29.10.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/139

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 521/2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte”

KOM(2011) 224 lõplik – 2011/0091 (NLE)

2011/C 318/23

Pearaportöör: Mihai MANOLIU

16. mail 2011. aastal otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 521/2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte”

KOM(2011) 224 lõplik – 2011/0091 (NLE).

Komitee juhatus tegi 3. mail 2011. aastal käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust määras komitee täiskogu 473. istungjärgul 13.–14. juulil 2011 (13. juuli istungil) pearaportööriks Mihai MANOLIU ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 131, vastu hääletas 1 erapooletuks jäi 2.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab otsust teha ettepanek nõukogu määruseks, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 521/2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte. Komitee jagab arvamust, et investeeringute suurendamine teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, milleni peaksid esitatud muudatused viima, parandab osalejate jaoks hädavajalikku prognoositavust tänu lisatud uuele võimalusele täpsustada pakkumisel rahastamise miinimumtaset.

1.2   Komitee toetab ettepanekut ja rõhutab selles kontekstis väljapakutud strateegia tähendust teadustegevuse investeeringute ja koordineerimise valdkonnas seoses Euroopa teadusruumi tugevdamisega.

1.3   Komitee tuletab meelde (1) vajadust

1.3.1   lihtsustada menetlusi, et vähendada teadus- ja arendustegevuse programmidega kaasneva suure halduskoormuse negatiivseid mõjusid;

1.3.2   arendada välja ulatuslik teabeprogramm, mis aitaks kaasa vajalike finantsvahendite paremale mobiliseerimisele mitte ainult tööstuses, vaid ka teiste meetmetes osalevate juriidiliste isikute puhul;

1.3.3   rakendada komisjoni ning kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte vahelist rahastamislepingut õiglaselt, ning seda võrdsetel tingimustel nii tööstusrühmituse kui ka teadusrühmituse suhtes;

1.3.4   hoolitseda selle eest, et ei tekiks mingit täiendavat rahalist koormust lisaks algselt nõukogu määruses sätestatud finantsraamistikule, kuna esitatud muudatused peaksid parandama ka võimalusi ettenähtud vahendite ärakasutamiseks;

1.3.5   kutseharidusprogrammide loomiseks, mis aitaks viia töötajate kvalifikatsiooni vastavusse ühise tehnoloogialgatuse raames tekkivatele töökohtadele esitatavate nõudmistega;

1.4   määrata kindlaks selge strateegia ja töötada välja tegevuskava kuni 2020. aastani.

2.   Taust ja üldised märkused

2.1   Kütuseelementide ja vesinikutehnoloogiad on paljulubavad pikaajalised energialahendused. Neid võib kasutada kõikides majandusharudes ja need pakuvad paljusid kasulikke lahendusi energiavarustuse kindluse, transpordi, keskkonna ja ressursitõhususe alal.

2.2   Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

2.2.1

peab silmas eesmärki, et Euroopa saavutaks kütuseelementide ja vesinikutehnoloogia valdkonnas maailmas juhtpositsiooni, mis võimaldaks kaubanduslikel turujõududel pakkuda üldsusele olulist kasu;

2.2.2

edendab süstemaatiliselt liikmesriikide tegevusi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas, et tasakaalustada turuhälbeid ja keskenduda tööstusrakenduste arendamisele; kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte on tegutsenud üle kahe aasta, mille jooksul on viidud lõpule täielik projektikonkursside korraldamise töötsükkel: konkursikutse avaldamine, ettepanekute hindamine, rahastamisläbirääkimised ja toetuslepingute sõlmimine (2);

2.2.3

toetab ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist kütuseelementide ja vesinikutehnoloogia osas, eraldades selleks rahalist toetust (ELi panus on kokku 470 miljonit eurot) konkursil põhinevate pakkumiskutsete alusel;

2.2.4

taotleb avaliku ja erasektori investeeringute suurendamist kütuseelementide ja vesinikutehnoloogia valdkonna uurimisse.

2.3   Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte kõige olulisemad ülesanded ja tegevused on järgmised:

2.3.1

tagada kütuseelementide ja vesiniku tehnoloogiaalgatuse loomine ja tõhus juhtimine;

2.3.2

saavutada teadusuuringute alastes jõupingutustes kriitiline mass;

2.3.3

võimendada uusi investeeringuid tööstusharude, riikide ja piirkondade tasandil;

2.3.4

ergutada innovatsiooni ning uute VKEsid hõlmavate väärtusahelate teket;

2.3.5

soodustada tööstuse, ülikoolide ning uurimiskeskuste suhtlust, sealhulgas alusuuringute valdkonnas;

2.3.6

edendada ühisettevõtte tegevuses VKEde osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega;

2.3.7

edendada kõikide liikmesriikide ja assotsieerunud riikide institutsioonide osalemist;

2.3.8

teostada uurimistöid uute õigusaktide ja standardite väljaarendamiseks, tagades samas ka ohutu toimimise ja innovatsiooni teel olevate tõkete kõrvaldamise;

2.3.9

tegeleda teabevahetuse ja teabe levitamisega ning anda üldsusele usaldusväärset teavet;

2.3.10

kaasata ühenduse vahendeid ning mobiliseerida erasektori varasid;

2.3.11

tagada varade usaldusväärne finantsjuhtimine;

2.3.12

tagada läbipaistvuse kõrge määr ja aus konkurents kõigile kandidaatidele, eriti VKEdele.

2.4   Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte annab panuse seitsmenda raamprogrammi elluviimisse ja eelkõige eriprogrammi „Koostöö” energia, nanoteaduste, nanotehnoloogia, materjalide ja uue tootmistehnoloogia ning transpordi (sealhulgas lennundus) valdkondades.

3.   Komisjoni ettepanek

3.1   Ühised tehnoloogiaalgatused on kavandatud seitsmendas raamprogrammis (3) vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 187 kui võimalus luua teadusuuringute valdkonnas Euroopa tasandil avaliku ja erasektori partnerlusi.

3.2   Komitee (4) rõhutab, et ühised tehnoloogiaalgatused väljendavad ELi soovi koordineerida teadusuuringute alaseid jõupingutusi, tugevdada Euroopa teadusruumi ning saavutada Euroopa konkurentsivõime suurendamise eesmärgid.

3.3   Ettevõtjate osalemise suhtes oli algusest peale seatud nõue, et nende rahaline panus töökulude katmisse (mille nad tagavad koos komisjoniga) peaks olema 50 % ja mitterahaline panus töökulude katmisse peaks olema vähemalt võrdne komisjoni rahalise panusega.

3.4   Komitee võtab kahetsusega teadmiseks, et kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte korraldatud kahe esimese projektikonkursi tulemus on olnud selline, et kõikide osaliste suurimat rahastamistaset on tulnud süstemaatiliselt hinnata ja vähendada: suurettevõtjate kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte panus vähenes 50 %lt 33 %le ning VKEde ja teadusasutuste panus 75 %lt 50 %le.

3.5   Sellised rahastamistasemed on oluliselt madalamad seitsmendas raamprogrammis ettenähtutest ja ka kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teadus- ja arendusprogrammidest väljaspool Euroopat.

3.6   Madalad rahastamismäärad ning finants- ja majanduskriis mõjutavad praegust osavõttu kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte meetmetest, mis jääb allapoole esialgseid ootusi.

3.7   Kui jätkame samal viisil, kaob huvi nii ettevõtjatel kui ka teadlastel ja see huvi puudumine võib kesta pikka aega.

3.8   Praeguses määruses ei arvestata sellega, et liikmesriikide asutusi ja piirkondlikke organeid innustatakse andma oma panust nendesse projektidesse ja mitmel puhul oodatakse seda neilt.

3.9   Uues tekstis on öeldud, et ELi rahastamisega võrdväärse panuse andmisel lubatakse arvesse võtta mitte ainult ettevõtjate oma panust, vaid ka panuseid, mis tulevad teistelt meetmetes osalevatelt juriidilistelt isikutelt.

3.10   Et suurendada osalejate jaoks hädavajalikku prognoositavust, on lisatud võimalus täpsustada pakkumisel rahastamise miinimumtaset.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte rajati 2008. aastal ja see oli esimene näide sellest, kuidas võib toimida avaliku ja erasektori partnerlus SET-kava (Euroopa energia- ja kliimapoliitika tehnoloogiline sammas) raames. Ühisettevõtte eesmärk on kütuseelementide ja vesinikutehnoloogia arendamise kiirendamine 2010.–2020. aasta energiapoliitika raames. Projektikonkursi teadete põhjal määratletud 36 valdkonna eesmärk on lihtsustada innovaatiliste kommertsrakenduste arengut viies järgmises kasutusvaldkonnas:

4.1.1

transpordi- ja tarneinfrastruktuur;

4.1.2

vesiniku tootmine ja jaotamine;

4.1.3

kohalik elektritootmine;

4.1.4

kaasaskantavad seadmed;

4.1.5

erinevad valdkonnaülesed rakendused.

4.2   Ühisettevõtte järgmise viie aasta üldine eesmärk on kütuseelementide ja vesiniku valdkonna tehnoloogia arengu kiirendamine, nii et selle valdkonna tehnoloogiaid oleks võimalik uute spetsiifiliste turgude raames kommertsialiseerida (kaasaskantavad seadmed, kaasaskantavad elektrigeneraatorid, elektri- ja soojatootmiseks mõeldud kodumajapidamisseadmed, transpordivaldkonna seadmed).

4.3   Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte ja ühine tehnoloogiaalgatus on mõeldud selleks, et määratleda tulemustele orienteeritud teadus- ja arendustöö ja seda rakendada ning levitada laiaulatuslikult mõlema tehnoloogiate saavutusi. Tegevused põhinevad vesinikku ja kütuselemente käsitleva Euroopa tehnoloogiaplatvormi programmide kontekstis koostatud strateegilistel dokumentidel ja eriti nende rakenduskaval.

4.4   Kütuseelementide ja vesiniku ühisettevõtte Euroopa tööstusrühmitus „New Energy World Industrial Grouping Fuel Cell and Hydrogen for Sustainability” (NEW-IG) (5) on vastavalt Belgia seadustele loodud vabatahtlik mittetulundusühing, mis on avatud kõigile Euroopa ettevõtetele, kes tegutsevad kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teadus- ja arendustegevuses. See rühmitus on avatud ka Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele. Tema aastaeelarve hõlmab umbes 1 miljardit eurot, mida on võimalik investeerida kuni 2013. aastani.

4.5   Rühmitus rõhutab oma pühendumust moodultehnoloogia arendamisele, mis on keskkonnasõbralik ja toob majanduslikku kasu mitmes valdkonnas – transpordis, energiatootmises, tööstusseadmetes ja kodumajapidamisrakendustes.

4.6   Need ambitsioonikad nägemused on kooskõlas Euroopa eesmärkidega, mis puudutavad madala süsinikdioksiidiheitega majandust, energiavarustuse suuremat kindlust, naftasõltuvuse vähendamist, panust keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamisse, Euroopa jätkusuutliku konkurentsivõime tagamist ning töökohtade loomist.

---

(1)  ELT C 204, 9.8.2008, lk. 19.

(2)  On veel neli muud ühisettevõtet: CLEAN SKY, IMI, ARTEMIS ja ENIAC.

(3)  ELT L 412, 30.12.2006.

(4)  ELT C 204, 9.8.2008, lk 19.

(5)  European Industry Grouping for a Fuel Cell and Hydrogen Joint Undertaking.

---