15.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/76

1.1

Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa Liidu üks põhipoliitika, mille peamine eesmärk on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse lähenemise saavutamine kogu Euroopa Liidus ja kõigis selle liikmesriikides. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub, et ühise strateegilise raamistiku poliitilised eesmärgid tuleks viia kooskõlla strateegia „Euroopa 2020” sihtidega. See ei tohi aga nõrgendada ELi ühtekuuluvuspoliitika peamist eesmärki – lähenemist.

1.2

Kuna ühtekuuluvuspoliitika on peamine majanduskasvu allikas ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise vahend, eelkõige praeguse kriisi all kõige rohkem kannatavates riikides, tuleks hoida rahastamise tase vähemalt praegusel tasemel ning jaotada vahendid liikmesriikide vahel õiglaselt, tagamaks et vähemarenenud liikmesriikide rahastamine ei väheneks.

1.3

Komitee toetab loodavat ühist strateegilist raamistikku, mille eesmärk on tõhustada Euroopa Liidu peamiste rahastamisvahendite koordineerimist ja vastastikust täiendavust. Tõhusa ühise strateegilise raamistikuga kaotatakse ka kesksete fondide praegune ebavajalik ja ebatõhus eraldatus.

1.4

Komitee on mures, et viivitused, mis on tekkinud poliitilise kokkuleppe saavutamisel ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketi, sh ühise strateegilise raamistiku kohta, mõjutavad negatiivselt partnerluslepingute ettevalmistamist ja seega ka programmitöö perioodi 2014–2020 tõhusat käivitumist.

1.5

Iga temaatilise eesmärgi raames määratletud kõrge Euroopa lisaväärtusega soovituslike meetmete puhul tuleb esmatähtsaks seada investeeringud, millega tõhustatakse sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset lähenemist Euroopa Liidus. Samuti on oluline, et soovituslike meetmete loetelu ei peetaks ammendavaks, et oleks võimalik leida riigipõhiseid lahendusi.

1.6

Ühises strateegilises raamistikus pannakse suurt rõhku mitmest fondist rahastatavate projektide elluviimisele. See on oluline paranemine võrreldes programmitöö perioodiga 2007–2013. Samas puudub raamistikus igasugune viide mitmele teemale pühendatud projektidele, millel on märkimisväärne potentsiaal suurema lisaväärtuse loomiseks. See võimalus tuleks ühises strateegilises raamistikus selgelt ette näha.

1.7

Ühise strateegilise raamistiku nõutav intensiivsem kooskõlastamine peab aga kaasa tooma korraldus- ja rakendusasutuste ning toetusesaajate halduskoormuse vähenemise. Kooskõlastamist tuleb tugevdada nii liikmesriikides kui ka komisjonis, et luua koostoimet poliitika ja vahendite vahel ning vähendada topelttööd, keerukust ja bürokraatiat. Komisjon peab uute haldusmenetluste põhjaliku analüüsi läbi viima enne nende tegelikku rakendamist.

1.8

Organiseeritud kodanikuühiskond (1) tuleb targalt kaasata partnerluslepingute koostamisse. Samal ajal, kui komisjon tunnistab, et üksikutel liikmesriikidel ja piirkondadel on oma mehhanismid ja struktuurid kodanikuühiskonna kaasamiseks, peab ta sedalaadi protsesse jälgima. Kui leitakse, et teatud juhul ei ole kodanikuühiskonda piisavalt kaasatud, ei peaks komisjon vastavat partnerluslepingut enne olukorra asjakohast korrigeerimist heaks kiitma.

1.9

Partnerluse käsitus ei tohiks aga piirduda vaid kavandamisetapiga. Partnerluspõhimõtet tuleks samuti kohaldada rakendamis-, järelevalve- ja hindamisetapis.

1.10

Strateegiat „Euroopa 2020” puudutavate partnerluslepingute keskmes ei peaks olema riigipõhised soovitused. Lepingud peaksid tuginema teistele elementidele, näiteks riiklikud reformikavad, mis on koostatud konkreetse liikmesriigi olukorda arvesse võttes, erinevalt riigipõhistest soovitustest, mis ei ole tingimata kujundatud liikmesriigi konkreetsetest oludest lähtuvalt. Partnerluslepingud peaksid samuti keskenduma vaesuse vähendamist, soolist võrdõiguslikkust ja puuetega inimesi käsitlevatele riiklikele strateegiatele, samuti säästvale arengule.

1.11

Vaja on suuremat paindlikkust, et liikmesriigid ja piirkonnad saaksid vastata võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult seatud ühistele eesmärkidele, arvestades samal ajal piirkondlikku, majanduslikku ja sotsiaalset eripära. Lisaks tuleb ühises strateegilises raamistikus sõnaselgelt tunnistada territoriaalseid iseärasusi, mis mõjutavad ühise strateegilise raamistiku fondide elluviimist.

2.1

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) on viis liikmesriikide ja komisjoni hallatavat Euroopa Liidu fondi. Komisjon teeb ettepaneku, et iga fondi eesmärke on võimalik tõhusamalt saavutada fondide tihedama koordineerimisega, et vältida kattumist ja saavutada maksimaalne koostoime.

2.2

Komisjon teeb ettepaneku luua ühine strateegiline raamistik. et lihtsustada partnerluslepingute ja rakenduskavade arendamist ning suurendada viie fondi sidusust strateegia „Euroopa 2020” raames võetud poliitiliste kohustuste ja kohapealsete investeeringute osas. Ühise strateegilise raamistiku aluseks on 11 temaatilist eesmärki, mis on määratletud ühissätete määruses.

2.3

Ühise strateegilise raamistiku eesmärk on parandada Euroopa fondide kooskõla ja tagada nende sihipärasem kasutamine. Samuti kaotatakse sellega fondide praegune ebavajalik ja ebatõhus eraldatus. See on positiivne areng, mis peaks kaasa tooma tõhusama ühtekuuluvuspoliitika, andes sellele suurema mõju. Komitee toetab kindlalt sellist arengut.

3.1

Vajalikud on selged suunised selle kohta, kuidas on partnerluslepingute raames võimalik ühise strateegilise raamistiku fonde suunata kõige tõhusamalt aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele.

3.2

Vastusena parlamendi ja nõukogu muredele teeb komisjon ettepaneku jagada ühise strateegilise raamistiku elemendid ühissätete määruse uue lisa ja delegeeritud akti vahel, mis sisaldab peaasjalikult kõrge Euroopa lisaväärtusega soovituslikke meetmeid.

3.3

Komitee toetab komisjoni lähenemisviisi, kui sellega tagatakse:

3.4

Ent lisaks teeb komisjon ettepaneku, et kõiki ühise strateegilise raamistiku lisas ja delegeeritud aktis sisalduvaid elemente oleks võimalik muuta delegeeritud aktiga. Komitee ei pea seda vastuvõetavaks ja on seisukohal, et see kaotab mõtte lisada ühise strateegilise raamistiku põhielemendid lisana ühissätete määrusesse.

3.5

Määruses tuleks selgelt välja tuua komisjoni roll selles osas, mis on tehniline ja mis sisuline muudatus, et vältida võimalikke tõlgendamisprobleeme.

3.6

Komitee väljendab muret seoses viivitustega, mis on tekkinud poliitilise kokkuleppe saavutamisel ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketi, sh ühise strateegilise raamistiku kohta. Jätkuval viivitusel on negatiivne mõju partnerluslepingute ettevalmistamisele ja seega ka programmitöö perioodi 2014–2020 tõhusale käivitumisele.

3.7

Väljapakutud partnerluslepingu sisu ja vorm tuleb selgepiiriliselt välja tuua. Kuigi ühissätete määrus annab teavet elementide kohta, mis tuleks partnerluslepingusse lisada, on selle dokumendi täpne vorm veel teadmata.

4.1

Strateegias „Euroopa 2020” lepiti kokku eesmärgiga edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Ühise strateegilise raamistiku fondide positiivne panus strateegia „Euroopa 2020” põhieesmärkide saavutamisse on selge, mistõttu on loogiline, et raamistiku poliitilised eesmärgid on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” sihtidega.

4.2

Strateegia „Euroopa 2020” on vundament õige tasakaalu saavutamiseks Euroopa Liidu tugeva eelarvedistsipliini ning majanduskasvu ja arengu vahel. Strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamine on kõige suurem väljakutse Euroopa Liidu vähemarenenud liikmesriikidele. Eelkõige riigid, mis rakendavad vastutustundlikku eelarvedistsipliini, vajavad toetust ja solidaarsuse avaldust ELilt tema ühtekuuluvuspoliitika kaudu. Ühtekuuluvuspoliitika rahastamine peab jääma vähemalt praegusele tasemele ja mis tahes kärped ei ole vastuvõetavad.

4.3

Komitee toetab seda lähenemisviisi ja kordab oma seisukohta, mille kohaselt peavad kõik Euroopa Liidu poliitikad olema suunatud hädavajaliku kasvu saavutamisele. Antud seisukohta väljendades on komitee samuti kindlal arvamusel, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse integratsiooni põhieesmärgid peavad jääma ELi ühtekuuluvuspoliitika olulisimateks eesmärkideks. Ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtust ei tohi mingil juhul ohustada.

4.4

Komitee on kindlal arvamusel, et iga temaatilise eesmärgi raames määratletud kõrge Euroopa lisaväärtusega soovituslike meetmete puhul tuleb esmatähtsaks seada algatused, millega tõhustatakse sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset arengut Euroopa Liidus.

5.1

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut kasutada temaatilist kontsentreerumist jõupingutuste killustatuse vähendamise vahendina. Vajalik on jõupingutuste ulatuslik kooskõlastamine ühise strateegilise raamistiku eri fondide ning loomulikult ka ELi kõigi muude programmide ja algatuste vahel.

5.2

Ühise strateegilise raamistikuga tuleks selgitada ja kinnitada, et igas temaatilises valdkonnas on liikmesriikide otsustada, millisel fondil on võtmeroll põhieesmärkide saavutamisel.

5.3

Kuigi raamistikus esitatud põhieesmärgid on kehtivad, peab paindlikkusel olema tähtis roll. Partnerluslepingutes tuleb arvesse võtta kohalikke ja piirkondlikke huve. Raha peaks olema võimalik eraldada konkreetse piirkondliku prioriteedi jaoks. Komitee on kindlal seisukohal, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte peavad ka edaspidi olema ELi ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel kesksel kohal.

5.4

Üksikud temaatilised eesmärgid viitavad meetmetele, mida tuleks võtta konkreetse fondi raames, ent selgitada tuleb täiendavuse aspekte, sest ei ole selge, millised eri fondide ja meetmete raames väljapakutud vahendid üksteist tegelikult täiendavad. Komitee on seisukohal, et iga temaatilise eesmärgi raames pakutud meetme puhul tuleb teha investeeringuid, mis kiirendavad sotsiaal-majanduslikku ühtekuuluvust kui prioriteeti. Oluline on soovituslike meetmete lisamise võimalus, et leida riigipõhiseid lahendusi.

5.5

Komitee on seisukohal, et kuigi ühissätete määruses nimetatud 11 teemat on kehtivad, tuleks luua kogum kesksetest teemadest, mida peavad käsitlema kõik liikmesriigid. Kesksetest teemadest väljaspool peaks igale liikmesriigile jääma paindlikkus suunata oma partnerlusleping muudele teemadele (eelnevalt koostatud nimekirjast), mis on tema konkreetsest olukorrast lähtuvalt asjakohased.

5.6

Praegusele 11 teemale lisatavad muud eriteemad on:

Need uued temaatilised valdkonnad tuleks lisada ühissätete määrusesse.

5.7

Praegu on neljandast temaatilisest eesmärgist (vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites) välja jäetud säästvat transporti ja transpordi juhtimise süsteeme käsitlevad meetmed. See viga tuleks parandada, võttes arvesse transpordi rolli heitkoguste allikana.

5.8

Temaatilised eesmärgid on esitatud ühissätete määruse artiklis 9, samal ajal kui iga ühise strateegilise raamistiku fondi konkreetsed investeerimisprioriteedid on esitatud eraldi vastavates määruse eelnõudes. Temaatilised eesmärgid ja fondipõhised investeerimisprioriteedid ei vasta täielikult üksteisele. See tekitab teatud ebakindlust ja võimalikku segadust selles osas, mida tuleb järgida. Eriti pakiliselt tuleb sellega tegeleda seoses partnerluslepingu protsessiga, mis mõnes liikmesriigis on juba käivitunud.

5.9

Samas kui ühises strateegilises raamistikus pannakse suurt rõhku mitmest fondist rahastatavate projektide elluviimisele, puudub selles igasugune viide mitmele teemale pühendatud projektidele, millel on märkimisväärne potentsiaal suurema lisaväärtuse loomiseks. See võimalus tuleks ühises strateegilises raamistikus selgelt ette näha.

6.1

Komitee on juba esitanud üksikasjaliku seisukoha nimetatud kahe fondi kohta oma arvamustes „Euroopa Regionaalarengu Fond” (3) ja „Ühtekuuluvusfond” (4).

6.2

Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatakse vahendeid kõigile 11 temaatilisele eesmärgile.

6.3

Kõnealuse „raskuspunkti” täpne mõju on ebaselge. Kas üht keskset valdkonda eelistatakse teisele või jääb see iga liikmesriigi otsustada? Komitee pooldab kindlalt viimast lähenemisviisi, kuna see võimaldab valida riigi-/piirkonnapõhise lähenemisviisi.

6.4

Komitee on kindlal seisukohal, et Euroopa Regionaalarengu Fond peab esmajärjekorras jätkama olulise toetuse pakkumist VKEdele. Selline toetamine peaks toimuma rahastamisvahendite eraldamise, VKEde võrgustike loomise ja põhiinfrastruktuuri tagamise vormis (5).

6.5

Ent komitee on mures ettepaneku pärast arvata Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusesaajate hulgast täielikult välja suurettevõtted. Suurettevõtted on olulised teadus- ja arendustegevuse allikad ning selline tegevus peaks seega olema abikõlblik. Vastasel juhul on oht raskendada niigi juba kriitilist olukorda, kus Euroopa on jäämas maha konkureerivatest riikidest, nagu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.

6.6

Kuna rahalisi vahendeid märkimisväärselt suurendada ei saa, on komitee veendunud, et üks võimalus oleks määratleda selgemad eesmärgid ja kindlustada investeerimisprioriteetide tihedam seotus eesmärkidega (6).

6.7

Ühtekuuluvusfondist on ette nähtud vahendite eraldamine neljale temaatilisele valdkonnale, mis on seotud keskkonna, säästva arengu ja transpordiga (TEN-T).

6.8

Vältimaks minevikus tehtud viga jaotada Ühtekuuluvusfondi vahendeid liiga paljudele projektidele, kordab komitee veelkord oma üleskutset keskenduda rohkem suurematele projektidele, millel on eeldatavasti ulatuslikum mõju liikmesriikidevaheliste erinevuste vähendamisele ning sotsiaalse, territoriaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamisele.

6.9

Selliste suurte projektide elluviimisel peavad liikmesriigid kindlustama sidususe ja täiendavuse teiste ELi fondide ja algatustega (nt Euroopa Ühendamise Rahastu, programm LIFE ja mitmed makropiirkondlikud strateegiad), et tagada eri fondide ja algatuste potentsiaali täieliku ärakasutamise. See on näiteks äärmiselt oluline energia- ja transpordiinfrastruktuuri arendamisel. On otsustavalt tähtis, et eri vahendite vahel valitseks täiendavus ja mitte konkurents.

7.1

Euroopa Sotsiaalfondist eraldatakse vahendeid neljale temaatilisele eesmärgile: tööhõive ja tööjõu liikuvus; haridus, oskused ja elukestev õpe; sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine ning institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine. Ent oodatakse, et fondist toetatakse ka teisi temaatilisi eesmärke.

7.2

See on kooskõlas komitee arvamuses „Euroopa Sotsiaalfond” (7) väljendatud seisukohtadega, mille kohaselt peab Euroopa Sotsiaalfond olema eelistatud vahend strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide elluviimiseks, eelkõige tööhõive, hariduse, sotsiaalse kaasatuse ja vaesusega võitlemisega seotud eesmärkide puhul. Kõnealune seisukoht on eriti oluline praegusel töötuse kasvu ja töökohtade ennenägematu kadumise ajal.

7.3

Komitee avaldab kindlat toetust Euroopa Komisjoni ettepanekule, et vähemalt 20 % kõigist Euroopa Sotsiaalfondi riiklikest assigneeringutest oleksid suunatud sotsiaalsele kaasatusele ja vaesuse vastu võitlemisele.

8.1

Pidades silmas ühise põllumajanduspoliitika 2020. aasta reformi, 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut ja praegust majandusolukorda, esitas Euroopa Komisjon uue määruse ettepaneku Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kohta (8). Uus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond toetab strateegia „Euroopa 2020” prioriteete, tugineb ühissätete määruse ettepanekule ning on kooskõlas ELi majandusjuhtimise raamistikuga.

8.2

Ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitlevas arvamuses (9) tervitas komitee ettepanekut kooskõlastada ühine põllumajanduspoliitika maaelu arengu valdkonnas tihedamalt „Euroopa 2020” strateegia ja säästva arengu strateegiaga.

8.3

Siiski on oluline, et liikmesriikidele oleks prioriteetide seadmisel tagatud paindlikkus, et saavutada tasakaal aluslepingutes sätestatud konkreetsete ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide toetamise ja strateegia „Euroopa 2020” edendamise vahel. Kogu aeg peab olema tagatud kahe samba vaheline sidusus.

8.4

Praegu ei ole veel kindel, mil määral sobivad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi prioriteedid ühise strateegilise raamistiku omadega. Seega peaksid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames võetud meetmed andma stiimuleid põllumajandustootjatele, metsaomanikele ja teistelegi, kes püüavad kaasa aidata töökohtade loomisele ja säilitamisele ning majanduskasvu edendamisele, saavutades samal ajal säästvat arengut ja võttes kliimamuutuste leevendamise meetmeid.

8.5

Sellega peaks kaasas käima tugev seos Euroopa innovatsioonipartnerlusega „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus”, et edendada keskkonnahoidlikku majanduskasvu ELi kõigis maapiirkondades.

8.6

Komitee hindab seda, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond näeb ette, et vähemalt 25 % meetmetest peab olema seotud keskkonna ja kliimamuutustega. Kuid 20 % eraldamine kliimameetmete jaoks näib olevat liiga palju ning seda tuleb seega ühises strateegilises raamistikus täiendavalt analüüsida.

9.1

Euroopa Komisjon võttis 2. detsembril 2011 vastu määruse ettepaneku, millega luuakse – kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ja strateegiaga „Euroopa 2020” – uus fond, mis moodustab ELi ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika finantsraamistiku aastateks 2014–2020 (10).

9.2

Selles kavandatud peamisi meetmeid võib põhimõtteliselt toetada. On oluline võtta kasutusele kõigi teiste poliitikavaldkondadega haakuv lähenemisviis.

9.3

Sarnaselt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile peaks ühine strateegiline raamistik aitama eesmärke paindlikult kokku sobitada, säilitades samal ajal sidususe ühise kalanduspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” konkreetsete eesmärkide vahel.

9.4

Ühine strateegiline raamistik võiks luua suuremat läbipaistvust ELi poliitikavaldkondade vahel tekkida võivates konfliktides, nagu veepoliitika raamdirektiivi ja loomahügieeni sätete vahel.

10.1

Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse kõigis fondides ja seega ka kõigis rakenduskavades kehtivate horisontaalsete põhimõtetena soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine, puuetega inimestele juurdepääsu tagamine ning säästev areng. Komitee toetab nimetatud põhimõtteid ning julgustab tõhusalt analüüsima kõiki projekti ettepanekuid ja tõhusalt jälgima kõiki programme, et tagada nende põhimõtete kindel järgimine.

10.2

Komitee leiab, et veel üks horisontaalne põhimõte, mida tuleks kohaldada, on Euroopa asjadest teavitamise põhimõte. Arvestades üldist Euroopa projekti õõnestamist ja usu kadumist sellesse, peab iga ühtekuuluvuspoliitikas ette võetav projekt oma lisaväärtuse kaudu selgelt näitama, kuidas EL suudab muuta oma kodanike elu paremaks.

11.1

Menetluste lihtsustamine peab olema tähtsal kohal nii komisjoni kui ka liikmesriikide korraldusasutuste päevakorras. Nõustudes sellega, et iga kulutatud euro peab olema korralikult arvel, on siiski vastuvõetamatu, et ELi fondide haldamise ja kasutamise protsess on endiselt niivõrd koormav. Selle tagajärjel jäävad toetusesaajate seast välja need, kes kõige rohkem abi vajavad (VKEd, valitsusvälised organisatsioonid) (11). Lisaks tuleb teha jõupingutusi selle tagamiseks, et rahastamiseks valitakse välja vaid tõelist lisaväärtust pakkuvad projektid.

11.2

Ühine strateegiline raamistik peab lisaväärtuse andmiseks kaasa tooma nii toetusesaajate kui ka rakendusasutuste halduskoormuse ja -kulude tegeliku vähenemise. Ühise strateegilise raamistiku nõutav intensiivsem kooskõlastamine võib aga kaasa tuua korraldus- ja rakendusasutuste halduskoormuse suurenemise, mis võib samuti luua täiendavat koormust ja takistusi toetusesaajatele. Komisjon peab enne tegelikku rakendamist korraldama praeguste ja uute haldusmenetluste põhjaliku ametliku analüüsi.

11.3

Kooskõlastamist tuleb tugevdada nii liikmesriikides kui ka komisjonis, et luua koostoimet poliitika ja vahendite vahel ning vähendada topelttööd, keerukust ja bürokraatiat. See nõuab tihedamat kooskõlastamist ühise strateegilise raamistiku fondide eest läbirääkimiste ja rakendamise kõikidel etappidel vastutavate komisjoni talituste vahel ja sees, et tagada sidusam ja ühtlustatum lähenemisviis. Seda tuleb teha viisil, mis ei suurenda halduskoormust.

11.4

Kavas olev e-valitsuse kasutamine suurema tõhususe saavutamiseks on teretulnud. Selline süsteem ei peaks piirduma aga ainult ühise strateegilise raamistiku fondidega, vaid sellesse tuleks hõlmata kõik ELi rahastamisallikad ning see peaks olema kõigile kättesaadav.

11.5

Praegu on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda komisjonil esitada ettepaneku ühine strateegiline raamistik läbi vaadata juhul, kui strateegiasse „Euroopa 2020” tehakse suuremaid muudatusi. See on komitee arvates liialt piirav. Komitee leiab, et ühist strateegilist raamistikku peaks olema võimalik kohandada muutuvate oludega, eeskätt siis, kui sotsiaal-majanduslikus keskkonnas toimub märkimisväärne muudatus, mis nõuab kogu ELi hõlmavat vastust.

11.6

Sarnane paindlikkus peaks kehtima ka liikmesriikide puhul, et nad saaksid kohandada oma riiklikke programme enamate asjaoludega kui vaid poliitika temaatiliste eesmärkidega.

11.7

Komitee kutsub komisjoni üles viima sisse ühise strateegilise raamistiku korrapärase kohustusliku läbivaatamise, mis võimaldab teha otstarbekaid muudatusi.

12.1

Ühissätete määruse artiklis 5 esitatud partnerluspõhimõte on oluline põhimõte, mis aitab suurendada ELi ühtekuuluvuspoliitika tõhusust, ning seepärast peavad nii nõukogu kui ka parlament seda kindlalt toetama.

12.2

Partnerluslepingute koostamisel on väga tähtis konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega, et tagada temaatiliste eesmärkide väljendamine konkreetsete meetmete ja sihtidena, millega saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

12.3

Partnerluslepingud peaksid asetama ühises strateegilises raamistikus sätestatud elemendid riiklikku konteksti ja kehtestama kindla kohustuse saavutada raamistiku fonde reguleerivas määruses sätestatud prioriteedid. Selleks et partnerluspõhimõtet saaks praktikas rakendada, on vaja otsustusprotsessis järgida alt-üles suunalist lähenemisviisi, nii et enne kui Euroopa Komisjon ja liikmesriigid partnerluslepingud allkirjastavad, võetakse arvesse kodanikuühiskonna seisukohad.

12.4

Komisjon on avaldanud partnerluslepingute koostamiseks tegevusjuhendi kavandi. See on asjalik dokument, mis annab liikmesriikidele kodanikuühiskonnaga suhtlemiseks kasulikke juhiseid. Komitee ei mõista, miks nõukogu tegevusjuhendi tagasi on lükanud, ning kutsub nõukogu üles selle taastama.

12.5

Samal ajal kui liikmesriikide ülesanne on kohandada oma kodanikuühiskonna kaasamise protsesse, on komisjoni kohustus tagada, et kõik asjaomased sidusrühmad oleksid aktiivselt ja targalt kaasatud. Komitee leiab aga, et praegu ei ole komisjonil selle saavutamiseks vajalikke järelevalvevahendeid ega -mehhanisme. Kui liikmesriik ei suuda kaasata kodanikuühiskonda otstarbekalt, peaks selle tagajärjeks olema partnerluslepingu sõlmimata jätmine. Lisaks tuleks partnerluse mõistet laiendada ning hõlmata sellesse kavandamisetapi kõrval ka rakendamis-, järelevalve- ja hindamisetapid.

12.6

Komitee rõhutab, et kodanikuühiskonnale on vaja anda kogu teave selle nn uue lähenemisviisi kohta, mida komisjon seoses ühise strateegilise raamistiku fondide ja partnerluslepingutega ellu viib. Kõnealust protsessi ja seda, kuidas kodanikuühiskond saab osaleda partnerluslepingu koostamise ja rakendamise kõigis etappides, tuleb selgitada selge ja tõhusa teabevahetuse abil, et tagada kodanikuühiskonna tõhus osalemine partnerlusprotsessis.

12.7

Strateegiat „Euroopa 2020” puudutavate partnerluslepingute keskmes ei peaks olema riigipõhised soovitused. Õigupoolest peaksid lepingud tuginema teistele elementidele, näiteks riiklikud reformikavad, mis on koostatud konkreetse liikmesriigi olukorda arvesse võttes, erinevalt riigipõhistest soovitustest, mis ei ole tingimata kujundatud liikmesriigi konkreetsetest oludest lähtuvalt. Partnerluslepingud peaksid samuti keskenduma vaesuse vähendamist, soolist võrdõiguslikkust, puuetega inimesi ja säästvat arengut käsitlevatele riiklikele strateegiatele.

13.1

Ühises strateegilises raamistikus tuleb sõnaselgelt tunnistada piirkondlikke iseärasusi – eelkõige seoses majandus-, sotsiaal- ja territoriaalstruktuuride suuruse ja olemusega –, mis avaldavad mõju ühise strateegilise raamistiku fondide rakendamisele. See on ühise strateegilise raamistiku oluline aspekt, sest just sellest lähtuvalt on liikmesriikidel võimalik tagada partnerluse väljatöötamine nii, et see vastab liikmesriikide ja seega ka nende piirkondade konkreetsetele arenguvajadustele.

13.2

Selleks et tagada pühendumine strateegiale „Euroopa 2020”, on vaja suuremat paindlikkust, et liikmesriigid ja piirkonnad saaksid vastata võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult seatud ühistele eesmärkidele, arvestades samal ajal piirkondlikku, majanduslikku ja sotsiaalset mitmekesisust ja eripära.

13.3

Ühine strateegiline raamistik peab seega andma täiendavaid juhiseid selle kohta, kuidas käsitleda partnerluslepingus piirkondlikke probleeme ja erivajadusi. See kehtib eelkõige nende piirkondade kohta, millele viidatakse ELi toimimise lepingu artiklis 174.

13.4

Komitee soovitab rohkem arvestada piirkondlike erinevustega ühise strateegilise raamistiku fondides kasutatavas vahendite jaotamise valemis.