29.10.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/121

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Roheline raamat – probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”

KOM(2011) 48 lõplik

2011/C 318/20

Raportöör: Gerd WOLF

Kaasraportöör: Erik SVENSSON

9. veebruaril 2011 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Roheline raamat – probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”

KOM(2011) 48 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 23. juunil 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 473. istungjärgul 13.–14. juulil 2011 (13. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 122, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni rohelise raamatu ja selles sõnastatud eesmärkide üle, kinnitab oma sellekohaseid varem vastuvõetud arvamusi ning viidates eksperdiaruandele teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta soovitab komisjonil ka eelkõige järgmist:

1.1.1

töötada komisjonis ja toetavates nõuandeorganites täiendavate struktuurimeetmete kaudu välja teadusuuringute ja innovatsiooni integreeritud strateegia, kusjuures mõlema valdkonna individuaalsed eripärad ja nende eriomased töötingimused peavad säilima;

1.1.2

tõsta teadusuuringute ja innovatsiooni edendamise tulevast eelarveosa üldeelarves lõpuks mahuni, mis vastaks ka tegelikult Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärgile ja selle valdkonna võtmerollile ning eelarveosa stimuleerivale ja kaasavale võimendavale mõjule liikmesriikide vajaliku toetuspoliitika osas;

1.1.3

lihtsustada vajalikke haldusmenetlusi, kiirendada otsustusmenetlusi ja muuta need paindlikumaks ning kohandada vastavalt oma ametnike pädevust ja volitusi;

1.1.4

keskenduda sellistele riikidevahelistele ülesannetele, mis loovad tänu vahendite ja kogemuste piiriülesele koondamisele Euroopa lisandväärtust, eelkõige näiteks teaduskoostööle;

1.1.5

suunata struktuurifonde seni alaesindatud piirkondadesse, et töötada seal välja teadusbaasi tipptase koos selleks hädavajalike struktuuridega ning parandada struktuurfondide ja raamprogrammi vahelist sidet;

1.1.6

edendada „võtmetehnoloogiate” arendamist, ilma milleta EL ei suudaks püsida ülemaailmses konkurentsis ega tulla toime suurte ühiskondlike probleemidega;

1.1.7

lisada 20 % tulevase kaheksanda raamprogrammi üldeelarvest Euroopa Teadusnõukogu egiidi alla;

1.1.8

edendada suurte teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuride (ESFRI nimekiri) rajamist ja ülalpidamist;

1.1.9

edendada täies mahus innovatsioone, sealhulgas ka sotsiaalvaldkonnas, majanduses, töökohal ja loomemajanduses;

1.1.10

parandada abikõlblikkuse eeskirju VKEdele ja mikroettevõtetele, et hõlbustada nende juurdepääsu toetusprogrammidele ja vahenditele ning programmides osalemist;

1.1.11

luua ja arendada raamistikku piisava riskikapitali kohta, millele on eelkõige VKEdel lihtne ligipääs; arendada edasi ka riskijagamisrahastut ja kohandada seda;

1.1.12

hinnata riigiabi ning konkurentsi- ja riigihanke-eeskirjade süsteemi seoses selle mõjudega kogu innovatsiooniprotsessile, vastavate erialateadmiste väljaarendamisele ning avaliku ja erasektori partnerlusele.

1.2   Lisaks esitab komitee liikmesriikidele üleskutse anda Euroopa 2020. aasta strateegiasse oluline panus ka pingelise eelarve tingimustes ja investeerida rohkem haridusse (eelkõige ka ülikoolidesse), teadusuuringutesse, arendustegevusse ja innovatsiooni, et täita lõpuks üldtuntud ja juba Lissaboni strateegias sätestatud 3 % kohustus ja seda eesmärki eelistatavalt isegi ületada.

2.   Komisjoni teatise põhisisu

2.1   Roheline raamat peab ergutama avalikku arutelu olulisimate küsimuste üle, millel on osa ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tulevastes programmides.

2.2   Komisjon kavatseb seejuures saavutada parandusi järgmistes valdkondades:

—	eesmärkide ja nende elluviimise täpsustamine;

—	programmide lihtsustamine;

—	lisandväärtuse tõstmine, võimendava mõju suurendamine ning töö dubleerimise ja killustatuse vältimine;

—	osalemise lihtsustamine;

—	ELi programmides osalemise laiendamine – laiem juurdepääs;

—	konkurentsivõime ja ELi toetuse ühiskondliku mõju suurendamine.

2.3   Selleks soovib komisjon välja töötada ühise strateegia, et koondada kõik need asjakohased ELi programmid teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks, mis praegu kehtivad seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning selliste innovatsioonialgatuste nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut raames.

2.4   Rohelises raamatus on loetletud 27 konkreetset küsimust, mis puudutavad järgmisi teemavaldkondi:

—	koostöö Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisel;

—	ühiskondlike probleemide lahendamine;

—	konkurentsivõime suurendamine;

—	Euroopa teadusbaasi tugevdamine ja Euroopa teadusruumi arendamine.

2.5   Nende programmielementide senine rahastamine käesoleval programmiperioodil (2007–2013) hõlmab järgmist:

—	seitsmes teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogramm: 53,3 miljardit eurot;

—	konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (CIP): 3,6 miljardit eurot;

—	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT): 309 miljonit eurot;

—	ühtekuuluvuspoliitika: umbes 86 miljardit eurot (peaaegu 25 % struktuurifondide kogueelarvest).

3.   Üldised märkused

3.1   Kooskõlas nõukogu 26. novembri 2010 ja 4. veebruari 2011 otsustega ning allpool esitatud komitee varasemate arvamustega tervitab ja toetab komitee komisjoni esitatud rohelist raamatut ja kavatsust panna kõik teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise vahendid ühise strateegia raames koos toimima. Neile eesmärkidele vastav, oluline ja tõhus ELi toetusprogramm on otsustavaks eeltingimuseks Euroopa konkurentsivõime tugevdamisele, selle heaolu ja sotsiaalsete saavutuste tagamisele ning suurte ühiskondlike probleemidega toimetulekule.

3.2   See tähendab aga eelkõige, et nende esmajärguliste eesmärkide jaoks tuleb siis ELi tulevases üldeelarves jätta ka selleks vajalik ja sobiv eelarveosa. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamise tulevane eelarveosa tuleb tõsta üldeelarves mahuni, mis vastaks ka tegelikult kõnealusele teemale Euroopa 2020. aasta strateegias antud osakaalule ja tähendusele ning eelarveosa stimuleerivale ja kaasavale võimendavale mõjule liikmesriikide vajaliku toetuspoliitika osas.

3.3   Komitee oli oma 2007. aastal vastu võetud ettevalmistava arvamuse pealkirjas „Euroopa potentsiaali rakendamine ja suurendamine teadus-, arendus- ja uuendustegevuses” (1) juba määratlenud Euroopa 2020. aasta strateegia peamise ülesande. Ning just selle jaoks tuleb ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühist strateegilist raamistikku arendada.

3.4   See ei tähenda aga mõlema kategooria segamist või teineteisele allutamist; eesmärk on pigem see, et teadusuuringud ja innovatsioon toetavad ja rikastavad teineteist võimalikult tõhusalt ühise strateegia kaudu.

3.5   Seepärast ja sel eeldusel toetab komitee ka punktis 2.5 nimetatud eesmärke.

3.6   Nimetatud eesmärkide ja nendega seotud komplekssete asjaolude kohta on komitee viimastel aastatel koostanud järgmised olulised arvamused:

—	„Roheline raamat „Euroopa teadusruum: uued perspektiivid” ” (2);

—	„Teadusasutuste, tööstuse ja VKEde koostöö ja teadmussiire – innovatsiooni oluline eeldus” (3);

—	„Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) käsitlev ühenduse õiguslik raamistik” (4);

—	„Teadusuuringute ühine kavandamine: koostöö ühiste probleemide tõhusamaks lahendamiseks” (5);

—	„Rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlev Euroopa strateegiline raamistik” (6);

—	„Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia piiride avardamine – strateegia tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate uurimiseks Euroopas” (7);

—	„Ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamine muutuva maailma taustal” (8);

—	„Investeerimine vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava)” (9);

—	„Võtmetehnoloogiate ühise strateegia väljatöötamine ELis” (10);

—	„Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine” (11);

—	„Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit” (12);

—	„Innovaatilised töökohad tootlikkuse ja kvaliteetsete töökohtade allikana” (13);

—	„Seitsmenda raamprogrammi/riskijagamisrahastu vahehindamine” (14).

Nendes arvamustes anti juba enamikele rohelises raamatus nimetatud eesmärkidele ja küsimustele konkreetsed soovitused. Seetõttu juhib komitee selgesõnaliselt tähelepanu neile varasematele arvamustele, kinnitab need uuesti ja palub neid arvestada käesoleva arvamuse osana. Toetudes ka eksperdiaruandele teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta (15) tehakse järgnevalt mõned märkused, milles korratakse või täiendatakse nendes arvamustes sisalduvaid väiteid.

3.7   Rohelises raamatus esitatud ja käesoleva arvamuse 4. peatükis käsitletud küsimustikust jääb mulje, et komisjon näeb ette senise rahastamiskorra ja prioriteetide põhjaliku muutmise. Kinnitades veelkord oma arvamust „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine”, soovitab komitee tungivalt põhimõtteliselt hoida ja tugevdada ning mitte liiga paljude muudatustega kahjustada ELi seniste edukate toetusvahendite (eelkõige teaduskoostöö) hädavajalikku järjepidevust ja usaldusväärsust (16).

3.7.1   Pigem peaks ühine strateegiline raamistik olema tagatud eelkõige komisjoni ja toetavate nõuandeorganite täiendavate struktuurimeetmete kaudu. Selleks tuleks muuhulgas koguda programmiliselt ja halduslikult kokku senise teadusuuringute raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi meetmed.

3.7.2   Nagu komitee on korduvalt rõhutanud, nõuab see lisaks, et vastavate programmide ülesandeid täitvad komisjoni ametnikud, aga ka komisjoni heaks tegutsevate agentuuride töötajad on tänu oma saavutustele asjaomastes valdkondades nimekad ja rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, kellele antakse piisav kaalutlus- ja algatusõigus, et aidata asjatundlikkuse ja otsustusvõimega kaasa selle ühise strateegilise raamistiku edule (17). Kõnealust eesmärki ei ole võimalik saavutada range ja jäiga reeglistiku kaudu – mitte üksnes sellega (18), küll aga usaldusväärsuse ja paindlikkuse ning eriomase asjatundlikkuse ja kogemuse kaudu.

3.7.3   Komitee on korduvalt toonitanud innovatsiooni otsustavat tähtsust Euroopa 2020. aasta strateegia jaoks. Ta kordab aga samas, et innovatsioon ei ole tingimata lineaarse protsessi – enne teadusuuringud, siis innovatsioon – tagajärg vaid see tekib kompleksses protsessis eri lähtepunktide segunemisest ja läbipõimumisest (19) ning see hõlmab ka sotsiaalseid ja ärilisi aspekte. See kehtib eelkõige teenuste uuenduste kohta, mis käivitatakse enamasti tarbijate uutest vajadustest, ning sotsiaalmajanduslike ettevõtete kohta, mis reageerivad ühiskonna vajadustele. Samuti kehtib see selliste uuenduste kohta töökohal (20), mida sotsiaalpartnerid välja töötavad või kauplevad, ja uuenduste kohta disaini- ja loomemajanduses. Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 (komisjoni teatis) on veel üks näide tähtsast innovatsioonivaldkonnast era- ja avaliku sektori teenuseosutajatele, kes hoolitsevad juurdepääsetavate toodete ja teenuste eest, et puuetega inimesi saaks täielikult Euroopa ühiskonda kaasata.

3.7.4   Komitee juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et teadusuuringud ja teadus on olulised kultuurielemendid, mis iseloomustavad Euroopa valgustusajastuga alanud arengut. Kuigi need kujutavad endast innovatsiooni olulist eeldust, peab neid tähistama, säilitama ja edendama kui Euroopa tsivilisatsiooni ja kultuuri iseseisvat kategooriat. Innovatsioon ei tohi kuuluda teadusuuringute ega teadusuuringud innovatsiooni mõiste alla (21). See oleks Euroopa põhiväärtuste kultuuriline vaesumine.

3.7.5   Teadusuuringute ja innovatsiooni vaheline tähtis eristav tunnus on ühelt poolt teaduse ja teadusuuringute ning teiselt poolt innovatsiooniga tegelevate osalejate ja maailmade („kultuuride”) erinevad „mängureeglid”. Sellele viidatakse arvamuses „Teadusasutuste, tööstuse ja VKEde koostöö ja teadmussiire – innovatsiooni oluline eeldus”, kus on välja töötatud erinevad aspektid (22). Seetõttu tuleb ühises strateegilises raamistikus otsida lahendusi, mis arvestavad neid erinevusi, vastavad neile ja võimaldavad siiski kogu innovatsiooniprotsessi edendada.

3.7.6   Just seepärast on eriti tähtis ja vajab edendamist mõlema kategooria vaheline hea side ning personali ja kogemuste vahetamine. Komitee viitab oma arvamusele vahearuande kohta (23), milles ta käsitleb kolme kavandatud toetussammast: teadus teaduse pärast – prioriteedid seavad teadlased; teadus konkurentsivõime jaoks – prioriteedid seab tööstus; teadus ühiskonna jaoks – prioriteedid seavad kodanikuühiskonnas osalejad.

3.8   Seoses oma varasemate märkustega komisjoni poolt uuesti nimetatud Euroopa teadusuuringute ja arendustegevuse killustatuse kohta möönab komitee, et sellist tüüpi killustatuse näiteid võib küll olla, kui need ei kajasta siiski üldist olukorda. Komitee kordab seepärast (24) järgmist: „on juba kaua olemas olnud Euroopa ja paljudel juhtudel isegi ülemaailmsed sidemed ja koostöövõrgustikud, mille piire koostöö ja konkurentsi vahelises vastasmõjus pidevalt kohandatakse ja uuesti määratakse. Need on vastavate osalejate ja nende organisatsioonide olulised iseorganiseerumisprotsessid”, ja komisjon peab neid niisugustena lõpuks vääriliselt hindama ja mitte ignoreerima, seda enam et teadus- ja arendustegevuse raamprogrammid (eelkõige teaduskoostöö) on omalt poolt oluliselt nendele saavutustele kaasa aidanud.

3.9   Komitee soovitab lisaks, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata maailmatasemel teadus- ja innovatsiooniklastrite tekkele. Need on atraktiivsed, üksteist võimendavad kõrgkoolide, teadusasutuste ja ettevõtete vahelised võrgustikud, mis hõlmavad ka viljakaid sidemeid tekkinud spetsiaalettevõtete vahel. Komitee rõhutab seoses sellega uuesti vajadust rajada ka ELis rohkem maailmatasemel ülikoole ja kutsub eelkõige liikmeriike üles selles osas kindlamalt tegutsema.

3.10   Komitee kordab – eelkõige ka liikmesriikidele suunatud – soovitust lihtsustada ettevõtete asutamist, parandada nende läbilöögivõimet ja võimalusi turul ning luua selleks vajalikud raamtingimused (vt ka punkt 4.7.1). Otsustavad on siinkohal vähem bürokraatiat ja piisav riskikapital. Kui Euroopa tasemel loodi riskijagamisrahastu – Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühise asutuse – näol hea meetod, on siiski vajalik veel oluliselt parandada eelkõige VKEde juurdepääsu piisavale riskikapitalile.

4.   Erimärkused

Käesolevas peatükis käsitletakse mõningaid komisjoni esitatud 27st küsimusest. Neid ei korrata siin, vaid puudutatakse järgnevalt kaudselt.

4.1   ELi toetusvahendite kasutajad vajavad hästi liigendatud sisukorda ja põhjalikku kasutusjuhendit nii paberkandjal kui ka internetis. Lisaks tuleb tagada parimate ja edukate vahendite ja toetuspõhimõtete ning võimalikult väheste uute lähenemisviiside vaheline tasakaalustatud suhe, et säilitada maksimaalset järjepidevust.

4.2   Ühtse reeglistiku ja vajaliku paindlikkuse, sealhulgas eriomaste vajaduste arvestamise vaheline tasakaal nõuab reeglistiku ühtlustamise kõrval eelkõige ka siseriiklike meetmete täielikku tunnustamist teadusuuringute ja innovatsiooni ühtses strateegilises raamistikus. Komisjoni töökorralduse suhtes viitab komitee punktile 3.7.2; ametnikele tuleks uusi kontseptsioone puudutavate kogemuste omandamise ajal võimaldada piisavalt tegutsemisruumi, et võtta kasutusele veel kindlaksmääramist vajavaid erandeid/erimeetmeid (24). Kõnealuse valdkonnas tuleb kõigepealt omandada kogemusi (25). Komitee viitab selles osas oma lihtsustamist käsitlevale arvamusele (26), milles soovitatakse rakendada usaldusel põhinevat lähenemisviisi ja aktsepteerida suuremat lubatud hälvet.

4.3   Teadusuuringute ja innovatsiooni vajalikku riiklikku ja piirkondlikku edendamist liikmesriikide ja nende reformikavade kaudu silmas pidades tuleks ELi vahendid suunata esmajoones riikidevahelisse koostöösse – eelkõige teaduskoostöösse. Teaduskoostöö loob eri liikmesriikide vahendite ja kogemuste kaudu selget Euroopa lisandväärtust, sellel on võimendav mõju liikmesriikide toetuspoliitikale ja see edendab Euroopa integratsiooni.

4.4   Kuna ka Euroopa 2020. aasta strateegia raames peab kvaliteet jääma teadusuuringute ja arendustegevuse juhtmotiiviks, tuleks struktuurifonde rohkem suunata seni alaesindatud piirkondadesse, et töötada seal välja teadusbaasi tipptase koos selleks hädavajalike struktuuridega. Sel eesmärgil toetab komitee komisjoni väidet: „Pikas perspektiivis on võimalik maailmatasemel edukas olla üksnes siis, kui kõigile ELi teadlastele antakse võimalus jõuda tipptasemele ja võistelda parimate kohtade pärast. See eeldab, et liikmesriigid kehtestavad ambitsioonikad kavad avaliku teadusbaasi moderniseerimiseks ja avaliku sektori poolse rahastamise pidevaks tagamiseks. ELi rahalised vahendid, ka ühtekuuluvuspoliitika fondidest eraldatavad vahendid, peaksid vajaliku tipptaseme saavutamisele kaasa aitama.”

4.5   Et saavutada koostoimet struktuurfondidega ja optimaalset kooskõla liikmesriikide toetuspoliitikaga, on olulise tähtsusega ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tulevase ühise strateegilise raamistiku ja ühtekuuluvuspoliitika tulevase ühise strateegia vahelised seosed (27) (8. küsimus). „Arukas spetsialiseerumine” peaks olema piirkondlike strateegiate loomise juhtmõte.

4.6   Et kogu innovatsiooniprotsessi paremini edendada, on komitee arvates vaja hoolikalt ja asjaomaste osalejatega kooskõlastatult kontrollida riigiabi-, hanke- ja konkurentsieeskirju (puudutab 19. küsimust), mis võivad selle eesmärgi täitmist segada (28). Põhjuseks on konkurentsiõiguse ja innovatsiooni edendamise vaheline tasakaal või võimalik konflikt. Seepärast ei tohi konkurentsi-, riigiabi- ja hanke-eeskirju rakendada nii, et need pidurdavad innovatsiooni. Vajalikud võivad olla isegi reformid. Innovatsiooni tuleb mõnikord ka selle eest kaitsta, et konkurendid need omandavad ja seejärel maha suruvad, et innovatsiooniprotsessi takistada.

4.6.1   See juhtub, kuna innovatsiooniprotsess alates avalikest vahenditest rahastatavatest uuringutest kuni turustamiseni nõuab vajadusel pikaajalist, kindlat partnerlust, mis on seniste eeskirjadega (näiteks avalikustamine, intellektuaalomand, riigiabi- ja hanke-eeskirjad) ainult raskesti kooskõlastatav või saavutatav (20. küsimus). Siin tuleks otsida uusi lähenemisviise ja eeskirju, et kaotada võimalik vastuolu mõistete „rohkem innovatsiooni” ja „rohkem avalikkust ja õiglast konkurentsi” vahel. Olulise panuse võib anda eesliini- ja alusuuringute piisav osakaal, sest seda huvide konflikt ei puuduta (vt ka punkti 4.7.3).

4.7   Veel üks komisjoni poolt tõstatatud küsimus puudutab tasakaalu jaotamist järgmiste osalejate toetamise vahel:

—	VKEd, sotsiaalmajanduslikud ettevõtted ja suurettevõtted;

—	alusuuringud ja ühiskonna eesmärkidele suunatud uuringud;

—	teadusuuringud ja täiendav innovatsiooniprotsess;

—	tehnilised, teenuste valdkonna, ühiskondlikud ja ärilised innovatsioonid;

—	ülalt alla ja alt üles lähenemisviisid.

Kuna eelnevalt ei ole selle kohta arvamust avaldatud, teeb komitee järgmised algatused.

4.7.1   VKEd – eelkõige väiksemad ettevõtted – vajavad toetuste teemade ja toetusvahendite käsituses eri põhjustel erilist arvessevõtmist (29).

—	VKEdel peaks olema võimalus osaleda programmides vastaval ajal, mis on ettevõttele sobiv (nagu näiteks tulevikutehnoloogiate kava „Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad” raames käimasolevates meetmetes);

—	erilist tähelepanu tuleks pöörata ja lihtsustatud turule sisenemise kriteeriume võimaldada noortele ettevõtjatele ja mikroettevõtetele (alla 10 töötaja), millel on suur innovatsioonipotentsiaal;

—	kasutada tuleks rahalisi vahendeid, et toetada innovatsiooniprotsesse kogu ulatuses (eriti tähtis ettevõtjatele);

—	teenuste uuendustele peaks rohkem tähelepanu pöörama;

—	vajalikuks osutuvad moderaatorid/korraldajad, et toetada väiksemaid ettevõtteid innovatsiooniprogrammide kasutamisel ja luua toetustele lihtsamat juurdepääsu; selles osas oleks tähtis osa võrgustikul „Enterprise Europe Network”;

—	rahastamismudelite kujundamisel peab arvesse võtma sotsiaalmajanduslikke ettevõtteid.

4.7.2   Fundamentaalse uue teadmise – ja sellest tekkinud tänaste uuenduste, nagu näiteks internet, GPS, magnetresonantstomograafia, laser, arvutid, nanotehnoloogia jne – suured läbimurded tekkisid alusuuringute ja nendele järgnevate rakendusuuringute tulemusena. Alusuuringud ja rakendusuuringud külvavad tulevastele uuendustele hädavajaliku seemne (30). Komitee käsitles ka küsimust, kuidas see seeme võiks jõuda nende organisatsioonideni, kes sellest uuendusi viljelevad ja arendavad (31).

4.7.3   Seetõttu soovitab komitee suurendada tulevases kaheksandas raamprogrammis Euroopa Teadusnõukogu egiidi all toetatavate meetmete osakaalu vähemalt 20 %ni kogutoetusest ja tugevdada oluliste küsimuste mõju ka teistes programmiosades. Euroopa Teadusnõukogu on osutunud silmapaistvaks uute ideede ja tipptasemel uuringute toetamisel. Seejuures peaks ta oma tulevaste protseduuride puhul rohkem arvestama ka noorte teadlaste karjäärivõimalusi, et neid Euroopa teadusuuringutes hoida või tagasi võita.

4.7.4   Teaduskoostöö on – praeguse programmi osa „Koostöö” tuumana (32) – käesoleva teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi (ja selle eelkäijate) peasammas ja on osutunud seejuures silmapaistvaks. See on oluline toetusvahend, et liita liikmesriikide uuringutegevusi ja vältida killustatust. Selle tähtsust tuleks tulevases ühises strateegilises raamistikus seega tingimata säilitada ja tugevdada (33). See kehtib seda enam, et eelkõige teaduskoostöö on suunatud suurte ühiskondlike probleemide (9. ja 11. küsimus) lahendamisele ja see aitab lisaks oluliselt kaasa Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime jaoks tähtsate võtmetehnoloogiate arendamisele.

4.7.5   Suuremat tähelepanu peaks pöörama altpoolt üles teostatavate projektide (vt ka punkt 4.7.10) edendamisele (9. ja 10. küsimus), et jätta sellistele innovaatilistele ideedele rohkem ruumi, mida teemade nimekirjas ei ole või mida olemasolev tööstus ( vt ka punkt 3.7.6 – prioriteedid seab tööstus) ei arenda – lennukit ju laevatööstuses ei leiutatud!

4.7.6   Ülalt allapoole toimivad lähenemisviisid on tekkinud oluliste poliitikakujundajate strateegilisest perspektiivist, lähtudes nende praegusest teadmiste tasemest; altpoolt üles toimivad lähenemisviisid seevastu kasutavad teadlaste, inseneride ja teiste osalejate loovat potentsiaali (TRANS „stakeholders”), kes töötavad vahetult uuritavate või parandatavate objektide kallal. Isegi ühiskondlike probleemide oluliste teemade puhul peaks tugevdama rohkem altpoolt üles teostatavate, laiast teadusühiskonnast tulenevate ideede ja lahenduste, mitte ainult ülal alla tehtavate eeskirjade mõju. „[…] innovatsioonipoliitika kontekstis tehtavad investeeringud [tuleks] suunata organisatsioonilistele ja töötajatest lähtuvatele uuendustele […].” (34)

4.7.7   Alt üles ja ülalt alla teostatavate ideede vaheline tasakaal nõuab uut diferentseerimist: ka ettenähtud teemakataloogide puhul (nt võtmetehnoloogiad või suured ühiskondlikud probleemid) on vajalik piisav hulk alt üles teostatavaid protsesse, et tagada lahendusideed, millel ülalt alla toimiva lähenemisviisi puhul ei ole piisavalt tegutsemisvabadust. Lisaks sellele vajavad ka täiesti uued lähenemisviisid võimalust, et lahendada esialgu tundmatu küsimus või probleem. Kuna selliseid lähenemisviise saab programmiosas „Ideed” juba teostada, tuleks neile ka teaduskoostöös oluliselt rohkem ruumi anda, nagu hetkel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teema all programmis „Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad” juba edukalt rakendatakse. Selleks vajavad pädevad ametnikud rohkem paindlikust ja tegutsemisruumi.

4.7.8   Seoses Euroopa teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuriga (ESFRI nimekiri) kordab komitee oma soovitust (35) edendada seda väljaarendamises ja ülalpidamises osalemise kaudu. Samuti on silmapaistvaks osutunud programmiosa „Inimesed”, mille raames kaetakse muuhulgas Marie Curie meetmeid (23. küsimus); seda programmi tuleks seetõttu täielikult säilitada või isegi laiendada.

4.7.9   Võttes arvesse Euroopa ühise majandus-, raha- ja finantspoliitika olulisi probleeme, mis moodustavad hetkel poliitilise arutelu olulise osa, ning sellega seonduvaid makromajanduslikke küsimusi, soovitab komitee toetusprogrammides piisavalt tugevdada ka sinna kuuluvate teadusuuringute mõju.

4.7.10   Lisaks teadus- ja arendustegevuse küsimustele (17. küsimus) soovitab komitee toetuda eelkõige kogemusele äsja loodud vastavate vahenditega, aga mitte luua jälle uusi vahendeid (36). Näitajate ja innovatsioonialase partnerluse osas vt arvamus „Innovaatiline liit” (37). Kapitaliressursside osas viitab komitee samale arvamusele (38).

---

(1)  ELT C 325, 30.12.2006, lk 16.

(2)  ELT C 44, 16.2.2008, lk 1.

(3)  ELT C 218, 11.9.2009, lk 8.

(4)  ELT C 182, 4.8.2009, lk 40.

(5)  ELT C 228, 22.9.2009, lk 56.

(6)  ELT C 306, 16.12.2009, lk 13.

(7)  ELT C 255, 22.9.2010, lk 54.

(8)  ELT C 354, 28.12.2010, lk 80.

(9)  ELT C 21, 21.1.2011, lk 49.

(10)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 112.

(11)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 129.

(12)  ELT C 132, 3.5.2011, lk 39.

(13)  ELT C 132, 3.5.2011, lk 22.

(14)  ELT C 218, 23.7.2011, lk 87.

(15)  http://ec.europa.eu/research/evaluations.

(16)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 129, punkt 3.12.

(17)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 129, punkt 3.10.

(18)  ELT C 256, 27.10.2007, lk 17, punkt 6.4.

(19)  Vt joonealune märkus 2.

(20)  ELT C 132, 3.5.2011, lk 22.

(21)  Vt joonealune märkus 12.

(22)  ELT C 218, 11.9.2009, lk 8, punktid 4.1 kuni 4.4.

(23)  ELT C 218, 23.7.2011, lk 87.

(24)  Vt joonealune märkus 12.

(25)  ELT C 256, 27.10.2007, lk 17, punkt 6.4.

(26)  Vt joonealune märkus 11, punkt 3.6.

(27)  Vt selle kohta ka punkt 3.7.1.

(28)  ELT C 218, 11.9.2009, lk 8, punkt 4.8.

(29)  Vt joonealune märkus 12, punkti 4.10.

(30)  ELT C 354, 28.12.2010, lk 80, punkt 3.2.3

(31)  Vt joonealune märkus 3.

(32)  Siiski võiks veel puuduvas ettepanekus teadus- ja arendustegevuse kaheksanda raaprogrammi kohta kasutada vajaduse korral uusi mõisteid, et tähistada seni mõistete „teaduskoostöö” ja „koostöö” all kirjeldatud meetmeid.

(33)  Vt selle kohta ka punkt 4.3.

(34)  ELT C 132, 3.5.2011, lk 5.

(35)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit” ”, ELT C 132, 3.5.2011, punkt 3.8.4.

(36)  Vt ka joonealune märkus 12.

(37)  Vt joonealune märkus 12, punktid 4.2 ja 4.4.

(38)  Vt joonealune märkus 12, punkt 4.8.

---