28.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/116

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni ettepanekuid ning tunnustab nii liikmesriikide kui ka kalurite jõupingutusi täitmaks Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse komisjoni (ICCAT) hariliku tuuni varude taastamise nõudlikku kava. Need jõupingutused on vilja kandmas, kuid kava elluviimine põhjustab olulisi sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, millega tuleb arvestada.

1.2

Selleks et suuta hariliku tuuni varusid taastada ja võtta tulevikus parimaid varude majandamise meetmeid, nõuab komitee liikmesriikidelt ja Euroopa Komisjonilt rakenduslike teadusuuringute toetamise jätkamist.

2.1

Komisjoni esitatud määruse ettepanekuga muudetakse määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava.

2.2

Määrusega (EÜ) nr 302/2009, mis võeti vastu 6. aprillil 2009 vastusena ICCATi soovitusele 08-05, mis sõnastati ICCATi 16. erakorralisel koosolekul novembris 2008, tühistati nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1559/2007, millega kehtestati esialgselt Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava.

2.3

ICCAT võttis oma 2010. aasta koosolekul vastu soovituse, millega muudeti seni kehtinud varude taastamise mitmeaastast kava. Selle muudatuse eesmärk oli taastada hariliku tuuni varud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

2.4

2010. aasta soovituses nähakse ette veelgi vähendada lubatud kogupüüki, karmistada püügivõimsuse vähendamise meetmeid ja tugevdada kontrollimeetmeid, eriti kalade üleviimise ja sumpadesse paigutamise osas.

2.5

Kõnealuste meetmetega soovitakse tagada kava tõhusus ning saavutada 2022. aastaks maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass (Bmsy) vähemalt 60 %-lise tõenäosusega.

2.6

ICCATi soovitused on kohustuslikud neile lepinguosalistele, kes ei ole avaldanud soovitustele oma vastuseisu. Ka Euroopa Liit kui ICCATi konventsiooniosaline alates 1997. aastast peab kõnealust soovitust rakendama, kuna EL ei ole avaldanud sellele vastuseisu.

2.7

Seepärast on määruse ettepaneku eesmärk võtta kõnealune ICCATi soovitus üle ELi õigusse.

3.1

Kõigepealt muudetakse varude taastamise kava eesmärki nii, et nüüd tuleb saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass 50 %-lise tõenäosuse asemel enam kui 60 %-lise tõenäosusega.

3.2

Muudetakse mõnda määratlust, nimelt laiendatakse mõistete „abilaev” ja „üleviimistoimingud” määratlusi, täpsustatakse mõiste „kasvatamine” määratlust ning lisatakse mõiste „vastutav liikmesriik”.

3.3

II peatükki „Kalapüügivõimalused” lisatakse liikmesriikide kohustus edastada komisjonile esialgne iga-aastane püügikava järgmise aasta kohta hiljemalt iga aasta 15. septembriks.

3.4

Võimsusega seotud meetmete osas, mis on III peatüki teema, esitatakse määruse ettepanekus iga liikmesriigi jaoks püügivõimsuse kohandamise ajakava 2010.–2013. aastani, nii et viimasel aastal peavad kõik liikmesriigid kõrvaldama 100 % lahknevusest oma püügivõimsuse ja talle eraldatud kvootidega vastavuses oleva püügivõimsuse vahel, seda nii kalapüügilaevade kui ka tuunimõrdadega püügi puhul.

3.5

IV peatükis „Tehnilised meetmed” pikendatakse ühe kuu võrra perioodi, mil on keelatud püük seinnoodaga, kestes nüüd 15. juunist järgmise aasta 15. maini.

3.6

V peatükk sisaldab muudatusi kontrollimeetmetes, nimelt järgmisi.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab kõrgelt ja pooldab kõiki muudetud või lisatud tehnilisi ja kontrollimeetmeid, sest komitee mõistab, et kõik need meetmed on saadud kogemuste vili ja nad aitavad taastada hariliku tuuni varusid Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres ning saavutada 2022. aastaks maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass (Bmsy) vähemalt 60 %-lise tõenäosusega.

4.2

Samuti kutsub komitee komisjoni üles rakendama kõnealust määrust maksimaalse rangusega kõigile liikmesriikidele ja lepinguosalistele, kes püüavad või kasvatavad ja nuumavad ICCATi konventsioonialas harilikku tuuni.

4.3

Komitee tunnustab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja kalurite viimaste aastate jõupingutusi viimaks oma kalalaevastikku kooskõlla olemasolevate püügivõimalustega ning täitmaks varude taastamise nõudlikku kava, mis põhjustab olulisi sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, millega tuleb arvestada.

4.4

Komitee väljendab rahulolu selle üle, et toodud ohvrid on vilja kandmas ja nii teadlased kui ka asjaomased kalurid näevad, kuidas hariliku tuuni varud taastuvad.

4.5

Komitee kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkuvalt toetama riiklikke teadusasutusi, et nad saaksid anda võimalikult täpseid hinnanguid hariliku tuuni varude ja taastamiskava mõju kohta. Sellega seoses tervitab komitee teadusliku vaatlusasutuse loomist, mis on algatatud riigiasutuste, teadlaste ja tuuni püüdjate osalusel, ning samuti erasektori algatusi, mida käivitavad ettevõtjad ja teadlased, et kõnealust liiki paremini tundma õppida.

4.6

Seinnoodaga püügile kehtestatud keeluperioodi kohta leiab komitee, et tuleb põhjalikult analüüsida praegu kehtiva püügikeelu muutmise ettepanekuid, mida teadlased on teinud selleks, et kõnealune püük oleks jätkusuulikum nii majanduse ja ühiskonna kui ka keskkonna jaoks.