This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52008IP0544
Application of the principle of equal pay for men and women #European Parliament resolution of 18 November 2008 with recommendations to the Commission on the application of the principle of equal pay for men and women (2008/2012(INI))#ANNEX DETAILED RECOMMENDATIONS ON THE CONTENT OF THE PROPOSAL REQUESTED
Soovitused meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta
Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008 . aasta resolutsioon soovitustega komisjonile meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta (2008/2012(INI))
LISA ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
Soovitused meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta
Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008 . aasta resolutsioon soovitustega komisjonile meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta (2008/2012(INI))
LISA ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
ELT C 16E, 22.1.2010, p. 21–28
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
22.1.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 16/21 |
Soovitused meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta
P6_TA(2008)0544
Euroopa Parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta (2008/2012(INI))
(2010/C 16 E/04)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 2 ja artikli 141 kolmandat lõiku; |
— |
võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2007. aasta teatist „Võitlus naiste ja meeste palgaerinevuse vastu” (KOM(2007)0424); |
— |
võttes arvesse komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja soolise võrdõiguslikkuse ekspertide võrgustiku 2007. aasta veebruari aruannet „Meeste ja naiste erineva tasustamise õiguslikud aspektid”; |
— |
võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti, mille võttis vastu 23.–24. märtsil 2006. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu; |
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu praktikat, mis põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 141; |
— |
võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni osalist tööaega puudutava 1994. aasta lepingu sätteid, mis kohustavad riike kohaldama riigihangete puhul tööalast klauslit, sealhulgas võrdse tasustamise kohta; |
— |
võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 1979. aasta resolutsiooniga 34/180 vastu võetud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni artikli 11 lõike 1 punkti d; |
— |
võttes arvesse Euroopa tööturu osapoolte 1. märtsi 2005. aasta aruannet „Soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistik” ning selle järelaruandeid; |
— |
võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste (2006–2010) (1) kohta ja 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2008 (2); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45; |
— |
võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0389/2008), |
A. |
arvestades, et naised teenivad Euroopa Liidus keskmiselt 15 % vähem kui mehed ja erasektoris kuni 25 % vähem; arvestades, et naiste ja meeste palgaerinevus liikmesriikides jääb 4 % ja üle 25 % vahele ja selle erinevuse olulist vähenemist ei ole märgata; |
B. |
arvestades, et naine peab töötama kuni 22. veebruarini (seega 418 kalendripäeva), et teenida sama palju kui mees aastaga; |
C. |
arvestades, et sama ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine on oluline soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks; |
D. |
arvestades, et naiste ja meeste palgaerinevus püsib, mida kinnitavad olemasolevad andmed, mis näitavad väga aeglast arengut (palgaerinevus on vähenenud 1995. aasta 17 protsendilt 15 protsendini 2005. aastal), vaatamata juba 30 aastat kehtivate õigusaktide suurele arvule ning palgaerinevuse vähendamiseks võetud meetmetele ja kulutatud ressurssidele; arvestades, et selle erinevuse põhjuseid tuleb analüüsida ja arendada suunatud lähenemisviise, et üritada lahendada palgaerinevuse ja sellega kaasneva naiste tööturu segregatsiooni küsimus; |
E. |
arvestades, et naiste õpitulemused on kõigis liikmesriikides paremad kui meestel ja neid on rohkem ka kõrgkoolilõpetajate seas, kuigi palgaerinevused ei ole seetõttu vähenenud; |
F. |
arvestades, et palgaerinevust põhjustavad nii otsene ja kaudne diskrimineerimine kui ka sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid, segregatsioon tööturul ja üldine palgastruktuur, ning see on lisaks sellele seotud mitmete õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike teguritega, mis ei piirdu ainult sama töö eest võrdse tasu saamise küsimusega; |
G. |
arvestades, et palgaerinevuse määramine ei tohiks põhineda üksnes brutotunnitasu erinevusel, ja et selles tuleb arvesse võtta ka selliseid tegureid nagu individuaalsed lisatasud, töö klassifikatsioon, töökorralduse mudelid, erialane kogemus ja tootlikkus, mida ei tule mõõta ainult kvantitatiivselt (tunnid, mil töötaja tegelikult töökohal viibib), vaid ka kvalitatiivselt, samuti tuleb arvesse võtta tööaja vähendamise, hoolduse tõttu võetud puhkuse ja töölt eemal viibitud aja mõju palgastruktuurile; |
H. |
arvestades, et palgaerinevuse vähendamine oli üks majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia eesmärke, kuid enamik liikmesriike ei ole sellega piisavalt tegelenud; |
I. |
arvestades, et ELi õigusraamistiku täiustamine võimaldab liikmesriikidel ja tööturu osapooltel määratleda paremini naiste ja meeste püsiva palgaerinevuse põhjusi; |
J. |
arvestades, et peamiselt naistele omaseid elukutseid ja ülesandeid kiputakse vähem väärtustama, võrreldes peamiselt meestele omaste elukutsete ja ülesannetega, ilma et see oleks alati objektiivsete kriteeriumidega põhjendatav; |
K. |
arvestades, et sugude vahel esineb digitaalne lõhe, mis avaldab selget mõju palgale; |
L. |
arvestades, et palgasüsteem, mille raames arvestatakse töötasu arvutamisel töötatud aastaid, seab naised, kes peavad oma karjääri väliste tegurite, nagu tööhõivekatkestused laste tõttu, erinev käitumine kutset valides või lühike tööaeg (mitmeid kordi) katkestama, ebasoodsasse olukorda ja põhjustab nende pikaajalist ja strukturaalset mahajäämust; |
M. |
arvestades, et statistika kohaselt on naiste omandatud kvalifikatsioon ja kogemused rahaliselt madalamalt tasustatud kui meestel; arvestades, et võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kõrval, mida ei tohi mõjutada soolistel stereotüüpidel põhinev lähenemisviis, tuleb vabaneda ka siiani haridus- ja tööteed olulisel määral mõjutanud ühiskondlikest rollidest; lisaks ei tohi rasedus- ja sünnituspuhkus ning lapsehoolduspuhkus tuua endaga kaasa naiste diskrimineerimist tööturul; |
N. |
arvestades, et palgaerinevus mõjutab tugevalt naiste staatust nende majanduslikus ja sotsiaalses elus terve nende aktiivse tööea jooksul ja pärast seda, ning arvestades, et ühiskonnale muul viisil kui tööhõivelise panuse andmise, näiteks laste ja eakamate lähikondlaste eest hoolitsemise tulemusena süveneb paljude naiste vaesusrisk ja majanduslik sõltuvus; |
O. |
arvestades, et naisimmigrantide, puudega naiste, vähemuste hulka kuuluvate naiste ja väljaõppeta naiste töötasu erinevus on veelgi märgatavam; |
P. |
arvestades, et on põhimõttelise tähtsusega omada soospetsiifilisi andmeid ja ajakohastatud õiguslikku raamistikku, mis võtab arvesse soolist aspekti ja mis võimaldab mõjutada sellise tasustamisalase ebavõrdse kohtlemise põhjuseid; |
Q. |
arvestades, et haridus saab ja peab kaasa aitama soostereotüüpide kõrvaldamisele ühiskonnas; |
R. |
arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud komisjoni üles võtma meetmeid palgaerinevuse vähendamiseks, pensionäride hulgas vaesusriski kõrvaldamiseks ja neile rahuldava elatustaseme tagamiseks, mis hõlmab kehtivate õigusaktide läbivaatamist; |
S. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (3) sedastab, et võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on acquis communautaire'i, sealhulgas soolist diskrimineerimist käsitleva Euroopa Kohtu praktika oluline ja lahutamatu osa ning on vaja ette näha täiendavad sätted selle rakendamiseks; |
T. |
arvestades, et selliste meetmete rakendamine liikmesriikide, tööturu osapoolte ja võrdsete võimaluste organisatsioonide poolt, nagu need, mis on sätestatud eespool nimetatud 2005. aasta 1. märtsi aruandes „Soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistik”, võimaldaks palgaerinevusi tõeliselt vähendada, kasutades tõhusalt sotsiaalset dialoogi; |
U. |
arvestades, et strateegia, mille abil hüvitada palgaerinevust, tööturu horisontaalset ja vertikaalset segregatsiooni ning nende ametikohtade ja sektorite stereotüüpe, kus naised tavapäraselt domineerivad, nõuab eri tasanditel nii õiguslike kui muude meetmete raamistikku, mille abil eristada tasualast diskrimineerimist ja selliseid tasu erinevusi, mis põhinevad muudel teguritel peale otsese ja kaudse diskrimineerimise, sest kui esimene kuulub otseselt õigusaktide reguleerimisalasse, tuleb viimane lahendada sihipäraste poliitikate ja erimeetmete abil; |
V. |
arvestades, et komisjon, nagu on märgitud komisjoni eespool mainitud 18. juuli 2007. aasta teatises, teostab 2008. aasta jooksul uuringu võrdset tasustamist käsitleva ELi õigusraamistiku kohta, mis peab kaasama kõiki asjaomaseid sidususrühmi; arvestades, et selle analüüsi tulemused tuleks nõuetekohaselt avalikustada; |
W. |
arvestades, et eesmärgiks on seatud meeste ja naiste pensionide võrdsus, kaasa arvatud pensioniea osas; |
X. |
arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut võib mängida olulist rolli naiste ja meeste palgaerinevuse arengu jälgimisel ja selle põhjuste analüüsimisel, samuti õigusaktide mõju hindamisel, |
1. palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 141 kohaselt 31. detsembriks 2009. aastaks õigusakti ettepaneku meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõttega seonduvate kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta, järgides lisas toodud üksikasjalikke soovitusi (4);
2. kinnitab, et nimetatud soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;
3. on arvamusel, et taotletaval ettepanekul ei ole finantsmõju;
4. peab ülimalt vajalikuks tagada, et direktiivi 2006/54/EÜ sätteid, mis käsitlevad võrdsete võimaluste organisatsioone ja sotsiaalset dialoogi, rakendataks varem ja paremini, et palgaerinevusi hüvitada, tagades, et liikmesriigid, tööturu osapooled ja võrdsete võimaluste organisatsioonid rakendavad näiteks selliseid meetmeid, nagu on sätestatud eespool nimetatud 2005. aasta 1. märtsi aruandes „Soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistik”, millega nähakse ette teabe ja praktiliste vahendite suuniste edastamine (eelkõige VKEdele) selle kohta, kuidas heastada tasustamise erinevust, sealhulgas riiklikud või valdkondlikud kollektiivlepingud;
5. rõhutab läbirääkimiste ja kollektiivlepingute tähtsust võitluses naiste ebavõrdse kohtlemise vastu, eelkõige töö saamise, töötasu, töötingimuste, karjääri ja kutsealase koolituse valdkonnas;
6. kutsub Euroopa institutsioone üles korraldama üle-euroopalist võrdse töötasu päeva, mil Euroopa naised teeniksid (keskmiselt) sama töötasu, mida Euroopa mehed aastas (keskmiselt) teenivad, mis peab aitama kaasa teadlikkuse tõstmisele olemasolevatest palgaerinevustest ning õhutama kõiki asjaomaseid osapooli astuma täiendavaid samme nende erinevuste kõrvaldamiseks;
7. kutsub töövõtjate ja tööandjate organisatsioone üles töötama üheskoos välja objektiivsed töö hindamise instrumendid, et vähendada meeste ja naiste palgaerinevust;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
(1) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 56.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0399.
(3) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(4) Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiiv 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides (EÜT L 45, 19.2.1975, lk 19) on inkorporeeritud direktiivi 2006/54/EÜ. Vastavalt direktiivi 2006/54/EÜ sätetele on direktiiv 75/117/EMÜ tunnistatud kehtetuks alates 15. augustist 2009, mis on selle direktiivi rakendamise viimane päev.
LISA
ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
Soovitus 1: MÕISTED
Direktiiv 2006/54/EÜ annab võrdse tasu määratluse, võttes selle üle direktiivi 75/117/EMÜ sätetest. Selleks, et kategooriad kui abivahendid naiste ja meeste palgaerinevusega tegelemiseks oleksid täpsemad, on vaja täpsemalt määratleda mitmesugused mõisted, nagu:
— |
naiste ja meeste palgaerinevus, kuna määratlus ei hõlma ainult brutopalka tunnis; |
— |
otsene diskrimineerimine palga alusel; |
— |
kaudne diskrimineerimine palga alusel; |
— |
töötasu, mille määratlus peaks hõlmama igasugust netopalka ning kõiki tööga seotud rahalisi õigusi ja mitterahalisi hüvesid; |
— |
pensionide erinevus – pensionisüsteemi eri sambad, nt „pay as you go”-süsteemid, kutsepensionid (palgaerinevuse jätkumine pärast pensionile minekut): |
Soovitus 2: OLUKORRA ANALÜÜS JA TULEMUSTE LÄBIPAISTVUS
2.1. Tööandjate ja töövõtjate käsutuses olev puudulik teave olemasoleva või võimaliku palgaerinevuse kohta ettevõttes ja nende vähene teadlikkus sellest nõrgestab asutamislepinguga ning kehtivate õigusaktidega sätestatud põhimõtte rakendamist.
2.2. Tunnistades täpsete statistiliste andmete puudumist ja naiste praeguseid madalaid palgamäärasid, eriti kutsealadel, millel traditsiooniliselt domineerivad naised, peaksid liikmesriigid võtma naiste ja meeste palgaerinevust oma sotsiaalpoliitikas täiel määral arvesse ja käsitlema seda kui tõsist probleemi.
2.3. Seetõttu on oluline, et nii regulaarsed palgaauditid kui ka nende tulemuste avaldamine tehtaks ettevõtete siseselt (nt vähemalt 20 töötajaga ettevõtetes) kohustuslikuks. Sama kohustus peab kehtima ka lisatasusid puudutava teabe kohta.
2.4. Tööandjad peaksid auditite tulemused esitama töövõtjatele ja nende esindajatele palgastatistikana, esitades jaotuse sugude lõikes. Neid andmeid tuleks igas liikmesriigis koguda majandusharu ja riigi tasandil.
2.5. Liikmesriigid ja komisjon peaksid statistikat parandama ning lisama võrreldavad andmed osalise tööajaga naiste ja meeste palgaerinevuse kohta ning naiste ja meeste pensioni erinevuse kohta.
2.6. See statistika peab olema ühtne, võrreldav ja terviklik, eesmärgiga keelustada diskrimineeriv tasustamine, olles seotud töö korraldamise ja klassifitseerimisega.
Soovitus 3: TÖÖ HINDAMINE JA KUTSEALADE LIIGITAMINE
3.1. Töö väärtuse kontseptsioon peab põhinema inimsuhetega seonduvatel oskustel või vastutustundel, väärtustades töö kvaliteeti, eesmärgiga tagada naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamine ning seda ei tohiks tähistada naisi mittesoosiv stereotüüpne lähenemine, mis rõhutab näiteks pigem füüsilise tugevuse olulisust kui inimsuhetega seonduvaid oskusi või vastutustunnet. Seetõttu peavad naised saama teavet, nõustamist ja/või koolitust palgaläbirääkimiste, kutsealade liigitamise ja palgatasemete alal. Majandusharu organisatsioonidelt ja ettevõtetelt peab olema võimalik paluda, et nad hindaksid kutsealade klassifitseerimise süsteeme soolise mõõtme kohustusliku arvestamise seisukohast ja teeksid vajalikud parandused.
3.2. Komisjoni algatus peaks kutsuma liikmesriike üles klassifitseerima kutsealasid naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte seisukohast, võimaldades nii tööandjal kui töötajatel määratleda paremini vildakal tasuskaala määratlusel põhinevat diskrimineerimist palga alusel. Jätkuvalt on tähtis järgida töösuhete süsteemiga seotud riiklikke seadusi ja traditsioone. Kutsealade hindamise ja liigituse sellised elemendid peaksid olema läbipaistvad ning kõikidele sidususrühmadele ja töökaitseinspektsioonidele ning võrdõiguslikkusega tegelevatele organitele kättesaadavad.
3.3. Liikmesriigid peaksid viima läbi põhjaliku hindamise, keskendudes kutsealadele, millel domineerivad naised.
3.4. Soolisel neutraalsusel põhinev kutsealade hindamine peaks tuginema uutele personali klassifitseerimise ja teenistusastmete määramise ning töökorralduse süsteemidele, samuti erialase kogemuse ja tootlikkuse hindamisele eelkõige kvalitatiivses plaanis, kasutamiseks andmete allikana ja hinnangutabelina töötasu määramisel, võttes nõuetekohaselt arvesse võrreldavuse põhimõtet.
Soovitus 4: VÕRDÕIGUSLIKKUSEGA TEGELEVAD ORGANID
Võrdõiguslikkuse edendamise ja järelevalvega tegelevatel organitel peaks olema suurem roll naiste ja meeste palgaerinevuse vähendamises. Neid tuleks volitada jälgima soolise võrdõiguslikkusega seotud õigusakte, nendest teavitama, ja kui võimalik tõhusamalt ja sõltumatumalt tagama nende täitmist. On vaja läbi vaadata direktiivi 2006/54/EÜ artikkel 20, et kindlustada kõnealuste organite volitused järgmisega:
— |
palga alusel diskrimineerimise ohvrite toetamine ja nõustamine; |
— |
palgaerinevusega seonduvate sõltumatute uuringute tegemine; |
— |
sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste esitamine teemade kohta, mis seonduvad otseselt ja kaudselt palga alusel diskrimineerimisega; |
— |
kohtuasja algatamise pädevuse andmine palgadiskrimineerimise juhtumites; |
— |
spetsiaalse koolituse võimaldamine tööturu osapooltele, samuti juristidele, kohtunikele ja ombudsmanidele, mis põhineb analüütiliste vahendite ja sihtmeetmete kogumil, mida kasutatakse kas lepingute koostamisel või siis, kui kontrollitakse, kas rakendatakse palgaerinevusi käsitlevaid õigusnorme ja poliitikaid. |
Soovitus 5: SOTSIAALDIALOOG
Kollektiivlepingute ning kohaldatavate tasuskaalade ja tööülesannete liigitamise skeemide edasine kontroll on vajalik peamiselt seoses osalise tööajaga töötavate isikute ja teiste ebatüüpilise töökorraldusega töötajate kohtlemisega või eritasudega/boonustega (sealhulgas mitterahaliste maksetega), mida meestele makstakse sagedamini kui naistele. Kontrollida tuleks mitte ainult põhilisi töötingimusi, vaid ka lisatingimusi ja kutsealaseid sotsiaalkindlustusskeeme, nagu puhkuste ja pensionide kord, ametiautod, lastehoiu korraldus, paindlik tööaeg jne. Liikmesriigid peaksid julgustama tööturu osapooli klassifitseerima kutsealasid soolisele neutraalsusele tuginedes, mis võimaldaks nii tööandjatel kui töövõtjatel paremini tuvastada vildakal tasuskaala määratlusel põhinevat diskrimineerimist palga alusel, võttes samal ajal arvesse liikmesriigi seadusi, kollektiivlepingut või tavasid.
Soovitus 6: EBAVÕRDSE KOHTLEMISE VÄLTIMINE
Palga alusel diskrimineerimisele tuleks eraldi viidata direktiivi 2006/54/EÜ artiklis 26 (diskrimineerimise vältimine), tagamaks, et liikmesriigid rakendaksid koos tööturu osapoolte ja võrdsete võimaluste organisatsioonidega:
— |
konkreetseid meetmeid koolituse ja kutsealade klassifitseerimise valdkonnas, mis on seotud kutsealase koolituse süsteemiga ning mille eesmärk on vältida ja kaotada ebavõrdne kohtlemine koolitamisel, klassifitseerimisel ja vaimse potentsiaali kasutamisel; |
— |
eraldi poliitilisi meetmeid, mis võimaldaksid ühendada töö-, pere- ja isikliku elu, hõlmates lapsehoiu ja teised hoiuteenused, paindliku töökorralduse ja tööaja ning sünnitus- ja raseduspuhkusel, isapuhkusel, lapsehoolduspuhkusel ja perepuhkusel viibitud aja, sealhulgas erisätted isaduspuhkuse kohta ja selle kaitseks ning tasulise lapsehoolduspuhkuse kohta mõlemale vanemale; |
— |
konkreetsed positiivse diskrimineerimise meetmed (asutamislepingu artikli 141 lõike 4 alusel) palgaerinevuse ja soolise segregatsiooni hüvitamiseks, mille täitmist peavad korraldama tööturu osapooled ja võrdsete võimaluste organisatsioonid eri tasanditel, nii lepingulisel kui ka majandusharu tasandil, näiteks: edendades palgakokkuleppeid naiste ja meeste palgaerinevusega võitlemiseks, viies läbi uuringuid seoses võrdse tasuga, seades kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid eesmärke ja korraldades võrdlevaid uuringuid, ning vahetades parimaid tavu; |
— |
klausel riigihankelepingutes, mis kohustab pidama kinni soolisest võrdõiguslikkusest ja võrdsest tasustamisest. |
Soovitus 7: SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SÜVALAIENDAMINE
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tuleks edendada, lisades direktiivi 2006/54/EÜ artiklisse 29 liikmesriikidele täpsed suunised võrdse töötasu põhimõtte rakendamise kohta ning naiste ja meeste palgaerinevuste kaotamise kohta. Euroopa Komisjon peab keskenduma sellele, et toetada liikmesriike ja osalejaid soospetsiifiliste palgaerinevuste vähendamisel järgmiste konkreetsete meetmete abil:
— |
aruandlussüsteemide kasutusele võtmine naiste ja meeste vahel palgaerinevuste hindamiseks; |
— |
andmebaasi loomine töötajate klassifitseerimise ja teenistusastmete määramise süsteemide muutmiseks; |
— |
kogemuste omandamine ja vahetamine töökorralduse reformi tulemuste kohta; |
— |
konkreetsete suuniste väljatöötamine palgaerinevuste jälgimiseks kollektiivlepingutes ning nende avaldamine Internetis eri keeltes ja kõigile kättesaadavana; |
— |
teabe ja praktiliste vahendite suuniste edastamine (eelkõige VKEdele) selle kohta, kuidas heastada tasustamise erinevust, sealhulgas riiklikud või valdkondlikud kollektiivlepingud. |
Soovitus 8: SANKTSIOONID
8.1. Selle valdkonna õigusaktid on eri põhjustel silmnähtavalt vähetõhusad ja võttes arvesse asjaolu, et ainult õigusaktidega seda probleemi lahendada ei saa, peaksid komisjon ja liikmesriigid tugevdama kehtivaid õigusakte asjakohaste sanktsioonidega.
8.2. On oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid tagamaks, et võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rikkumine tooks kaasa asjakohased sanktsioonid vastavalt kehtivatele õigusnormidele.
8.3. Käesolevaga tuletatakse meelde, et direktiivi 2006/54/EÜ kohaselt on liikmesriigid juba kohustatud nägema ette kahju hüvitamise või heastamise (artikkel 18), nagu ka „tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad” karistused (artikkel 25). Siiski ei ole need sätted piisavad, et takistada võrdse tasu maksmise põhimõtte rikkumist. Seetõttu tehakse ettepanek viia läbi uurimus järgmiste võimalike sanktsioonide kehtestamise mõttekuse, tõhususe ja mõju kohta:
— |
kahju hüvitamine või heastamine, mida ei tohiks piirata eelnevalt kehtestatud ülemmäär; |
— |
karistused, mis peavad hõlmama kannatanule kahju hüvitamist; |
— |
haldustrahvid (näiteks (vastavalt soovitusele 2) mitteteavitamise, kohustusliku teatise esitamata jätmise või sugude lõikes tehtud palgaanalüüsi ja hindamise puudumise korral), mida nõuavad töökaitseinspektsioonid või võrdõiguslikkuse pädevad asutused; |
— |
riiklike hüvitiste, toetuste (sealhulgas liikmesriikide hallatavad ELi rahalised vahendid) saamise ja riigihankemenetluses osalemise õigusest ilmajätmine, nagu on ette nähtud hankemenetlusi käsitlevate direktiividega 2004/17/EÜ (1) ja 2004/18/EÜ (2). |
— |
õiguserikkujate tuvastamine ning nende avalikustamine. |
Soovitus 9: ELi ÕIGUSNORMIDE JA POLIITIKA LIHTSUSTAMINE JA SEOSTAMINE
9.1. Üheks valdkonnaks, kus kiire tegutsemine on vajalik, on osalise tööajaga töötamine, mis näib põhjustavat karistavaid palgatingimusi. Seetõttu vajab hindamist ja vajaduse korral läbivaatamist nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta – Lisa: raamkokkulepe osalise tööaja kohta, (3) milles nõutakse täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate võrdset kohtlemist, samuti konkreetsemaid ja tõhusamaid meetmeid kollektiivlepingutes.
9.2. Tööhõivesuunistesse tuleks kiiresti lisada konkreetne eesmärk vähendada palgaerinevusi, võttes muu hulgas arvesse juurdepääsu kutsealasele koolitusele ning naiste kvalifikatsiooni ja oskuste tunnustamist.
(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.