnud. Selle asemel on seda kasutatud pankade bilansi tugevdamiseks ning tegemist on kasutamata võimalusega, kuna ettevõtjad vaevlevad jätkuvalt käibekapitali puuduses.

1.4

Euroopa Investeerimispanka, mis on väga aktiivselt toetanud kogu Euroopa VKEsid, on suures ulatuses rekapitaliseeritud ja ta on suurendanud laenuandmist VKEdele. VKEde toetamine on Euroopa Investeerimispanga grupi suurim poliitiline prioriteet, mis hõlmab 20 % Euroopa Investeerimispanga aastasest laenuandmise mahust ja 100 % Euroopa Investeerimisfondi tegevusest. Kuigi Euroopa Investeerimispank on väga oluline VKEdele arenguks mõeldud rahastamise pakkuja, on tema osakaal euroalal ettevõtjatele antavate laenude kogumahus jätkuvalt väike.

1.5

Komitee toetas eelmise aasta rohelist raamatut majanduse pikaajalise rahastamise kohta (2). Selle jätkuna avaldati hiljuti meetmete pakett (3), mille eesmärk on soodustada üldiselt pikaajalist rahastamist ja suunata rahastamine eeskätt VKEdele. Pakett sisaldab meetmeid, millega hoogustada VKEde laenude väärtpaberistamise kasutamist. Komisjon pakub välja uued eeskirjad, mille eesmärk on ergutada pensionifonde investeerima finantsvarasse ja toetama sellega pikemaajalise majanduskasvu rahastamist reaalmajanduses (4). Samuti on tehtud ettepanekuid ettevõtte ja muud tüüpi võlakirjadele likviidse ja läbipaistva järelturu loomise kohta. Komitee tervitab neid ettepanekuid ja usub, et need saavad õigel ajal aidata kaasa uuendatud ja tõhusama VKEde rahastamise turu saavutamisele.

1.6

Töös on mitmeid teisi algatusi, mille eesmärk on kõrvaldada takistused, et laenuandjad saaksid täpsemini hinnata krediidivõimet ja -riski. Need hõlmavad digitaalandmekogude suuremat kasutamist ning teabe rutiinset esitamist ettevõtlusregistritele, statistikaametitele, pangakrediiti hindavatele asutustele ja teistele laenuandjatele ning lõpuks keskse Euroopa krediidiregistri loomist. Täpsem, aktuaalsem teave VKEde finantstulemuste kohta peaks võimaldama laenuandjatel riski paremini hinnata ja seda asjakohasemalt hinnastada.

1.7

Praegu on väljatöötamisel või kaalumisel mitmed teised ettepanekud VKEde rahastamise parandamiseks. Komitee toetab neid poliitikakujundajate proaktiivsemaid vastuseid, ent nende rakendamine võtab aega. Jätkuv väljakutse on see, mida teha praegu ja lühikeses perspektiivis, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele.

1.8

Üks universaalne lahendus ei pruugi kõigile liikmesriikidele sobida. Mõned liikmesriigid on töötanud välja enda riiklike struktuuride ja eeskirjade järgi kohandatud lähenemisviisid. Üks huvitavamaid algatusi on Ühendkuningriigi laenurahastamisskeem (5). Viimasel kahel aastal oli see äärmiselt edukas hüpoteeklaenude ja kodumajapidamistele antavate laenude hoogustamisel Ühendkuningriigis ning praegu on see suunatud üksnes VKEdele laenamise hoogustamisele. Skeemiga stimuleeritakse osalevaid panku suurendama oma netolaenuandmist VKEdele, vähendades rahastamiskulusid. Skeemi toetajad on seisukohal, et ilma selle skeemita oleks VKEdele laenamine palju väiksema mahuga.

1.9

Komitee arvates on laenurahastamisskeem hea tava näide ja ta soovitab Euroopa Keskpangal tõsiselt kaaluda sarnase algatuse tegemist euroalal. 5. juunil 2014 kuulutas Euroopa Keskpank välja rea likviidsusmeetmeid, et hoogustada pankade laenuandmist VKEdele (6). Komitee märgib rahuloluga, et Euroopa Keskpanga peamine ettepanek, nn sihtotstarbeline pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon, sarnaneb käesolevas arvamuses käsitletava laenurahastamisskeemiga. Samuti on heameel näha, et komitee käesolevas arvamuses tehtud tööga on ennetatud poliitikakujundajate mõttesuuna kujunemist.

2.1

Ettevõtjatele laenu andmise ja ettevõtluse rahastamise üle peetavate arutelude keskmes on kaldunud olema arengu või investeerimiskapitaliga seotud pakkumine ja nõudlus, eriti VKEde puhul. Laenuandjad juhivad tähelepanu sellele, et puudu on uutest projektidest ja seega nõudlusest arengu rahastamise järele. VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate esindajad kurdavad sageli arengu rahastamise pakkumise ja sellise krediidi kulukuse üle, väites, et pangad hinnastavad rahastamise riski liiga kõrgelt. Ilmselt on mõlemal poolel teataval määral õigus. Igal juhul on nii suurtele kui ka väikestele ettevõtjatele laenu andmine olnud ELi liikmesriikides parimal juhul muutumatu ja halvimal juhul järsult vähenenud.

2.2

Komitee käesoleva arvamuse keskmes ei ole arengukapital ega uute ettevõtete, idufirmade või uuenduste rahastamine. Pigem käsitletakse käibekapitalile juurdepääsu küsimust – võimalusi saada arveldus- või käibekrediiti, mis on enamiku ettevõtjate eksistentsiks hädavajalik. Andmete puudumise tõttu on käibekapitalilaenude andmise suundumusi raske täpselt määratleda, kuid üldist suundumust võib näha Euroopa Keskpanga andmetest mittefinantsettevõtetele laenamise kohta. Need näitajad on viimase 4–5 aasta jooksul langenud ja alles mõnel viimasel kuul on näha teatavaid märke taastumisest.

2.3

Viimase kuue aasta finants- ja majanduskriisi üks püsivamaid mõõtmeid on olnud ettevõtluse rahastamise tõsine langus. Kuna Euroopa pangad on teinud jõupingutusi selle nimel, et vähendada oma riskipositsioone seoses halbade laenude ja väärtusetute võlgadega, siis on käibekapitali tavapärane kättesaadavus ettevõtjate, eeskätt just väiksemate ja mikroettevõtjate jaoks nii nominaalselt kui ka reaalselt vähenenud. Ettevõtjatele laenude andmise vähenemist võib pidada korduvaks turutõrke vormiks. Lisaks on Euroopa finantsturgude killustatus toonud kaasa kahetasemelise struktuuriga laenuintressimäärad. Näiteks seisavad Itaalia ja Hispaania väikesed ettevõtjad silmitsi palju kõrgemate intressimääradega kui sarnased ettevõtjad Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Seni ei ole ELi poliitikakujundajate tegutsemine olnud probleemiga proportsionaalne ja on teatavaid tõendeid selle kohta, et ELi ja rahvusvahelise panganduse karmistatud eeskirjade mõju on ettevõtjatele laenuandmise probleemi süvendanud, sest see on muutunud pangad riskikartlikumaks.

3.1

ELi poliitikakujundajad on teinud jõupingutusi selle nimel, et tulla toime finantskriisi tagajärgede ja selle mõjuga reaalmajandusele. ELi pangandussüsteemi haavatavus on muutunud majanduse taastumise peamiseks takistuseks. Selle haavatavuse leevendamiseks käivitas Euroopa Keskpank aastatel 2012–2013 pretsedenditu algatuse, et teha ELi pankadele kättesaadavaks üle 1 triljoni euro üsna madala kuluga raha. Algatus nimetati pikaajaliseks refinantseerimisoperatsiooniks. Sellega reageeriti panganduse tardumise või panganduskrahhi ohule, kuna pangad tegid jõupingutusi selleks, et saada oma bilansid tasakaalu ja täita omavahendite suhtarvu karmistatud nõudeid. Pikaajalise refinantseerimisoperatsiooni algatus suutis küll takistada kokkuvarisemist, ent suurem osa selle vahendeid ei jõudnud reaalmajandusse. Selle asemel on neid vahendeid kasutatud pankade bilansi tugevdamiseks. Ühest küljest oli selline tulemus prognoositav ja mõistetav. Enamiku Euroopa pankade prioriteet oli ja on ellujäämine. Teisest küljest tähendab see kasutamata jäänud võimalust, kuna ettevõtjad vaevlevad jätkuvalt käibekapitali puuduses.

3.2

Märtsis 2013 rekapitaliseeriti Euroopa Investeerimispank suures ulatuses. Selle sissemakstud kapitali suurendati aktsionäride 10 miljardi euro suuruse kapitalisüstiga. Investeerimispank loodab, et saab järgmise 3–4 aasta jooksul suurendada oma juba praegu märkimisväärseid laene VKEdele 40 miljardi euro võrra. Rekapitaliseerimine on aidanud investeerimispangal suurendada oma laenuandmist VKEdele. VKEde toetamine on Euroopa Investeerimispanga grupi suurim poliitiline prioriteet, mis hõlmab 20 % Euroopa Investeerimispanga aastasest laenuandmise mahust ja 100 % Euroopa Investeerimisfondi tegevusest. Ent investeerimispanga laene VKEdele kasutatakse peamiselt arengukapitaliks, innovatsiooniks ja uuteks projektideks. Kuuldavasti on käibekapitali laenu andmine investeerimispangas arutamisel ja oleks huvitav teada nende arutluste tulemust. Kuigi Euroopa Investeerimispank on oluline VKEdele arenguks mõeldud rahastamise pakkuja, on tema osakaal euroala ettevõtjatele antavate laenude kogumahus jätkuvalt väike.

3.3

Ühendkuningriigi ja USA rahandusasutused on võtnud abinõuna teatavaid tavatuid meetmeid, nagu rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamine, et võimaldada pangandussüsteemi likviidsust. See poliitika hõlmab väga suure hulga riigi- ja ettevõtte võlakirjade ostmist keskpankade poolt ja pangandussüsteemi uue raha toomist. See on aidanud nii USAs kui ka Ühendkuningriigis ära hoida rahaturgude ja rahapoliitika ülekandemehhanismide külmumise. On teatavaid tõendeid selle kohta, et rahapoliitika kvantitatiivse lõdvendamise programm on USAs aidanud suurendada krediiti ja rahastamist reaalmajanduses. USA rahandusasutused kaaluvad praegu selle kokku tõmbamist, kuna majanduse elavdumine on kindlustumas. Inglise Panga prognoosis leitakse, et kui Ühendkuningriigi majanduse elavadumine kindlustub, siis lõpetatakse ka kvantitatiivse lõdvendamise poliitika.

3.4

Märtsis 2013 avaldas komisjon rohelise raamatu majanduse pikaajalise rahastamise kohta (7) ja selle järelmeetmena meetmete paketi, mille eesmärk on soodustada üldiselt pikaajalist rahastamist ja suunata rahastamine eeskätt VKEdele (8). Selle paketi keskmes on meetmed, millega hoogustada varaga tagatud väärtpaberite kasutamist VKEde laenude puhul. Varaga tagatud väärtpaberite laialdasem kasutamine annaks pankadele ja teistele finantsasutustel suurema vabaduse anda ettevõtjatele suuremas mahus laene. Komisjon teeb ettepaneku uute eeskirjade kohta, mille eesmärk on ergutada pensionifonde investeerima finantsvarasse, nt varaga tagatud väärtpaberitesse, ja toetama sellega pikemaajalise majanduskasvu rahastamist reaalmajanduses (9). Samuti on tehtud ettepanekud luua ettevõtte võlakirjadele likviidne ja läbipaistev järelturg ning suurendada pandikirjade ja väärtpaberite suunatud pakkumise atraktiivsust. Ühisrahastamist käsitleva teatise (10) eesmärk on edendada parimaid tavasid, kontrollida ühisrahastamise turgude arengut ja hõlbustada ühisrahastamise kvaliteedimärgi teket.

3.5

Siinkohal on olulised mitmed teised algatused. Laenuandjate jaoks krediidivõimelisuse ja -riski täpsemat hindamist takistavad tegurid hõlmavad tavaliselt kulusid ja asjaomase finantsteabe puudumist. Rahvusvaheline Finantsinstituut soovitab selliste takistuste vähendamiseks mitmeid meetmeid. Need hõlmavad digitaalandmekogude suuremat kasutamist ning teabe rutiinset esitamist ettevõtlusregistritele, statistikaametitele, pangakrediiti hindavatele asutustele ja teistele laenuandjatele. Need riiklikud krediidiriski andmekogud tuleks ühendada Euroopa andmebaasiga, et luua lõpuks keskne Euroopa krediidiregister. Finantsinstituut kutsub üles seadma üleeuroopalised standardid teabe kogumiseks ja edastamiseks, et võimaldada äriühingute- ja riikideüleseid analüüse. Parem, aktuaalsem teave VKEde finantstulemuste kohta peaks võimaldama laenuandjatel riski paremini hinnata ja seda asjakohasemalt hinnastada.

3.6

Teised ettepanekud VKEde raha juurdevoolu parandamiseks on mh järgmised:

4.1

Ülesanne töötada välja skeem, millega edendada paremat juurdepääsu rahastamisele üle kogu ELi, ei ole lihtne. Mõned liikmesriigid on töötanud välja enda riiklike struktuuride ja eeskirjade järgi kohandatud lahendused. Üks universaalne lähenemisviis ei pruugi kõigile liikmesriikidele sobida. Üks huvitavamaid algatusi on Ühendkuningriigi laenurahastamisskeem, mida tasub lähemalt vaadelda.

4.2

Juulis 2012 käivitasid Ühendkuningriigi rahandusministeerium ja Inglise Pank laenurahastamisskeemi eesmärgiga hoogustada laenude andmist reaalmajandusele (11). Laenurahastamisskeemi toimimist kontrollivad rahandusministeerium ja Inglise Panga aktsionärid. Laenurahastamisskeem pakub osalevatele pankadele odavat rahastamisallikat ning need madalamad rahastamiskulud peaksid võimaldama pankadel suurendada krediidi kättesaadavust sellega, et nad langetavad enda nõutava intressi määra. See skeem stimuleerib pankasid andma rohkem laene ja võimaldab neil saada skeemist täiendavaid vahendeid. Käivitamisest alates on laenurahastamisskeem aidanud kaasa pankade rahastamiskulude märkimisväärsele langusele ja see on andnud panuse paremate krediiditingimuste kujunemisse. Tuleb öelda, et suurem osa laenurahastamisskeemi senisest edust seisnes eeskätt kodumajapidamistele antavate laenude ja hüpoteeklaenude andmise stimuleerimises. Ettevõtjatele laenude andmise hoogustamisel oli skeem vähem edukas, mistõttu kohandasid ametiasutused seda novembris 2013, suunates selle üksnes VKEdele laenude andmise stimuleerimisele.

4.3

Laenurahastamisskeem loodi selleks, et tekitada osalevates pankades ärihuvi oma netolaenuandmise suurendamiseks (st kogulaenud miinus tagasimaksed). Skeem pakub alandatud hinnaga rahastamist kõigile pankadele, isegi finantsvõimendust vähendavatele pankadele. Skeemis ei ole seatud ülemist piiri pankade kasutada olevatele rahastamissummadele. Näiteks kui osaleva panga ettevõtluslaenude maht skeemiga alustades on 100 miljardit eurot, siis võib ta saada vähemalt 5 miljardi euro ulatuses vahendeid. Kui sama pank suurendaks netolaenuandmist VKEdele 1 miljardi euro võrra, siis oleks tal õigus saada laenurahastamisskeemist veel 5 miljardit eurot. See kasutada olevate vahendite ja VKEdele netolaenuandmise suhe – viis ühele – koos rahastamise madalamate kuludega annab pankadele tugeva stiimuli laenuandmise laiendamiseks (12).

4.4

Muudetud laenurahastamisskeemi kontrollib Inglise Pank. Laenurahastamisskeemis osaleb enamik Ühendkuningriigi finantsasutusi. Läbivaadatud skeem, mille eesmärk on hoogustada laenude andmist üksnes ettevõtjatele, on toiminud alates novembrist 2013. Seepärast on praegu ilmselt veel liiga vara teha põhjalikke järeldusi selle tõhususe kohta. Mõned Ühendkuningriigi ja euroala suuremad pangad jätkasid üsna kiiret finantsvõimenduse vähendamist ja tõenäoliselt on see ettevõtjatele antavate laenude vähenemise peamisi põhjuseid. Laenurahastamisskeemi toetajad väidavad, et ilma laenurahastamisskeemi vahendite kättesaadavuseta oleks Ühendkuningriigi krediidiolukord palju halvem.

4.5

Komitee on seisukohal, et laenurahastamisskeemiga sarnane skeem tuleks käivitada kogu euroalal. Laenurahastamisskeemi tüüpi skeem euroalal võiks piiratud ajaga – kahe kuni kolme aasta jooksul – aidata viia ettevõtluse rahastamise tagasi normaalsemale tasemele, lihtsustades samas käimasolevat finantsvõimenduse vähendamise protsessi.

4.6

5. juunil 2014 kuulutas Euroopa Keskpank välja rea likviidsusmeetmeid, et hoogustada pankade laenuandmist VKEdele (13). Komitee märgib rahuloluga, et Euroopa Keskpanga peamine ettepanek, nn sihtotstarbeline pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon, sarnaneb käesolevas arvamuses käsitletava laenurahastamisskeemiga. Käesoleva teksti kirjutamise ajal selgus, et Euroopa Keskpank kavandab tõepoolest konkreetset rahastamisskeemi VKEde jaoks. Usutakse, et Euroopa Keskpank viib läbi pikaajalise refinantseerimisoperatsiooni uue vooru, mille eesmärk on hoogustada just VKEdele laenamist. Ei ole selge, kas uus pikaajaline refinantseerimisoperatsioon hõlmab osalevate pankade jaoks stiimulit selle kasutamiseks eesmärgiga alandada väiksemate ettevõtjate laenuvõtmise kulusid. Igal juhul on algatus tervitatav.

4.7

Komitee on tervitanud suuremat osa komisjoni ettepanekuid, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele, ent enamasti on need keskmise või pikema perspektiiviga ja võivad nõuda uusi õigusakte ja/või institutsioone. Kuid ettevõtjate käibekrediidi kriis on kiireloomuline, tungiv ja väidetavalt süvenev. Komitee usub, et ELi poliitikakujundajad peaksid tegema rohkem, et pakkuda lahendusi lühemas perspektiivis, nagu nt eespool kirjeldatud stiimuleid pakkuvad skeemid (laenurahastamisskeem või sihtotstarbeline pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon). Iga kõrgemat finants- või mainega seotud riski tuleb kaaluda ELi 26 miljoni töötu inimese taustal (5,6 miljonit neist on alla 25aastaseid).