52013DC0523

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Aruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012

SISSEJUHATUS

2012. aastal lõppes määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendussätetega kehtestatud uute lennundusjulgestusmeetmete esimene üleminekuperiood. See oli seotud nõudega luua parda- ja lennujaamavarude turvaline tarneahel või vaadata läbi 100 % sellistest varudest enne nende sisenemist lennujaama julgestuspiirangualale. Komisjon pööras seetõttu 2012. aastal tehtud inspekteerimiste käigus suurt tähelepanu nende uute nõuete täitmise kontrollimisele.

Lisaks muudeti oluliselt määrust (EÜ) nr 300/2008 täiendavaid sätteid. Ühest küljest oli muudatuste eesmärk täiustada või täiendavalt selgitada teatavate lennundusjulgestusmeetmete puhul kehtivat korda. Teisest küljest kehtestati keerukad uued meetmed liitu veetava lennukauba ja -posti jaoks (nn ACC3). Lõpuks tugevdati märkimisväärselt ELi lennundusjulgestuse valideerimise korda. Hiljem lisati kaks muudatust eesmärgiga tagada turvaline tarneahel ja usaldusväärne valideerimissüsteem kolmandate riikide lennujaamades, kus liitu suunduv lennukaup ja -post laaditakse õhusõidukile – need muudatused tuleb rakendada 2014. aasta keskpaigaks. Sellega reageeriti Jeemenis 2010. aasta oktoobris asetleidnud lennukipommi vahejuhtumile.

Tsiviillennundusele vedelate lõhkeainete tõttu avalduva ohu ümberhindamine kinnitas, et asjaomast riski tuleb endiselt suureks pidada ja seda tuleb lennujulgestusmeetmete abil vähendada. Aasta jooksul sai siiski selgeks, et kaasaskantavate vedelike, aerosoolide ja geelide suhtes praegu kehtivaid piiranguid ei ole võimalik tähtajaks, st 29. aprilliks 2013 kõrvaldada, sest läbivaatusseadmete kasutamisel esineb probleeme, mis põhjustavad lennureisijatele tõenäoliselt suurt ebamugavust. Lähenemisviisi muutmiseks koostati õigusakti eelnõu, millega nähakse ette läbivaatuse astmeline kasutuselevõtt; kõigepealt seatakse 31. jaanuariks 2014 sisse tollimaksuvabade vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatus.

Lõpuks sõlmiti ELi ja Ameerika Ühendriikide asjaomaste lennukauba ja -posti julgestussüsteemide vastastikuse tunnustamise kokkulepped. See on ELi ekspordi jaoks tähtis saavutus: sellega kõrvaldatakse julgestusmeetmete dubleerimine ning aidatakse seega lennukauba ja -posti vedajatel hoida kokku kulusid ja aega.

ESIMENE OSA

Inspekteerimine      

1.           Üldist

Määruse (EÜ) nr 300/2008 tingimuste kohaselt peab komisjon inspekteerima liikmesriikide lennundusjulgestusega tegelevaid ametiasutusi (edaspidi „pädevad asutused”) ja ELi lennujaamu. Liidu programm hõlmab ka Šveitsi, samal ajal kui Norrat ja Islandit kontrollib samalaadsete sätete alusel EFTA järelevalveamet. Inspekteerimist teostab komisjoni töörühm, mis koosneb kümnest täis- ja osaajaga lennundusjulgestuse inspektorist. Kõnealust inspekteerimist toetavad liikmesriikide, Islandi, Norra ja Šveitsi poolt ametisse määratud inspektorid, kelle komisjon uue õigusraamistiku alusel sertifitseeris. 2012. aasta inspekteerimistes osales 57 riiklikku inspektorit. Käesoleva aruande lisas esitatud tabelis on kokkuvõte komisjoni ja EFTA järelevalveameti senisest järelevalvetegevusest.

2.           Liikmesriikide pädevate asutuste inspekteerimine

Komisjon inspekteeris 2012. aastal ühtteist (11) pädevat asutust, mida ta oli ka juba varem inspekteerinud. Mitme liikmesriigi puhul täheldati olukorra märgatavat paranemist varasemaga võrreldes. Kõige enam olid 2012. aastal leitud puudujäägid (sarnaselt 2011. aastale) seotud sellega, et riiklik tsiviillennundusprogramm ja riiklik kvaliteedikontrolliprogramm ei olnud ikka veel määruses (EÜ) nr 300/2008 sätestatud uue õigusraamistikuga täielikult kooskõlla viidud.

Lennundusjulgestusmeetmete rakendamise kontrollimisel ilmnes, et mõnes liikmesriigis ei suudeta endiselt puudusi kiiresti tuvastada ja kõrvaldada. Osa liikmesriike ei olnud teostanud järelevalvet õigusaktide kõigi aspektide üle ning riigi ametiasutused ei olnud mõnda lennujaama juba pikka aega inspekteerinud. Järelmeetmed ei olnud alati piisavad või ei rakendatud neid üldse ning kontrollimisel tuvastati mitmel korral märkimisväärsed viivitused enne puuduste kõrvaldamist. Kõik liikmesriigid said küll sanktsioone rakendada, kuid vahel ei olnud need piisavalt ranged või ei kasutatud neid viisil, mis oleks taganud tõhusa tõkestava mõju.

Teatavates liikmesriikides mõjutas riikliku järelevalve jaoks eraldatud vahendite kättesaadavust finantskriis ja sellega kaasnev surve liikmesriigi eelarvele.

3.           Esialgne inspekteerimine lennujaamades

2012. aastal teostati kahekümne kolme (23) lennujaama esialgne inspekteerimine; võrreldes 2011. aastaga suurenes selliste inspekteerimiste arv nelja võrra peamiselt seetõttu, et inspekteeriti mitut väiksemat lennujaama, mille puhul vajati vähem inspektoreid. Kontrolliti kõiki valdkondi (kuigi mitte iga inspekteerimise käigus). Peamiste meetmete nõuetele vastavuse üldmäär suurenes 2012. aastal 83 %‑ni.

Traditsiooniliste meetmete valdkonnas[1] leitud puudujäägid tulenesid sageli inimteguriga seotud probleemidest. Need puudujäägid olid peamiselt seotud töötajate läbivaatuse kvaliteediga ning teatavate lennukaupa käsitlevate ohutusnõuetega. Eelkõige tekitas endiselt probleeme töötajate käsitsi läbivaatuse puudulik kvaliteet. Lennukauba puhul oli enamik rikkumisi seotud läbivaatuse standarditega. Need inimteguriga seotud probleemid tuleks lahendada parema koolitamise ja järelevalve kaudu.

Lisaks ei olnud 2012. aastal inspekteeritud lennujaamades ikka veel rahuldaval määral rakendatud teatavaid lisameetmeid, mis on määruses (EÜ) nr 300/2008 sätestatud uue õigusraamistikuga ette nähtud. Rikkumisi esines seoses pardavarude ja eelkõige lennujaamavarude läbivaatuseks kasutatavate meetodite ja standarditega (seal, kus turvaline tarneahel ei olnud veel täielikult rakendatud), lennujaamapatrullide sagedust käsitleva riskianalüüsi puudumisega, läbivalgustusseadmeid või lõhkeaine avastamissüsteemi seadmeid käsitlevate isikute korduva sertifitseerimisega ning kõrge riskiteguriga kauba ja postiga. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid nende uute sätete rakendamist aktiivselt toetama.

4.           Järelinspekteerimine

Määruse (EL) nr 72/2010[2] artikli 13 kohaselt teeb komisjon tavaliselt piiratud arvu järelinspekteerimisi. Täiendav inspekteerimine võetakse plaani siis, kui esialgse inspekteerimise käigus on avastatud mitu tõsist puudujääki; mõningatel juhtudel (ehkki mõnevõrra harvemini) tehakse järelinspekteerimisi siiski ka pistelise valiku põhimõttel, et kontrollida riiklike järelevalvetoimingute ja aruandluse täpsust. 2012. aastal tehti kolm (3) järelinspekteerimist, mis üldjoontes andsid tunnistust sellest, et tuvastatud puudujäägid olid nõuetekohaselt kõrvaldatud.

5.           Avatud toimikud, artikli 15 kohased juhtumid ja kohtumenetlused

Inspekteerimistoimikud jäävad avatuks, kuni komisjon on veendunud, et asjakohased parandusmeetmed on võetud. Aastal 2012 suleti 24 toimikut (14 lennujaama ja 10 pädeva asutuse toimikut). Kõnealuse aasta lõpuks jäi avatuks kokku 14 pädeva asutuse ja 27 lennujaama inspekteerimistoimikut.

Kui lennujaamas leitud puudujääke peetakse nii tõsisteks, et need kujutavad märkimisväärset ohtu tsiviillennundusjulgestuse üldisele tasemele liidus, võtab komisjon määruse (EL) nr 72/2010 artikli 15 kohased meetmed See tähendab, et kõiki teisi pädevaid asutusi teavitatakse olukorrast ning kõnealusest lennujaamast väljuvate lendude puhul võidakse kaaluda täiendavate meetmete võtmist. 2012. aasta mais algatati üks artikli 15 kohane juhtum, mis suleti ühe kuu pärast, kui puudused olid rahuldaval määral kõrvaldatud.

Rikkumismenetluse algatamine on teine võimalik sanktsioon kõige tõsisemate juhtumite, pikka aega kõrvaldamata puuduste või korduvate puudujääkide korral. 2012. aastal algatati pärast riikliku ametiasutuse inspekteerimist üks rikkumismenetlus. Asjaomane liikmesriik ei suutnud oma riiklikku lennundusjulgestusprogrammi täita. Kõnealusel aastal võis pärast leitud puuduste kõrvaldamist lõpetada kolm (3) rikkumisjuhtumit. 2012. aasta lõpus ei olnud ühtegi rikkumisjuhtumit menetlemisel.

6.           Liikmesriikide endi hinnangud

Komisjoni määruse (EÜ) nr 18/2010[3] II lisa punkti 18.1 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile iga aasta märtsi lõpuks aastaaruande, mis hõlmab riikliku nõuetele vastavuse järelevalve tulemusi eelmise aasta jaanuarist detsembrini. Kõik liikmesriigid esitasid 2011. aasta aruanded õigel ajal ning kõigi puhul oli järgitud komisjoni vormi. Tuvastatud puudused olid peamiselt seotud sellega, et osa liikmesriike ei rakendanud endiselt kõigi julgestusmeetmeid, ei teostanud piisavalt varjatud kontrollimisi ning võiksid veelgi täiustada oma järelmeetmeid ja täitmise tagamise korda. Lisaks tuvastati kokkuleppeliste esindajate/tarnijate ja tuntud saatjate/tarnijate riikliku kvaliteedikontrolli – muul kui valideerimise eesmärgil (vajaduse korral) – puudumine.

TEINE OSA

Õigusaktid ja lisavahendid

1.           Üldist

Nn aluspesupommi vahejuhtum 2009. aasta jõulude ajal, lennukipommi vahejuhtum Jeemenis 2010. aasta lõpus, mitu laserosutiga seotud vahejuhtumit 2012. aasta alguses, võimalikud küberrünnakud ja suur haavatavus vedelate lõhkeainete suhtes – kõik see tuletas meelde, et tsiviillennunduse ründamiseks kasutatakse jätkuvalt uusi ja innovaatilisi meetodeid, mille vastu tuleks rakendada asjakohaseid riskipõhiseid kaitsemeetmeid.

2012. aastal vastu võetud uute lennundusjulgestusalaste õigusaktide eesmärk oli esiteks veelgi täpsustada määruses (EÜ) nr 300/2008 sätestatud õigusraamistikku ja teiseks määratleda ELi lennundusjulgestuse valideerimise uued ühised põhistandardid.

2.           Täiendavalt vastu võetud õigusaktid

2012. aastal võeti vastu järgmised uued õigusaktid:

· määrus (EL) nr 173/2012[4] teatavate lennundusjulgestusmeetmete selgitamise ja lihtsustamise kohta;

· määrus (EL) nr 711/2012[5] muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatamise meetodite kohta;

· määrus (EL) nr 1082/2012[6] ELi lennundusjulgestuse valideerimise kohta;

· otsus C(2012)1228[7] teatavate lennundusjulgestusmeetmete selgitamise ja lihtsustamise kohta;

· otsus C(2012)5672,[8] millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks seoses lennukauba ja ‑postiga;

· otsus C(2012)5880[9] muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatamise meetodite kohta.

Need tekstid töötati välja lennundusjulgestuse regulatiivkomitee kuuel korralisel kohtumisel, sidusrühmade lennundusjulgestuse nõuanderühma kuuel kohtumisel ja mitmel sihipärasel töörühmade kohtumisel, kus osalesid nii liikmesriikide kui ka lennundussektori esindajad.

3.           Kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaas

Kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate Euroopa andmebaas (RAKCdb)[10] on olnud ainus õiguslik esmane vahend, mida kokkuleppelised esindajad kasutavad alates 1. juunist 2010 teabe saamiseks, kui nad võtavad vastu saadetisi teistelt kokkuleppelistelt esindajatelt või (ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud) tuntud saatjatelt; alates 1. veebruarist 2012 sisaldab andmebaas selliste lennuettevõtjate loetelu, kellel on lubatud vedada kaupa ja posti kolmandate riikide lennujaamadest ELi. Seda hallatakse komisjoni raamlepingu alusel. 2012. aasta lõpus sisaldas andmebaas ligikaudu 16 000 kokkuleppelisi esindajaid, (ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud) tuntud saatjaid ja ACC3 hõlmavat kirjet. Andmebaasi lepingujärgne kättesaadavuse määr 99,5 % oli 2012. aastal jätkuvalt täidetud.

4.           Euroopa Liidu lennujaamade inspekteerimise käsiraamatud

Määruste (EÜ) nr 300/2008 ja (EL) nr 72/2010 kohaselt peab komisjoni talituste teostatav tsiviillennunduse julgestusnõuetele vastavuse järelevalve olema objektiivne ja kasutama standardset metoodikat.

Komisjon koostas sel eesmärgil kaks üldkäsiraamatut ja ta täiendab neid pidevalt, et anda tsiviillennundussektoris tegutsevatele ELi inspektoritele üksikasjalikke nõuandeid ja suuniseid. Ühes käsiraamatus käsitletakse inspekteerimist lennukauba julgestuse valdkonnas ja teises lennujaama inspekteerimist. 2012. aasta aprillis vaadati mõlemad käsiraamatud läbi, et võtta arvesse viimaseid muudatusi rakenduseeskirjades ja lisada inspektoritele täiendavaid nõuandeid ja suuniseid.

KOLMAS OSA

Katsed, uurimused ja uued algatused

1.           Katsed

ELi lennundusjulgestusalaste õigusaktide tähenduses on katsega tegemist siis, kui liikmesriik lepib komisjoniga kokku, et ta kasutab piiratud ajavahemiku jooksul tunnustatud julgestuskontrollivahendi või -meetodi asemel mõnd õigusaktides tunnustamata julgestuskontrollivahendit või -meetodit tingimusel, et kõnealused katsed ei kahjusta saavutatud turvalisuse üldtaset. Seda terminit ei kohaldata õiguslikus tähenduses juhul, kui liikmesriik või üksus hindab uut vahendit või meetodit, mis on võetud kasutusele lisaks õigusaktides juba käsitletud ühele või mitmele julgestuskontrollivahendile või -meetodile.

2012. aastal tehti katseid ja hindamisi Luksemburgis, Hispaanias, Prantsusmaal, Madalmaades ja Ühendkuningriigis. Need hõlmasid järgmisi teemasid: lõhkeaine jälgede avastamise simulatsioonikambrid (kaup ja post), jalanõude puhul kasutatavad metallidetektorid, tagasihajumisel põhinevad turvaskannerid, turvaskannerites kasutatavad erinevad algoritmid, käsipagasi automaatne läbivaatus ning konkreetsetel juhtudel reisijate läbivaatuseks nii käsimetallidetektori kui ka lõhkeaine jälgede avastamise seadme kasutamine.

2.           Uuringud ja aruanded

2012. aasta keskel esitas konsultant Booz&Co lõpparuande, mis käsitleb ELi lennujaamades käsipagasi, kaasasolevate esemete ja registreeritud pagasi läbivaatamiseks laialdaselt kasutatavat ohukujutise kuvamise (TIP) tarkvaratehnoloogiat. Aruanne kinnitas peamiselt seda, et TIP-tarkvaratehnoloogia võib asjakohase kasutamise korral läbivaatuse tulemusi parandada. Selles tehti siiski ka järeldus, et praegu kasutuselevõttu reguleeriva õigusraamistiku alusel ei saa TIP-tarkvaratehnoloogiat kasutavate ja kõnealust tehnoloogiat mitte kasutavate lennujaamade puhul teha kindlaks mingisuguseid erinevusi keelatud esemete avastamisel. Seepärast esitas konsultant praeguse kasutuselevõturaamistiku täiustamiseks mitu soovitust.

Reisijatel kaasas olevate vedelike, aerosoolide ja geelide suhtes kehtivate piirangute tühistamiseks ettenähtud (varasemat) tähtaega – 29. aprill 2013 – silmas pidades tegi sama konsultant ka uurimuse, et hinnata lennujaamades vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise mõju. Uurimust täiendas komisjonipoolne vedelate lõhkeainete ohu ja riski uuesti hindamine, mille põhjal järeldati, et sellistest ainetest tulenev risk on endiselt suur ja seda tuleb läbivaatuse kaudu asjakohaselt vähendada. Lõpuks näitasid uurimused ning lennundussektori esindajatega ja liikmesriikide esindajaid hõlmavates töörühmades toimunud konsultatsioonid, et kui eelnimetatud tähtajast kinni peetaks, ületaks nõudlus vedelate lõhkeainete avastamise süsteemi järele vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatuse täielikul rakendamisel asjaomase pakkumise – see võib tekitada teatavaid probleeme Euroopa lennujaamade tegevuses ja põhjustada tõsiseid ebameeldivusi asjaomastele reisijatele[11].

Komisjon arutas liikmesriikidega põhjalikult kolme peamist valikuvõimalust, mis pakuti välja SCENIHIRi (komisjoni tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee) sõltumatus aruandes röntgenskannerite tervisemõju kohta:[12] a) praegusi õigusakte ei muudeta, b) reisijate läbivaatamiseks lubatud meetodite loetellu lisatakse tagasihajumisel põhinevad turvaskannerid ja c) praeguseid õigusakte muudetakse selliselt, et juba kasutuselevõetud röntgen-turvaskannereid, mis eraldavad teatavast piirtasemest vähem kiirgust, võib kasutada nende majandusliku eluea lõpuni. Kõnealune aruanne koostati lennundusjulgestust käsitleva seadusandliku ettepaneku järelmeetmena, mida komisjon lubas rakendada, ja see kiideti heaks 26. aprillil 2012.

3.           Uued algatused

Lennundusjulgestuse eeskirjade valdkonnas toimub praegu peamiselt vedelike, geelide ja aerosoolide vedamise piiranguid käsitlevate kehtivate õigusaktide muutmine. Kõnealuste piirangute kaotamist on kavandatud juba mitu aastat ja selleks tuli eelnevalt mitu õigusakti läbi vaadata. 2012. aastal tegid komisjon koos liikmesriikide, lennujaamade ja tuvastusseadmete tootjatega katseid ja kavandasid uurimuse. Nende põhjal järeldati, et vedelike täielik läbivaatamine alates 2013. aasta aprillist ei ole teostatav, sest ELi lennujaamades ei ole vajalikke seadmeid kasutusele võetud. Komisjon esitas neid järeldusi sisaldava aruande ja oma ettepanekud 2012. aasta juulis nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

ELi tsiviillennundusjulgestuse regulatiivkomitee esitas 2012. aasta novembris positiivse arvamuse komisjoni ettepaneku kohta rakendada vedelike läbivaatuse esimene etapp hiljemalt 31. jaanuariks 2014, ning komisjon võttis asjaomase õigusakti lõpuks 2013. aasta märtsis vastu.

Komisjon on vastavalt lennukauba julgestuse tegevuskavale selles valdkonnas oma tegevust laiendanud: ta kehtestas ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi rakendatava õigusraamistiku, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest liitu veetava kauba ja posti suhtes ning mis hõlmab ranget ELi lennundusjulgestuse valideerimist. Selle esimene etapp jõustus 1. veebruaril 2012. Sellest kuupäevast alates peavad lennuettevõtjad, kes soovivad vedada kaupa ja posti kolmandate riikide lennujaamadest Euroopa Liitu, end registreerima nn ACC3-na[13]. Asjaomase registreerimis- ja konsulteerimissüsteemi ühtlustamiseks liikmesriikides ja komisjoni jaoks võeti 2012. aasta viimases kvartalis kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate Euroopa andmebaasis (RAKCdb) kasutusele uued ACC3 hõlmavad funktsioonid.

Volitatud ettevõtja süsteemi võimalikuks ühtlustamiseks kauba ja posti kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate suhtes kehtiva lennundusjulgestuse valideerimise korraga püüti teha tihedat koostööd tolliga. „Selle eesmärk on vältida ettevõtjate mitmekordset valideerimist, juhul kui nende põhitegevusala nende kahe õigusraamistiku piires suuresti kattub, ning samal ajal tuvastada võimalikud lüngad, mis võivad lennukauba julgestust nõrgendada, ja pakkuda välja asjaomased meetmed nende kõrvaldamiseks.”

2012. aasta alguses loodi komisjoni esmatähtsa infrastruktuuri tööprogrammi osana ja esmatähtsa infrastruktuuri ELi võrdlusvõrgustiku raames uus temaatiline alarühm, mis tegeleb lennundusjulgestuse tehnoloogiaga.

Nn tulevikukava raames on moodustatud töörühm, mis koosneb huvitatud liikmesriikide ja lennundussektori esindajatest. Töörühm koostas lennundusjulgestuse tõhususe suurendamise võimaluste analüüsimiseks tegevuskava. 2012. aastal alustati tööd kahe konkreetse meetme rakendamisel: a) hinnati reisijatega seotud riske ja b) telliti uurimus reisijate eristamise eri lähenemisviiside analüüsimiseks. Tulevikus võiks kaaluda võimalust, et lennundusjulgestuse (AVSEC) komisjon juhib ise tegevuskava tulevast rakendamist, ja lisada see püsiva teemana komisjoni päevakorda.

NELJAS OSA

Dialoog rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega

1.           Üldist

Komisjon suhtleb pidevalt rahvusvaheliste organisatsioonide ja olulisemate kolmandate riikide partneritega ning osaleb korrapäraselt rahvusvahelistel kohtumistel, kus ta koordineerib üldjuhul ELi seisukohta ja teeb sageli ettekandeid või esitab dokumente. Vastavalt vajadusele on algatatud dialooge ka konkreetsete kolmandate riikidega, et arutada kohaliku tähtsusega probleeme või ühist huvi pakkuvaid küsimusi, näiteks erandeid tollimaksuvabade kaupade müügikohtadest ostetud vedelike suhtes kehtestatud tavapärastest nõuetest. Sellised kontaktid võimaldavad ELil pidada sammu heade tavadega ja neid levitada ning mõjutada globaalsete otsuste tegemist. On vaja tagada side ja ühtsus sise- ja välisjulgeolekualaste vajaduste vahel. Lissaboni lepinguga ettenähtud uue õigusraamistiku kohaselt konsulteeritakse rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega koostöö tegemisel põhjalikult EEASiga, et tagada ühtsus ja vastastikune kooskõla teatavate EEASi algatatud poliitiliste dialoogidega.

2.           Rahvusvahelised organisatsioonid

Komisjon osaleb Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennundusjulgestuse komisjoni iga-aastasel kohtumisel ning 2012. aasta kohtumisel (26.–30. märts 2012) esitas komisjon neli töödokumenti (üks vedelike, kaks lasti ja üks julgestusmeetmete läbipaistvuse kohta). Kõik need dokumendid võeti hästi vastu.

Komisjon võtab korrapäraselt osa ka Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) tehnilise töörühma ja koolitusalase töörühma kohtumistest. Nende töörühmade järeldused on hiljem olnud aluseks regulatiivkomitees ja selle töörühmades toimunud aruteludele. Kattuvuse ja töö dubleerimise vältimiseks sõlmisid komisjon ja ECAC 2012. aasta teisel poolel vastastikuse mõistmise memorandumi.

Lisaks tegeleti laseritest tulenevat ohtu käsitleva Eurocontroli seminari järelkajana meetmete ühtlustamisega. Selle peamine eesmärk oli ühendada kõnealusest teemast huvitatud sidusrühmad, et nad kaaluksid sellise ühise lähenemisviisi vastuvõtmist, mis vähendaks loata laserseadmetest lennundusele tulenevat üha suurenevat ohtu.

3.           Kolmandad riigid

Komisjon jätkas aktiivselt lennundusjulgestusalast dialoogi Ameerika Ühendriikidega mitmel foorumil ja eelkõige ELi ja Ameerika Ühendriikide transpordialase julgeolekukoostöörühma kohtumistel ühekordse julgestuskontrolli kokkuleppe[14] raames.

Lisaks jõuti Atlandi-üleses lennundusjulgestusalases koostöös järgmise verstapostini, kui 2012. aasta keskel hakati vastastikku tunnustama Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide asjaomaseid lennukauba ja -posti süsteeme.

Komisjon sekkus mitmel korral, kui liikmesriigid väljendasid erilist muret seoses kolmandate riikide täiendavate julgestusalaste nõudmistega, mille puhul näis, et ELis kehtivaid rangeid julgestussüsteeme ei ole piisavalt arvesse võetud. Mõnikord väljendus see Ameerika Ühendriikide jätkuvas tavas anda EList Ameerika Ühendriikidesse lendavatele lennuettevõtjatele erakorralisi julgestusalaseid korraldusi eelneva konsulteerimiseta, mis tihti põhjustas ELi sidusrühmadele märkimisväärseid probleeme.

Komisjon võttis osa ühe Ameerika Ühendriikide lennuvälja inspekteerimisest, et hinnata teatavate julgestusmeetmete järgimist eelnimetatud ühekordse julgestuskontrolli kokkuleppe raames.

Samuti alustas komisjon läbirääkimisi Kanada ja Iisraeliga, et sõlmida nende riikidega ühekordse julgestuskontrolli kokkulepe.

KOKKUVÕTE

Üldiselt on ELis jätkuvalt tagatud lennundusjulgestuse kõrge tase. Komisjoni inspekteerimiste käigus on ilmnenud, et peamiste õigusnormide järgimine on veidi paranenud. Traditsiooniliste meetmete puhul tulenesid töötajate ja lennukauba läbivaatamise nõuete valdkonnas tuvastatud puudujäägid sageli inimteguriga seotud probleemidest. Määruses (EÜ) nr 300/2008 sätestatud uue õigusraamistiku kohaselt rakendatud lisameetmete puhul olid rikkumised seotud lennujaamavarude julgestuskontrolliga (seal, kus turvaline tarneahel ei olnud veel täielikult rakendatud), lennujaamapatrullidega, teatavaid julgestusseadmeid kasutavate isikute korduva sertifitseerimisega ning kõrge riskiteguriga lasti ja postiga. Komisjoni soovitatud parandusmeetmeid järgiti üldiselt rahuldavalt, kuid inspektorite leitud puudused kinnitavad, kuivõrd oluline on ELi range inspekteerimiskord ja asjakohaste kvaliteedikontrollimeetmete tagamine liikmesriikides. Komisjon jätkab jõupingutusi, et tagada kõigi õiguslike nõuete täielik ja nõuetekohane täitmine, ning algatab vajaduse korral ametliku rikkumismenetluse.

Õigusaktide valdkonnas võeti 2012. aastal vastu uued üksikasjalikud rakendusaktid, et tagada uue algmääruse (EÜ) nr 300/2008 ühtlustatud kohaldamine ning vastata uutele ohtudele või paremini vähendada olemasolevaid ohte.

Lisa

Komisjoni inspekteerimised seisuga 31.12.2012

Riik || Inspekteerimiste arv 01/2012–12/2012 (sh järelinspekteerimised) || Inspekteerimiste arv 2004–2012 (sh järelinspekteerimised)

Austria || 0 || 9

Belgia || 1 || 11

Bulgaaria || 1 || 7

Küpros || 1 || 7

Tšehhi Vabariik || 1 || 8

Taani || 1 || 10

Eesti || 1 || 6

Soome || 2 || 10

Prantsusmaa || 2 || 17

Saksamaa || 2 || 19

Kreeka || 1 || 14

Ungari || 1 || 8

Iirimaa || 1 || 9

Itaalia || 2 || 17

Läti || 2 || 7

Leedu || 1 || 5

Luksemburg || 1 || 7

Malta || 0 || 3

Madalmaad || 3 || 10

Poola || 1 || 10

Portugal || 2 || 10

Rumeenia || 3 || 6

Slovakkia || 1 || 5

Sloveenia || 1 || 5

Hispaania || 1 || 15

Rootsi || 1 || 12

Ühendkuningriik || 3 || 20

ELi mittekuuluvad riigid || ||

Šveits || 0 || 5

KOKKU || 37 || 272

EFTA järelevalveameti inspekteerimised seisuga 31.12.2012

Riik || Inspekteerimiste arv 01/2012–12/2012 (sh järelinspekteerimised) || Inspekteerimiste arv 2004–2012 (sh järelinspekteerimised)

Island || 0 || 9

Norra || 5 || 40

KOKKU || 5 || 49

[1]               Meetmeid nimetatakse traditsioonilisteks, kui neid juba kohaldatakse määruses (EÜ) nr 2320/2002 sätestatud õigusraamistikus.

[2]                      Komisjoni määrus (EL) nr 72/2010, 26. jaanuar 2010, millega nähakse ette lennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord, ELT L 23, 27.1.2010, lk 1.

[3]               Komisjoni määrus (EL) nr 18/2010, 8. jaanuar 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 300/2008, ELT L 7, 12.1.2010, lk 3.

[4]               Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 173/2012, 29. veebruar 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, ELT L 59, 1.3.2012, lk 1.

[5]               Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 711/2012, 3. august 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, ELT L 209, 4.8.2012, lk 1.

[6]               Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1082/2012, 9. november 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, ELT L 324, 22.11.2012, lk 25.

[7]               Otsus C(2012)1228 (final), millest teavitati kõiki liikmesriike 29. veebruaril 2012; ei ole avaldatud ELTs.

[8]               Otsus C(2012)5672 (final), millest teavitati kõiki liikmesriike 10. augustil 2012; ei ole avaldatud ELTs.

[9]               Otsus C(2012)5880 (final), millest teavitati kõiki liikmesriike 23. augustil 2012; ei ole avaldatud ELTs.

[10]             Komisjon lõi selle andmebaasi, mille kasutamine on kohustuslik kõigile tarneahelas osalejatele, määrusega (EL) nr 185/2010 ja otsusega (2010) 774.

[11]             Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise täieliku kasutuselevõtu tähtaeg lükati edasi 31. jaanuarini 2014; komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 246/2013, 19. märts 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, ELT L 77, 20.3.2013, lk 8.

[12]             http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/emerging/docs/scenihr_o_036.pdf.

[13]             Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 859/2011, 25. august 2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, ELT L 220, 26.8.2011, lk 9.

[14]             Kohaldatakse alates 1. aprillist 2011 Ameerika Ühendriikidest saabuvate õhusõidukite, reisijate ning nende käsipagasi ja registreeritud pagasi suhtes – komisjoni määrus (EL) nr 983/2010, 3. november 2010, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, ELT L 286, 4.11.2010, lk 1.