8.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 221/28

1.1

Saades aru Galileo satelliitnavigatsiooni ja positsioneerimise infrastruktuuri programmi fundamentaalsest strateegilisest tähtsusest konkurentsivõimelise Euroopa süsteemile, on EMSK algusest peale tähelepanelikult jälginud selle programmi arenguid. Galileo olulisus seisneb selle uuenduslikus mõjus majanduse, tööhõive ja sotsiaalse mõõtme vastavatele omavahel seotud aspektidele, ja ühtlasi selle võimes tagada kodanikuühiskonna parem elukvaliteet. (1) Lisaks on EMSK ühisettevõtte Galileo (2) rajamisest saadik olnud teadlik vajadusest kaasata erasektor süsteemi arendamisse ja kasutamisse, mis tagab pideva jätkusuutliku toe nii arenduse kui ka ekspluatatsiooni faasis (3).

1.2

Oma kõige viimases arvamuses (4) selle küsimuse kohta rõhutas EMSK, et “pärast Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) nõukogu 26. mai 2003. aasta lepet ESA liikmesriikide vastavate rahaliste sissemaksete kohta jõudis Galileo programm lõpuks oma esimesse faasi.” Ühtlasi kinnitati veelkord, et “Galileo programm kujutab endast tõsist väljakutset Euroopa Liidule, tema sõltumatusele, tema tehnoloogilisele ja teaduslikule suutlikkusele, tema majandusele ja eelkõige tema kosmose- ja telekommunikatsioonitööstusele.”

2.1

Meenutagem, et Galileo programmil on neli faasi:

2.2

Määratlemisfaasi lõpul mais 2002 loodi neljaks aastaks ühisettevõte Galileo, “et kindlustada Galileo programmi teadusuuringute, arendustegevuse ja demonstratsiooni projektide haldamise ja finantskontrolli ühtsus, mobiliseerides selleks programmile eraldatud rahalised vahendid.”

2.3

Lisaks pandi nõukogu määrusega 1321/2004 (5), millega loodi GNSS-i (globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem) järelevalveorgan, ning nõukogu ühismeetmega 2004/552/CFSP (6), mõlemad 12. juulil 2004, alus süsteemi operatiivsetele struktuuridele, et kindlustada programmidega vahetult seotud avalike huvide haldamine ning Galileo süsteemi turvalisus ja kaitse.

2.4

Rahvusvahelisel tasandil allkirjastasid Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid pärast neli aastat kestnud läbirääkimisi 26. juunil 2004 äärmiselt tähtsa kokkuleppe Galileo ja GPS-i kohta (7). Kokkulepe puudutab kõnealuse kahe satelliitnavigatsiooni ja positsioneerimissüsteemi teenuste propageerimist, pakkumist ja kasutamist ning vastavate rakenduste täielikku ühilduvust ja koostalitusvõimet. Kõnealused kaks süsteemi hakkavad toimima paralleelselt ilma signaali interferentsita. Tänu sellele muutub Galileo avatud signaali osas ülemaailmseks standardiks globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) tsiviil- ja kommertskasutuses. Meenutagem, et GPS-i käitab sõjavägi. Lisaks hakkab Galileo olema ühise vastuvõtja kaudu ligipääsetav ja “atraktiivne” ka praegustele GPS-i kasutajatele.

2.5

Samuti kirjutati rahvusvahelisel tasandil 13. juulil 2004 alla koostöökokkulepe Iisraeliga. See järgnes kokkuleppele, mis allkirjastati 30. oktoobril 2003Hiinaga. Juba mõnda aega on kestnud läbirääkimised Venemaaga koostalitusvõime saavutamiseks Vene süsteemiga GLONASS  (8). Nende läbirääkimistega on jõutud kaugele, eriti sagedusalade omandamise ja Vene kanderakettide kasutamise osas. Samal ajal kui läbirääkimised koostöökokkulepete osas Vene Föderatsiooni, Ukraina ja Indiaga on lõppstaadiumis, alustati ka kontakte Austraalia, Brasiilia, Mehhiko ja Lõuna-Koreaga. Ka Šveits, Norra ja Kanada otsivad võimalusi rahastamises osalemiseks.

2.6

Vahemere basseinis käivitas tegevuskava Euroopa Liidu ja Vahemeremaade välisministrite konverents Valencias aprillis 2002. Kõnealune tegevuskava hõlmas Vahemeremaade ja Euroopa Liidu koostööd satelliitnavigatsiooni ja positsioneerimise valdkonnas. Sellele järgnes Kairos Euro-Med GNSS-i projekti käivitamine ühisettevõtte Galileo poolt GNSS-i regionaalplaani demonstreerimiseks, koordineerimiseks ja sellealaseks väljaõppeks, et koos Vahemere partneritega jälgida, milline mõju on EGNOS-il  (9), geostatsionaarsel satelliidil ja Galileo eelkäijal.

2.7

Kui Galileo süsteem täies mahus toimima hakkab, pakub see viit tüüpi teenuseid:

2.8

Võttes arvesse Galileo omadusi, tsiviilkäitamist ning põhiliselt kommerts- ning professionaalseid rakendusi, on komisjon seisukohal, et aastaks 2010 võiks selle potentsiaalne turg olla 3 miljardit vastuvõtjat, millega kaasneb aastane investeeringutasuvus kuni 250 miljardit eurot ning uute ettevõtete ja sadade tuhandete kvalifitseeritud töökohtade loomine, neist ligikaudu 150 000 Euroopas.

2.9

Galileo ühisettevõte lõpetas konkurentsläbirääkimiste etapi septembris 2004. Kahelt konsortsiumilt, kes olid taotlenud kontsessioonilepingut (Eurely (11) ja Inavsat (12)), saadi kaks lõplikku pakkumist. Lõplik valik põhines järgmisel kolmel kriteeriumil: äri- ja finantsalane suutlikkus; tehniline suutlikkus ning õiguslikud ja tehnilised aspektid.

2.10

Vastavalt ühisettevõtte pädevusele, kui ühisettevõte on esitanud komisjonile enampakkumisprotsessi kohta aruande ning komisjon on võtnud vastu teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule (13), milles käsitletakse siirdumist arendus- ja kasutuselevõtufaasi, saab ühisettevõte omandada “vajalikud poliitilised juhised programmi järgmiste faaside rahastamise kohta riikliku sektori poolt ja avalike teenuste ülesannete kohta, sh nende teenuste määratlemise kohta.” Seejärel saab ta esitada pakkumise allkirjastamiseks järelevalveorganile; mis vastavalt määrusele EÜ 1321/2004 kujutab endast tegelikult rakendusorganit.

2.11

Komitee tunneb muret, et ülalkirjeldatud menetlused võivad osutuda liiga keeruliseks ja sisaldada kattuvaid ja dubleerivaid kontrollmeetmeid, mis ei soodusta asjaajamist ega ole piisavalt selged.

2.12

Lisaks sätestab vaadeldav määruseettepanek, et järelevalveorganit, mida määratletakse ühenduse ametina, mille eesmärk hallata on EÜ määrusega 1321/2004 hõlmatud satelliitnavigatsiooni programmidega seotud avalikke huve, ei moodustata enne 2005. aastat.

3.1

Vaadeldav ettepanek rahuldab vajadust luua spetsiifiline õigusakt kindlustamaks sõltumatu eelarverea olemasolu, mis võimaldaks Galileo kasutuselevõtu- ja ekspluatatsioonifaasi tõhusamalt juhtida ja jälgida, seda nii rahalisest vaatenurgast lähtuvalt kui kontsessiooniomaniku seisukohalt.

3.2

Kõnealuse määruseettepaneku eesmärk on määratleda ühenduse rahalise panuse määrad kasutuselevõtu- ja ekspluatatsioonifaaside elluviimiseks. Tähelepanu keskendatakse:

3.2.1

ühenduse vajadusele tagada sidus eelarveraamistik vahendite jaoks, mis on tekitatud ühenduse enda ja kontsessiooniomaniku poolt:

3.2.2

Sobiv institutsionaalne haldamis- ja seireraamistik järelevalveorgani jaoks.

4.1

EMSK leiab, et tuleks viivitamatult astuda samme pakkumaks üksikasjalikumat teavet erinevate teenuste osutamise tehniliste aspektide kohta. See kindlustab avalikud standardid, mis võimaldavad juurdepääsu teistele teenusepakkujatele ning uuenduslikke teenuseid. Nii välditaks uute tulijate, eriti väikekasutajate, puhul kunstlikke tõkkeid ning mõõdutundetult kõrgeid tasusid.

4.2

Mis puutub sidusasse eelarveraamistikku, siis loodab EMSK, et ühenduse eelarve uued finantsperspektiivid võetakse vastu võimalikult kiiresti. Lisaks toetab ta komisjoni nõuet eraldada Galileo programmile eraldi eelarvereal 1 miljard eurot, mis oleks teistest eelarveridadest sõltumatu. Komitee soovitab ühtlasi seda summat suurendada, et kindlustada EGNOS-e arendamine ja lõimimine Galileo programmiga. EMSK-i arvates tuleks GNSS-i satelliitpositsioneerimist puudutav uurimistegevus lülitada 7. RTD raamprogrammi ja seda selle raames rahastada.

4.3

EMSK usub ka, et tuleb selgitada, kuidas lülitatakse finantsraamistikku nende kolmandate riikide institutsioonide poolne tulevane riiklik rahastamine, kes on juba ilmutanud huvi Galileosse rahalise panustamise vastu.

4.4

EMSK on teadlik, et eelarveraamistik näeb ette eeliseid kontsessiooniomanikule tänu tema kui teenusepakkuja ja litsentside ja tasuta IPR-ide kasutaja rollile (14). EMSK on sunnitud väljendama muret, et kontsessiooniomanik võib omandada domineeriva positsiooni või monopoli, mis võib moonutada konkurentsi või takistada vaba turu toimimist.

4.5

Mis puutub institutsionaalse raamistiku sobivusse juhtimiseks ja kontrolliks, mis on “hajutatud” uuele Euroopa ametile (globaalse satelliitnavigatsiooni Euroopa järelevalveorgan), siis rõhutab komitee järgmisi punkte.

4.5.1

Euroopa Kosmoseagentuur ei ole esindatud Euroopa GNSS-i ameti haldusnõukogus. Samas on see agentuur praeguse ühisettevõtte haldusnõukogu liige.

4.5.2

Ühisettevõtte juhtimisalased ja järelevalvega seotud ülesanded tuleb siirdada Euroopa GNSS-i ametile, mis haldab Galileo fonde, tegutseb kontsessioonilepingu puhul tellijana, jälgib lepinguliste kohustuste täitmist, annab kontsessiooniomanikule õiguse kasutada lepingu kehtivuse ajal varasid, haldab kokkulepet EGNOS-e operaatoriga, koordineerib liikmesriikide algatusi vajalike sagedusalade osas, et tagada süsteemi toimimine, garanteerib komponentide sertifitseerimisnõude järgimise ja tagab julgeolekualaste kohustuste järgimise, kaasa arvatud kohustused, mis tulenevad ühismeetmest 2004/552/CFSP.

4.5.3

EMSK ei saa varjata oma muret seoses sellise äärmiselt delikaatse küsimusega nagu seda on võimupädevuse siirdamine ühendettevõttelt, mis kavatsetakse 2006. aasta mais likvideerida, uuele Euroopa GNSS-i järelevalveorganile, mis peaks hakkama tegutsema 2005. aasta keskel.

4.5.4

Seetõttu soovitab komitee, et komisjon ja nõukogu jälgiksid tähelepanelikult ühendettevõtte ja järelevalveorgani “kooselu” ning üleminekuperioodi ühelt teisele.

4.5.5

Kõiki Galileo siseturvalisusega seotud küsimusi reguleerivad ühismeetme 2004/552/CFSP sätted ning määrus, millega loodi Euroopa GNSS-i järelevalveorgan, mis näeb ette süsteemi turvalisus- ja julgeolekukomitee loomise.

EMSK leiab, et sidemeid Galileo süsteemi ja teiste olemasolevate Euroopa algatuste vahel nagu näiteks ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) ning COSPAS-SARSAT (15) otsingu- ja päästesüsteemid, justiits- ja siseküsimuste võrgustikud ning GRID multimeediavõrgustikud tuleks nii kiiresti kui võimalik tugevdada.

4.5.6

EMSK kordab, (16) et on oluline, et turvakaalutluste ning eraelu ja isikuandmete kaitse küsimustega tegeldaks korraga, konsulteerides igal võimalusel Euroopa Põhiõiguste Ametiga  (17) või luues sobiva nõuandeorgani. Tundub, et toetumisest määruse EÜ 45/2001 sätetele, millele viidatakse Euroopa GNSS-i järelevalveorgani loonud määruse artiklis 19, ei piisa. EMSK on seisukohal, et selged tagatised eraelu ja isikuandmete puutumatusele ei ole vähem tähtsad kui turvakaalutlused, kui soovitakse, et Galileo edu oleks tagatud kodanikuühiskonna täieliku toetusega.

4.5.7

Kodanikuühiskonna kaasamise vajadust silmas pidades märgib EMSK, et Euroopale niivõrd oluline algatus nagu seda on Galileo programm on enamusele Euroopa kodanikele praktiliselt tundmatu. EMSK loodab seetõttu, et Euroopa institutsioonid koostöös riikide valitsustega käivitavad teavitus- ja selgituskampaania, mis mitte üksnes ei tõsta Euroopa kodanike teadlikkust ja võimet vääriliselt hinnata seda Euroopa tööstuse suurepärast toodet, vaid ka kinnitab neile, et nende eraelu puutumatus on kindla kaitse all.

5.1

Eelpoolöeldut silmas pidades soovitab EMSK, et määruse ettepaneku põhjenduste ossa lisataks järgmised punktid:

5.1.1

Uus põhjendus 3(a):“Võttes arvesse mõju, mida kõnealune programm võib avaldada Euroopa kodanike elule, võtab komisjon tarvitusele meetmed tagamaks, et Galileo teenuste elluviimisel tehakse Euroopa Põhiõiguste Ametile või siis mõnele alternatiivsele ad hoc loodud nõuandvale organile ülesandeks kindlustada eraelu ja isikuandmete kaitse, tagamaks arengu läbipaistvust ja pidevat dialoogi potentsiaalsete kasutajate ja kodanikuühiskonnaga.”

5.1.2

Lisada põhjendusele 12: “, kindlustada täiendavad ühenduse ressursid samal eelarvereal EGNOS-e arendamiseks ja Galileoga integreerimiseks, ning pöörata 7. RTD raamprogrammi raames satelliitnavigatsioonile ja selle integreerimisele olemasolevate võrgustikega küllaldast tähelepanu ja eraldada selleks vajalikud ressursid.”

5.1.3

Uus põhjendus 13(a):“Komisjon ja nõukogu kindlustavad, et üleminek Galileo ühisettevõttelt uuele Euroopa GNSS-i järelevalveorganile toimub absoluutselt läbipaistvates tingimustes, vältimaks võimalikku dubleerimist, viivitusi tegevuses või, mis veel halvem, turupiiranguid.”

5.1.4

Uus põhjendus 14(a):“Komisjon tagab, et kolmandate riikide institutsioonide sissemaksed Euroopa GNSS-i järelevalveorgani fondidesse kajastavad vajalike kokkulepete kaudu, mis tuleb esitada nõukogule ja Euroopa Parlamendile, vastastikuseid huve ning olemasolevat tasakaalu.”

6.1

EMSK kinnitab veel kord oma täielikku toetust Galileo programmile ja soovitab tungivalt kahe lõpliku arengufaasi kiirendamist, et tagada programmi täielik ja igakülgne toimimine aastaks 2008.

6.2

EMSK kutsub komisjoni üles võtma ette tegevusloa omanikule teenuste osutamisest ja intellektuaalomandi õigustest tuleneva lisaväärtuse eelnev hindamine ja levitama hinnangutulemuste kohta selget ja täpset infomatsiooni.

6.3

EMSK on seisukohal, et globaalse infrastruktuuri loomise suunas on saavutatud olulisi edusamme, millest tuleb eriti esile tõsta EL-i ja USA vahelist koostöökokkulepet, mis kindlustab olemasolevate globaalse satelliitnavigatsiooni ja positsioneerimissüsteemide täieliku ühilduvuse ja koostalitusvõime.

6.4

EMSK rõhutab rahvusvahelise koostöö tähtsust Hiina ja Iisraeliga ning usub, et ei tohiks säästa pingutusi sõlmimaks vastastikust huvi pakkuvad kokkulepped Šveitsi, Norra, Vene Föderatsiooni, Ukraina, India, Austraalia, Mehhiko, Brasiilia ja Lõuna-Koreaga. Komitee vaatleb Vahemere basseini kui eelisõigustatud ala, sest see juba saab kasu EGNOS-e teenustest. Lisaks on sellel piirkonnal strateegiline tähtsus rahu, stabiilsuse ja säästva arengu tagamisel Euroopas.

6.5

Selles kontekstis on EMSK veendunud, et juurdepääsu laiendamine kolmandatele riikidele kujutab endast elulise tähtsusega panust Euroopa Liidu poliitika välismõõtmesse.

6.6

EMSK loodab, et Euroopa Komisjonile eraldatakse spetsiaalne eelarverida teavitus- ja selgituskampaania korraldamiseks, mis mitte üksnes ei tõsta Euroopa kodanike teadlikkust ja võimet vääriliselt hinnata kõnealust Euroopa tööstuse suurepärast toodet, vaid ka kinnitab neile, et nende eraelu puutumatus on kindla kaitse all.

6.7

Lõpuks, EMSK loodab, et tema kommentaarid põhjenduste kohta võetakse vastu (pidades konkreetselt silmas põhjendusi, mis käsitlevad eraelu puutumatust, rahaliste vahendite suurendamist, üleminekufaasi ja kolmandate riikide panust). Kõnealuste ettepanekute eesmärk on aidata kaasa algatuse selgusele ja läbipaistvusele ning tagada, et sellele eraldataks piisavalt ressursse. Seega teenivad need ettepanekud nii Euroopa institutsioonide kui ka kodanikuühiskonna huve.