14.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/76

1.1.

Esimesel mail 2004 avanes uus lehekülg Euroopa ajaloos.

1.2.

Pärast pikka ettevalmistusperioodi liitusid Euroopa Liidu viieteistkümne liikmega kümme uut riiki. See sündmus pakub uusi võimalusi ja arenguperspektiive. Suurendamaks oma tõhusust, peavad liidu institutsioonid senisest enam lähenema kodanikele ning kohalikule, piirkondlikule ja ühenduse elule. See eeldab suurema tähelepanu osutamist ühenduse õigusloome kvaliteedile.

1.3.

Kõnealuse dialoogi süvendamiseks ja uutele väljakutsetele vastamiseks on uue õigusliku vahendi loomine piiriüleseks koostööks esmatähtis.

1.4.

14. juunil 2004 võttis komisjon vastu ettepanekud 5 uue määruse kohta, mis käsitlevad struktuurifondide ja -vahendite ajakohastamist perioodil 2007—2013, sealhulgas ettepaneku uue määruse kohta, millega luuakse Euroopa piiriülese koostöö rühmitus (EGCC).

1.5.

Komisjoni jaoks kujutab EGCC endast pragmaatilist vastust liikmesriikide poolt väljendatud soovile. Komisjon pakub välja vabatahtliku vahendi piiriülese juhtimisstruktuuri loomiseks.

1.6.

Komisjon ei sea kahtluse alla liikmesriikidele delegeeritud volitusi. Liikmesriigid on vastutavad struktuurifondide kasutamise eest.

1.7.

Tundes asjaolusid, ei tahtnud komisjon laskuda kokkuleppe üksikasjadesse Ta jätab asjaomastele osalejatele õiguse vastu võtta oma põhikiri.

1.8.

Komisjoni seisukoht on, et liikmesriikidel on õigus minna kaugemale. EGCC on vabatahtlik.

1.9.

Käesoleva arvamuse eelnõu väljatöötamise jooksul peab komisjon edastama EMSKle täiendava selgituse õiguslike aspektide kohta.

1.10.

Komisjon loobus teadlikult taotlemast kõnealuse uue vahendi (EGCC) abil reguleerida teisi rahanduslikke aspekte. EPKR valib ise ühe oma liikmesriigi maksusüsteemi.

1.11.

Komisjon ei taotle ühtlustamist ja kinnitab seega, et ta ei soovinud koostada üksikasjalikumat määrust. EMSK töörühma arutelul ei tõstatatud maksualase ühtlustamise küsimust, kuid komisjoni kõnealune seisukoht ei lahenda halduse lihtsustamise probleemi.

1.12.

Komisjon ei soovinud liikmesriikide eest nende tööd ära teha ja toonitab seega, et EGCC on ja jääb subsidiaarsuse elluviimise vahendiks.

1.13.

Oma kogemuse alusel leiab komisjon, et üksikasjalikku mudelit on võimatu koostada.

1.14.

Komisjon on seisukohal, et NGOdel (VVOdel) ei ole avalike asutuste pädevust.

1.15.

Komisjon on seega ette näinud ainult miinimumraamistiku. Näiteks võivad kasusaajateks olla kõrgemad õppeasutused.

1.16.

Komisjon kinnitab, et struktuurifondidest kasu saamiseks ei pea kuuluma EGCCsse.

1.17.

Komisjon peab oma Euroopa piiriülese koostöö rühmitust loova määruse eeliseks, et see hakkab kehtima alates aastast 2007, ilma et oleks tarvis ära oodata võimalikke seadusemuudatusi liikmesriikides.

1.18.

Regioonide komitee on määruse kohta esitanud arvamuse, mis selle üldjoontes heaks kiidab, ning esitab mõned muudatusettepanekud, eelkõige järgmise: regioonide komitee soovitab muuta uue õigusliku vahendi nime, asendades EGCC — Euroopa piiriülese koostöö rühmitus — Üle-euroopalise koostöö liiduga (ATC). Regioonide komitee leiab, et uue nimetuse eeliseks on see, et ta võimaldab kasutada kõnealust õiguslikku vahendit riikidevaheliseks koostööks, mis on määruse ettepaneku artikli 1 mõttes piirkondadevaheline.

2.1

EMSK on võtnud teatavaks ettepaneku määruse kohta, millega luuakse Euroopa Piiriülese koostöö rühmitus (või siis Üle-euroopalise koostöö liit, nagu soovitab regioonide komitee).

2.2

Üldiselt nõustub EMSK Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekuga, millega luuakse Euroopa piiriülese koostöö rühmitis EGCC ning sellega taotletavate eesmärkidega.

2.3

EMSK võtab teadmiseks Euroopa komisjoni argumendid ja eelkõige EGCC loomise vabatahtlikkuse.

2.3.1

EGCC aitab oma loomult kaasa piiriülesele koostööle, näiteks finantsvõrgustike tasandil.

2.3.2

EGCC võib hõlmata erinevaid partnereid paljudes riikides. Arvestades ühenduse maa- ja merepiiride arvu laienemisjärgset suurenemist, on tarvis ühenduse piirkondadevahelist koostööd soodustada.

2.3.3

EGCC ei ole piirav ning ei ole takistuseks kaugeleulatuvamatele koostöölepetele. EGCC ei asenda euroregiooni.

2.4

EMSK toetab Euroopa komisjoni algatust luua uus õiguslik vahend koostöö lihtsustamiseks. Nende täiendavate määruste eesmärk on lihtsustada tõhusat koostööd, kuid kahjuks puudub täpsem säte nii sotsiaalpartnerite kui ka teiste asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise kohta järellepingutes.

2.5

Pealegi jääb kõnealuse sätte õiguslik alus mitmemõtteliseks. Tuleks täpsemalt selgitada suhteid FEDERi (artikkel 18) ja EGCC vahel, eriti juhtudeks, kus liikmesriigid annavad juhtimispädevuse üle EGCCle.

2.6

EMSK soovib ka uurida, kas juhtimis- programmide koostamisele, kontrollile ja teostamisele esitatavad nõudmised võimaldavad liikmesriikidel teha tõhusat koostööd ja õppida Interreg- programmide kogemustest. Väljatöötatud programmide koostamise ja dokumenteerimismenetlusi (esialgselt perioodiks 2007-2013) tuleb kasutada nii kodanike ja tööturu osapoolte kui ka teiste asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide osaluse parendamiseks. Rakendussäte avalikkust toimivatest programmidest teavitamiseks (artikkel 12 lõige 6d) peab seega koostatama tähtaegselt.

2.7

EMSK leiab, et EGCC võib kahtlemata olla kasulik vahend piiriülese koostöö edendamiseks ja pakkuda lahendusi paljudele riiklikele probleemidele.

2.8

Siiski väljendab EMSK teatavaid kahtlusi EGCC tunnustamise osas finantsmenetluste seisukohalt ja riiklike haldusasutuste poolt.

2.9

Struktuurifondidest oodatakse, et nad oleksid abivahendiks neile arenguga seotud osalejatele, kes kodanike kõige laiaulatuslikumal osavõtul loovad rakendusstrateegiat.. Kohalikke ja piirkondlikke majandus- ja sotsiaalosalejaid tunnustatakse arenguga kõige otsesemalt seotud osalejatena. Oleks oluline, et neid selgesõnaliselt seostataks EGCC loomisega.

2.10

EMSK peab piiriülest koostööd eluliselt oluliseks. Komisjon peaks hoolimata sellest, et EGCC on vabatahtlik, esitama huvitatud osapoolte jaoks vastava mudeli. Kõnealune mudel ei peaks enesest kujutama lisapiirangut tulevastele EGCCdele, vaid pigem hea tava ja toetusmudelit EGCC loomisel.

2.11

EMSK toonitab, et määruse ettepanekus ei käsitleta üht olulist punkti. Küsimus on finantsjuhtimises. EGCC peaks täpselt selgitama Euroopa fondide haldamise aspekte.

2.12

Kõnealune selgitus ei seaks küsimuse alla juba kehtivaid reegleid, mis reguleerivad liikmesriikide rahalisi kohustusi. Samas on EEGC mõtteks lihtsustamine: arvete põhjendamiseks ja haldamiseks tuleks esitada paindlikumad menetlused.

3.1

EMSK teeb kõnealusest selgitusvajadusest lähtudes komisjonile järgmised muudatusettepanekud:

4.1

EMSK on seisukohal, et EGCC on vajalik vahend ning et hea teavituse ja arusaamise tagamiseks peaks komisjon välja pakkuma tehnilise ja õigusliku soovitusliku raamistiku. Tegemist on kahe põhimõiste eristamisega, ühelt poolt õiguslikud ja teiselt poolt strateegilised aspektid.

4.2

EMSK soovitab taotleda tõelist järjekindlust, ületamaks olulised raskused, millega liikmesriigid ja piirkondlikud ning kohalikud omavalitsused piiriüleste, riikide- ja regioonidevaheliste koostöötoimingute elluviimisel ja juhtimisel erinevate siseriiklike õigussüsteemide ja protseduuride raames on silmitsi olnud.