22.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 16/21

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 2 ja artikli 141 kolmandat lõiku;

—

võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2007. aasta teatist „Võitlus naiste ja meeste palgaerinevuse vastu” (KOM(2007)0424);

—

võttes arvesse komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja soolise võrdõiguslikkuse ekspertide võrgustiku 2007. aasta veebruari aruannet „Meeste ja naiste erineva tasustamise õiguslikud aspektid”;

—

võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti, mille võttis vastu 23.–24. märtsil 2006. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu;

—

võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu praktikat, mis põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 141;

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni osalist tööaega puudutava 1994. aasta lepingu sätteid, mis kohustavad riike kohaldama riigihangete puhul tööalast klauslit, sealhulgas võrdse tasustamise kohta;

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 1979. aasta resolutsiooniga 34/180 vastu võetud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni artikli 11 lõike 1 punkti d;

—

võttes arvesse Euroopa tööturu osapoolte 1. märtsi 2005. aasta aruannet „Soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistik” ning selle järelaruandeid;

—

võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste (2006–2010) (1) kohta ja 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2008 (2);

—

võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0389/2008),

A.

arvestades, et naised teenivad Euroopa Liidus keskmiselt 15 % vähem kui mehed ja erasektoris kuni 25 % vähem; arvestades, et naiste ja meeste palgaerinevus liikmesriikides jääb 4 % ja üle 25 % vahele ja selle erinevuse olulist vähenemist ei ole märgata;

B.

arvestades, et naine peab töötama kuni 22. veebruarini (seega 418 kalendripäeva), et teenida sama palju kui mees aastaga;

C.

arvestades, et sama ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine on oluline soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

D.

arvestades, et naiste ja meeste palgaerinevus püsib, mida kinnitavad olemasolevad andmed, mis näitavad väga aeglast arengut (palgaerinevus on vähenenud 1995. aasta 17 protsendilt 15 protsendini 2005. aastal), vaatamata juba 30 aastat kehtivate õigusaktide suurele arvule ning palgaerinevuse vähendamiseks võetud meetmetele ja kulutatud ressurssidele; arvestades, et selle erinevuse põhjuseid tuleb analüüsida ja arendada suunatud lähenemisviise, et üritada lahendada palgaerinevuse ja sellega kaasneva naiste tööturu segregatsiooni küsimus;

E.

arvestades, et naiste õpitulemused on kõigis liikmesriikides paremad kui meestel ja neid on rohkem ka kõrgkoolilõpetajate seas, kuigi palgaerinevused ei ole seetõttu vähenenud;

F.

arvestades, et palgaerinevust põhjustavad nii otsene ja kaudne diskrimineerimine kui ka sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid, segregatsioon tööturul ja üldine palgastruktuur, ning see on lisaks sellele seotud mitmete õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike teguritega, mis ei piirdu ainult sama töö eest võrdse tasu saamise küsimusega;

G.

arvestades, et palgaerinevuse määramine ei tohiks põhineda üksnes brutotunnitasu erinevusel, ja et selles tuleb arvesse võtta ka selliseid tegureid nagu individuaalsed lisatasud, töö klassifikatsioon, töökorralduse mudelid, erialane kogemus ja tootlikkus, mida ei tule mõõta ainult kvantitatiivselt (tunnid, mil töötaja tegelikult töökohal viibib), vaid ka kvalitatiivselt, samuti tuleb arvesse võtta tööaja vähendamise, hoolduse tõttu võetud puhkuse ja töölt eemal viibitud aja mõju palgastruktuurile;

H.

arvestades, et palgaerinevuse vähendamine oli üks majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia eesmärke, kuid enamik liikmesriike ei ole sellega piisavalt tegelenud;

I.

arvestades, et ELi õigusraamistiku täiustamine võimaldab liikmesriikidel ja tööturu osapooltel määratleda paremini naiste ja meeste püsiva palgaerinevuse põhjusi;

J.

arvestades, et peamiselt naistele omaseid elukutseid ja ülesandeid kiputakse vähem väärtustama, võrreldes peamiselt meestele omaste elukutsete ja ülesannetega, ilma et see oleks alati objektiivsete kriteeriumidega põhjendatav;

K.

arvestades, et sugude vahel esineb digitaalne lõhe, mis avaldab selget mõju palgale;

L.

arvestades, et palgasüsteem, mille raames arvestatakse töötasu arvutamisel töötatud aastaid, seab naised, kes peavad oma karjääri väliste tegurite, nagu tööhõivekatkestused laste tõttu, erinev käitumine kutset valides või lühike tööaeg (mitmeid kordi) katkestama, ebasoodsasse olukorda ja põhjustab nende pikaajalist ja strukturaalset mahajäämust;

M.

arvestades, et statistika kohaselt on naiste omandatud kvalifikatsioon ja kogemused rahaliselt madalamalt tasustatud kui meestel; arvestades, et võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kõrval, mida ei tohi mõjutada soolistel stereotüüpidel põhinev lähenemisviis, tuleb vabaneda ka siiani haridus- ja tööteed olulisel määral mõjutanud ühiskondlikest rollidest; lisaks ei tohi rasedus- ja sünnituspuhkus ning lapsehoolduspuhkus tuua endaga kaasa naiste diskrimineerimist tööturul;

N.

arvestades, et palgaerinevus mõjutab tugevalt naiste staatust nende majanduslikus ja sotsiaalses elus terve nende aktiivse tööea jooksul ja pärast seda, ning arvestades, et ühiskonnale muul viisil kui tööhõivelise panuse andmise, näiteks laste ja eakamate lähikondlaste eest hoolitsemise tulemusena süveneb paljude naiste vaesusrisk ja majanduslik sõltuvus;

O.

arvestades, et naisimmigrantide, puudega naiste, vähemuste hulka kuuluvate naiste ja väljaõppeta naiste töötasu erinevus on veelgi märgatavam;

P.

arvestades, et on põhimõttelise tähtsusega omada soospetsiifilisi andmeid ja ajakohastatud õiguslikku raamistikku, mis võtab arvesse soolist aspekti ja mis võimaldab mõjutada sellise tasustamisalase ebavõrdse kohtlemise põhjuseid;

Q.

arvestades, et haridus saab ja peab kaasa aitama soostereotüüpide kõrvaldamisele ühiskonnas;

R.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud komisjoni üles võtma meetmeid palgaerinevuse vähendamiseks, pensionäride hulgas vaesusriski kõrvaldamiseks ja neile rahuldava elatustaseme tagamiseks, mis hõlmab kehtivate õigusaktide läbivaatamist;

S.

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (3) sedastab, et võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on acquis communautaire'i, sealhulgas soolist diskrimineerimist käsitleva Euroopa Kohtu praktika oluline ja lahutamatu osa ning on vaja ette näha täiendavad sätted selle rakendamiseks;

T.

arvestades, et selliste meetmete rakendamine liikmesriikide, tööturu osapoolte ja võrdsete võimaluste organisatsioonide poolt, nagu need, mis on sätestatud eespool nimetatud 2005. aasta 1. märtsi aruandes „Soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistik”, võimaldaks palgaerinevusi tõeliselt vähendada, kasutades tõhusalt sotsiaalset dialoogi;

U.

arvestades, et strateegia, mille abil hüvitada palgaerinevust, tööturu horisontaalset ja vertikaalset segregatsiooni ning nende ametikohtade ja sektorite stereotüüpe, kus naised tavapäraselt domineerivad, nõuab eri tasanditel nii õiguslike kui muude meetmete raamistikku, mille abil eristada tasualast diskrimineerimist ja selliseid tasu erinevusi, mis põhinevad muudel teguritel peale otsese ja kaudse diskrimineerimise, sest kui esimene kuulub otseselt õigusaktide reguleerimisalasse, tuleb viimane lahendada sihipäraste poliitikate ja erimeetmete abil;

V.

arvestades, et komisjon, nagu on märgitud komisjoni eespool mainitud 18. juuli 2007. aasta teatises, teostab 2008. aasta jooksul uuringu võrdset tasustamist käsitleva ELi õigusraamistiku kohta, mis peab kaasama kõiki asjaomaseid sidususrühmi; arvestades, et selle analüüsi tulemused tuleks nõuetekohaselt avalikustada;

W.

arvestades, et eesmärgiks on seatud meeste ja naiste pensionide võrdsus, kaasa arvatud pensioniea osas;

X.

arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut võib mängida olulist rolli naiste ja meeste palgaerinevuse arengu jälgimisel ja selle põhjuste analüüsimisel, samuti õigusaktide mõju hindamisel,