22.9.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/37

---

TÄISKOGU 458. ISTUNGJÄRK 16. JA 17. DETSEMBRIL 2009

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta”

KOM(2009) 31 lõplik/2 – 2009/0006 (COD)

(2010/C 255/06)

Raportöör: Claudio CAPPELLINI

27. veebruaril 2009 otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 95 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta”

KOM(2009) 31 lõplik/2 – 2009/0006 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 17. novembril 2009. Raportöör oli Claudio Cappellini.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 458. istungjärgul 16.–17. detsembril 2009. aastal (16. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 160, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise algatust. Algatus võib kujutada endast olulist sammu tõhusamate innovatsiooniprotsesside ja ühiskondlike probleemide lahenduste suunas Euroopa Liidu tekstiilitööstuses, samuti suurendab see Euroopa tarbija teadlikkust ja talle suunatud teavet eelkõige kriisiperioodil. Komitee on juba varasemates tekstiilitööstuse tulevikku käsitlevates arvamustes ja teabearuannetes (1) märkinud ning rõhutab taas, et tekstiilitööstuse konkurentsieelise suurendamiseks tuleb kiiresti välja töötada sidus ja integreeritud poliitika, sh märgistamise osas.

1.2   Komitee väljendab heameelt määruse koostamise üle ning toetab artiklit 4, milles käsitletakse toote päritolu ja konkurentsiõigust puudutavat liikmesriikide õigusraamistikku.

1.3   Komitee palub Euroopa Komisjonil ja huvitatud sidusrühmadel jälgida seda, kuidas kavandatav määrus mõjutab:

—	Euroopa strateegiliste teadusuuringute kava uute kiudude ja uuenduslike tekstiilitoodete väljatöötamise ja kasutuselevõtu vallas ning protsessi läbipaistvamaks muutmises;

—	kehtiva õigusraamistiku lihtsustamist, millel võiks olla positiivne mõju erasektori sidusrühmadele ning ELi, liikmesriigi ja piirkondliku tasandi ametiasutustele;

—	praeguse regulatiivraamistiku sidusamaks muutmist (2).

1.4   Komitee toonitab, kui tähtis on arvestada tarbija vajadusega saada selget, põhjalikku ja täielikku tooteinfot eelkõige tekstiiltoodete puhul, ning toetab komisjoni algatust, millega püütakse praegu direktiivi ülevõtmiseks vajalikke menetlusi lihtsustada ja kulusid vähendada.

1.5   Komitee soovib, et kodanikuühiskond, tekstiilitööstuse sotsiaalpartnerid laiemalt ning institutsioonilised sidusrühmad oleksid süstemaatiliselt kaasatud tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise komiteesse (määruse ettepaneku artikkel 20). Samuti tuleks kaaluda regulaarseid määruse läbivaatamise süsteeme, et saavutada konkurentsieelis teiste rahvusvaheliste tööstuste tekstiiltoodete märgistamise ja standardite ees (vt ELi tööstuse tekstiiliturud (3)). Kavandatava määruse jõustumisel võiks rohkemate osalejatega toimuv läbivaatamine soodustada avatud arutelu tekstiiltoodetega seonduvate sagedasemate terviseprobleemide üle (nt allergiad, ionisatsiooni indeksid), mis ei ole seotud otse kiududega, vaid tootmisahelas (värvimisel ja pehmendamisel) lisatud kemikaalide või mehhaaniliste protsessidega (nt kiudude kammimine või kraasimine).

1.6   Komitee soovitab, et kõrvuti määruse otsese jõustamisega viidaks läbi suunatud teavituskampaania tekstiiltoodete nimetuste ja märgistamise kohta ning sektoripõhised uuringud koostöös väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete organisatsioonide, teaduskeskuste, tarbijate ja tekstiilitootjatega. Neil osapooltel võib olla keskne roll keskkonnasäästlike kiudude ja toodete tähtsuse suurendamisel ning turupotentsiaalist teavitamisel.

1.7   See algatus võiks soodustada ka avatud arutelu valmistoodete, nt rõivaste mittekohustusliku hoidmis- ja puhastamisalase märgistamise üle (nt triikimis-, pesemis-, valgendamis- jt sümbolid). Sellealase teabe esitamine on vabatahtlik, sest ELis ei ole asjaomast kohustust. Just lõppkasutaja jaoks võiks lisaväärtust tuua Ginetexi (4) kasutatava süsteemiga sarnase ja ISO standardile 3758 vastava süsteemi kehtestamine või isegi USA ASTM D-5489 standardi vastuvõtmine. See tagaks muu hulgas selle, et

—	tekstiiltoodete kasutusaega saab pikendada;

—	tooteid ei kahjustata ja nad ei kahjusta hooldusprotsessides teisi tooteid;

—	keemilise puhastuse tegijatel on selge, milline on asjakohane ja sobiv käitlemine;

—	tooted säilitavad oma välimuse;

—	müügipunktis on võimalik teha teadlik otsus toote sobivuse kohta.

Samuti vähendaks toodete hoidmis- ja puhastamisalase märgistamise laiem kasutamine omakorda tekstiilihooldusega seotud energia- ja veetarbimist.

1.8   Sellise määruse rakendamine lähendaks ELi kolmandate riikide, nagu USA, (5) Jaapani, (6) Austraalia (7) jt turgudele, kus kasutatakse sarnast reguleerimist.

1.9   Tekstiilitööstuses on kasutusel tuhanded keemilised ained ning muude lisaainete (millest mõned on mürgised) määratlemata segud, mida kasutatakse värvimisel ja muudes kanga muutmise protsessides. ELis toimub mürgiste ainete ennetav valimine, elimineerimine või käitlemine vastavalt keskkonna- ja sanitaarregulatsioonile. Komitee soovitab siduda tekstiiltoodete märgistamise määruse tihedalt REACHi määrusega ning luua platvormi menetluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks, et vältida kattumist.

2.   Taust

2.1   Tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist käsitlevad ELi õigusaktid põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 95. Nende õigusaktide eesmärk on luua tekstiiltoodete siseturg ja tagada, et tarbijaid teavitatakse nõuetekohaselt. 1970. aastatel teadvustasid liikmesriigid, et on vaja ühtlustada ühenduse õigusakte tekstiilinimetuste valdkonnas. Erinevate (ühtlustamata) tekstiilkiudude nimetuste kasutamine ELi liikmesriikides võib tehniliselt takistada siseturul kauplemist. Lisaks oleksid tarbijate huvid paremini kaitstud, kui selles valdkonnas esitatud teave oleks kogu siseturul ühesugune.

2.2   Märkimisväärsete majanduslike väljakutsete tõttu, millega sektor on viimastel aastatel silmitsi seisnud, on ELi tekstiilitööstus käivitanud pikaajalise ümberkujundamis-, moderniseerimis- ja tehnoloogilise arendamise protsessi. Euroopa ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on parandanud oma ülemaailmset positsiooni, keskendudes sellistele konkurentsieelistele nagu kvaliteet, disainilahendused, innovatsioon ja suurema lisaväärtusega tooted. ELi tööstusel on maailma tasemel juhtiv roll uute toodete, tehniliste tekstiilide ja lausriide arendamisel uute rakenduste jaoks, nagu geotekstiilid, hügieenitooted, autotööstuse või meditsiinisektori tooted.

2.3   Oluline teadusuuringute valdkond on uute erikiudude ja segakiudude väljatöötamine uuenduslike tekstiiltoodete jaoks. See valdkond määratleti tekstiili- ja rõivatööstuse tulevikku käsitleva Euroopa tehnoloogiaplatvormi strateegiliste teadusuuringute kavas ühe temaatilise prioriteedina. Tekstiili lisaväärtuse ahela alguses asuv kiutootmise innovatsioon pakub märkimisväärseid võimalusi uute toodete, töötlemisvõimaluste ja rakendusvaldkondade loomiseks paljudes ahela lõpus asuvates kasutajasektorites (8). Viimastel aastatel on esitatud üha rohkem taotlusi uute kiunimetuste lisamiseks ELi õigusaktidesse ning eeldatavasti muutub selline areng jõulisemaks, kui Euroopa tekstiilisektorist kujuneb uuenduslikum tööstusharu.

2.4   Uute kiunimetuste taotlusi on esitanud mitmed, nii suured kui ka väikesed ettevõtted. Tööstuse näitajate kohaselt on üldiselt 90–95 % teadus- ja arendustegevusest suunatud olemasolevate kiudude parandamisele ja arendamisele. Kuigi tõenäoliselt ainult 5–10 % teadus- ja arendustegevuse tulemusel jõutakse kiuni, mis vajab uut üldnimetust, tekivad tänu uutele kiududele sageli uued kasutusvõimalused ja tehnoloogiaprotsessid paljudes valdkondades, nt rõivasektori, meditsiini-, keskkonna- ja tööstusrakendused.

2.5   Viimaste aastate jooksul on direktiivide tehnilistesse lisadesse muudatuste kaudu lisatud kaheksa uut kiunimetust.

—	Direktiivi 97/37/EÜ (9) kiudude loetellu lisati neli uut kiunimetust (kašgoora, lyocell, polüamiid, aramiid).

—	Direktiivi 2004/34/EÜ (10) kiudude loetellu lisati uus kiunimetus polülaktiid.

—	Direktiivi 2006/3/EÜ (11) kiudude loetellu lisati uus kiunimetus elastomultiester.

—	Direktiivi 2007/3/EÜ (12) kiudude loetellu lisati uus kiunimetus elastolefiin.

—	Direktiivi 2009/121/EÜ (13) kiudude loetellu lisati uus kiunimetus melamiin.

2.6   Eeldatakse, et tehnilistesse lisadesse lisatavate uute kiunimetuste arv kasvab järgmistel aastatel veelgi. Kõnealune tööstusharu (keda esindab BISFA (14)) on tõdenud, et tulevast arengutrendi on keeruline prognoosida. Samas arvatakse, et realistliku prognoosi kohaselt esitatakse aastas kaks taotlust (15).

2.7   Kõnealune ettepanek ei muuda liikmesriikide ja ELi vahelist poliitilist tasakaalu. Kavatsetakse moodustada komisjoni tööd toetav komitee, kes peaks vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele esitama arvamuse määruse muutmist käsitlevate kavandatavate rakendusmeetmete kohta. Seda menetlust rakendatakse praegu kehtivates direktiivides.

2.8   Tekstiilinimetusi käsitlevate õigusaktide läbivaatamine tõusis päevakorda hiljuti tänu kogemustele, mis saadi kehtivatesse direktiividesse uute kiunimetuste lisamiseks tavapäraste tehniliste muudatuste tegemisel. Tekstiilinimetusi ja tekstiiltoodete märgistamist käsitlevate ELi õigusaktide (16) läbivaatamisest teavitati 2006. aastal teatises „Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade” (17) ja kõnealune läbivaatamine lisati Euroopa Komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja tööprogrammi.

2.9   Läbivaatamise põhjused on järgmised:

—	lihtsustada kehtivat õigusraamistikku, sest lihtsustamisel võiks erasektori sidusrühmadele ja riigiasutustele olla positiivne mõju; kõnealuste õigusaktide läbivaatamise eesmärk on kiirendada uute kiudude kasutuselevõttu ja kättesaadavust;

—	lihtsustada ja parandada kehtivat regulatiivraamistikku uute kiudude väljatöötamise ja kasutuselevõtu jaoks;

—	julgustada innovatsiooni tekstiili- ja rõivasektoris ning võimaldada kiudude kasutajatel ja tarbijatel uuenduslikest toodetest kiiremini kasu saada;

—	muuta protsess läbipaistvamaks;

—	lisada uute kiudude nimetused ühtlustatud loetellu;

—	muuta paindlikumaks õigusaktide kohandamist, mis on vajalik tekstiilitööstuse tehnoloogilise arenguga kaasaskäimise seisukohast.

2.10   Läbivaatamise eesmärk ei ole laiendada ELi õigusakte muudele märgistusnõuetele kui kehtivate direktiividega hõlmatud, kiu koostist ja tekstiilkiudude nimetuste ühtlustamist käsitlevatele märgistusnõuetele.

3.   Konsulteerimine direktiivi läbivaatamisel

3.1   Kuna kõnealuse läbivaatamise ulatus on piiratud, viidi huvitatud isikutega läbi teemakesksed arutelud. Konsulteerimisel osalesid järgmised sidusrühmad: tööstusühendused, jaekaubandusühingud, ametiühingud, tarbijaorganisatsioonid, Euroopa standardiasutused ja ka riiklikud ametiasutused.

3.2   Sidusrühmadel ja liikmesriikide esindajatel paluti esitada oma seisukohad, soovitused ja ettepanekud 2008. aasta jaanuarist kuni augustini komisjoni talituste korraldatud koosolekute raames ja kirjalikult.

3.3   Sidusrühmadega toimunud teemakeskse konsultatsiooni peamise tagasiside võib kokku võtta järgmiselt.

—	Uute kiunimetuste lisamine Euroopa õigusaktidesse on oluline Euroopa tööstuse innovatsiooni ning tarbijate teavitamise seisukohast.

—	Tekstiilinimetuste õigusaktide tehniliste muudatuste poliitiline sisu ei ole niivõrd kaalukas, et õigustada direktiivi ülevõtmise keerukaid menetlusi ja sellega seonduvaid kulusid.

—	Tuleks kasutada lihtsamat õiguslikku lahendust.

3.4   Arutelude tulemused on kättesaadaval mõju hindamise aruandes ja selle lisades.

4.   Mõju hindamine

4.1   Tuginedes sidusrühmade aruteludele ja uuringule „ELi õigusaktide lihtsustamine tekstiilinimetuste ja nende märgistamise vallas – poliitikavalikute mõju hindamine”, (18) viis komisjon läbi nende eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks võimalike poliitikavalikute mõju hindamise.

4.2   Euroopa Komisjoni mõjuhindamiskomitee hindas asjakohaste talituste koostatud mõju hindamise aruande esialgset versiooni ja kiitis selle heaks tingimusel, et selles tehakse mõned muudatused (19).

4.3   Analüüside ning mitmesuguste poliitikavalikute ja nende mõju võrdlemise alusel jõuti järgmiste järeldusteni.

—

Taotluse koostamise juhiste lisamine ja selliste laboratooriumide heakskiitmine, kes aitavad ettevõtetel taotlusi täita, võib kasu tuua, kui sellise praktika rakendamise kaudu on esitatud taotlused komisjoni talituste nõuetega paremini kooskõlas. Sellega kaasneb oluline aja kokkuhoid nii tööstusharu kui ka riigiasutuste jaoks.

—	Tööstus saab suurima kasu, kui uue kiunimetuse taotluse esitamise ja uue nimetusega kiu turuleviimise vahelist aega vähendatakse. Nii hoitakse kokku halduskulusid ja kiu müük hakkab varem tulu tooma.

—	Liikmesriikide ametiasutustele on kõige kasulikum, kui direktiiv asendatakse määrusega, sest siis ei ole ametiasutustel enam vaja muudatusi riiklikesse õigusaktidesse üle võtta. See peaks liikmesriikide kulutusi oluliselt kokku hoidma.

—	Läbivaatamine säilitab tarbijatele vajaliku kindlustunde, et nimetuse saanud kiud vastavad konkreetsetele omadustele. Tarbijad võivad kasu saada ka sellest, et uued kiud jõuavad varem turule.

5.   Üldeesmärgid

5.1   Kõnealusest määrusest tulenev kasu peaks alati innustama teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja tehnoloogia edendamist, soodustama ELi, liikmesriigi ja piirkondliku tasandi ametiasutuste ja teaduskeskuste partnerlusi, parandama olemaolevaid koolitus- ja tehnilisi oskusi, soodustama suure lisaväärtusega toodete turustamist siseturul ja kolmandatel turgudel (20) ning tagama säästvad arengu- ja tarbimismudelid.

5.2   Määrus peaks andma väärtusliku panuse ka järgmistes valdkondades:

—	lisaväärtus tekstiili- ja seotud tööstusele, ELi oskusteabele ja majanduskasvule;

—	läbipaistvuse suurendamine tarbijate jaoks ning uued tarbimismudelid;

—	kodanikuühiskonna suurem kaasatus määruse järelevalvesse.

6.   Konkreetsed eesmärgid

6.1   Kiunimetusega tuleks võimalikult täpselt määratleda, millise kiuga on tegu, erinevalt USA määrusest, kus on võetud teistsugune lähenemisviis (21). See nõue on kooskõlas BISFA metoodikaga, mille kohaselt peab üldnimetuses sisalduma teave kiu polümeeri domineeriva monomeeri osa keemilise koostise kohta ja/või ka kiu oluliste ainulaadsete omaduste või tootmistehnoloogiate kohta.

6.2   Etiketil esitatud teave peab olema tõene, kuigi selles osas ei ole määrus selge. Mõned määruse artiklid ei kohusta etiketile märkima kogu teavet, näiteks artikli 9 („Mitmekordsest kiust tekstiiltoode”) kohaselt võib märgistamisel valida, kas esitada toote täielik koostis või selle kiu nimetus, mis moodustab vähemalt 85 % toote kogumassist. Kui valitakse artikli 9 punkt a või b, on teave küll tõene, kuid mitte täielik. Kui tahetakse tõest ja täielikku teavet, peaks märgistus hõlmama ka ülejäänud 15 % materjalist.

6.3   Nagu sätestatud määruse II lisa 1., 2., 3. ja 6. taandes, tuleb ära märkida kõik tootja esitatud omadused.

6.4   Mis puudutab kulusid ja ajalisi piiranguid, siis ajalised piirangud on hinnanguliselt järgmised (kaasatud ei ole taotluse ettevalmistamise aega, mis sõltub taotluse esitaja taotluse ettevalmistamise kiirusest) (22):

—	taotluse hindamine: 1–3 kuud;

—	töörühma kokkukutsumine: 3 kuud;

—	Teadusuuringute Ühiskeskuse katsed ja laboritevahelised võrdlused: 6–9 kuud;

—	tehnilise kontrolli aruanne: 1–3 kuud;

—	esialgsed ettepanekud: 1–3 kuud;

—	määruse muutmine: 6–12 kuud.

6.5   Tekstiilitööstuse kulusäästu leidmiseks kaaluti kahte stsenaariumi: suurte kuludega stsenaarium ja väikeste kuludega stsenaarium. Mõlemal juhul määrati ülem- ja alammäär. Põhimõtteliselt ulatuksid säästud iga taotluse kohta 47 500 eurost 600 000 euroni. Samuti arvutati välja võimalik kasu, mis tuleneb 6–21-kuuse viivituse (kas tulu saamise viibimine ja/või tulu kaotus) vältimisest kiu turuleviimisel. See ulatub 2 000 eurost 3 500 000 euroni. Riigiasutused säästaksid 25 % Teadusuuringute Ühiskeskuse kulude arvelt, mille tulemusel väheneksid kulud summas 75 000–100 000 eurot kiunimetuse taotluse kohta (15).

6.6   Kui hinnati hiljutiste (viimase viie aasta) taotluste hindamis- ja heakskiitmismenetluse eri etappides kuluvat aega uue kiu kiireks turuleviimiseks, võtsid need parimal juhul aega 36 kuud ja halvimal juhul 66 kuud. Uue määruse kohaldamisel peaks menetlusaeg olema hinnanguliselt 18–33 kuud. See tähendab, et prognooside kohaselt väheneb menetlusaeg 50 % nii parima kui ka halvima stsenaariumi puhul (15).

---

(1)  Tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus moodustab olulise osa 27-liikmelise ELi töötlevast tööstusest. Oma ligi 250 000 ettevõtte ja umbes 240 miljardi euro suuruse käibega annab see umbes 4 % 27-liikmelise ELi töötleva tööstuse loodud üldisest lisandväärtusest (millest pool tuleb ainuüksi tekstiilitööstusest). See on ELi ainus tööstusharu, kus enamik 3,2 miljonist töötajast on naised (64,5 %), lisaks töötab seal 9,3 % 27-liikmelise ELi töötleva tööstuse töötajatest, kellest suurem osa on tegevad rõivatööstuses (u 1,5 miljonit). EL on suurim imporditurg ja sektori kõige suurem eksportija – maailmaturul on ELi osakaal 20 % (2005. aasta andmed). CCMI/041.

Tekstiilitööstuse suundade ja kriitiliste küsimuste kohta täiendava teabe saamiseks palume tutvuda CCMI teabearuandega:

http://eescregistry.eesc.europa.eu/viewdoc.aspx?doc=%5C%5Cesppub1%5Cesp_public%5Cces%5Cccmi%5Cccmi041%5Cet%5Cces1572-2007_fin_ri_et.doc

(2)  Üks direktiiv (direktiiv 96/74/EÜ), mis on kavas asendada määrusega, on juba asendatud direktiiviga 2008/121/EÜ. Kui uus määrus jõustub, peaksid nii määrus kui ka direktiiv olema sidusad.

(3)  17 OLULIST TURGU (allikas: Euratex)

—	AASIA: Hiina, Jaapan, India, Lõuna-Korea, Taiwan, Indoneesia, Pakistan, Tai, Malaisia

—	PÕHJA-AMEERIKA: Ameerika Ühendriigid, Kanada

—	KESK-AMEERIKA: Mehhiko

—	LÕUNA-AMEERIKA: Brasiilia, Argentiina, Tšiili

—	OKEAANIA: Austraalia

—	AAFRIKA: Lõuna-Aafrika

(4)  GINETEX: Groupement international d’étiquetage pour l’entretien des textiles (Rahvusvaheline Tekstiilihooldusalase Märgistamise Ühendus).

(5)  „Care labelling of textile wearing apparel and certain piece goods” (valmisrõivaste ja tükktoodete hooldusmärgised) – 16 CFR Part 423.

(6)  Jaapani hooldusmärgiste tööstusstandard.

(7)  Austraalia/Uus-Meremaa standard AS/NZS 1957:1998 – „Textiles – Care labelling” (tekstiilihooldusmärgised).

(8)  Vt tekstiili- ja rõivatööstuse tulevikku käsitleva Euroopa tehnoloogiaplatvormi strateegiliste teadusuuringute kava.

(9)  EÜT L 169, 27.6.1997, lk 74.

(10)  ELT L 89, 26.3.2004, lk 35.

(11)  ELT L 5, 10.1.2006, lk 14.

(12)  ELT L 28, 3.2.2007, lk 12.

(13)  ELT L 242, 15.9.2009, lk 13.

(14)  BISFA: International Bureau for the Standardisation of Man-Made Fibres (Rahvusvaheline Keemiliste Kiudude Standardimise Ühendus).

(15)  Allikas: „ELi õigusaktide lihtsustamine tekstiilinimetuste ja nende märgistamise vallas – poliitikavalikute mõju hindamine”.

(16)  Direktiiv 96/74/EÜ (muudetud kujul), direktiiv 96/73/EÜ (muudetud kujul) ja direktiiv 73/44/EMÜ.

(17)  KOM(2006) 690 lõplik.

(18)  Uuring on kättesaadav veebilehel: http://ec.europa.eu/enterprise/textile/documents/dir2008_0121_study.pdf

(19)  http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=SEC:2009:0091:FIN:EN:PDF

(20)  Ei tohi unustada, et ELi tekstiilimaterjalide turustamist kolmandatesse riikidesse takistavad sageli märkimisväärsed mittetariifsed tõkked. Need on näiteks toote märgistamist, nimetust, kirjeldust või koostisosi puudutavad nõuded või tavad, mis on diskrimineerivad võrreldes ELi-siseste toodetega.

(21)  Allikas: „Rules and regulations under the textile fiber products identification act” (tekstiilikiudude määratlemise seaduse raames kohaldatavad eeskirjad ja normid) – 16 CFR Part 303.

(22)  BISFA: International Bureau for the Standardisation of Man-Made Fibres (Rahvusvaheline Keemiliste Kiudude Standardimise Ühendus).

---