Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32023R0594

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/594, 16. märts 2023, millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/605 (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2023/1676

    ELT L 79, 17.3.2023, p. 65–150 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 02/03/2024

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/594/oj

    17.3.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 79/65

    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/594,

    16. märts 2023,

    millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/605

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3 ja artikli 259 lõiget 1,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada asjaomast loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

    (2)

    Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele või inimestele edasikanduvate taudide ennetamise ja tõrje õigusraamistik. Sigade Aafrika katk kuulub selles määruses esitatud mõiste „loetellu kantud taudid“ alla ja selle suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirju. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 (2) lisas on sigade Aafrika katk loetletud sigalaste sugukonnas (Suidae) leviva A-, D- ja E-kategooria taudina. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 (3) on täiendatud määruses (EL) 2016/429 sätestatud A-, B- ja C-kategooria taudide tõrje eeskirju, sealhulgas sigade Aafrika katku tõrje meetmeid.

    (3)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (4) on sätestatud loomseid kõrvalsaadusi käsitlevad loomatervise eeskirjad, et ennetada ja minimeerida kõnealustest kõrvalsaadustest tulenevaid loomaterviseriske. Peale selle on teatavad määruse (EÜ) nr 1069/2009 reguleerimisalasse kuuluvate loomsete kõrvalsaadustega seotud loomatervise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad nende kõrvalsaaduste saadetiste liidus liikumise sertifitseerimise nõuete kohta, sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (5). Kõnealused määrused ei hõlma kõiki konkreetseid üksikasju ja aspekte, mis on seotud riskiga, et sigade Aafrika katk levib II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste kaudu ning I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste kaudu. Seepärast on asjakohane sätestada käesolevas määruses kõnealuste loomsete kõrvalsaadustega ja selliste loomsete kõrvalsaaduste saadetiste I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaveoga seotud tauditõrje erimeetmed.

    (4)

    Määruse (EL) 2016/429 raames on vastu võetud komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (6), milles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides. Kõnealuses rakendusmääruses sätestatud eeskirjad on viidud võimalikult suurel määral kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, näiteks Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi (7) (edaspidi „maismaaloomade tervise koodeks“) peatükis 15.1 „Infection with African swine fever virus“ („Nakatumine sigade Aafrika katku viirusega“) esitatud standarditega.

    (5)

    Käesoleva määrusega tuleks ühtlasi näha ette delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud tauditõrjemeetmeid täiendav piirkondlik lähenemisviis ja selles tuleks loetleda sigade Aafrika katku puhangutest mõjutatud või selliste puhangute läheduse tõttu ohustatud liikmesriikide (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) piirangutsoonid. Neid piirangutsoone tuleks eristada sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilise olukorra ja riskitaseme järgi ning liigitada need I, II ja III taseme piirangutsoonideks. III taseme piirangutsooni peaksid kuuluma piirkonnad, kus on suurim selle taudi leviku risk ja kõige muutlikum taudiolukord peetavate sigade hulgas. Ühtlasi tuleks kõnealused piirangutsoonid loetleda käesoleva määruse I lisas ning seejuures tuleks arvesse võtta asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud teavet taudiolukorra kohta, teaduslikult tõendatud põhimõtteid ja kriteeriume piirkondade geograafiliseks määratlemiseks sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid sigade Aafrika katku kohta (8), samuti sigade Aafrika katku leviku riski taset ning sigade Aafrika katkuga seotud üldist epidemioloogilist olukorda asjaomases liikmesriigis ja asjakohasel juhul naabruses asuvates liikmesriikides või kolmandates riikides. Peale selle tuleks käesoleva määruse I lisas esitatud I, II ja III taseme piirangutsoonide piiride mis tahes hilisemal muutmisel lähtuda nende tsoonide loetellu kandmisel aluseks võetud kaalutlustega sarnastest kaalutlustest ning võtta arvesse rahvusvahelisi standardeid, näiteks maismaaloomade tervise koodeksis esitatud kriteeriumi, mille kohaselt peab tsoon või riik olema vähemalt kaksteist kuud taudivaba. Teatavatel juhtudel tuleks seda ajavahemikku lühendada kolme kuuni lähtuvalt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse põhjendusest, teaduslikult tõendatud põhimõtetest ja kriteeriumidest piirkondade geograafiliseks määratlemiseks sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi ning olemasolevatest liidu tasandi suunistest.

    (6)

    Epidemioloogiline olukord liidus on rakendusmääruse (EL) 2021/605 vastuvõtmise kuupäevast alates muutunud ning liikmesriikides on saadud uusi kogemusi ja teadmisi sigade Aafrika katku epidemioloogia kohta. Seepärast on nende muutuste arvessevõtmiseks asjakohane kõnealuses rakendusmääruses sätestatud kehtivad sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed läbi vaadata ja neid kohandada, et hoida ära selle taudi levikut liidus. Sellest tulenevalt tuleks käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmete puhul arvesse võtta rakendusmääruse (EL) 2021/605 kohaldamisel saadud kogemusi.

    (7)

    Rakendusmääruses (EL) 2021/605 on sätestatud kehtivad sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida üldjuhul kohaldatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetiste piirangutsoonist väljaveo puhul. I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetiste liikumine piirangutsoonide piires toob aga samuti kaasa selle taudi leviku riski ja soodustab taudi pikaajalist püsimist kõnealustes piirangutsoonides. Seepärast on asjaomastes liikmesriikides valitsevast sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt asjakohane sätestada erikeelud ja riskivähendusmeetmed seoses peetavate sigade saadetiste liikumisega kõnealustes piirangutsoonides ning laiendada vastavalt liidu eeskirjades sätestatud kehtivate tauditõrje erimeetmete kohaldamisala.

    (8)

    Varem on selleks, et tagada tõhus ja kiire reageerimine sellistele esilekerkivatele riskidele nagu sigade Aafrika katku kinnitatud puhang varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis, võetud vajaduse korral vastu eraldi komisjoni rakendusotsused, et määrata liidu tasandil kiiresti kindlaks kaitsetsooni ja järelevalvetsooni hõlmavad piirangutsoonid seoses sigade Aafrika katku puhangutega peetavate sigade hulgas ning nakkusega tsoonid seoses selle taudi puhangutega uluksigade hulgas, nagu on ette nähtud delegeeritud määrusega (EL) 2020/687. Liidu eeskirjade selguse ja läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane ette näha, et pärast seda, kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis on leidnud kinnitust sigade Aafrika katku puhang peetavate sigade või uluksigade hulgas, määratletakse asjaomased piirkonnad liidu tasandil kui kaitse- ja järelevalvetsoonid või uluksigade puhul kui nakkusega tsoonid ning loetletakse need käesoleva määruse II lisas koos sellise piirkonnamääratluse kehtivusajaga. Peetavate sigade või uluksigadega seotud piirangutsoonide territoriaalse katkematuse tagamiseks peaks teatavates konkreetsetes olukordades olema riskihindamisest lähtuvalt vajaduse korral ühtlasi võimalik kanda varem taudivabad tsoonid pärast sigade Aafrika katku puhangu kinnitamist II või III taseme piirangutsoonina käesoleva määruse I lisa loetellu, selmet loetleda need II lisas.

    (9)

    Tulenevalt muutuvast epidemioloogilisest olukorrast liidus seoses sigade Aafrika katkuga uluksigade hulgas tuleks käesoleva määruse sätete kohaseid II taseme piirangutsoonides kohaldatavaid tauditõrje erimeetmeid, sealhulgas asjakohaseid erandeid kohaldada ka käesoleva määruse II lisas loetletud nakkusega tsoonides lisaks meetmetele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 63–66. Uluksigade hulgas tuvastatud kõnealuse taudi edasise leviku vahetu riski tõttu ei tohiks siiski lubada viia peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetisi käesoleva määruse II lisas loetletud nakkusega tsoonist teise liikmesriiki ega kolmandasse riiki.

    (10)

    Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artikli 16 lõikega 2 on teatavate seapidamisettevõtete puhul nähtud ette loomakindla tara olemasolu nõudest tehtav erand, mis kehtib kolm kuud alates sigade Aafrika katku esimese puhangu kinnitamisest liikmesriigis, kui on täidetud teatavad tingimused. Lähtuvalt konkreetsest olukorrast liikmesriikides, kus sellise loomakindla tara ehitamine lühikese aja jooksul ei ole tehnilistel ja halduslikel põhjustel võimalik, on asjakohane näha käesoleva määrusega ette pikem, kuuekuuline ajavahemik, et tagada sigade Aafrika katku tõrje erieeskirjade nõuetekohane rakendamine varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis.

    (11)

    Vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklitele 166 ja 167 peavad erakorraliste meetmete või liikumispiirangutega hõlmatud loomapidamisettevõttes, toidukäitlemisettevõttes või tsoonis toodetud või töödeldud, maismaaloomadelt pärit saaduste saadetistega olema kaasas asjakohased loomatervise sertifikaadid. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklis 19 on sätestatud ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud I, II ja III taseme piirangutsoonides peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste väljaveoks neist piirangutsoonidest, ning loetletud teatavad saadetised, mille väljaveol kõnealustest piirangutsoonidest võib loomatervise sertifikaadi asendada tervise- või identifitseerimismärgiga. Sigade Aafrika katku tõrje erieeskirjade rakendamise tagamiseks on käesoleva määrusega vaja kehtestada kohandatud sätted seoses nende ettevõtete loeteluga, mille puhul asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib teatavate saadetiste veol asendada loomatervise sertifikaadi tervise- või identifitseerimismärgiga.

    (12)

    Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklis 10 on sätestatud erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumisega väljaspool neid piirangutsoone. Peale selle on kõnealuse rakendusmääruse artiklis 31 sätestatud eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest piirangutsoonist välja sama liikmesriigi territooriumil. Tulenevalt asjaolust, et loomset paljundusmaterjali käitlevates heakskiidetud ettevõtetes kohaldatakse kõrgetasemelisi bioturvameetmeid, tuleks käesolevas määruses sätestada eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest piirangutsoonist välja sama liikmesriigi territooriumil. Muude tingimuste hulgas tuleks ette näha, et asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab sellise veo jaoks loa üksnes juhul, kui isaseid ja emaseid doonorloomi on peetud loomset paljundusmaterjali käitlevates heakskiidetud ettevõtetes sünnist saadik või vähemalt kolme kuu vältel enne loomse paljundusmaterjali kogumist, nagu on sätestatud maismaaloomade tervise koodeksis. Ühtlasi on maismaaloomade tervise koodeksist lähtuvalt asjakohane sätestada kohustus kontrollida vähemalt kord aastas sigade Aafrika katku suhtes kõiki sigu, keda peetakse sellistes loomset paljundusmaterjali käitlevates heakskiidetud ettevõtetes, kellel on lubatud vedada loomse paljundusmaterjali saadetisi III taseme piirangutsoonist välja.

    (13)

    Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklis 14 on sätestatud erikeeldudest erandite tegemise üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone. Kõnealuse määruse artikli 14 lõike 1 punktis a on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõike 2 punktis a sätestatud üldtingimusele, mille kohaselt peavad kõik lubatud veod kaitsetsoonis toimuma ainult mööda määratud marsruute. Selleks, et võtta arvesse käesolevas määruses sätestatud muid ettenähtud riskivähendusmeetmeid seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega ning hoiduda tarbetutest piirangutest, tuleks viide delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 sätete kohastele kaitsetsoonis kehtivatest keeldudest erandite tegemise üldtingimustele asendada viitega kõnealuse delegeeritud määruse artikli 43 sätete kohastele järelevalvetsooniga seotud keeldudest erandite tegemise üldtingimustele, millega nähakse muu hulgas ette, et kõikide lubatud liikumiste puhul tuleb eelistada suuri maanteid või põhiraudteid.

    (14)

    Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklis 35 on sätestatud eritingimused, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool sellist tsooni eesmärgiga võimaldada loomsete kõrvalsaaduste töötlemist rõhu all steriliseerimise teel või teatavate alternatiivsete meetodite abil, lemmikloomatoidu tootmist ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks või kompostiks muundamist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009. Tulenevalt sigade Aafrika katkuga seotud riskide vähendamiseks kasutatavate asjakohaste töötlemismeetodite tulemuslikkusest on asjakohane sätestada käesolevas määruses ka eritingimused, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool sellist tsooni eesmärgiga võimaldada loomsete kõrvalsaaduste töötlemist rõhu all steriliseerimise teel või teatavate alternatiivsete meetodite abil, lemmikloomatoidu tootmist ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks või kompostiks muundamist.

    (15)

    Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artikliga 44 on teatavate loomsete saaduste puhul ette nähtud spetsiaalse tervisemärgi või asjakohasel juhul identifitseerimismärgi kasutamine. Kõnealused saadused tuleks märgistada spetsiaalse tervisemärgi või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga, mis ei ole ovaalne ja mida ei saa segi ajada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (9) artikli 5 lõike 1 kohase tervise- või identifitseerimismärgiga. Selleks, et võtta arvesse kõnealuses määruses sätestatud eeskirju ning tagada sigade Aafrika katku tõrje erieeskirjade tulemuslik kohaldamine seoses peetavatelt sigadelt või uluksigadelt saadud värske liha ja lihatoodete teatavate saadetiste liikumisega piirangutsoonides või neist tsoonidest välja, tuleks käesolevas määruses, millega nähakse ette selle taudi tõrjeks vajalike tehniliste meetmete terviklik kogum, sätestada selguse huvides erimärgi konkreetne kuju. Peale selle tuleks kehtestada üleminekuperiood sellise erimärgi ühtlustatud kuju kasutuselevõtuks, et võtta arvesse pädevate asutuste ja toidukäitlejate konkreetset olukorda sigade Aafrika katkust mõjutatud liikmesriikides, kus tuleb võtta vajalikke meetmeid käesolevale määrusele vastavuse tagamiseks.

    (16)

    Liidus sigade Aafrika katku vastases võitluses saadud kogemusest nähtub, et teatavad riskivähendusmeetmed ja tõhustatud bioturvameetmed on vajalikud, et tõkestada selle taudi levikut seapidamisettevõtetes. Need meetmed tuleks sätestada käesoleva määruse III lisas ja need peaksid hõlmama ettevõtteid, mille puhul kohaldatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumise suhtes sätestatud erandeid.

    (17)

    Sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogiline olukord liidus on rakendusmääruse (EL) 2021/605 vastuvõtmise kuupäevast alates mitmes liikmesriigis muutunud, eelkõige uluksigade populatsioonides, kellel on olnud oluline roll kõnealuse viiruse liidus edasikandumises ja püsimises. Liidu eeskirjade kohaselt liikmesriikide võetud tauditõrjemeetmetele vaatamata on uluksead jätkuvalt peamine selle taudi liidus edasikandumise ja püsimise allikas. Selle taudi puhangud sigade hulgas kujutavad endast uluksigade liikumise ja inimese kaasabil toimuva nakatunud materjali kaudu levimise tõttu riski ka taudivabadele liikmesriikidele. Tulenevalt sigade Aafrika katkuga seotud praegusest epidemioloogilisest olukorrast liidus peaksid liikmesriigid võtma hästi koordineeritud ja sidusaid tõrjemeetmeid. Tauditõrje erimeetmete kohaldamist enne sigade Aafrika katku sissetoomist on soovitatud ka Euroopa Toiduohutusameti teaduslikes nõuannetes, mis on esitatud ameti 12. juuni 2018. aasta teaduslikus arvamuses metssigadel esineva sigade Aafrika katku kohta (10) ja 18. detsembri 2019. aasta teaduslikus aruandes Euroopa Liidus esinevat sigade Aafrika katku käsitleva epidemioloogilise analüüsi kohta (11).

    (18)

    Sellest tulenevalt on uluksigade kaudu sigade Aafrika katku leviku ärahoidmiseks väga oluline, et liikmesriigid võtaksid hästi koordineeritud meetmeid, mis võimaldavad hoiduda jõupingutuste dubleerimisest. Seepärast tuleks käesoleva määrusega näha liikmesriikidele ette kohustus koostada uluksigu käsitlevad riiklikud tegevuskavad sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks liidus selle kaudu, et tagatakse ühtse koordineeritud lähenemisviisi rakendamine kõikides liikmesriikides (edaspidi „riiklikud tegevuskavad“). Kõnealuseid riiklikke tegevuskavasid käsitlevate miinimumnõuete puhul tuleks võtta arvesse Euroopa Toiduohutusameti teaduslikke nõuandeid, eelkõige neid, mis on seotud ennetavate meetmetega metssigade asustustiheduse vähendamiseks ja stabiliseerimiseks enne kõnealuse taudi sissetoomist, passiivse seirega ning uluksigade küttimisel rakendatavate bioturvameetmetega, et näha liikmesriikide jaoks ette ühtlustatud lähenemisviis. Need riiklikud tegevuskavad ja nende rakendamise aastatulemused tuleks esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

    (19)

    Riikliku tegevuskava raames võetavad uluksigade majandamise meetmed peaksid asjakohasel juhul olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (12) ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (13) sätete kohaste liidu keskkonnaeeskirjadega, sealhulgas looduskaitsenõuetega.

    (20)

    Et võtta arvesse sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus, samuti liidus saadud uusi kogemusi ja teadmisi, ning vähendada ennetavalt selle taudi levikuga seotud riske, tuleks käesolevas määruses sätestada tauditõrje muudetud ja laiendatud erieeskirjad. Sellest tulenevalt tuleks rakendusmäärus (EL) 2021/605 kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega.

    (21)

    Rakendusmäärust (EL) 2021/605 kohaldatakse kuni 20. aprillini 2028. Tulenevalt sigade Aafrika katkuga seotud praegusest epidemioloogilisest olukorrast liidus on vaja kohaldada käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erieeskirju kuni nimetatud kuupäevani.

    (22)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I PEATÜKK

    REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

    Artikkel 1

    Reguleerimisese ja kohaldamisala

    1.   Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad seoses:

    a)

    sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega, mida peavad piiratud aja jooksul kohaldama liikmesriigid (14), kes on loetletud või kelle mõni piirkond on loetletud I ja II lisas (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“).

    Neid tauditõrje erimeetmeid kohaldatakse peetavate sigade ja uluksigade ning sigadelt pärit saaduste suhtes lisaks meetmetele, mida kohaldatakse kaitse- ja järelevalvetsoonides, täiendavates piirangutsoonides ja nakkusega tsoonides ning mille on kehtestanud kõnealuste liikmesriikide pädevad asutused kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikega 1 ja artikliga 63;

    b)

    I, II ja III taseme piirangutsoonide loetlemisega I lisas liidu tasandil pärast sigade Aafrika katku puhanguid;

    c)

    järgmiste tsoonide loetlemisega II lisas liidu tasandil pärast sigade Aafrika katku puhangut seni taudivabana püsinud liikmesriigis või tsoonis:

    i)

    peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral piirangutsoonid, mis hõlmavad kaitse- ja järelevalvetsoone;

    ii)

    uluksigade hulgas esineva nimetatud taudi puhangu korral nakkusega tsoonid.

    2.   Ühtlasi sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad seoses sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega, mida kohaldavad piiratud aja jooksul kõik liikmesriigid.

    3.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

    a)

    järgmiste saadetiste liikumise suhtes:

    i)

    I, II või III taseme piirangutsoonis või lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud nakkusega tsoonis asuvas ettevõttes peetavad sead;

    ii)

    punkti a alapunktis i osutatud peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjal, loomsed saadused ja loomsed kõrvalsaadused;

    iii)

    I, II või III taseme piirangutsoonist või lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud nakkusega tsoonist pärit värske liha ja lihatooted (sealhulgas kestad), mis on saadud sigadelt, keda on peetud väljaspool kõnealuseid piirangutsoone ja nakkusega tsoone asuval alal ning kes on tapetud:

    —

    I, II või III taseme piirangutsoonis või lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud nakkusega tsoonis asuvas tapamajas või

    —

    kõnealustest piirangutsoonidest ja nakkusega tsoonidest väljaspool asuvas tapamajas;

    b)

    järgmise liikumise suhtes:

    i)

    uluksigade saadetiste liikumine kõikides liikmesriikides;

    ii)

    I, II või III taseme piirangutsoonis uluksigadelt saadud või sellises piirangutsoonis asuvas ettevõttes töödeldud loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste saadetiste, sealhulgas jahimeestele eraotstarbeliseks kasutamiseks ette nähtud saadetiste liikumine;

    c)

    punktides a ja b osutatud saadetisi käitlevate toidukäitlejate suhtes;

    d)

    kõikide liikmesriikide suhtes seoses sigade Aafrika katku kohta teadlikkuse suurendamisega;

    e)

    kõikide liikmesriikide suhtes seoses sigade Aafrika katku liidusisese leviku tõkestamist võimaldavate uluksigu käsitlevate riiklike tegevuskavade koostamisega.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud mõisteid.

    Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)

    „siga“ – määruse (EL) 2016/429 III lisas sugukonna Suidae all loetletud liiki kuuluv kabiloom;

    b)

    „paljundusmaterjal“ – peetavatelt sigadelt saadud sperma, ootsüüdid ja embrüod, mis on ette nähtud kunstlikuks paljundamiseks;

    c)

    „I taseme piirangutsoon“ – liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud, I lisa I osas loetletud ala, kus kohaldatakse tauditõrje erimeetmeid ja mis piirneb II või III taseme piirangutsooniga;

    d)

    „II taseme piirangutsoon“ – liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, mis on uluksigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu tõttu loetletud I lisa II osas ja kus kohaldatakse tauditõrje erimeetmeid;

    e)

    „III taseme piirangutsoon“ – liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, mis on peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu tõttu loetletud I lisa III osas ja kus kohaldatakse tauditõrje erimeetmeid;

    f)

    „varem taudivaba liikmesriik või tsoon“ – liikmesriik või liikmesriigi tsoon, kus eelneva kaheteistkümne kuu jooksul ei ole leidnud kinnitust sigade Aafrika katku esinemine peetavatel sigadel ega uluksigadel;

    g)

    „II lisas loetletud ala“ – liikmesriigi ala, mis on loetletud II lisa:

    i)

    A osas nakkusega tsoonina pärast seda, kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis on leidnud kinnitust sigade Aafrika katku puhang uluksigade hulgas, või

    ii)

    B osas kaitsetsoonist ja järelevalvetsoonist koosneva piirangutsoonina pärast seda, kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis on leidnud kinnitust sigade Aafrika katku puhang peetavate sigade hulgas;

    h)

    „2. kategooria materjal“ – peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 9;

    i)

    „3. kategooria materjal“ – peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 10;

    j)

    „loomseid kõrvalsaadusi käitlev heakskiidetud ettevõte“ – ettevõte, mille pädev asutus on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 kohaselt heaks kiitnud;

    k)

    „loomset paljundusmaterjali käitlev heakskiidetud ettevõte“ – komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 (15) artikli 2 punktis 2 määratletud ettevõte;

    l)

    „loomset paljundusmaterjali käitlev registreeritud ettevõte“ – delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artikli 2 punktis 1 määratletud ettevõte.

    II PEATÜKK

    ERIEESKIRJAD PIIRANGUTSOONIDE JA NAKKUSEGA TSOONIDE KEHTESTAMISEKS SIGADE AAFRIKA KATKU PUHANGU KORRAL

    Artikkel 3

    Erieeskirjad piirangutsoonide ja nakkusega tsoonide koheseks kehtestamiseks uluksigade või peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral

    Peetavate sigade või uluksigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral kehtestab liikmesriigi pädev asutus viivitamata:

    a)

    piirangutsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikele 1 ja lähtuvalt nimetatud artiklis sätestatud tingimustest, kui puhang esineb peetavate sigade hulgas, või

    b)

    nakkusega tsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 63, kui puhang esineb uluksigade hulgas.

    Artikkel 4

    Erieeskirjad täiendava piirangutsooni kehtestamiseks uluksigade või peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral

    1.   Liikmesriigi pädev asutus võib uluksigade või peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral kehtestada määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõike 1 sätete kohaste piirangutsooni geograafilise piiritlemise kriteeriumide ja põhimõtete alusel täiendava piirangutsooni, mis piirneb kehtestatud piirangutsooni või nakkusega tsooniga, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 3, eesmärgiga eraldada asjaomane piirangutsoon või nakkusega tsoon piiranguvabadest aladest.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täiendav piirangutsoon vastab artikli 5 kohaselt I lisa I osas loetletud I taseme piirangutsoonile.

    Artikkel 5

    Erieeskirjad I taseme piirangutsoonide loetellu kandmiseks uluksigade või peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral liikmesriigi alal, mis piirneb alaga, kus sigade Aafrika katku puhangu esinemine ei ole ametlikult kinnitust leidnud

    1.   Kui sigade Aafrika katku puhang esineb peetavate või uluksigade hulgas liikmesriigi alal, mis piirneb alaga, kus sigade Aafrika katku puhangu esinemine peetavate või uluksigade hulgas ei ole ametlikult kinnitust leidnud, loetletakse see ala, kus puhangu esinemine ei ole kinnitust leidnud, vajaduse korral I lisa I osas I taseme piirangutsoonina.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et pärast ala kandmist I taseme piirangutsoonina käesoleva määruse I lisa I osasse kohandatakse viivitamata määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõike 1 alusel kehtestatud täiendavat piirangutsooni nii, et see hõlmaks vähemalt asjaomast I taseme piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all.

    3.   Kui kõnealune I taseme piirangutsoon on kantud käesoleva määruse I lisasse, kehtestab liikmesriigi pädev asutus vastavalt määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõikele 1 viivitamata asjakohase täiendava piirangutsooni.

    Artikkel 6

    Erieeskirjad II taseme piirangutsoonide ja nakkusega tsoonide loetellu kandmiseks liikmesriigi uluksigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral

    1.   Kui liikmesriigi alal esineb uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhang, loetletakse see ala II taseme piirangutsoonina käesoleva määruse I lisa II osas, välja arvatud juhul, kui asjaomane ala tuleb loetleda vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

    2.   Kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis esineb uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhang, loetletakse asjaomane ala nakkusega tsoonina II lisa A osas, välja arvatud juhul, kui see ala tuleb II taseme piirangutsooni läheduse tõttu ja asjaomase II taseme piirangutsooni territoriaalse terviklikkuse tagamiseks loetleda II taseme piirangutsoonina vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 alusel kehtestatud nakkusega tsooni kohandatakse viivitamata nii, et see hõlmaks vähemalt selle liikmesriigi puhul:

    a)

    asjaomast II taseme piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all,

    või

    b)

    asjaomast nakkusega tsooni, mis on loetletud käesoleva määruse II lisa A osas.

    Artikkel 7

    Erieeskirjad piirangutsoonide loetellu kandmiseks liikmesriigi peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral

    1.   Kui liikmesriigi alal esineb peetavate sigade hulgas sigade Aafrika katku puhang, loetletakse see ala III taseme piirangutsoonina käesoleva määruse I lisa III osas, välja arvatud juhul, kui asjaomane ala tuleb loetleda vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

    2.   Kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis esineb peetavate sigade hulgas esimene ja ainus sigade Aafrika katku puhang, loetletakse asjaomane ala kaitsetsoonist ja järelevalvetsoonist koosneva piirangutsoonina II lisa B osas, välja arvatud juhul, kui see ala tuleb III taseme piirangutsooni läheduse tõttu ja asjaomase III taseme piirangutsooni territoriaalse terviklikkuse tagamiseks loetleda III taseme piirangutsoonina vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 alusel kehtestatud piirangutsooni kohandatakse viivitamata nii, et see hõlmaks vähemalt selle liikmesriigi puhul:

    a)

    asjaomast III taseme piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all,

    või

    b)

    asjaomast kaitsetsoonist ja järelevalvetsoonist koosnevat piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse II lisa B osas.

    Artikkel 8

    Tauditõrje erimeetmete üldine ja spetsiifiline kohaldamine I, II ja III taseme piirangutsoonides ning II lisas loetletud nakkusega tsoonides

    1.   Asjaomased liikmesriigid kohaldavad käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmeid I, II ja III taseme piirangutsoonides lisaks tauditõrjemeetmetele, mida tuleb delegeeritud määruse (EL) 2020/687 alusel kohaldada:

    a)

    piirangutsoonides, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 kohaselt;

    b)

    nakkusega tsoonides, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 kohaselt.

    2.   Asjaomased liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse sätete kohaseid II taseme piirangutsoonis kohaldatavaid tauditõrje erimeetmeid ka alal, mis on loetletud nakkusega tsoonina käesoleva määruse II lisa A osas ja kus ühtlasi kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 63–66 sätestatud meetmeid.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetiste liikumise asjaomases liikmesriigis asuvast II lisa A osas loetletud nakkusega tsoonist teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

    4.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikega 3 ette nähtud keeldu ei kohaldata II lisa A osas loetletud nakkusega tsoonis peetavatelt sigadelt saadud selliste lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise suhtes, mis on läbinud asjakohase riske vähendava töötluse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisale.

    III PEATÜKK

    TAUDITÕRJE ERIMEETMED, MIDA ASJAOMASTES LIIKMESRIIKIDES KOHALDATAKSE I, II JA III TASEME PIIRANGUTSOONIDES PEETAVATE SIGADE JA NEILT PÄRIT SAADUSTE SAADETISTE SUHTES

    1. JAGU

    Erikeeldude kohaldamine asjaomastes liikmesriikides seoses peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetiste liikumisega

    Artikkel 9

    Erikeelud seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega väljaspool neid piirangutsoone

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumise nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmise suhtes:

    a)

    I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste vedu samas või muus I taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, II või III taseme piirangutsooni või sellistest piirangutsoonidest välja, kui sihtettevõte asub sama asjaomase liikmesriigi territooriumil;

    b)

    I, II või III taseme piirangutsoonis asuvas kinnises ettevõttes peetavate sigade saadetiste vedu järgmistel tingimustel:

    i)

    asjaomase liikmesriigi pädev asutus on hinnanud sellisest veost tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

    ii)

    sigu veetakse üksnes teise kinnisesse ettevõttesse, mis asub samas asjaomases liikmesriigis.

    3.   Erandina käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumist nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool artiklites 22–31 käsitletud juhtudel, kui järgitakse nimetatud artiklites sätestatud eritingimusi.

    Artikkel 10

    Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumisega väljaspool neid piirangutsoone

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumise väljaspool neid piirangutsoone.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata II või III taseme piirangutsoonis asuvas kinnises ettevõttes peetavate sigade paljundusmaterjali saadetiste liikumise suhtes järgmistel tingimustel:

    a)

    asjaomase liikmesriigi pädev asutus on hinnanud sellisest veost tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

    b)

    paljundusmaterjali veetakse üksnes teise kinnisesse ettevõttesse, mis asub samas asjaomases liikmesriigis.

    3.   Erandina käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumist väljaspool neid piirangutsoone artiklites 32–34 käsitletud juhtudel, kui järgitakse nimetatud artiklites sätestatud eritingimusi.

    Artikkel 11

    Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumisega väljaspool neid piirangutsoone

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumise väljaspool neid piirangutsoone.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikega 1 ette nähtud keeldu ei kohaldata väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt ning II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades tapetud sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumise suhtes, kui need kõrvalsaadused on ettevõtetes ja veo ajal selgesti eraldatud II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadustest.

    3.   Erandina käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumist väljaspool neid piirangutsoone artiklites 35–40 käsitletud juhtudel, kui järgitakse nimetatud artiklites sätestatud eritingimusi.

    Artikkel 12

    Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumisega väljaspool neid piirangutsoone

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise väljaspool neid piirangutsoone.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud keeldu ei kohaldata II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud selliste lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise suhtes, mis on käesoleva määruse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes läbinud seoses sigade Aafrika katkuga asjakohase riske vähendava töötluse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisale.

    3.   Erandina käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumist väljaspool neid piirangutsoone artiklites 41–43 käsitletud juhtudel, kui järgitakse nimetatud artiklites sätestatud eritingimusi.

    Artikkel 13

    Üldkeelud seoses selliste peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetiste liikumisega, mida peetakse sigade Aafrika katku leviku riski tekitavaks

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib keelustada peetavate sigade ja peetavatelt sigadelt pärit saaduste saadetiste liikumise sama liikmesriigi territooriumil, kui pädev asutus leiab, et on olemas risk, et sigade Aafrika katk levib kõnealustele peetavatele sigadele või neilt pärit saadustele või levib nendelt või nende kaudu edasi.

    2. JAGU

    Üld- ja eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetisi väljaspool neid piirangutsoone

    Artikkel 14

    Üldtingimused seoses eranditega erikeeldudest, millega keelustatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumine nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool

    1.   Erandina artikli 9 lõikes 1 sätestatud erikeelust I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste vedamise kohta võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada sellist vedu artiklites 22–25 ja 28–30 käsitletud juhtudel, kui on täidetud nimetatud artiklites sätestatud eritingimused ja järgmised tingimused:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused ning

    b)

    täiendavad üldtingimused, mis on sätestatud:

    i)

    artiklis 15 seoses peetavate sigade saadetiste liikumisega I, II ja III taseme piirangutsoonides ning neist väljaspool, kui sellised tingimused on kohaldatavad;

    ii)

    artiklis 16 seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtetega;

    iii)

    artiklis 17 seoses veovahenditega, mida kasutatakse peetavate sigade väljaveoks I, II ja III taseme piirangutsoonidest.

    2.   Enne artiklitega 22–25 ja 28–31 ette nähtud lubade andmist hindab asjaomase liikmesriigi pädev asutus sellistest lubadest tulenevaid riske. Hindamise tulemusest peab nähtuma, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et artiklites 15 ja 16 sätestatud täiendavaid üldtingimusi ei kohaldata I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades peetavate sigade saadetiste liikumise suhtes, kui:

    a)

    peetavad sead tuleb erandlike asjaolude, näiteks tapamajas esineva olulise rikke tõttu vedada teise tapamajja;

    b)

    sihttapamaja asub kas:

    i)

    sama liikmesriigi I, II või III taseme piirangutsoonis või

    ii)

    erandjuhul sama liikmesriigi territooriumil väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, näiteks kui punkti b alapunktis i osutatud tapamajad puuduvad;

    c)

    asjaomase liikmesriigi pädev asutus on andnud selliseks veoks loa.

    Artikkel 15

    Täiendavad üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neis piirangutsoonides kogutud loomse paljundusmaterjali saadetiste liikumisega nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab artiklites 22–25 ja 28–34 käsitletud juhtudel vedada I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ning nendelt loomadelt II ja III taseme piirangutsoonides kogutud paljundusmaterjali saadetisi nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool, kui on täidetud nimetatud artiklites sätestatud eritingimused ja järgmised täiendavad üldtingimused:

    a)

    sigu on peetud lähetavas ettevõttes ega ole sealt mujale viidud vähemalt 30 päeva jooksul enne veo kuupäeva või alla 30 päeva vanuste sigade puhul alates sünnist ning sel ajavahemikul ei ole toodud II taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest, kus ei ole järgitud käesolevas artiklis ja artiklis 16 sätestatud täiendavaid üldtingimusi, ega III taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest teisi peetavaid sigu:

    i)

    kõnealusesse lähetavasse ettevõttesse või

    ii)

    epidemioloogilisse üksusesse, kus lähetatavaid sigu on hoitud täiesti eraldi. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab pärast riskihindamist kindlaks sellise epidemioloogilise üksuse piirid ning veendub, et eri epidemioloogiliste üksuste struktuur ja suurus, nendevaheline kaugus ning tehtavad toimingud on sellised, et on tagatud eraldi ruumid peetavate sigade majutamiseks, pidamiseks ja söötmiseks ning sigade Aafrika katku viirus ei saa levida ühest epidemioloogilisest üksusest teise;

    b)

    lähetavas ettevõttes peetavad sead, sealhulgas lähetatavad või paljundusmaterjali kogumiseks kasutatavad sead on läbinud sigade Aafrika katkuga seoses soodsa tulemuse andnud kliinilise läbivaatuse:

    i)

    mille on teinud veterinaarjärelevalve ametnik,

    ii)

    mis on tehtud 24 tunni jooksul enne:

    —

    sigade saadetise lähetamist või

    —

    loomse paljundusmaterjali kogumist ning

    iii)

    mis on teostatud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigetega 1 ja 2 ning nimetatud määruse I lisa punktiga A.1;

    c)

    vajaduse korral on enne lähetavast ettevõttest saadetise teele panemise kuupäeva või enne loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva tehtud pädeva asutuse juhiste kohaselt testid patogeeni määramiseks:

    i)

    pärast seda, kui lähetavas ettevõttes peetavatele sigadele, sealhulgas lähetatavatele või paljundusmaterjali kogumiseks kasutatavatele sigadele on tehtud punktis b osutatud kliiniline läbivaatus, ning

    ii)

    kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 I lisa punktiga A.2.

    2.   Vajaduse korral esitatakse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele enne temalt sigade saadetise veoks loa saamist või loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva lõike 1 punktis c osutatud patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et kui I ja II taseme piirangutsoonides asuvatest lähetavatest ettevõtetest veetakse peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis nendes piirangutsoonides või neist väljaspool asuvatesse ettevõtetesse, siis lõike 1 punktis b osutatud kliiniline läbivaatus:

    a)

    tehakse ainult lähetatavatele loomadele või

    b)

    ei ole vajalik, kui:

    i)

    veterinaarjärelevalve ametniku kontrollkäigud lähetavasse ettevõttesse on toimunud artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud sagedusega ja kõikide selliste kontrollkäikude tulemused on sigade saadetise veo kuupäevale eelneva vähemalt 12 kuu jooksul olnud soodsad ning neist nähtub, et:

    —

    lähetavas ettevõttes on rakendatud artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud bioturvanõudeid;

    —

    veterinaarjärelevalve ametnik on nende kontrollkäikude raames teinud lähetavas ettevõttes peetavatele sigadele delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning nimetatud määruse I lisa punkti A.1 kohase kliinilise läbivaatuse, mille tulemused seoses sigade Aafrika katkuga on soodsad;

    ii)

    lähetavas ettevõttes on vähemalt 12 kuu jooksul enne sigade saadetise veo kuupäeva tehtud artikli 16 lõike 1 punktis c osutatud pidevat seiret.

    4.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et kui III taseme piirangutsoonis asuvast lähetavast ettevõttest veetakse peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis samas III taseme piirangutsoonis või I või II taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, siis lõike 1 punktis b osutatud kliiniline läbivaatus:

    a)

    tehakse ainult lähetatavatele loomadele või

    b)

    ei ole vajalik, kui:

    i)

    veterinaarjärelevalve ametniku kontrollkäigud lähetavasse ettevõttesse on toimunud artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud sagedusega ja kõikide selliste kontrollkäikude tulemused on veo kuupäevale eelneva vähemalt 12 kuu jooksul olnud soodsad ning neist nähtub, et:

    —

    lähetavas ettevõttes on rakendatud artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud bioturvanõudeid;

    —

    veterinaarjärelevalve ametnik on nende kontrollkäikude raames teinud lähetavas ettevõttes peetavatele sigadele delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning nimetatud määruse I lisa punkti A.1 kohase kliinilise läbivaatuse, mille tulemused seoses sigade Aafrika katkuga on soodsad;

    ii)

    lähetavas ettevõttes on vähemalt 12 kuu jooksul enne veo kuupäeva tehtud artikli 16 lõike 1 punktis c osutatud pidevat seiret.

    5.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et II või III taseme piirangutsoonis kogutud loomse paljundusmaterjali saadetiste veol samas asjaomases liikmesriigis või teises liikmesriigis asuvasse ettevõttesse ei nõuta lõike 1 punktis b osutatud kliinilise läbivaatuse tegemist, kui:

    a)

    veterinaarjärelevalve ametniku kontrollkäigud lähetavasse ettevõttesse on toimunud artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud sagedusega ja kõikide selliste kontrollkäikude tulemused on loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäevale eelneva vähemalt 12 kuu jooksul olnud soodsad ning neist nähtub, et:

    i)

    lähetavas ettevõttes on rakendatud artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud bioturvanõudeid;

    ii)

    veterinaarjärelevalve ametnik on nende kontrollkäikude raames teinud lähetavas ettevõttes peetavatele sigadele delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning nimetatud määruse I lisa punkti A.1 kohase kliinilise läbivaatuse, mille tulemused seoses sigade Aafrika katkuga on soodsad;

    iii)

    lähetavas ettevõttes on vähemalt 12 kuu jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva tehtud artikli 16 lõike 1 punktis c osutatud pidevat seiret.

    Artikkel 16

    Täiendavad üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtetega

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab artiklites 22–25 ja 28–34 käsitletud juhtudel vedada I, II või III taseme piirangutsoonis asuvas ettevõttes peetavate sigade ning II või III taseme piirangutsoonis kogutud loomse paljundusmaterjali saadetisi nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool üksnes juhul, kui on täidetud nimetatud artiklites sätestatud eritingimused ja järgmised täiendavad üldtingimused:

    a)

    veterinaarjärelevalve ametnik on teinud lähetavasse ettevõttesse vähemalt ühe kontrollkäigu pärast asjaomase I, II või III taseme piirangutsooni loetlemist käesoleva määruse I lisas või saadetise lähetamisele eelneva kolme kuu jooksul ning veterinaarjärelevalve ametnikud teevad lähetavasse ettevõttesse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 26 lõike 2 kohaseid korrapäraseid kontrollkäike järgmiselt:

    i)

    I ja II taseme piirangutsoonides vähemalt kaks korda aastas nii, et kontrollkäikude vahele jääb vähemalt neli kuud;

    ii)

    III taseme piirangutsoonides vähemalt kord iga kolme kuu järel;

    b)

    lähetavas ettevõttes rakendatakse sigade Aafrika katkuga seotud bioturvanõudeid:

    i)

    kooskõlas III lisas kirjeldatud tõhustatud bioturvameetmetega ning

    ii)

    vastavalt asjaomase liikmesriigi kehtestatud normidele;

    c)

    lähetavas ettevõttes tehakse pideva seire eesmärgil sigade Aafrika katku patogeeni määramise teste:

    i)

    kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõikega 2 ja nimetatud määruse I lisaga ning

    ii)

    igas epidemioloogilises üksuses igal nädalal vähemalt kahe esimese üle 60 päeva vanuselt surnud peetava sea puhul või selliste üle 60 päeva vanuselt surnud sigade puudumise korral iga pärast võõrutamist surnud peetava sea puhul ning saadud tulemused on negatiivsed ning

    iii)

    vähemalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas sigade Aafrika katku jaoks sätestatud seireperioodil enne lähetavast ettevõttest saadetise teele panemist või

    iv)

    vajaduse korral lähtuvalt pädeva asutuse juhistest kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga c, kui ettevõttes ei ole käesoleva lõike punkti c alapunktis iii osutatud sigade Aafrika katku seire perioodil surnud ühtki peetavat siga.

    2.   Pädev asutus võib otsustada teha lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud III taseme piirangutsoonis asuvasse lähetavasse ettevõttesse kontrollkäike lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud sagedusega, tuginedes viimase kontrollkäigu soodsale tulemusele, mis on saadud pärast asjaomaste I, II ja III taseme piirangutsoonide loetlemist I lisas või kolme kuu jooksul enne saadetise veo kuupäeva ning millest nähtub, et:

    a)

    ettevõttes rakendatakse lõike 1 punktis b osutatud bioturvanõudeid ning

    b)

    seal tehakse lõike 1 punktis c osutatud pidevat seiret.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et III lisa punkti 2 alapunktiga h ette nähtud ja käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud loomakindlat tara ei nõuta:

    a)

    seapidamisettevõtete puhul kuue kuu jooksul alates varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis täheldatud sigade Aafrika katku esimese puhangu kinnitamise kuupäevast, kui:

    i)

    asjaomase liikmesriigi pädev asutus on hinnanud sellisest otsusest tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

    ii)

    uluksigade populatsiooniga liikmesriikides kasutatakse mõnda muud süsteemi, mis võimaldab tagada, et ettevõtetes peetavad sead on uluksigadest eraldatud;

    iii)

    kõnealustes ettevõtetes peetavaid sigu ei veeta teise liikmesriiki;

    iv)

    kõnealustes ettevõtetes ei peeta sigu ajutiselt ega alaliselt välitingimustes või

    b)

    juhul, kui nõuetekohase pideva seire tulemusena ei ole leitud tõendeid uluksigade alalise esinemise kohta asjaomases liikmesriigis, või

    c)

    seapidamisettevõtete puhul kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse avaldamise kuupäevast, kui I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetisi veetakse üksnes nendes piirangutsoonides kooskõlas käesoleva määruse artikliga 22, 23, 24, 28 või 30.

    Artikkel 17

    Täiendavad üldtingimused seoses veovahenditega, mida kasutatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade vedamiseks nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumist nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool üksnes juhul, kui nende saadetiste veoks kasutatav veovahend:

    a)

    vastab delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning

    b)

    on puhastatud ja desinfitseeritud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli või järelevalve all vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõikele 2.

    3. JAGU

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega

    Artikkel 18

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste veoks väljaspool neid piirangutsoone

    Ettevõtjad veavad I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetisi väljaspool neid piirangutsoone asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki käesoleva määruse artiklites 22–25 ja 28–31 käsitletud juhtudel üksnes siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 143 lõikega 2 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab vähemalt ühte järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    a)

    „I taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    b)

    „II taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    c)

    „III taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    Kui selliste saadetiste vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 143 lõike 2 teisele lõigule otsustada, et loomatervise sertifikaadi väljaandmine ei ole vajalik.

    Artikkel 19

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste väljaveoks I, II ja III taseme piirangutsoonidest

    1.   Ettevõtjad veavad I ja II taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi I ja II taseme piirangutsoonidest välja sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki käesoleva määruse artiklites 41 ja 42 käsitletud juhtudel üksnes siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

    a)

    komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 (16) artikli 3 alusel nõutavat teavet ning

    b)

    ühte järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    i)

    „Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud I taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    ii)

    „Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud II taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    2.   Ettevõtjad veavad I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud ja asjakohase riske vähendava töötluse läbinud lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonidest välja sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas kirjeldatud asjakohase riske vähendava töötluse;

    b)

    nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

    i)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet ning

    ii)

    järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    „Asjakohase riske vähendava töötluse läbinud lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud I, II või III taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    3.   Ettevõtjad veavad väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetavatelt ning I, II või III taseme piirangutsoonis või väljaspool neid piirangutsoone asuvas tapamajas tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonidest välja sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki üksnes juhul, kui nende saadetistega on kaasas:

    a)

    määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet, ning

    b)

    üks järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    i)

    „Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetud ning I, II või III taseme piirangutsoonis tapetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“ või

    ii)

    „Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetud ja tapetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“ või

    iii)

    „Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on toodetud või mida on töödeldud I, II või III taseme piirangutsoonis ning mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetud ja tapetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    4.   Kui käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud saadetisi veetakse sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 esimeses lõigus osutatud loomatervise sertifikaadi väljaandmine ei ole vajalik.

    5.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 esimeses lõigus käsitlemata juhtudel võib värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste veol teise liikmesriiki asendada loomatervise sertifikaadi tervisemärgiga või asjakohasel juhul määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud identifitseerimismärgiga, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    värskele lihale ja lihatoodetele, sealhulgas kestadele, kantakse tervisemärk või asjakohasel juhul identifitseerimismärk kas:

    i)

    käesoleva määruse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes või

    ii)

    ettevõttes, kus käideldakse üksnes I taseme piirangutsoonis või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetud sigadelt saadud värsket liha ja lihatooteid, sealhulgas kestasid, ning mis on loetletud käesoleva artikli lõikes 6 osutatud ettevõtete loetelus;

    b)

    loomatervise sertifikaat asendatakse üksnes järgmiste saadetiste puhul:

    i)

    I või II taseme piirangutsoonis peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse nendest piirangutsoonidest teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 1;

    ii)

    I või II taseme piirangutsoonis peetud sigadelt saadud lihatooted, sealhulgas kestad, mis on läbinud asjakohase riske vähendava töötluse ja mida veetakse nendest piirangutsoonidest teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 2;

    iii)

    väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetavatelt ning sellel alal tapetud või I, II või III taseme piirangutsoonis asuvas tapamajas tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse nendest piirangutsoonidest teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 3;

    iv)

    väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on toodetud või mida on töödeldud I, II või III taseme piirangutsoonis ning mida veetakse nendest piirangutsoonidest teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 3;

    c)

    asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et on olemas alternatiivne süsteem selle tagamiseks, et punktis b osutatud saadetised on jälgitavad ja et nende puhul on järgitud käesolevas määruses sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.

    6.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

    a)

    saadab komisjonile ja teistele liikmesriikidele lingi pädeva asutuse veebisaidile, kus on esitatud loetelu I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvatest ettevõtetest:

    i)

    kus käideldakse üksnes I taseme piirangutsoonis või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetud sigadelt saadud värsket liha ja lihatooteid, sealhulgas kestasid, ning

    ii)

    mille puhul asjaomase liikmesriigi pädev asutus on võimaldanud asendada saadetiste teise liikmesriiki veol veterinaarsertifikaadi lõikes 5 osutatud tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga;

    b)

    ajakohastab punkti a kohast loetelu korrapäraselt.

    Artikkel 20

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud II ja III taseme piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste veoks väljaspool neid piirangutsoone

    Ettevõtjad veavad II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi väljaspool neid piirangutsoone samas asjaomases liikmesriigis või teise liikmesriiki käesoleva määruse artiklites 32–34 käsitletud juhtudel üksnes siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 161 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab vähemalt ühte järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    a)

    „Paljundusmaterjal, mis on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    b)

    „Paljundusmaterjal, mis on saadud III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    Kui saadetiste vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 161 lõike 2 teisele lõigule otsustada, et loomatervise sertifikaadi väljaandmine ei ole vajalik.

    Artikkel 21

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud 2. ja 3. kategooria materjali saadetiste veoks väljaspool neid piirangutsoone

    Ettevõtjad veavad II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud 2. ja 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool neid piirangutsoone samas asjaomases liikmesriigis või teise liikmesriiki artiklites 35–40 käsitletud juhtudel üksnes siis, kui nende saadetistega on kaasas:

    a)

    määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatükis osutatud kaubadokument ning

    b)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikes 5 osutatud ja määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisas esitatud loomatervise sertifikaat.

    Kui vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikele 6 otsustada, et loomatervise sertifikaati välja ei anta.

    4. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool

    Artikkel 22

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool

    1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool:

    a)

    ettevõttesse, mis asub sama asjaomase liikmesriigi territooriumil:

    i)

    samas või muus I taseme piirangutsoonis;

    ii)

    II või III taseme piirangutsoonis;

    iii)

    väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone;

    b)

    teise liikmesriigi territooriumil asuvasse ettevõttesse;

    c)

    kolmandasse riiki.

    2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

    5. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool

    Artikkel 23

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

    1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool ettevõttesse, mis asub sama asjaomase liikmesriigi territooriumil:

    a)

    samas või muus II taseme piirangutsoonis;

    b)

    I või III taseme piirangutsoonis;

    c)

    väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone.

    2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et sead, kelle vedamiseks on vaja käesoleva artikli lõike 1 kohast luba, jäävad sihtettevõttesse vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodiks, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas.

    Artikkel 24

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool sama asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja kohese tapmise eesmärgil

    1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool sama asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja, kui:

    a)

    asjaomased peetavad sead veetakse sinna kohese tapmise eesmärgil;

    b)

    tegemist on artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud sihttapamajaga.

    2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

    3.   Erandina artikli 9 lõikes 1 sätestatud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus juhul, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veol ei järgita käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimusi, lubada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste vedu selles piirangutsoonis või sellest väljaspool, kui:

    a)

    asjaomase liikmesriigi pädev asutus on enne loa andmist hinnanud loa andmisest tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

    b)

    asjaomaseid peetavaid sigu veetakse kohese tapmise eesmärgil ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõikele 2 ning artikli 29 lõike 2 punktile a ja punkti b alapunktidele i–v;

    c)

    sihttapamaja on määratud vastavalt artikli 44 lõikele 1 ja asub:

    i)

    samas või muus II taseme piirangutsoonis lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal;

    ii)

    I või III taseme piirangutsoonis sama asjaomase liikmesriigi territooriumil, kui loomi ei ole võimalik tappa II taseme piirangutsoonis;

    iii)

    I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljapoole jääval alal sama asjaomase liikmesriigi territooriumil, kui loomi ei ole võimalik tappa I, II ega III taseme piirangutsoonis;

    d)

    II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse vastavalt artiklitele 35 ja 39;

    e)

    II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade väljavedu tapamajast toimub üksnes sama liikmesriigi piires kooskõlas artikli 41 lõike 2 punktiga b.

    Artikkel 25

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni

    1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui:

    a)

    järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    järgitakse artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

    c)

    on kehtestatud artikli 26 kohane ohutu veo kord;

    d)

    asjaomaste peetavate sigade puhul kehtivad mis tahes muud sigade Aafrika katkuga seotud asjakohased lisatagatised, mis põhinevad selle taudi leviku tõkestamise meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel ning:

    i)

    mida nõuab lähetava ettevõtte liikmesriigi pädev asutus;

    ii)

    mille on enne peetavate sigade vedu heaks kiitnud läbitavate liikmesriikide ja sihtettevõtte liikmesriigi pädevad asutused;

    e)

    lähetavas ettevõttes peetavate sigade hulgas ei ole peetavate sigade saadetise veo kuupäevale eelneva vähemalt kaheteistkümne kuu jooksul esinenud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 11 kohaselt ametlikult kinnitatud sigade Aafrika katku puhangut;

    f)

    asjaomane ettevõtja on kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 152 punktiga b ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/688 (17) artikliga 96 eelnevalt teavitanud pädevat asutust peetavate sigade saadetise vedamise kavatsusest.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

    a)

    koostab loetelu ettevõtetest, mille puhul kehtivad lõike 2 punktis d osutatud tagatised;

    b)

    teavitab alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee kaudu komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 2 punkti d kohaselt ette nähtud tagatistest ning lõike 2 punkti d alapunkti ii kohasest pädevate asutuste heakskiidust.

    4.   Käesoleva artikli lõike 2 punkti d alapunkti ii kohane heakskiit ja käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohase teavitamiskohustuse järgimine ei ole nõutavad, kui lähetav ettevõte, läbitavad piirkonnad ja sihtettevõte asuvad kõik I, II või III taseme piirangutsoonis ning need piirangutsoonid piirnevad üksteisega ja seeläbi on tagatud, et peetavate sigade saadetis liigub ainult läbi asjaomaste I, II ja III taseme piirangutsoonide vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikega 4 ette nähtud eritingimustele.

    Artikkel 26

    Ohutu veo erikord erandite tegemiseks seoses II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste veoga väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus kehtestab artikli 25 lõike 2 punktis c sätestatud ohutu veo korra II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste veoks väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse järgmiste pädevate asutuste kontrolli all:

    a)

    lähetava ettevõtte asukoha pädev asutus;

    b)

    läbitavate liikmesriikide pädevad asutused;

    c)

    sihtettevõtte asukoha pädev asutus.

    2.   Lähetava ettevõtte asukoha pädev asutus:

    a)

    tagab, et kõik lõikes 1 osutatud peetavate sigade saadetiste veoks kasutatavad veovahendid:

    i)

    on varustatud satelliitnavigatsioonisüsteemiga veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks;

    ii)

    plommib veterinaarjärelevalve ametnik kohe pärast peetavate sigade saadetise pealelaadimist. Plommi võib pädeva asutusega kokkuleppel eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus;

    b)

    teavitab peetavate sigade saadetise lähetamise kavatsusest eelnevalt sihtettevõtte asukoha pädevat asutust ja asjakohasel juhul läbitava liikmesriigi pädevat asutust;

    c)

    võtab kasutusele süsteemi, mille kaudu ettevõtjad peavad viivitamata teavitama lähetava ettevõtte asukoha pädevat asutust peetavate sigade saadetise veoks kasutatava veovahendiga toimunud õnnetusest või sellise veovahendi rikkest;

    d)

    tagab, et kehtestatakse hädaolukorra lahendamise kava, käsuliin ja vajalik kord lõike 1 punktides a, b ja c osutatud pädevate asutuste vaheliseks koostööks veo käigus toimuda võiva õnnetuse, olulise rikke või ettevõtja toime pandud pettuse korral.

    Artikkel 27

    Teise liikmesriigi II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste sihtettevõtte asukohaliikmesriigi pädeva asutuse kohustused

    Teise liikmesriigi II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste sihtettevõtte asukohaliikmesriigi pädev asutus:

    a)

    teavitab põhjendamatu viivituseta lähetava ettevõtte asukoha pädevat asutust saadetise kohalejõudmisest;

    b)

    tagab, et peetavad sead:

    i)

    jäävad sihtettevõttesse vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodiks, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas, või

    ii)

    viiakse otse käesoleva määruse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja.

    6. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool

    Artikkel 28

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool sama asjaomase liikmesriigi I või II taseme piirangutsooni

    1.   Kui artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelu tagajärjel tekivad seapidamisettevõttes loomade heaoluga seotud probleemid, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandina sellest keelust lubada erandjuhul vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni sama asjaomase liikmesriigi territooriumil II taseme piirangutsoonis või sellise II taseme piirangutsooni puudumise korral I taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, kui:

    a)

    järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    järgitakse artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 1, 2 ja 4 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

    c)

    sihtettevõte kuulub samasse tarneahelasse ja peetavad sead viiakse sinna tootmistsükli lõpetamiseks.

    2.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil selles piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, kui järgitakse:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 1, 2 ja 4 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et peetavaid sigu ei viida I, II või III taseme piirangutsoonis asuvast sihtettevõttest välja vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodil, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas.

    Artikkel 29

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni koheseks tapmiseks samas asjaomases liikmesriigis

    1.   Kui artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelu tagajärjel tekivad seapidamisettevõttes loomade heaoluga seotud probleemid ning III taseme piirangutsoonis asuvate ja artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajade tapavõimsus on logistiliselt piiratud või III taseme piirangutsoonis ei ole määratud tapamaju, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandina kõnealusest keelust lubada erandjuhul vedada III taseme piirangutsoonis peetavaid sigu väljaspool seda piirangutsooni sigade kohese tapmise eesmärgil artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja, mis asub lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal samas liikmesriigis:

    a)

    II taseme piirangutsoonis;

    b)

    I taseme piirangutsoonis, kui loomi ei ole võimalik tappa II taseme piirangutsoonis;

    c)

    väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, kui loomi ei ole võimalik tappa nendes piirangutsoonides.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõikes 2 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et:

    a)

    peetavad sead viiakse koheseks tapmiseks otse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja;

    b)

    III taseme piirangutsoonist pärit sigade saabumisel määratud tapamajja hoitakse neid teistest sigadest eraldi ja tapetakse nad:

    i)

    konkreetsel päeval, mil tapetakse üksnes III taseme piirangutsoonist pärit sigu, või

    ii)

    tapmispäeva lõpus, et tagada, et pärast neid ei tapeta enam teisi peetavaid sigu;

    c)

    pärast III taseme piirangutsoonist pärit sigade tapmist ja enne teiste peetavate sigade tapmise algust puhastatakse ja desinfitseeritakse tapamaja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt.

    4.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et:

    a)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt ja sellest piirangutsoonist välja viidud sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse vastavalt artiklitele 35 ja 40;

    b)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt ja III taseme piirangutsoonist välja viidud sigadelt saadud värsket liha ja lihatooteid, sealhulgas kesti töödeldakse ja säilitatakse vastavalt artikli 43 punktile d.

    5.   Erandina artikli 9 lõikes 1 sätestatud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus juhul, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veol ei järgita käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimusi, lubada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste vedu väljaspool seda piirangutsooni, kui:

    a)

    asjaomase liikmesriigi pädev asutus on enne loa andmist hinnanud loa andmisest tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

    b)

    peetavaid sigu veetakse koheseks tapmiseks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 29 lõike 3 punktides b ja c sätestatud tingimustel ning kooskõlas nimetatud määruse artikli 28 lõikega 2 ja artikli 29 lõikega 2;

    c)

    sihttapamaja on määratud vastavalt artikli 44 lõikele 1 ja asub:

    i)

    sama asjaomase liikmesriigi territooriumil teises III taseme piirangutsoonis lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal;

    ii)

    sama asjaomase liikmesriigi territooriumil II või I taseme piirangutsoonis lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal, kui loomi ei ole võimalik tappa III taseme piirangutsoonis;

    iii)

    sama asjaomase liikmesriigi territooriumil I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljapoole jääval alal, kui loomi ei ole võimalik tappa I, II ega III taseme piirangutsoonis;

    d)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse vastavalt artiklitele 35, 38 ja 40;

    e)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade väljavedu tapamajast toimub üksnes sama liikmesriigi piires kooskõlas artikli 41 lõike 2 punkti b alapunktiga i.

    Artikkel 30

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis sama asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja kohese tapmise eesmärgil

    1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil selles piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, kui:

    a)

    asjaomased peetavad sead veetakse sinna kohese tapmise eesmärgil;

    b)

    sihttapamaja:

    i)

    on määratud kooskõlas artikli 44 lõikega 1 ning

    ii)

    asub samas III taseme piirangutsoonis;

    c)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse vastavalt artiklitele 35, 38 ja 40;

    d)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade väljavedu tapamajast toimub üksnes sama liikmesriigi piires kooskõlas artikli 43 punktiga d.

    2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 4 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

    3.   Erandina artikli 9 lõikes 1 sätestatud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus juhul, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud peetavate sigade saadetiste veol ei järgita käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimusi, lubada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste vedu selles piirangutsoonis asuvasse tapamajja, kui:

    a)

    asjaomase liikmesriigi pädev asutus on enne loa andmist hinnanud loa andmisest tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

    b)

    asjaomased peetavad sead veetakse sinna kohese tapmise eesmärgil;

    c)

    sihttapamaja:

    i)

    on määratud kooskõlas artikli 44 lõikega 1 ning

    ii)

    asub samas III taseme piirangutsoonis lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal;

    d)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse vastavalt artiklitele 35, 38 ja 40;

    e)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha on märgistatud ja sellist värsket liha veetakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele, mille alusel lubatakse vedada loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt saadud värske liha saadetisi teatavatest ettevõtetest töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskivähendusmeetoditest.

    7. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool neid piirangutsoone loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse

    Artikkel 31

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis I, II või III taseme piirangutsoonis või neist piirangutsoonidest väljaspool asuvasse loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse

    1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis I, II või III taseme piirangutsoonis või neist piirangutsoonidest väljaspool asuvasse loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse, kus:

    a)

    asjaomased peetavad sead viivitamata tapetakse ning

    b)

    selle tulemusena saadud loomsed kõrvalsaadused kõrvaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 ja artiklis 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

    8. JAGU

    Eritingimused seoses loaga vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi väljaspool seda piirangutsooni

    Artikkel 32

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest piirangutsoonist välja sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

    Erandina artikli 10 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada loomse paljundusmaterjali saadetisi II taseme piirangutsoonis asuvast loomset paljundusmaterjali käitlevast registreeritud või heakskiidetud ettevõttest sama liikmesriigi territooriumil teise II taseme piirangutsooni või I või III taseme piirangutsooni või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuvasse piirkonda, kui:

    a)

    asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud ning seda on töödeldud ja säilitatud sellistes ettevõtetes ning see on saadud sellistelt peetavatelt sigadelt, kelle puhul on täidetud artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 5 ning artiklis 16 sätestatud tingimused;

    b)

    isaseid ja emaseid doonorsigu on peetud loomset paljundusmaterjali käitlevates ettevõtetes, kuhu ei ole vähemalt 30 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva toodud teisi peetavaid sigu II taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest, mis ei vasta artiklites 15 ja 16 sätestatud täiendavatele üldtingimustele, ega III taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest.

    Artikkel 33

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest piirangutsoonist välja sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

    Erandina artikli 10 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada loomse paljundusmaterjali saadetisi III taseme piirangutsoonis asuvast loomset paljundusmaterjali käitlevast heakskiidetud ettevõttest sama liikmesriigi territooriumil teise III taseme piirangutsooni või I või II taseme piirangutsooni või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuvasse piirkonda, kui:

    a)

    asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud ning seda on töödeldud ja säilitatud sellistes ettevõtetes ning see on saadud sellistelt peetavatelt sigadelt, kelle puhul on täidetud artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 5 ning artiklis 16 sätestatud tingimused;

    b)

    isaseid ja emaseid doonorsigu on peetud loomset paljundusmaterjali käitlevates heakskiidetud ettevõtetes:

    i)

    sünnist saadik või vähemalt kolme kuu vältel enne loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva;

    ii)

    kuhu ei ole vähemalt 30 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva toodud teisi peetavaid sigu II taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest, mis ei vasta artiklites 15 ja 16 sätestatud täiendavatele üldtingimustele, ega III taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest;

    c)

    asjaomases loomset paljundusmaterjali käitlevas heakskiidetud ettevõttes on kõikidele peetavatele sigadele tehtud vähemalt kord aastas sigade Aafrika katku suhtes laboriuuring, mille tulemused on soodsad.

    Artikkel 34

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest piirangutsoonist välja teises liikmesriigis asuvasse II või III taseme piirangutsooni

    1.   Erandina artikli 10 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi II taseme piirangutsoonis asuvast loomset paljundusmaterjali käitlevast heakskiidetud ettevõttest mõne teise asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse II või III taseme piirangutsooni, kui:

    a)

    asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud ning seda on töödeldud ja säilitatud loomset paljundusmaterjali käitlevates ettevõtetes, mis vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõikes 2 ja artiklis 16 sätestatud tingimustele;

    b)

    isaseid ja emaseid doonorsigu on peetud loomset paljundusmaterjali käitlevates heakskiidetud ettevõtetes:

    i)

    sünnist saadik või vähemalt kolme kuu vältel enne loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva;

    ii)

    kuhu ei ole vähemalt 30 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva toodud ühtki teist peetavat siga II ega III taseme piirangutsoonist;

    c)

    asjaomaste loomse paljundusmaterjali saadetiste puhul kehtivad mis tahes muud asjakohased loomatervise tagatised, mis põhinevad sigade Aafrika katku leviku tõkestamise meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel ning:

    i)

    mida nõuab lähetava ettevõtte liikmesriigi pädev asutus;

    ii)

    mille on enne loomse paljundusmaterjali saadetiste veo kuupäeva heaks kiitnud sihtettevõtte liikmesriigi pädev asutus;

    d)

    asjaomases loomset paljundusmaterjali käitlevas heakskiidetud lähetavas ettevõttes on kõikidele peetavatele sigadele tehtud vähemalt kord aastas sigade Aafrika katku suhtes laboriuuring, mille tulemused on soodsad.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

    a)

    koostab loetelu loomset paljundusmaterjali käitlevatest heakskiidetud ettevõtetest, kes vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kellele on antud luba vedada loomse paljundusmaterjali saadetisi kõnealuse asjaomase liikmesriigi II taseme piirangutsoonist mõne teise asjaomase liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni. See loetelu sisaldab delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artiklis 7 sätestatud teavet, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus peab säilitama sigade paljundusmaterjali käitlevate heakskiidetud ettevõtete kohta;

    b)

    teeb punktiga a ette nähtud loetelu oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda korrapäraselt;

    c)

    esitab komisjonile ja teistele liikmesriikidele punktis b osutatud veebisaidi lingi.

    9. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi väljaspool neid piirangutsoone

    Artikkel 35

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi samas liikmesriigis väljaspool neid piirangutsoone töötlemise või kõrvaldamise eesmärgil

    1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi samas liikmesriigis väljaspool II ja III taseme piirangutsoone asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse loomsete kõrvalsaaduste töötlemise, jäätmetena põletamise teel kõrvaldamise või koospõletusseadmete abil kõrvaldamise või taaskasutamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, b ja c, tingimusel, et kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks.

    2.   Lõikes 1 osutatud loomsete kõrvalsaaduste saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

    a)

    võimaldab pädeval asutusel satelliitnavigatsioonisüsteemi abil reaalajas kontrollida veovahendi liikumist;

    b)

    säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

    3.   Pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 osutatud satelliitnavigatsioonisüsteemi asemel kasutatakse veovahendi plommimist, tingimusel, et:

    a)

    II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi veetakse üksnes sama liikmesriigi piires lõikes 1 osutatud eesmärgil;

    b)

    veterinaarjärelevalve ametnik plommib iga veovahendi kohe pärast loomsete kõrvalsaaduste saadetise pealelaadimist. Plommi võib kokkuleppel asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus.

    4.   Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsustada lubada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loomsete kõrvalsaaduste saadetiste vedu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti i kohaselt tunnustatud, ajutise kogumisega tegeleva ettevõtte kaudu, kui:

    a)

    asjaomase liikmesriigi pädev asutus on hinnanud sellisest veost tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

    b)

    loomsed kõrvalsaadused viiakse üksnes sellisesse ajutise kogumisega tegelevasse tunnustatud ettevõttesse, mis asub samas asjaomases liikmesriigis lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal.

    Artikkel 36

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sõnniku saadetisi samas liikmesriigis väljaspool neid piirangutsoone

    1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetisi samas liikmesriigis väljaspool neid piirangutsoone asuvasse prügilasse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 51 sätestatud eritingimustega.

    2.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaseks töötlemiseks või kõrvaldamiseks sama liikmesriigi territooriumil asuvasse sel otstarbel tunnustatud ettevõttesse.

    3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

    a)

    võimaldab pädeval asutusel satelliitnavigatsioonisüsteemi abil reaalajas kontrollida veovahendi liikumist;

    b)

    säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

    4.   Pädev asutus võib otsustada, et lõike 3 punktis a osutatud satelliitnavigatsioonisüsteemi asemel kasutatakse veovahendi plommimist, tingimusel, et veterinaarjärelevalve ametnik plommib iga veovahendi kohe pärast seda, kui lõigetes 1 ja 2 osutatud sõnniku saadetis, mis võib hõlmata allapanu ja kasutatud allapanu, on peale laaditud.

    Plommi võib pädeva asutusega kokkuleppel eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus.

    Artikkel 37

    Eritingimused, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool seda piirangutsooni eesmärgiga võimaldada loomsete kõrvalsaaduste töötlemist määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g osutatud viisil

    1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool II taseme piirangutsooni asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse töödeldud söödaks ümbertöötamise, töödeldud lemmikloomatoidu tootmise, loomsetest kõrvalsaadustest saadud, väljaspool söödaahelat kasutamiseks ette nähtud toodete tootmise või loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks või kompostiks muundamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel, et:

    a)

    järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

    c)

    asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud üldtingimustele;

    d)

    asjaomane 3. kategooria materjal on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kes on tapetud:

    i)

    II taseme piirangutsoonis, mis asub:

    —

    samas asjaomases liikmesriigis või

    —

    teises asjaomases liikmesriigis, nagu on kirjeldatud artiklis 25,

    või

    ii)

    väljaspool II taseme piirangutsooni samas asjaomases liikmesriigis, nagu on kirjeldatud artiklis 24;

    e)

    kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks;

    f)

    asjaomased 3. kategooria materjali saadetised veetakse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast või muust toidukäitlemisettevõttest otse:

    i)

    töötlemisettevõttesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud, määruse (EL) nr 142/2011 X lisas osutatud toodete töötlemiseks;

    ii)

    lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunktis a ja alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmiseks;

    iii)

    biogaasi- või kompostimisjaama, mis on heaks kiidetud loomsete kõrvalsaaduste kompostiks või biogaasiks muundamiseks lähtuvalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetest muundamisparameetritest, või

    iv)

    töötlemisettevõttesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud, määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisas osutatud toodete töötlemiseks.

    2.   Lõikes 1 osutatud 3. kategooria materjali saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

    a)

    võimaldab pädeval asutusel satelliitnavigatsioonisüsteemi abil reaalajas kontrollida veovahendi liikumist;

    b)

    säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõike 1 punktis e osutatud satelliitnavigatsioonisüsteemi asemel kasutatakse veovahendi plommimist, tingimusel, et:

    a)

    asjaomane 3. kategooria materjal:

    i)

    on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt;

    ii)

    seda veetakse vaid sama liikmesriigi piires lõikes 1 osutatud eesmärgil;

    b)

    veterinaarjärelevalve ametnik plommib iga veovahendi kohe pärast asjaomase lõikes 1 osutatud 3. kategooria materjali saadetise pealelaadimist.

    Plommi võib kokkuleppel asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus.

    Artikkel 38

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 2. kategooria materjali saadetisi väljaspool neid piirangutsoone nende töötlemiseks ja kõrvaldamiseks teises liikmesriigis

    1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 2. kategooria materjalina määratletud kõrvalsaaduste, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 36 osutatud sõnniku (sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu) saadetisi teises liikmesriigis asuvasse töötlemisettevõttesse nende töötlemiseks määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa III peatükis sätestatud 1.–5. meetodil või teises liikmesriigis asuvasse jäätmepõletus- või koospõletustehasesse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis a, b või c, tingimusel, et:

    a)

    järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

    c)

    kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks.

    2.   Veoettevõtja, kes vastutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 2. kategooria materjali, välja arvatud artiklis 36 osutatud sõnniku (sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu) saadetiste veo eest:

    a)

    võimaldab asjaomase liikmesriigi pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas ning

    b)

    säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

    3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 2. kategooria materjali, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 36 osutatud sõnniku (sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu) saadetise lähte- ja sihtliikmesriigi pädevad asutused tagavad saadetise kontrollimise kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 48.

    Artikkel 39

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool seda piirangutsooni edasiseks töötlemiseks või muundamiseks teises liikmesriigis

    1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool seda piirangutsooni teises liikmesriigis asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse 3. kategooria materjali ümbertöötamisega töödeldud söödaks, töödeldud lemmikloomatoiduks või loomsetest kõrvalsaadustest saadud, väljaspool söödaahelat kasutamiseks ette nähtud toodeteks või 3. kategooria materjali muundamisega biogaasiks või kompostiks, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel, et:

    a)

    järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

    c)

    asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud üldtingimustele;

    d)

    asjaomane lõikes 1 osutatud 3. kategooria materjal on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kes on tapetud:

    i)

    II taseme piirangutsoonis, mis asub:

    —

    samas asjaomases liikmesriigis või

    —

    teises asjaomases liikmesriigis, nagu on kirjeldatud artiklis 25,

    või

    ii)

    väljaspool II taseme piirangutsooni samas asjaomases liikmesriigis, nagu on kirjeldatud artiklis 24;

    e)

    kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks;

    f)

    asjaomased loomsed kõrvalsaadused veetakse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast või muust toidukäitlemisettevõttest otse:

    i)

    töötlemisettevõttesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud, määruse (EL) nr 142/2011 X ja XIII lisas osutatud toodete töötlemiseks;

    ii)

    lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmiseks;

    iii)

    biogaasi- või kompostimisjaama, mis on heaks kiidetud loomsete kõrvalsaaduste kompostiks või biogaasiks muundamiseks lähtuvalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetest muundamisparameetritest.

    2.   Kõnealuste 3. kategooria materjali saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

    a)

    võimaldab pädeval asutusel satelliitnavigatsioonisüsteemi abil reaalajas kontrollida veovahendi liikumist ning

    b)

    säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

    Artikkel 40

    Eritingimused, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool seda piirangutsooni eesmärgiga võimaldada loomsete kõrvalsaaduste töötlemist määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g osutatud viisil

    1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool III taseme piirangutsooni asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse töödeldud lemmikloomatoidu või loomsetest kõrvalsaadustest saadud, väljaspool söödaahelat kasutamiseks ette nähtud toodete tootmise või 3. kategooria materjali biogaasiks või kompostiks muundamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel, et:

    a)

    järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

    c)

    asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud üldtingimustele;

    d)

    asjaomane 3. kategooria materjal on saadud III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kes on tapetud kooskõlas artikliga 29 või 30;

    e)

    kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks;

    f)

    asjaomased 3. kategooria materjali saadetised veetakse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast või muust toidukäitlemisettevõttest otse:

    i)

    töötlemisettevõttesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud, määruse (EL) nr 142/2011 X ja XIII lisas osutatud toodete töötlemiseks;

    ii)

    lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mille pädev asutus on seoses määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunktis a ja alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmisega heaks kiitnud;

    iii)

    biogaasi- või kompostimisjaama, mille pädev asutus on heaks kiitnud seoses loomsete kõrvalsaaduste kompostiks või biogaasiks muundamisega lähtuvalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetest muundamisparameetritest.

    2.   Lõikes 1 osutatud 3. kategooria materjali saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

    a)

    võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas;

    b)

    säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõike 1 punktis e osutatud satelliitnavigatsioonisüsteemi asemel kasutatakse veovahendi plommimist, tingimusel, et:

    a)

    kõnealust 3. kategooria materjali veetakse vaid sama liikmesriigi piires lõikes 1 osutatud eesmärgil;

    b)

    veterinaarjärelevalve ametnik plommib iga veovahendi kohe pärast asjaomase lõikes 1 osutatud 3. kategooria materjali saadetise pealelaadimist.

    Plommi võib kokkuleppel asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus.

    10. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid piirangutsoone

    Artikkel 41

    Eritingimused, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

    1.   Erandina artikli 12 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda piirangutsooni, kui:

    a)

    järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt, keda on peetud ettevõttes, mis vastab artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud täiendavatele üldtingimustele;

    c)

    kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes.

    2.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandina artikli 12 lõikega 1 ette nähtud keelust lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda piirangutsooni, kui:

    a)

    kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes;

    b)

    kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, vastavad järgmistele tingimustele:

    i)

    värske liha on märgistatud ja seda veetakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele, mille alusel lubatakse vedada loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt saadud värske liha saadetisi teatavatest ettevõtetest töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskivähendusmeetoditest,

    või

    ii)

    need on märgistatud kooskõlas artikliga 47 ning

    iii)

    need on ette nähtud vedamiseks ainult sama asjaomase liikmesriigi piires.

    Artikkel 42

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriiki või kolmandasse riiki

    Erandina artikli 12 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, kui:

    a)

    järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

    c)

    kõnealune värske liha ja kõnelaused lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt, keda on peetud ettevõttes, mis vastab üldtingimustele, mis on sätestatud:

    i)

    artikli 15 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning

    ii)

    artikli 15 lõike 1 punktis a, välja arvatud juhul, kui peetavate sigade vedu ettevõtetesse toimub vastavalt artiklile 24, ning

    iii)

    artiklis 16;

    d)

    kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes.

    Artikkel 43

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama liikmesriigi territooriumil asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda

    Erandina artikli 12 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama liikmesriigi territooriumil asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, kui:

    a)

    järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

    c)

    kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt:

    i)

    keda on peetud ettevõttes, mis vastab üldtingimustele, mis on sätestatud:

    —

    artikli 15 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 15 lõikes 2 ning

    —

    artikli 15 lõike 1 punktis a, välja arvatud juhul, kui peetavate sigade vedu ettevõtetesse toimub vastavalt artiklile 29, ning

    —

    artiklis 16;

    ii)

    kes on tapetud:

    —

    samas III taseme piirangutsoonis või

    —

    väljaspool asjaomast III taseme piirangutsooni pärast artikli 29 kohast lubatud vedu;

    d)

    kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes ning vastavad järgmistele tingimustele:

    i)

    värske liha on märgistatud ja seda veetakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele, mille alusel lubatakse vedada loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt saadud värske liha saadetisi teatavatest ettevõtetest töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskivähendusmeetoditest,

    või

    ii)

    need on märgistatud kooskõlas artikliga 47 ning

    iii)

    need on ette nähtud vedamiseks ainult sama asjaomase liikmesriigi piires.

    IV PEATÜKK

    SIGADE AAFRIKA KATKU RISKI VÄHENDAMISE ERIMEETMED SEOSES ASJAOMASTE LIIKMESRIIKIDE TOIDUKÄITLEMISETTEVÕTETEGA

    Artikkel 44

    Tapamajade, lihalõikusettevõtete, külmhoonete, lihatöötlemisettevõtete ja ulukikäitlusettevõtete määramise erikord

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab toidukäitleja taotluse alusel ettevõtted:

    a)

    II ja III taseme piirangutsoonidest pärit peetavate sigade koheseks tapmiseks:

    i)

    nendes II ja III taseme piirangutsoonides vastavalt artiklitele 24 ja 30;

    ii)

    väljaspool neid II ja III taseme piirangutsoone vastavalt artiklitele 24 ja 29;

    b)

    II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud, artiklites 41, 42 ja 43 osutatud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;

    c)

    määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1 alapunktis 1.18 osutatud ulukiliha ettevalmistamiseks ning uluksigadelt I, II ja III taseme piirangutsoonides saadud värske liha ja lihatoodete töötlemiseks ja säilitamiseks, nagu on kirjeldatud käesoleva määruse artiklites 51 ja 52;

    d)

    määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1 alapunktis 1.18 osutatud ulukiliha ettevalmistamiseks ning uluksigadelt saadud värske liha ja lihatoodete töötlemiseks ja säilitamiseks I, II ja III taseme piirangutsoonides, nagu on kirjeldatud käesoleva määruse artiklites 51 ja 52.

    2.   Pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 osutatud määramine ei ole II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud ning I, II ja III taseme piirangutsoonides uluksigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade töötlemise, lõikamise ja säilitamise ettevõtete ning lõike 1 punktis d osutatud ettevõtete puhul vajalik, kui:

    a)

    sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on nendes ettevõtetes märgistatud artiklis 47 osutatud spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga;

    b)

    nendest ettevõtetest pärit, sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on ette nähtud kasutamiseks ainult samas asjaomases liikmesriigis;

    c)

    nendest ettevõtetest pärit, sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse samas liikmesriigis vastavalt artiklile 35.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

    a)

    saadab komisjonile ja teistele liikmesriikidele lingi pädeva asutuse veebisaidile, kus on esitatud loetelu lõikes 1 osutatud määratud ettevõtetest ja nende tegevusaladest;

    b)

    ajakohastab punkti a kohast loetelu korrapäraselt.

    Artikkel 45

    II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade koheseks tapmiseks ette nähtud ettevõtete määramise eritingimused

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab ettevõtte II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade koheseks tapmiseks üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavate sigade ning II või III taseme piirangutsoonis peetavate artikli 24, 29 või 30 alusel vedada lubatud sigade tapmine ning neilt pärit saaduste tootmine ja säilitamine toimub eraldatult I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate selliste sigade tapmisest ning neilt pärit selliste saaduste tootmisest ja säilitamisest, mis ei vasta asjakohastele:

    i)

    artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavatele üldtingimustele ega

    ii)

    artiklitega 24, 29 ja 30 ette nähtud eritingimustele;

    b)

    ettevõtte käitaja on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud dokumenteeritud juhised või korra, millega tagatakse punktis a sätestatud tingimuste järgimine.

    Artikkel 46

    II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks ette nähtud ettevõtete määramise eritingimused

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab ettevõtte II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavalt sigadelt ning II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud kõnealust värsket liha ja kõnealuseid lihatooteid, sealhulgas kesti lõigatakse, töödeldakse ja säilitatakse eraldatult II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud sellisest värskest lihast ja sellistest lihatoodetest, sealhulgas kestadest, mis ei vasta asjakohastele:

    i)

    artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavatele üldtingimustele ega

    ii)

    artiklitega 41, 42 ja 43 ette nähtud eritingimustele;

    b)

    ettevõtte käitaja on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud dokumenteeritud juhised või korra, millega tagatakse punktis a sätestatud tingimuste järgimine.

    Artikkel 47

    Spetsiaalsed tervise- ja identifitseerimismärgid

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et lõike 2 kohaselt märgistatakse järgmised loomsed saadused:

    a)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, nagu on sätestatud artikli 43 punkti d alapunktis ii;

    b)

    II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud selline värske liha ja sellised lihatooted, sealhulgas kestad, mille puhul artikli 41 lõikega 1 ette nähtud eritingimused, mille alusel lubatakse vedada nende kaupade saadetisi väljaspool II taseme piirangutsooni, ei ole täidetud, nagu on sätestatud artikli 24 lõike 3 punktis e ja artikli 41 lõike 2 punkti b alapunktis ii;

    c)

    uluksigadelt saadud värske liha ja lihatooted, mida veetakse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttest välja I taseme piirangutsoonis või väljaspool seda piirangutsooni, nagu on sätestatud artikli 52 lõike 1 punkti c alapunkti iii esimeses taandes.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus ja vajaduse korral toidukäitlejad tagavad, et:

    a)

    käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loomsetele saadustele, mis on ette nähtud veoks üksnes sama asjaomase liikmesriigi piires, kantakse määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 kohane tervisemärk või asjakohasel juhul identifitseerimismärk, millel on kaks täiendavat diagonaalset paralleelset joont;

    b)

    pärast käesoleva artikli lõike 2 punkti a kohast loomsete saaduste märgistamist on nõutav teave määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 kohasel tervisemärgil või asjakohasel juhul identifitseerimismärgil selgesti loetav.

    3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada kasutada 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva teistsuguse kujuga spetsiaalset tervisemärki või asjakohasel juhul identifitseerimismärki, mis ei ole ovaalne ja mida ei saa segi ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 kohase tervisemärgi või identifitseerimismärgiga.

    V PEATÜKK

    LIIKMESRIIKIDES ULUKSIGADE SUHTES KOHALDATAVAD TAUDITÕRJE ERIMEETMED

    Artikkel 48

    Uluksigade saadetiste veo erikeelud ettevõtjatele

    Lähtuvalt delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artiklist 101 keelavad liikmesriikide pädevad asutused ettevõtjatel vedada uluksigu:

    a)

    kogu liikmesriigi territooriumil;

    b)

    kogu liikmesriigi territooriumilt:

    i)

    teise liikmesriiki ning

    ii)

    kolmandasse riiki.

    Artikkel 49

    Erikeelud seoses uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade veoga I, II ja III taseme piirangutsoonides ja neist piirangutsoonidest välja

    1.   Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelustavad uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veo I, II ja III taseme piirangutsoonides ja neist piirangutsoonidest välja.

    2.   Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelavad vedada uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi, uluksigadelt saadud kõrvalsaadusi ja neist kõrvalsaadustest saadud tooteid ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja neist piirangutsoonidest välja:

    a)

    eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks;

    b)

    jahimeestel väikeses koguses uluksigade või nende liha tarnimiseks otse lõpptarbijale või kohalikule jaemüügiettevõttele, kes tarnib neid vahetult lõpptarbijale, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktis e.

    Artikkel 50

    Sigade Aafrika katku leviku riski allikaks peetavate uluksigadelt saadud saaduste ja inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veo üldkeeld

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib keelustada uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veo sama liikmesriigi territooriumil, kui pädev asutus leiab, et on olemas risk, et sigade Aafrika katk levib kõnealustele uluksigadelt saadud saadustele või uluksigade lihakehadele või levib nendelt või nende kaudu edasi.

    Artikkel 51

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada uluksigadelt saadud lihatoodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja neist piirangutsoonidest välja

    1.   Erandina artikli 49 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud lihatoodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja neist piirangutsoonidest välja I, II või III taseme piirangutsoonis asuvast ettevõttest:

    a)

    samas asjaomases liikmesriigis asuvatesse teistesse I, II või III taseme piirangutsoonidesse;

    b)

    sama asjaomase liikmesriigi piirkondadesse, mis asuvad väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, ning

    c)

    teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab vedada uluksigadelt saadud lihatoodete saadetisi lõikes 1 osutatud I, II või III taseme piirangutsoonis asuvast ettevõttest välja üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    sigade Aafrika katku patogeeni määramise testid on tehtud igale ulukseale, keda on kasutatud lihatoodete tootmiseks ja töötlemiseks I, II või III taseme piirangutsoonis;

    b)

    pädevale asutusele on enne punkti c alapunktis ii osutatud töötlust esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused;

    c)

    uluksigadelt saadud lihatooted:

    i)

    on toodetud ning neid on töödeldud ja säilitatud artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes ning

    ii)

    need on seoses sigade Aafrika katkuga läbinud piirangutsoonist pärit loomsete saaduste puhul asjakohase riske vähendava töötluse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisale.

    Artikkel 52

    Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi I, II ja III taseme piirangutsoonides ning I taseme piirangutsoonist välja

    1.   Erandina artikli 49 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetisi I taseme piirangutsoonis ja sellest piirangutsoonist välja samas liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, kui:

    a)

    igale ulukseale on enne temalt saadud värske liha, lihatoodete või muude saaduste saadetise vedu tehtud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testid;

    b)

    asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele on enne sellise saadetise vedu esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused;

    c)

    uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi veetakse I taseme piirangutsoonis või sellest väljaspool sama liikmesriigi piires:

    i)

    eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks või

    ii)

    neid veavad jahimehed uluksigade või nende liha tarnimiseks väikeses koguses otse lõpptarbijale või kohalikule jaemüügiettevõttele, kes tarnib neid vahetult lõpptarbijale, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktis e, või

    iii)

    nende vedu toimub artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttest, kus kõnealune värske liha ja lihatooted on märgistatud:

    —

    spetsiaalse tervise- või identifitseerimismärgiga kooskõlas artikli 47 lõike 1 punktiga c või

    —

    vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikele 2, ning need veetakse töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskivähendusmeetoditest.

    2.   Erandina artikli 49 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetisi sama liikmesriigi II ja III taseme piirangutsoonides, kui:

    a)

    igale ulukseale on enne temalt saadud värske liha, lihatoodete või muude saaduste või tema inimtoiduks ette nähtud lihakeha saadetise vedu tehtud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testid;

    b)

    asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele on enne sellise saadetise vedu esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused;

    c)

    uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi veetakse sama liikmesriigi II ja III taseme piirangutsoonides:

    i)

    eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks

    või

    ii)

    vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskivähendusmeetoditest.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a osutatud patogeeni määramise testid ei ole I, II ja III taseme piirangutsoonides nõutavad, kui:

    a)

    asjaomase liikmesriigi pädev asutus on nõuetekohase pideva seire alusel hinnanud sigade Aafrika katkuga seotud konkreetset epidemioloogilist olukorda ja sellega seotud riske konkreetses piirangutsoonis või piirangutsooni osas ning kõnealusest hindamisest nähtub, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

    b)

    punktis a osutatud hindamise tulemused vaadatakse korrapäraselt läbi ning:

    i)

    seejuures võetakse arvesse sigade Aafrika katkuga seotud konkreetse epidemioloogilise olukorra muutumist asjaomases konkreetses piirangutsoonis ning

    ii)

    asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse hinnangul on sigade Aafrika katku leviku risk väga väike;

    c)

    uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetisi veetakse üksnes:

    i)

    sama asjaomase liikmesriigi I, II ja III taseme piirangutsoonides asjaomaste uluksigade küttimise kohale võimalikult lähedal ning

    ii)

    eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks.

    Artikkel 53

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veoks I, II ja III taseme piirangutsoonidest välja

    Ettevõtjad veavad uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonidest välja üksnes:

    a)

    artiklites 51 ja 52 käsitletud juhtudel ning

    b)

    siis, kui nende saadetistega on kaasas delegeeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

    i)

    määruse (EL) 2016/429 artikli 168 lõike 1 kohaselt nõutavat teavet ja delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 lisas kirjeldatud teavet ning

    ii)

    vähemalt ühte järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    —

    „Uluksigadelt saadud värske liha ja lihatooted ning muud saadused, mis on pärit I taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    —

    „Inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehad, mis on pärit I taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    —

    „Uluksigadelt saadud, asjakohase riske vähendava töötluse läbinud lihatooted, mis on pärit I, II või III taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    Kui selliste saadetiste vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et delegeeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 esimeses lõigus osutatud loomatervise sertifikaadi väljaandmine ei ole vajalik.

    Artikkel 54

    Eritingimused, mille täitmisel lubatakse vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljaspool neid piirangutsoone

    1.   Erandina artikli 49 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaadustest valmistatud toodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja nendest piirangutsoonidest välja samas liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni ning I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda ning teise liikmesriiki, kui kõnealused tooted on läbinud riske vähendava töötluse, mis võimaldab tagada, et need ei põhjusta sigade Aafrika katku leviku riski.

    2.   Erandina artikli 49 lõikes 1 sätestatud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja nendest piirangutsoonidest välja samas liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni ning I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, kui:

    a)

    kõnealused loomsed kõrvalsaadused kogutakse, neid veetakse ja need kõrvaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt;

    b)

    veovahendis, mida kasutatakse saadetiste vedamiseks väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks; veoettevõtja võimaldab pädeval asutusel reaalajas kontrollida veovahendi liikumist ja säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

    Artikkel 55

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste veoks väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

    Ettevõtjad veavad uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi artikli 54 lõikes 2 osutatud juhul väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone sama asjaomase liikmesriigi piires üksnes siis, kui nende saadetistega on kaasas:

    a)

    määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatükis osutatud kaubadokument ning

    b)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikes 5 osutatud loomatervise sertifikaat.

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikele 6 otsustada, et loomatervise sertifikaati välja ei anta.

    Artikkel 56

    Uluksigu käsitlevad riiklikud tegevuskavad sigade Aafrika katku liidusisese leviku tõkestamiseks

    1.   Kõik liikmesriigid koostavad kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast sigade Aafrika katku liidusisese leviku tõkestamist võimaldava, nende territooriumil asuvaid ulukseapopulatsioone hõlmava riikliku tegevuskava (edaspidi „riiklik tegevuskava“), et tagada:

    a)

    kõrgel tasemel tauditeadlikkus ja taudiks valmisolek seoses riskidega, mis tulenevad sigade Aafrika katku levimisest uluksigade kaudu;

    b)

    sigade Aafrika katku ennetamine, selle leviku tõkestamine ning selle tõrje ja likvideerimine;

    c)

    uluksigu hõlmavate koordineeritud meetmete võtmine eesmärgiga võtta arvesse nendest loomadest tulenevaid riske seoses sigade Aafrika katku levikuga.

    2.   Riiklikud tegevuskavad koostatakse kooskõlas IV lisas sätestatud miinimumnõuetega.

    3.   Liikmesriik võib otsustada riiklikku tegevuskava mitte koostada, kui nõuetekohase pideva seire tulemusena ei ole leitud tõendeid uluksigade alalise esinemise kohta selles liikmesriigis.

    4.   Liikmesriikides riikliku tegevuskava raames võetavad meetmed peavad asjakohasel juhul olema kooskõlas direktiivide 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ sätete kohaste liidu keskkonnaeeskirjadega, sealhulgas looduskaitsenõuetega.

    5.   Liikmesriigid esitavad oma riikliku tegevuskava ja selle rakendamise aastatulemused komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

    VI PEATÜKK

    LIIKMESRIIKIDE ERIKOHUSTUSED SEOSES TEAVITAMISE JA KOOLITAMISEGA

    Artikkel 57

    Asjaomaste liikmesriikide erikohustused seoses teavitamisega

    1.   Asjaomased liikmesriigid tagavad, et vähemalt raudtee- ja bussiveoettevõtjad, lennujaamade ja sadamate käitajad, reisibürood, jahiretkede korraldajad ja postiteenuste osutajad on kohustatud juhtima oma klientide tähelepanu käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmetele, andes I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljuvatele reisijatele ja postiteenuste tarbijatele kohasel viisil teavet vähemalt peamiste piirangute kohta, mis on sätestatud artiklites 9, 11, 12, 48 ja 49.

    Selleks korraldavad ja viivad asjaomased liikmesriigid korrapäraselt läbi üldsuse teavitamise kampaaniaid, mille käigus levitatakse teavet käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmete kohta.

    2.   Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee raames järgmisest:

    a)

    sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilise olukorra muutused nende territooriumil;

    b)

    peetavate sigade ja uluksigade hulgas läbi viidud sigade Aafrika katku seire tulemused I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljaspool neid piirangutsoone asuvates piirkondades;

    c)

    peetavate sigade ja uluksigade hulgas läbi viidud sigade Aafrika katku seire tulemused II lisas loetletud piirkondades;

    d)

    muud võetud meetmed ja käivitatud algatused sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks.

    Artikkel 58

    Asjaomaste liikmesriikide erikohustused seoses koolitamisega

    Asjaomased liikmesriigid korraldavad ja viivad korrapäraselt või sobiva sagedusega läbi sigade Aafrika katkuga seotud riske ning võimalikke ennetus-, tõrje- ja likvideerimismeetmeid käsitlevaid erikoolitusi vähemalt järgmistele sihtrühmadele:

    a)

    veterinaararstid;

    b)

    sigu pidavad põllumajandustootjad ning muud asjaomased ettevõtjad ja vedajad;

    c)

    jahimehed.

    Artikkel 59

    Kõikide liikmesriikide erikohustused seoses teavitamisega

    1.   Kõik liikmesriigid tagavad, et:

    a)

    suurematel maismaateedel – näiteks rahvusvahelistel ühendusmaanteedel ja raudteedel – ning nendega seotud maismaatranspordivõrkudes juhitakse reisijate tähelepanu sigade Aafrika katku edasikandumise riske ja käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmeid käsitlevale asjakohasele teabele, mis esitatakse:

    i)

    nähtaval ja esiletõstval viisil;

    ii)

    nii, et see on hõlpsalt arusaadav reisijatele, kelle lähte- või sihtkoht on:

    —

    I, II või III taseme piirangutsoon või

    —

    sigade Aafrika katku leviku riskiga kolmas riik;

    b)

    on võetud vajalikud meetmed, et suurendada seapidamissektori sidusrühmade, sealhulgas väikeettevõtete hulgas teadlikkust sigade Aafrika katku viiruse sissetoomise ja leviku riskide kohta ning anda neile tähelepanu pälvimiseks sobivaimal viisil kõige asjakohasemat teavet I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtete jaoks ette nähtud, III lisas kirjeldatud tõhustatud bioturvameetmete, eelkõige I, II ja III taseme piirangutsoonides kohaldatavate nõutavate meetmete kohta.

    2.   Kõik liikmesriigid suurendavad sigade Aafrika katku suhtes:

    a)

    üldsuse teadlikkust, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2016/429 artikliga 15;

    b)

    veterinaararstide, põllumajandustootjate, muude asjaomaste ettevõtjate ning vedajate ja jahimeeste teadlikkust.

    3.   Kõik liikmesriigid annavad üldsusele ja lõikes 2 loetletud kutsealade esindajatele riskide vähendamise ja tugevdatud bioturvameetmete kohta kõige asjakohasemat teavet, mis on esitatud:

    a)

    III lisas;

    b)

    liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud liidu suunistes sigade Aafrika katku kohta;

    c)

    kättesaadavates Euroopa Toiduohutusameti esitatud teaduslikes tõendites;

    d)

    Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis.

    VII PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 60

    Rakendusmääruse (EL) 2021/605 kehtetuks tunnistamine

    Rakendusmäärus (EL) 2021/605 tunnistatakse kehtetuks alates 21. aprillist 2023.

    Artikkel 61

    Jõustumine ja kohaldamine

    Käesolev määrus jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Seda kohaldatakse alates 21. aprillist 2023 kuni 20. aprillini 2028.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 16. märts 2023

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN

    (1)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

    (2)  Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).

    (3)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

    (5)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

    (6)  Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).

    (7)  Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeks (2022).

    (8)  https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en.

    (9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

    (10)  EFSA Journal 2018;16(7):5344.

    (11)  EFSA Journal 2020;18(1):5996.

    (12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

    (13)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

    (14)  Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga hõlmavad käesolevas määruses olevad viited liikmesriikidele Ühendkuningriiki seoses Põhja-Iirimaaga.

    (15)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/686, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 1).

    (16)  Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/2154, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisest liikumist käsitlevate loomatervise-, sertifitseerimis- ja teavitamisnõuetega (ELT L 431, 21.12.2020, lk 5).

    (17)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 140).

    I LISA

    I, II JA III TASEME PIIRANGUTSOONID

    I OSA

    1.   Saksamaa

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

     

    Bundesland Brandenburg:

    —

    Landkreis Dahme-Spreewald:

    —

    Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

    —

    Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

    —

    Gemeinde Märkische Heide, mit den Gemarkungen Alt Schadow, Neu Schadow, Pretschen, Plattkow, Wittmannsdorf, Schuhlen-Wiese, Bückchen, Kuschkow, Gröditsch, Groß Leuthen, Leibchel, Glietz, Groß Leine, Dollgen, Krugau, Dürrenhofe, Biebersdorf und Klein Leine,

    —

    Gemeinde Neu Zauche,

    —

    Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

    —

    Gemeinde Spreewaldheide,

    —

    Gemeinde Straupitz,

    —

    Landkreis Märkisch-Oderland:

    —

    Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

    —

    Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf - westlich der B167 und Bliesdorf - westlich der B167

    —

    Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

    —

    Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf Biesdorf, Rathsdorf - westlich der B 167 und Wriezen - westlich der B167

    —

    Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

    —

    Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

    —

    Gemeine Garzau-Garzin,

    —

    Gemeinde Waldsieversdorf,

    —

    Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

    —

    Gemeinde Reichenow-Mögelin,

    —

    Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

    —

    Gemeinde Oberbarnim,

    —

    Gemeinde Bad Freienwalde mit der Gemarkung Sonnenburg,

    —

    Gemeinde Falkenberg mit den Gemarkungen Dannenberg, Falkenberg westlich der L 35, Gersdorf und Kruge,

    —

    Gemeinde Höhenland mit den Gemarkungen Steinbeck, Wollenberg und Wölsickendorf,

    —

    Landkreis Barnim:

    —

    Gemeinde Joachimsthal östlich der L220 (Eberswalder Straße), östlich der L23 (Töpferstraße und Templiner Straße), östlich der L239 (Glambecker Straße) und Schorfheide (JO) östlich der L238,

    —

    Gemeinde Friedrichswalde mit der Gemarkung Glambeck östlich der L 239,

    —

    Gemeinde Althüttendorf,

    —

    Gemeinde Ziethen mit den Gemarkungen Groß Ziethen und Klein Ziethen westlich der B198,

    —

    Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Golzow, Senftenhütte, Buchholz, Schorfheide (Ch), Chorin westlich der L200 und Sandkrug nördlich der L200,

    —

    Gemeinde Britz,

    —

    Gemeinde Schorfheide mit den Gemarkungen Altenhof, Werbellin, Lichterfelde und Finowfurt,

    —

    Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit der Gemarkungen Finow und Spechthausen und der Gemarkung Eberswalde südlich der B167 und westlich der L200,

    —

    Gemeinde Breydin,

    —

    Gemeinde Melchow,

    —

    Gemeinde Sydower Fließ mit der Gemarkung Grüntal nördlich der K6006 (Landstraße nach Tuchen), östlich der Schönholzer Straße und östlich Am Postweg,

    —

    Hohenfinow südlich der B167,

    —

    Landkreis Uckermark:

    —

    Gemeinde Passow mit den Gemarkungen Briest, Passow und Schönow,

    —

    Gemeinde Mark Landin mit den Gemarkungen Landin nördlich der B2, Grünow und Schönermark,

    —

    Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Frauenhagen, Mürow, Angermünde nördlich und nordwestlich der B2, Dobberzin nördlich der B2, Kerkow, Welsow, Bruchhagen, Greiffenberg, Günterberg, Biesenbrow, Görlsdorf, Wolletz und Altkünkendorf,

    —

    Gemeinde Zichow,

    —

    Gemeinde Casekow mit den Gemarkungen Blumberg, Wartin, Luckow-Petershagen und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow westlich der L272 und nördlich der L27,

    —

    Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Hohenselchow nördlich der L27,

    —

    Gemeinde Tantow,

    —

    Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Radekow, der Gemarkung Rosow südlich der K 7311 und der Gemarkung Neurochlitz westlich der B2,

    —

    Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Geesow westlich der B2 sowie den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf nördlich der L27 und der B2 bis zur Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

    —

    Gemeinde Pinnow nördlich und westlich der B2,

    —

    Landkreis Oder-Spree:

    —

    Gemeinde Storkow (Mark),

    —

    Gemeinde Spreenhagen mit den Gemarkungen Braunsdorf, Markgrafpieske, Lebbin und Spreenhagen,

    —

    Gemeinde Grünheide (Mark) mit den Gemarkungen Kagel, Kienbaum und Hangelsberg,

    —

    Gemeinde Fürstenwalde westlich der B 168 und nördlich der L 36,

    —

    Gemeinde Rauen,

    —

    Gemeinde Wendisch Rietz bis zur östlichen Uferzone des Scharmützelsees und von der südlichen Spitze des Scharmützelsees südlich der B246,

    —

    Gemeinde Reichenwalde,

    —

    Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Petersdorf und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow westlich der östlichen Uferzone des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze westlich der L35,

    —

    Gemeinde Tauche mit der Gemarkung Werder,

    —

    Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Jänickendorf, Schönfelde, Beerfelde, Gölsdorf, Buchholz, Tempelberg und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf westlich der L36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande nördlich der L36,

    —

    Landkreis Spree-Neiße:

    —

    Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Turnow,

    —

    Gemeinde Drachhausen,

    —

    Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

    —

    Gemeinde Drehnow,

    —

    Gemeinde Teichland mit den Gemarkungen Maust und Neuendorf,

    —

    Gemeinde Guhrow,

    —

    Gemeinde Werben,

    —

    Gemeinde Dissen-Striesow,

    —

    Gemeinde Briesen,

    —

    Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Klein Gaglow, Hähnchen, Kolkwitz, Glinzig und Krieschow nördl. der BAB 15, Gulben, Papitz, Babow, Eichow, Limberg und Milkersdorf,

    —

    Gemeinde Burg (Spreewald)

    —

    Kreisfreie Stadt Cottbus außer den Gemarkungen Kahren, Gallinchen, Groß Gaglow und der Gemarkung Kiekebusch südlich der BAB,

    —

    Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

    —

    Gemeinde Lauchhammer,

    —

    Gemeinde Schwarzheide,

    —

    Gemeinde Schipkau,

    —

    Gemeinde Senftenberg mit den Gemarkungen Brieske, Niemtsch, Senftenberg und Reppist,

    —

    die Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Biehlen,

    —

    Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Wormlage, Saalhausen, Barzig, Freienhufen, Großräschen,

    —

    Gemeinde Vetschau/Spreewald mit den Gemarkungen: Naundorf, Fleißdorf, Suschow, Stradow, Göritz, Koßwig, Vetschau, Repten, Tornitz, Missen und Orgosen,

    —

    Gemeinde Calau mit den Gemarkungen: Kalkwitz, Mlode, Saßleben, Reuden, Bolschwitz, Säritz, Calau, Kemmen, Werchow und Gollmitz,

    —

    Gemeinde Luckaitztal,

    —

    Gemeinde Bronkow,

    —

    Gemeinde Altdöbern mit der Gemarkung Altdöbern westlich der Bahnlinie,

    —

    Gemeinde Tettau,

    —

    Landkreis Elbe-Elster:

    —

    Gemeinde Großthiemig,

    —

    Gemeinde Hirschfeld,

    —

    Gemeinde Gröden,

    —

    Gemeinde Schraden,

    —

    Gemeinde Merzdorf,

    —

    Gemeinde Röderland mit der Gemarkung Wainsdorf, Prösen, Stolzenhain a.d. Röder,

    —

    Gemeinde Plessa mit der Gemarkung Plessa,

    —

    Landkreis Prignitz:

    —

    Gemeinde Groß Pankow mit den Gemarkungen Baek, Tangendorf, Tacken, Hohenvier, Strigleben, Steinberg und Gulow,

    —

    Gemeinde Perleberg mit der Gemarkung Schönfeld,

    —

    Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Postlin, Strehlen, Blüthen, Klockow, Premslin, Glövzin, Waterloo, Karstädt, Dargardt, Garlin und die Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin westlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

    —

    Gemeinde Gülitz-Reetz,

    —

    Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Lockstädt, Mansfeld und Laaske,

    —

    Gemeinde Triglitz,

    —

    Gemeinde Marienfließ mit der Gemarkung Frehne,

    —

    Gemeinde Kümmernitztal mit der Gemarkungen Buckow, Preddöhl und Grabow,

    —

    Gemeinde Gerdshagen mit der Gemarkung Gerdshagen,

    —

    Gemeinde Meyenburg,

    —

    Gemeinde Pritzwalk mit der Gemarkung Steffenshagen,

     

    Bundesland Sachsen:

    —

    Stadt Dresden:

    —

    Stadtgebiet, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

    —

    Landkreis Meißen:

    —

    Gemeinde Diera-Zehren, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

    —

    Gemeinde Glaubitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

    —

    Gemeinde Hirschstein,

    —

    Gemeinde Käbschütztal,

    —

    Gemeinde Klipphausen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

    —

    Gemeinde Niederau, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

    —

    Gemeinde Nünchritz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

    —

    Gemeinde Röderaue, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

    —

    Gemeinde Stadt Gröditz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

    —

    Gemeinde Stadt Lommatzsch,

    —

    Gemeinde Stadt Meißen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

    —

    Gemeinde Stadt Nossen,

    —

    Gemeinde Stadt Riesa,

    —

    Gemeinde Stadt Strehla,

    —

    Gemeinde Stauchitz,

    —

    Gemeinde Wülknitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

    —

    Gemeinde Zeithain,

    —

    Landkreis Mittelsachsen:

    —

    Gemeinde Großweitzschen mit den Ortsteilen Döschütz, Gadewitz, Niederranschütz, Redemitz,

    —

    Gemeinde Ostrau mit den Ortsteilen Auerschütz, Beutig, Binnewitz, Clanzschwitz, Delmschütz, Döhlen, Jahna, Kattnitz, Kiebitz, Merschütz, Münchhof, Niederlützschera, Noschkowitz, Oberlützschera, Obersteina, Ostrau, Pulsitz, Rittmitz, Schlagwitz, Schmorren, Schrebitz, Sömnitz, Trebanitz, Zschochau,

    —

    Gemeinde Reinsberg,

    —

    Gemeinde Stadt Döbeln mit den Ortsteilen Beicha, Bormitz, Choren, Döbeln, Dreißig, Geleitshäuser, Gertitzsch, Gödelitz, Großsteinbach, Juchhöh, Kleinmockritz, Leschen, Lüttewitz, Maltitz, Markritz, Meila, Mochau, Nelkanitz, Oberranschütz, Petersberg, Präbschütz, Prüfern, Schallhausen, Schweimnitz, Simselwitz, Theeschütz, Zschackwitz, Zschäschütz,

    —

    Gemeinde Stadt Großschirma mit den Ortsteilen Obergruna, Siebenlehn,

    —

    Gemeinde Stadt Roßwein mit den Ortsteilen Gleisberg, Haßlau, Klinge, Naußlitz, Neuseifersdorf, Niederforst, Ossig, Roßwein, Seifersdorf, Wettersdorf, Wetterwitz,

    —

    Gemeinde Striegistal mit den Ortsteilen Gersdorf, Kummersheim, Marbach,

    —

    Gemeinde Zschaitz-Ottewig,

    —

    Landkreis Nordsachsen:

    —

    Gemeinde Arzberg mit den Ortsteilen Stehla, Tauschwitz,

    —

    Gemeinde Cavertitz mit den Ortsteilen Außig, Cavertitz, Klingenhain, Schirmenitz, Treptitz,

    —

    Gemeinde Liebschützberg mit den Ortsteilen Borna, Bornitz, Clanzschwitz, Ganzig, Kleinragewitz, Laas, Leckwitz, Liebschütz, Sahlassan, Schönnewitz, Terpitz östlich der Querung am Käferberg, Wadewitz, Zaußwitz,

    —

    Gemeinde Naundorf mit den Ortsteilen Casabra, Gastewitz, Haage, Hof, Hohenwussen, Kreina, Nasenberg, Raitzen, Reppen, Salbitz, Stennschütz, Zeicha,

    —

    Gemeinde Stadt Belgern-Schildau mit den Ortsteilen Ammelgoßwitz, Dröschkau, Liebersee östlich der B182, Oelzschau, Seydewitz, Staritz, Wohlau,

    —

    Gemeinde Stadt Mügeln mit den Ortsteilen Mahris, Schweta südlich der K8908, Zschannewitz,

    —

    Gemeinde Stadt Oschatz mit den Ortsteilen Lonnewitz östlich des Sandbaches und nördlich der B6, Oschatz östlich des Schmorkauer Wegs und nördlich der S28, Rechau, Schmorkau, Zöschau,

    —

    Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

    —

    Gemeinde Bannewitz,

    —

    Gemeinde Dürrröhrsdorf-Dittersbach,

    —

    Gemeinde Kreischa,

    —

    Gemeinde Lohmen,

    —

    Gemeinde Müglitztal,

    —

    Gemeinde Stadt Dohna,

    —

    Gemeinde Stadt Freital,

    —

    Gemeinde Stadt Heidenau,

    —

    Gemeinde Stadt Hohnstein,

    —

    Gemeinde Stadt Neustadt i. Sa.,

    —

    Gemeinde Stadt Pirna,

    —

    Gemeinde Stadt Rabenau mit den Ortsteilen Lübau, Obernaundorf, Oelsa, Rabenau und Spechtritz,

    —

    Gemeinde Stadt Stolpen,

    —

    Gemeinde Stadt Tharandt mit den Ortsteilen Fördergersdorf, Großopitz, Kurort Hartha, Pohrsdorf und Spechtshausen,

    —

    Gemeinde Stadt Wilsdruff, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

     

    Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

    —

    Landkreis Vorpommern Greifswald

    —

    Gemeinde Penkun,

    —

    Gemeinde Nadrensee,

    —

    Gemeinde Krackow,

    —

    Gemeinde Glasow,

    —

    Gemeinde Grambow,

    —

    Landkreis Ludwigslust-Parchim:

    —

    Gemeinde Barkhagen mit den Ortsteilen und Ortslagen: Altenlinden, Kolonie Lalchow, Plauerhagen, Zarchlin, Barkow-Ausbau, Barkow,

    —

    Gemeinde Blievenstorf mit dem Ortsteil: Blievenstorf,

    —

    Gemeinde Brenz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Brenz, Alt Brenz,

    —

    Gemeinde Domsühl mit den Ortsteilen und Ortslagen: Severin, Bergrade Hof, Bergrade Dorf, Zieslübbe, Alt Dammerow, Schlieven, Domsühl, Domsühl-Ausbau, Neu Schlieven,

    —

    Gemeinde Gallin-Kuppentin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kuppentin, Kuppentin-Ausbau, Daschow, Zahren, Gallin, Penzlin,

    —

    Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dresenow, Dresenower Mühle, Twietfort, Ganzlin, Tönchow, Wendisch Priborn, Liebhof, Gnevsdorf,

    —

    Gemeinde Granzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lindenbeck, Greven, Beckendorf, Bahlenrade, Granzin,

    —

    Gemeinde Grabow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Fresenbrügge, Grabow, Griemoor, Heidehof, Kaltehof, Winkelmoor,

    —

    Gemeinde Groß Laasch mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Laasch,

    —

    Gemeinde Kremmin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Beckentin, Kremmin,

    —

    Gemeinde Kritzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Schlemmin, Kritzow,

    —

    Gemeinde Lewitzrand mit dem Ortsteil und Ortslage: Matzlow-Garwitz (teilweise),

    —

    Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bobzin, Broock, Broock Ausbau, Hof Gischow, Lübz, Lutheran, Lutheran Ausbau, Riederfelde, Ruthen, Wessentin, Wessentin Ausbau,

    —

    Gemeinde Neustadt-Glewe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Hohes Feld, Kiez, Klein Laasch, Liebs Siedlung, Neustadt-Glewe, Tuckhude, Wabel,

    —

    Gemeinde Obere Warnow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Grebbin und Wozinkel, Gemarkung Kossebade teilweise, Gemarkung Herzberg mit dem Waldgebiet Bahlenholz bis an die östliche Gemeindegrenze, Gemarkung Woeten unmittelbar östlich und westlich der L16,

    —

    Gemeinde Parchim mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dargelütz, Neuhof, Kiekindemark, Neu Klockow, Möderitz, Malchow, Damm, Parchim, Voigtsdorf, Neu Matzlow,

    —

    Gemeinde Passow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Unterbrüz, Brüz, Welzin, Neu Brüz, Weisin, Charlottenhof, Passow,

    —

    Gemeinde Plau am See mit den Ortsteilen und Ortslagen: Reppentin, Gaarz, Silbermühle, Appelburg, Seelust, Plau-Am See, Plötzenhöhe, Klebe, Lalchow, Quetzin, Heidekrug,

    —

    Gemeinde Rom mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lancken, Stralendorf, Rom, Darze, Paarsch,

    —

    Gemeinde Spornitz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dütschow, Primark, Steinbeck, Spornitz,

    —

    Gemeinde Werder mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Benthen, Benthen, Tannenhof, Werder.

    2.   Eesti

    Järgmine I taseme piirangutsoon Eestis:

    —

    Hiiu maakond.

    3.   Kreeka

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

    —

    in the regional unit of Drama:

    —

    the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

    —

    the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

    —

    the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

    —

    the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

    —

    in the regional unit of Xanthi:

    —

    the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

    —

    the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

    —

    the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

    —

    in the regional unit of Rodopi:

    —

    the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

    —

    the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

    —

    the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

    —

    the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

    —

    in the regional unit of Evros:

    —

    the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

    —

    the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

    —

    the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

    —

    in the regional unit of Serres:

    —

    the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

    —

    the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

    —

    the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

    4.   Läti

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

    —

    Dienvidkurzemes novada, Grobiņas pagasts, Nīcas pagasta daļa uz ziemeļiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Otaņķu pagasts, Grobiņas pilsēta,

    —

    Ropažu novada Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes.

    5.   Leedu

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

    —

    Kalvarijos savivaldybė,

    —

    Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

    —

    Marijampolės savivaldybė išskyrus Šumskų ir Sasnavos seniūnijos,

    —

    Palangos miesto savivaldybė,

    —

    Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Pajevonio, Virbalio, Vištyčio seniūnijos.

    6.   Ungari

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

    —

    Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

    —

    Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950,

    —

    406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

    7.   Poola

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

     

    w województwie kujawsko - pomorskim:

    —

    powiat rypiński,

    —

    powiat brodnicki,

    —

    powiat grudziądzki,

    —

    powiat miejski Grudziądz,

    —

    powiat wąbrzeski,

     

    w województwie warmińsko-mazurskim:

    —

    gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

     

    w województwie podlaskim:

    —

    gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

    —

    gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

    —

    gminy Szumowo, Zambrów z miastem Zambrów i część gminy Kołaki Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

    —

    gminy Grabowo, Kolno i miasto Kolno, Turośl w powiecie kolneńskim,

     

    w województwie mazowieckim:

    —

    powiat ostrołęcki,

    —

    powiat miejski Ostrołęka,

    —

    gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Bulkowo, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno, Staroźreby i Stara Biała w powiecie płockim,

    —

    powiat miejski Płock,

    —

    powiat ciechanowski,

    —

    gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Joniec, Nowe Miasto, Płońsk i miasto Płońsk, Raciąż i miasto Raciąż, Sochocin w powiecie płońskim,

    —

    powiat sierpecki,

    —

    gmina Bieżuń, Lutocin, Siemiątkowo i Żuromin w powiecie żuromińskim,

    —

    część powiatu ostrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    gminy Dzieżgowo, Lipowiec Kościelny, Mława, Radzanów, Strzegowo, Stupsk, Szreńsk, Szydłowo, Wiśniewo w powiecie mławskim,

    —

    powiat przasnyski,

    —

    powiat makowski,

    —

    powiat pułtuski,

    —

    część powiatu wyszkowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    część powiatu węgrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    część powiatu wołomińskiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    gminy Mokobody i Suchożebry w powiecie siedleckim,

    —

    gminy Dobre, Jakubów, Kałuszyn, Stanisławów w powiecie mińskim,

    —

    gminy Bielany i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

    —

    powiat gostyniński,

     

    w województwie podkarpackim:

    —

    gmina Krempna w powiecie jasielskim,

    —

    część powiatu ropczycko – sędziszowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

    —

    gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Przemyśl, część gminy Orły położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

    —

    powiat miejski Przemyśl,

    —

    gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy Zarzecze położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

    —

    powiat łańcucki,

    —

    gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski, część gminy Świlcza położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

    —

    gmina Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

    —

    część powiatu dębickiego niewymieniona w części II załącznika I,

     

    w województwie świętokrzyskim:

    —

    gminy Nowy Korczyn, Solec–Zdrój, Wiślica, Stopnica, Tuczępy, Busko Zdrój w powiecie buskim,

    —

    powiat kazimierski,

    —

    powiat skarżyski,

    —

    część powiatu opatowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    część powiatu sandomierskiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    gminy Bogoria, Osiek, Staszów i część gminy Rytwiany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 764, część gminy Szydłów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 756 w powiecie staszowskim,

    —

    gminy Pawłów, Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

    —

    powiat ostrowiecki,

    —

    gminy Fałków, Ruda Maleniecka, Radoszyce, Smyków, Słupia Konecka, część gminy Końskie położona na zachód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na południe od linii kolejowej w powiecie koneckim,

    —

    gminy Bodzentyn, Bieliny, Łagów, Morawica, Nowa Słupia, część gminy Raków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 756 i 764, część gminy Chęciny położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 762, część gminy Górno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy łączącą miejscowości Leszczyna – Cedzyna oraz na południe od linii wyznaczonej przez ul. Kielecką w miejscowości Cedzyna biegnącą do wschodniej granicy gminy, część gminy Daleszyce położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 764 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Daleszyce – Słopiec – Borków, dalej na północ od linii wyznaczonej przez tę drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 764 do przecięcia z linią rzeki Belnianka, następnie na północ od linii wyznaczonej przez rzeki Belnianka i Czarna Nida biegnącej do zachodniej granicy gminy w powiecie kieleckim,

    —

    gminy Działoszyce, Michałów, Pińczów, Złota w powiecie pińczowskim,

    —

    gminy Imielno, Jędrzejów, Nagłowice, Sędziszów, Słupia, Sobków, Wodzisław w powiecie jędrzejowskim,

    —

    gminy Moskorzew, Radków, Secemin, część gminy Włoszczowa położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Konieczno i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Konieczno – Rogienice – Dąbie – Podłazie, część gminy Kluczewsko położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Krogulec – Nowiny - Komorniki do przecięcia z linią rzeki Czarna, następnie na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Czarna biegnącą do przecięcia z linią wyznaczoną przez drogę nr 742 i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od przecięcia z linią rzeki Czarna do południowej granicy gminy w powiecie włoszczowskim,

     

    w województwie łódzkim:

    —

    gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

    —

    gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

    —

    gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

    —

    powiat miejski Skierniewice,

    —

    gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

    —

    gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki, Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

     

    gmina Przedbórz w powiecie radomszczańskim, w województwie pomorskim:

    —

    gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

    —

    gminy Lichnowy, Miłoradz, Malbork z miastem Malbork, część gminy Nowy Staw położna na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

    —

    gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

    —

    powiat gdański,

    —

    Miasto Gdańsk,

    —

    powiat tczewski,

    —

    powiat kwidzyński,

     

    w województwie lubuskim:

    —

    gmina Lubiszyn w powiecie gorzowskim,

    —

    gmina Dobiegniew w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

     

    w województwie dolnośląskim:

    —

    gminy Dziadowa Kłoda, Międzybórz, Syców, Twardogóra, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

    —

    gminy Jordanów Śląski, Kobierzyce, Mietków, Sobótka, część gminy Żórawina położona na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

    —

    część gminy Domaniów położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

    —

    gmina Wiązów w powiecie strzelińskim,

    —

    część powiatu średzkiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    miasto Świeradów - Zdrój w powiecie lubańskim,

    —

    gminy Pielgrzymka, miasto Złotoryja, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

    —

    gmina Mirsk w powiecie lwóweckim,

    —

    gminy Janowice Wielkie, Mysłakowice, Stara Kamienica w powiecie karkonoskim,

    —

    część powiatu miejskiego Jelenia Góra położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 366,

    —

    gminy Bolków, Męcinka, Mściwojów, Paszowice, miasto Jawor w powiecie jaworskim,

    —

    gminy Dobromierz, Jaworzyna Śląska, Marcinowice, Strzegom, Żarów w powiecie świdnickim,

    —

    gminy Dzierżoniów, Pieszyce, miasto Bielawa, miasto Dzierżoniów w powiecie dzierżoniowskim,

    —

    gminy Głuszyca, Mieroszów w powiecie wałbrzyskim,

    —

    gmina Nowa Ruda i miasto Nowa Ruda w powiecie kłodzkim,

    —

    gminy Kamienna Góra, Marciszów i miasto Kamienna Góra w powiecie kamiennogórskim,

     

    w województwie wielkopolskim:

    —

    gminy Koźmin Wielkopolski, Rozdrażew, miasto Sulmierzyce, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

    —

    gminy Brodnica, część gminy Dolsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a nastęnie na wschód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogąnr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położóna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na wschód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na wschód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

    —

    gminy Borek Wielkopolski, Piaski, Pogorzela, w powiecie gostyńskim,

    —

    gmina Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

    —

    gmina Czempiń w powiecie kościańskim,

    —

    gminy Kleszczewo, Kostrzyn, Kórnik, Pobiedziska, Mosina, miasto Puszczykowo, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na południe od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

    —

    gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

    —

    powiat czarnkowsko-trzcianecki,

    —

    część gminy Wronki położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

    —

    gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

    —

    gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

    —

    powiat pleszewski,

    —

    gmina Zagórów w powiecie słupeckim,

    —

    gmina Pyzdry w powiecie wrzesińskim,

    —

    gminy Kotlin, Żerków i część gminy Jarocin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr S11 i 15 w powiecie jarocińskim,

    —

    powiat ostrowski,

    —

    powiat miejski Kalisz,

    —

    powiat kaliski,

    —

    powiat turecki,

    —

    gminy Rzgów, Grodziec, Krzymów, Stare Miasto, Rychwał w powiecie konińskim,

    —

    powiat kępiński,

    —

    powiat ostrzeszowski,

     

    w województwie opolskim:

    —

    gminy Domaszowice, Pokój, część gminy Namysłów położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie namysłowskim,

    —

    gminy Wołczyn, Kluczbork, Byczyna w powiecie kluczborskim,

    —

    gminy Praszka, Gorzów Śląski część gminy Rudniki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 43 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 43 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 42 w powiecie oleskim,

    —

    gmina Grodkóww powiecie brzeskim,

    —

    gminy Komprachcice, Łubniany, Murów, Niemodlin, Tułowice w powiecie opolskim,

    —

    powiat miejski Opole,

     

    w województwie zachodniopomorskim:

    —

    gminy Nowogródek Pomorski, Barlinek, Myślibórz, część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

    —

    gmina Stare Czarnowo w powiecie gryfińskim,

    —

    gmina Bielice, Kozielice, Pyrzyce w powiecie pyrzyckim,

    —

    gminy Bierzwnik, Krzęcin, Pełczyce w powiecie choszczeńskim,

    —

    część powiatu miejskiego Szczecin położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Odra Zachodnia biegnącą od północnej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 10, następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 10 biegnącą od przecięcia z linią wyznaczoną przez rzekę Odra Zachodnia do wschodniej granicy gminy,

    —

    gminy Dobra (Szczecińska), Police w powiecie polickim,

     

    w województwie małopolskim:

    —

    powiat brzeski,

    —

    powiat gorlicki,

    —

    powiat proszowicki,

    —

    część powiatu nowosądeckiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    gminy Czorsztyn, Krościenko nad Dunajcem, Ochotnica Dolna w powiecie nowotarskim,

    —

    powiat miejski Nowy Sącz,

    —

    powiat tarnowski,

    —

    powiat miejski Tarnów,

    —

    część powiatu dąbrowskiego niewymieniona w części III załącznika I.

    8.   Slovakkia

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

    —

    in the district of Nové Zámky, Sikenička, Pavlová, Bíňa, Kamenín, Kamenný Most, Malá nad Hronom, Belá, Ľubá, Šarkan, Gbelce, Bruty, Mužla, Obid, Štúrovo, Nána, Kamenica nad Hronom, Chľaba, Leľa, Bajtava, Salka, Malé Kosihy,

    —

    in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky,

    —

    in the district of Levice, the municipalities of Keť, Čata, Pohronský Ruskov, Hronovce, Želiezovce, Zalaba, Malé Ludince, Šalov, Sikenica, Pastovce, Bielovce, Ipeľský Sokolec, Lontov, Kubáňovo, Sazdice, Demandice, Dolné Semerovce, Vyškovce nad Ipľom, Preseľany nad Ipľom, Hrkovce, Tupá, Horné Semerovce, Hokovce, Slatina, Horné Turovce, Veľké Turovce, Šahy, Tešmak, Plášťovce, Ipeľské Uľany, Bátovce, Pečenice, Jabloňovce, Bohunice, Pukanec, Uhliská,

    —

    in the district of Krupina, the municipalities of Dudince, Terany, Hontianske Moravce, Sudince, Súdovce, Lišov,

    —

    the whole district of Ružomberok,

    —

    in the region of Turčianske Teplice, municipalties of Turček, Horná Štubňa, Čremošné, Háj, Rakša, Mošovce,

    —

    in the district of Martin, municipalties of Blatnica, Folkušová, Necpaly,

    —

    in the district of Dolný Kubín, the municipalities of Kraľovany, Žaškov, Jasenová, Vyšný Kubín, Oravská Poruba, Leštiny, Osádka, Malatiná, Chlebnice, Krivá,

    —

    in the district of Tvrdošín, the municipalities of Oravský Biely Potok, Habovka, Zuberec,

    —

    in the district of Žarnovica, the municipalities of Rudno nad Hronom, Voznica, Hodruša-Hámre,

    —

    the whole district of Žiar nad Hronom, except municipalities included in zone II.

    9.   Itaalia

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Itaalias:

     

    Piedmont Region:

    —

    in the province of Alessandria, the municipalities of Casalnoceto, Oviglio, Tortona, Viguzzolo, Frugarolo, Bergamasco, Castellar Guidobono, Berzano Di Tortona, Cerreto Grue, Carbonara Scrivia, Casasco, Carentino, Frascaro, Paderna, Montegioco, Spineto Scrivia, Villaromagnano, Pozzolo Formigaro, Momperone, Merana, Monleale, Terzo, Borgoratto Alessandrino, Casal Cermelli, Montemarzino, Bistagno, Castellazzo Bormida, Bosco Marengo, Castelspina, Volpeglino, Alice Bel Colle, Gamalero, Volpedo, Pozzol Groppo, Sarezzano,

    —

    in the province of Asti, the municipalities of Olmo Gentile, Nizza Monferrato, Incisa Scapaccino, Roccaverano, Castel Boglione, Mombaruzzo, Maranzana, Castel Rocchero, Rocchetta Palafea, Castelletto Molina, Castelnuovo Belbo, Montabone, Quaranti, Fontanile, Calamandrana, Bruno, Sessame, Monastero Bormida, Bubbio, Cassinasco, Serole, Loazzolo, Cessole, Vesime, San Giorgio Scarampi,

    —

    in the province of Cuneo, the municipalities of Bergolo, Pezzolo Valle Uzzone, Cortemilia, Levice, Castelletto Uzzone, Perletto,

     

    Liguria Region:

    —

    in the province of Genova, the Municipalities of Rovegno, Rapallo, Portofino, Cicagna, Avegno, Montebruno, Santa Margherita Ligure, Favale Di Malvaro, Recco, Camogli, Moconesi, Tribogna, Fascia, Uscio, Gorreto, Fontanigorda, Neirone, Rondanina, Lorsica, Propata;

    —

    in the province of Savona, the municipalities of Cairo Montenotte, Quiliano, Dego, Altare, Piana Crixia, Giusvalla, Albissola Marina, Savona,

     

    Emilia-Romagna Region:

    —

    in the province of Piacenza, the municipalities of Ottone, Zerba,

     

    Lombardia Region:

    —

    in the province of Pavia, the municipalities of Rocca Susella, Montesegale, Menconico, Val Di Nizza, Bagnaria, Santa Margherita Di Staffora, Ponte Nizza, Brallo Di Pregola, Varzi, Godiasco, Cecima,

     

    Lazio Region:

    —

    in the province of Rome,

    North: the municipalities of Riano, Castelnuovo di Porto, Capena, Fiano Romano, Morlupo, Sacrofano, Magliano Romano, Formello, Campagnano di Roma, Anguillara;

    West: the municipality of Fiumicino;

    South: the municipality of Rome between the boundaries of the municipality of Fiumicino (West), the limits of Zone 3 (North), the Tiber river up to the intersection with the Grande Raccordo Anulare GRA Highway, the Grande Raccordo Anulare GRA Highway up to the intersection with A24 Highway, A24 Highway up to the intersection with Viale del Tecnopolo, viale del Tecnopolo up to the intersection with the boundaries of the municipality of Guidonia Montecelio;

    East: the municipalities of Guidonia Montecelio, Montelibretti, Palombara Sabina, Monterotondo, Mentana, Sant’Angelo Romano, Fonte Nuova.

    10.   Tšehhi Vabariik

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Tšehhi Vabariigis:

     

    Region of Liberec:

    —

    in the district of Liberec, the municipalities of Hrádek nad Nisou, Oldřichov v Hájích, Grabštejn, Václavice u Hrádku nad Nisou, Horní Vítkov, Dolní Vítkov, Bílý Kostel nad Nisou, Dolní Chrastava, Horní Chrastava, Chrastava I, Nová Ves u Chrastavy, Mlýnice, Albrechtice u Frýdlantu, Kristiánov, Heřmanice u Frýdlantu, Dětřichov u Frýdlantu, Mníšek u Liberce, Oldřichov na Hranicích, Machnín, Svárov u Liberce, Desná I, Krásná Studánka, Stráž nad Nisou, Fojtka, Radčice u Krásné Studánky, Kateřinky u Liberce, Staré Pavlovice, Nové Pavlovice, Růžodol I, Františkov u Liberce, Liberec, Ruprechtice, Rudolfov, Horní Růžodol, Rochlice u Liberce, Starý Harcov, Vratislavice nad Nisou, Kunratice u Liberce, Proseč nad Nisou, Lukášov, Rýnovice, Jablonec nad Nisou, Jablonecké Paseky, Jindřichov nad Nisou, Mšeno nad Nisou, Lučany nad Nisou, Smržovka, Tanvald, Jiřetín pod Bukovou, Dolní Maxov, Antonínov, Horní Maxov, Karlov u Josefova Dolu, Loučná nad Nisou, Hraničná nad Nisou, Janov nad Nisou, Bedřichov u Jablonce nad Nisou, Josefův Důl u Jablonce nad Nisou, Albrechtice v Jizerských horách, Desná III, Polubný, Harrachov, Jizerka, Hejnice, Bílý Potok pod Smrkem.

    II OSA

    1.   Bulgaaria

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

    —

    the whole region of Haskovo,

    —

    the whole region of Yambol,

    —

    the whole region of Stara Zagora,

    —

    the whole region of Pernik,

    —

    the whole region of Kyustendil,

    —

    the whole region of Plovdiv, excluding the areas in Part III,

    —

    the whole region of Pazardzhik, excluding the areas in Part III,

    —

    the whole region of Smolyan,

    —

    the whole region of Dobrich,

    —

    the whole region of Sofia city,

    —

    the whole region of Sofia Province,

    —

    the whole region of Blagoevgrad excluding the areas in Part III,

    —

    the whole region of Razgrad,

    —

    the whole region of Kardzhali,

    —

    the whole region of Burgas,

    —

    the whole region of Varna excluding the areas in Part III,

    —

    the whole region of Silistra,

    —

    the whole region of Ruse,

    —

    the whole region of Veliko Tarnovo,

    —

    the whole region of Pleven,

    —

    the whole region of Targovishte,

    —

    the whole region of Shumen,

    —

    the whole region of Sliven,

    —

    the whole region of Vidin,

    —

    the whole region of Gabrovo,

    —

    the whole region of Lovech,

    —

    the whole region of Montana,

    —

    the whole region of Vratza.

    2.   Saksamaa

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

     

    Bundesland Brandenburg:

    —

    Landkreis Oder-Spree:

    —

    Gemeinde Grunow-Dammendorf,

    —

    Gemeinde Mixdorf

    —

    Gemeinde Schlaubetal,

    —

    Gemeinde Neuzelle,

    —

    Gemeinde Neißemünde,

    —

    Gemeinde Lawitz,

    —

    Gemeinde Eisenhüttenstadt,

    —

    Gemeinde Vogelsang,

    —

    Gemeinde Ziltendorf,

    —

    Gemeinde Wiesenau,

    —

    Gemeinde Friedland,

    —

    Gemeinde Siehdichum,

    —

    Gemeinde Müllrose,

    —

    Gemeinde Briesen,

    —

    Gemeinde Jacobsdorf

    —

    Gemeinde Groß Lindow,

    —

    Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

    —

    Gemeinde Ragow-Merz,

    —

    Gemeinde Beeskow,

    —

    Gemeinde Rietz-Neuendorf,

    —

    Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide, Lindenberg, Falkenberg (T), Görsdorf (B), Wulfersdorf, Giesensdorf, Briescht, Kossenblatt und Tauche,

    —

    Gemeinde Langewahl,

    —

    Gemeinde Berkenbrück,

    —

    Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Arensdorf und Demitz und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf östlich der L 36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande südlich der L36,

    —

    Gemeinde Fürstenwalde östlich der B 168 und südlich der L36,

    —

    Gemeinde Diensdorf-Radlow,

    —

    Gemeinde Wendisch Rietz östlich des Scharmützelsees und nördlich der B 246,

    —

    Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Neu Golm und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow östlich des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze östlich der L35,

    —

    Landkreis Dahme-Spreewald:

    —

    Gemeinde Jamlitz,

    —

    Gemeinde Lieberose,

    —

    Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

    —

    Landkreis Spree-Neiße:

    —

    Gemeinde Schenkendöbern,

    —

    Gemeinde Guben,

    —

    Gemeinde Jänschwalde,

    —

    Gemeinde Tauer,

    —

    Gemeinde Peitz,

    —

    Gemeinde Kolkwitz mit den Gemarkungen Klein Gaglow, Hähnchen, Kolkwitz, Glinzig und Krieschow südlich der BAB 15,

    —

    Gemeinde Turnow-Preilack mit der Gemarkung Preilack,

    —

    Gemeinde Teichland mit der Gemarkung Bärenbrück,

    —

    Gemeinde Heinersbrück,

    —

    Gemeinde Forst,

    —

    Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf,

    —

    Gemeinde Neiße-Malxetal,

    —

    Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

    —

    Gemeinde Tschernitz,

    —

    Gemeinde Döbern,

    —

    Gemeinde Felixsee,

    —

    Gemeinde Wiesengrund,

    —

    Gemeinde Spremberg,

    —

    Gemeinde Welzow,

    —

    Gemeinde Neuhausen/Spree,

    —

    Gemeinde Drebkau,

    —

    Kreisfreie Stadt Cottbus mit den Gemarkungen Kahren, Gallinchen, Groß Gaglow und der Gemarkung Kiekebusch südlich der BAB 15,

    —

    Landkreis Märkisch-Oderland:

    —

    Gemeinde Bleyen-Genschmar,

    —

    Gemeinde Neuhardenberg

    —

    Gemeinde Golzow,

    —

    Gemeinde Küstriner Vorland,

    —

    Gemeinde Alt Tucheband,

    —

    Gemeinde Reitwein,

    —

    Gemeinde Podelzig,

    —

    Gemeinde Gusow-Platkow,

    —

    Gemeinde Seelow,

    —

    Gemeinde Vierlinden,

    —

    Gemeinde Lindendorf,

    —

    Gemeinde Fichtenhöhe,

    —

    Gemeinde Lietzen,

    —

    Gemeinde Falkenhagen (Mark),

    —

    Gemeinde Zeschdorf,

    —

    Gemeinde Treplin,

    —

    Gemeinde Lebus,

    —

    Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Jahnsfelde, Trebnitz, Obersdorf, Münchehofe und Hermersdorf,

    —

    Gemeinde Märkische Höhe mit der Gemarkung Ringenwalde,

    —

    Gemeinde Bliesdorf mit der Gemarkung Metzdorf und Gemeinde Bliesdorf – östlich der B167 bis östlicher Teil, begrenzt aus Richtung Gemarkungsgrenze Neutrebbin südlich der Bahnlinie bis Straße „Sophienhof“ dieser westlich folgend bis „Ruesterchegraben“ weiter entlang Feldweg an den Windrädern Richtung „Herrnhof“, weiter entlang „Letschiner Hauptgraben“ nord-östlich bis Gemarkungsgrenze Alttrebbin und Kunersdorf – östlich der B167,

    —

    Gemeinde Bad Freienwalde mit den Gemarkungen Altglietzen, Altranft, Bad Freienwalde, Bralitz, Hohenwutzen, Schiffmühle, Hohensaaten und Neuenhagen,

    —

    Gemeinde Falkenberg mit der Gemarkung Falkenberg östlich der L35,

    —

    Gemeinde Oderaue,

    —

    Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Altwriezen, Jäckelsbruch, Neugaul, Beauregard, Eichwerder, Rathsdorf – östlich der B167 und Wriezen – östlich der B167,

    —

    Gemeinde Neulewin,

    —

    Gemeinde Neutrebbin,

    —

    Gemeinde Letschin,

    —

    Gemeinde Zechin,

    —

    Landkreis Barnim:

    —

    Gemeinde Lunow-Stolzenhagen,

    —

    Gemeinde Parsteinsee,

    —

    Gemeinde Oderberg,

    —

    Gemeinde Liepe,

    —

    Gemeinde Hohenfinow (nördlich der B167),

    —

    Gemeinde Niederfinow,

    —

    Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit den Gemarkungen Eberswalde nördlich der B167 und östlich der L200, Sommerfelde und Tornow nördlich der B167,

    —

    Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Brodowin, Chorin östlich der L200, Serwest, Neuehütte, Sandkrug östlich der L200,

    —

    Gemeinde Ziethen mit der Gemarkung Klein Ziethen östlich der Serwester Dorfstraße und östlich der B198,

    —

    Landkreis Uckermark:

    —

    Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Crussow, Stolpe, Gellmersdorf, Neukünkendorf, Bölkendorf, Herzsprung, Schmargendorf und den Gemarkungen Angermünde südlich und südöstlich der B2 und Dobberzin südlich der B2,

    —

    Gemeinde Schwedt mit den Gemarkungen Criewen, Zützen, Schwedt, Stendell, Kummerow, Kunow, Vierraden, Blumenhagen, Oderbruchwiesen, Enkelsee, Gatow, Hohenfelde, Schöneberg, Flemsdorf und der Gemarkung Felchow östlich der B2,

    —

    Gemeinde Pinnow südlich und östlich der B2,

    —

    Gemeinde Berkholz-Meyenburg,

    —

    Gemeinde Mark Landin mit der Gemarkung Landin südlich der B2,

    —

    Gemeinde Casekow mit der Gemarkung Woltersdorf und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow östlich der L272 und südlich der L27,

    —

    Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Groß Pinnow und der Gemarkung Hohenselchow südlich der L27,

    —

    Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Friedrichsthal und den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf südlich der L27 und der B2 bis Kastanienallee, dort links abbiegend dem Schülerweg folgend bis Höhe Bahnhof, von hier in östlicher Richtung den Salveybach kreuzend bis zum Tantower Weg, diesen in nördlicher Richtung bis zu Stettiner Straße, diese weiter folgend bis zur B2, dieser in nördlicher Richtung folgend,

    —

    Gemeinde Mescherin mit der Gemarkung Mescherin, der Gemarkung Neurochlitz östlich der B2 und der Gemarkung Rosow nördlich der K 7311,

    —

    Gemeinde Passow mit der Gemarkung Jamikow,

    —

    Kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

    —

    Landkreis Prignitz:

    —

    Gemeinde Karstädt mit den Gemarkungen Neuhof und Kribbe und den Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow und Dallmin östlich der Bahnstrecke Berlin/Spandau-Hamburg/Altona,

    —

    Gemeinde Berge,

    —

    Gemeinde Pirow mit den Gemarkungen Hülsebeck, Pirow, Bresch und Burow,

    —

    Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Sagast, Nettelbeck, Porep, Lütkendorf, Putlitz, Weitgendorf und Telschow,

    —

    Gemeinde Marienfließ mit den Gemarkungen Jännersdorf, Stepenitz und Krempendorf,

    —

    Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

    —

    Gemeinde Vetschau mit den Gemarkungen Wüstenhain und Laasow,

    —

    Gemeinde Altdöbern mit den Gemarkungen Reddern, Ranzow, Pritzen, Altdöbern östlich der Bahnstrecke Altdöbern –Großräschen,

    —

    Gemeinde Großräschen mit den Gemarkungen Woschkow, Dörrwalde, Allmosen,

    —

    Gemeinde Neu-Seeland,

    —

    Gemeinde Neupetershain,

    —

    Gemeinde Senftenberg mit der Gemarkungen Peickwitz, Sedlitz, Kleinkoschen, Großkoschen und Hosena,

    —

    Gemeinde Hohenbocka,

    —

    Gemeinde Grünewald,

    —

    Gemeinde Hermsdorf,

    —

    Gemeinde Kroppen,

    —

    Gemeinde Ortrand,

    —

    Gemeinde Großkmehlen,

    —

    Gemeinde Lindenau,

    —

    Gemeinde Frauendorf,

    —

    Gemeinde Ruhland,

    —

    Gemeinde Guteborn

    —

    Gemeinde Schwarzbach mit der Gemarkung Schwarzbach,

     

    Bundesland Sachsen:

    —

    Landkreis Bautzen,

    —

    Stadt Dresden:

    —

    Stadtgebiet nördlich der BAB4 bis zum Verlauf westlich der Elbe, dann nördlich der B6,

    —

    Landkreis Görlitz,

    —

    Landkreis Meißen:

    —

    Gemeinde Diera-Zehren östlich der Elbe,

    —

    Gemeinde Ebersbach,

    —

    Gemeinde Glaubitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

    —

    Gemeinde Klipphausen östlich der S177,

    —

    Gemeinde Lampertswalde,

    —

    Gemeinde Moritzburg,

    —

    Gemeinde Niederau östlich der B101,

    —

    Gemeinde Nünchritz östlich der Elbe und südlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

    —

    Gemeinde Priestewitz,

    —

    Gemeinde Röderaue östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

    —

    Gemeinde Schönfeld,

    —

    Gemeinde Stadt Coswig,

    —

    Gemeinde Stadt Gröditz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

    —

    Gemeinde Stadt Großenhain,

    —

    Gemeinde Stadt Meißen östlich des Straßenverlaufs der S177 bis zur B6, dann B6 bis zur B101, ab der B101 Elbtalbrücke Richtung Norden östlich der Elbe,

    —

    Gemeinde Stadt Radebeul,

    —

    Gemeinde Stadt Radeburg,

    —

    Gemeinde Thiendorf,

    —

    Gemeinde Weinböhla,

    —

    Gemeinde Wülknitz östlich des Grödel-Elsterwerdaer-Floßkanals,

    —

    Landkreis Sächsische Schweiz-Osterzgebirge:

    —

    Gemeinde Stadt Wilsdruff nördlich der BAB4 zwischen den Abfahren Wilsdruff und Dreieck Dresden-West,

     

    Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

    —

    Landkreis Ludwigslust-Parchim:

    —

    Gemeinde Balow mit dem Ortsteil: Balow,

    —

    Gemeinde Brunow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bauerkuhl, Brunow (bei Ludwigslust), Klüß, Löcknitz (bei Parchim),

    —

    Gemeinde Dambeck mit dem Ortsteil und der Ortslage: Dambeck (bei Ludwigslust),

    —

    Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barackendorf, Hof Retzow, Klein Damerow, Retzow, Wangelin,

    —

    Gemeinde Gehlsbach mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Darß, Darß, Hof Karbow, Karbow, Karbow-Ausbau, Quaßlin, Quaßlin Hof, Quaßliner Mühle, Vietlübbe, Wahlstorf

    —

    Gemeinde Groß Godems mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Godems, Klein Godems,

    —

    Gemeinde Karrenzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Herzfeld, Karrenzin, Karrenzin-Ausbau, Neu Herzfeld, Repzin, Wulfsahl,

    —

    Gemeinde Kreien mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Kreien, Hof Kreien, Kolonie Kreien, Kreien, Wilsen,

    —

    Gemeinde Kritzow mit dem Ortsteil und der Ortslage: Benzin,

    —

    Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Burow, Gischow, Meyerberg,

    —

    Gemeinde Möllenbeck mit den Ortsteilen und Ortslagen: Carlshof, Horst, Menzendorf, Möllenbeck,

    —

    Gemeinde Muchow mit dem Ortsteil und Ortslage: Muchow,

    —

    Gemeinde Parchim mit dem Ortsteil und Ortslage: Slate,

    —

    Gemeinde Prislich mit den Ortsteilen und Ortslagen: Marienhof, Neese, Prislich, Werle,

    —

    Gemeinde Rom mit dem Ortsteil und Ortslage: Klein Niendorf,

    —

    Gemeinde Ruhner Berge mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dorf Poltnitz, Drenkow, Griebow, Jarchow, Leppin, Malow, Malower Mühle, Marnitz, Mentin, Mooster, Poitendorf, Poltnitz, Suckow, Tessenow, Zachow,

    —

    Gemeinde Siggelkow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Pankow, Klein Pankow, Neuburg, Redlin, Siggelkow,

    —

    Gemeinde Stolpe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barkow, Granzin, Stolpe Ausbau, Stolpe,

    —

    Gemeinde Ziegendorf mit den Ortsteilen und Ortslagen: Drefahl, Meierstorf, Neu Drefahl, Pampin, Platschow, Stresendorf, Ziegendorf,

    —

    Gemeinde Zierzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kolbow, Zierzow.

    3.   Eesti

    Järgmine II taseme piirangutsoon Eestis:

    —

    Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

    4.   Läti

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

    —

    Aizkraukles novads,

    —

    Alūksnes novads,

    —

    Augšdaugavas novads,

    —

    Ādažu novads,

    —

    Balvu novads,

    —

    Bauskas novads,

    —

    Cēsu novads,

    —

    Dienvidkurzemes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Durbes, Dunalkas, Tadaiķu, Vecpils, Bārtas, Sakas, Bunkas, Priekules, Gramzdas, Kalētu, Virgas, Dunikas, Vaiņodes, Gaviezes, Rucavas, Vērgales, Medzes pagasts, Nīcas pagasta daļa uz dienvidiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes, Durbes, Pāvilostas, Priekules pilsēta,

    —

    Dobeles novads,

    —

    Gulbenes novads,

    —

    Jelgavas novads,

    —

    Jēkabpils novads,

    —

    Krāslavas novads,

    —

    Kuldīgas novada Alsungas, Gudenieku, Kurmāles, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Ēdoles, Īvandes, Rumbas, Padures pagasts, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Kuldīgas pilsēta,

    —

    Ķekavas novads,

    —

    Limbažu novads,

    —

    Līvānu novads,

    —

    Ludzas novads,

    —

    Madonas novads,

    —

    Mārupes novads,

    —

    Ogres novads,

    —

    Olaines novads,

    —

    Preiļu novads,

    —

    Rēzeknes novads,

    —

    Ropažu novada Garkalnes, Ropažu pagasts, Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, Vangažu pilsēta,

    —

    Salaspils novads,

    —

    Saldus novads,

    —

    Saulkrastu novads,

    —

    Siguldas novads,

    —

    Smiltenes novads,

    —

    Talsu novads,

    —

    Tukuma novads,

    —

    Valkas novads,

    —

    Valmieras novads,

    —

    Varakļānu novads,

    —

    Ventspils novads,

    —

    Daugavpils valstspilsētas pašvaldība,

    —

    Jelgavas valstspilsētas pašvaldība,

    —

    Jūrmalas valstspilsētas pašvaldība,

    —

    Rēzeknes valstspilsētas pašvaldība.

    5.   Leedu

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

    —

    Alytaus miesto savivaldybė,

    —

    Alytaus rajono savivaldybė,

    —

    Anykščių rajono savivaldybė,

    —

    Akmenės rajono savivaldybė,

    —

    Birštono savivaldybė,

    —

    Biržų miesto savivaldybė,

    —

    Biržų rajono savivaldybė,

    —

    Druskininkų savivaldybė,

    —

    Elektrėnų savivaldybė,

    —

    Ignalinos rajono savivaldybė,

    —

    Jonavos rajono savivaldybė,

    —

    Joniškio rajono savivaldybė,

    —

    Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Juodaičių, Seredžiaus, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

    —

    Kaišiadorių rajono savivaldybė,

    —

    Kauno miesto savivaldybė,

    —

    Kauno rajono savivaldybė,

    —

    Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų Rūdos seniūnija, išskyrus vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183, Plutiškių seniūnija,

    —

    Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kražių, Liolių, Tytuvėnų, Tytuvėnų apylinkių, Pakražančio ir Vaiguvos seniūnijos,

    —

    Kėdainių rajono savivaldybė,

    —

    Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

    —

    Kupiškio rajono savivaldybė,

    —

    Kretingos rajono savivaldybė,

    —

    Lazdijų rajono savivaldybė,

    —

    Mažeikių rajono savivaldybė,

    —

    Molėtų rajono savivaldybė: Alantos, Balninkų, Čiulėnų, Inturkės, Joniškio, Luokesos, Mindūnų, Suginčių ir Videniškių seniūnijos,

    —

    Pagėgių savivaldybė,

    —

    Pakruojo rajono savivaldybė,

    —

    Panevėžio rajono savivaldybė,

    —

    Panevėžio miesto savivaldybė,

    —

    Pasvalio rajono savivaldybė,

    —

    Radviliškio rajono savivaldybė,

    —

    Rietavo savivaldybė,

    —

    Prienų rajono savivaldybė,

    —

    Plungės rajono savivaldybė,

    —

    Raseinių rajono savivaldybė,

    —

    Rokiškio rajono savivaldybė,

    —

    Skuodo rajono savivaldybė,

    —

    Šakių rajono savivaldybė: Kriūkų, Lekėčių ir Lukšių seniūnijos,

    —

    Šalčininkų rajono savivaldybė,

    —

    Šiaulių miesto savivaldybė,

    —

    Šiaulių rajono savivaldybė: Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kužių, Meškuičių, Raudėnų, Šakynos ir Šiaulių kaimiškosios seniūnijos,

    —

    Šilutės rajono savivaldybė,

    —

    Širvintų rajono savivaldybė: Čiobiškio, Gelvonų, Jauniūnų, Kernavės, Musninkų ir Širvintų seniūnijos,

    —

    Šilalės rajono savivaldybė,

    —

    Švenčionių rajono savivaldybė,

    —

    Tauragės rajono savivaldybė,

    —

    Telšių rajono savivaldybė,

    —

    Trakų rajono savivaldybė,

    —

    Ukmergės rajono savivaldybė: Deltuvos, Lyduokių, Pabaisko, Pivonijos, Siesikų, Šešuolių, Taujėnų, Ukmergės miesto, Veprių, Vidiškių ir Žemaitkiemo seniūnijos,

    —

    Utenos rajono savivaldybė,

    —

    Varėnos rajono savivaldybė,

    —

    Vilniaus miesto savivaldybė,

    —

    Vilniaus rajono savivaldybė: Avižienių, Bezdonių, Buivydžių, Dūkštų, Juodšilių, Kalvelių, Lavoriškių, Maišiagalos, Marijampolio, Medininkų, Mickūnų, Nemenčinės, Nemenčinės miesto, Nemėžio, Pagirių, Riešės, Rudaminos, Rukainių, Sudervės, Sužionių, Šatrininkų ir Zujūnų seniūnijos,

    —

    Visagino savivaldybė,

    —

    Zarasų rajono savivaldybė.

    6.   Ungari

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

    —

    Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

    —

    Fejér megye 403150, 403160, 403250, 403260, 403350, 404250, 404550, 404560, 404570, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

    —

    Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

    —

    Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    —

    Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

    7.   Poola

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

     

    w województwie warmińsko-mazurskim:

    —

    gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

    —

    powiat elbląski,

    —

    powiat miejski Elbląg,

    —

    część powiatu gołdapskiego niewymieniona w części III załącznika I,

    —

    powiat piski,

    —

    powiat bartoszycki,

    —

    część powiatu oleckiego niewymieniona w części III załącznika I,

    —

    część powiatu giżyckiego niewymieniona w części III załącznika I,

    —

    powiat braniewski,

    —

    powiat kętrzyński,

    —

    powiat lidzbarski,

    —

    gminy Dźwierzuty Jedwabno, Pasym, Świętajno, Szczytno i miasto Szczytno w powiecie szczycieńskim,

    —

    powiat mrągowski,

    —

    część powiatu węgorzewskiego niewymieniona w części III załącznika I,

    —

    powiat olsztyński,

    —

    powiat miejski Olsztyn,

    —

    powiat nidzicki,

    —

    gminy Kisielice, Susz, Zalewo w powiecie iławskim,

    —

    część powiatu ostródzkiego niewymieniona w części III załącznika I,

    —

    gmina Iłowo – Osada, część gminy wiejskiej Działdowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wchodniej do zachodniej granicy gminy, część gminy Płośnica położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wchodniej do zachodniej granicy gminy, część gminy Lidzbark położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 544 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 541 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 541 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 544 w powiecie działdowskim,

     

    w województwie podlaskim:

    —

    powiat bielski,

    —

    powiat grajewski,

    —

    powiat moniecki,

    —

    powiat sejneński,

    —

    gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

    —

    powiat miejski Łomża,

    —

    powiat siemiatycki,

    —

    powiat hajnowski,

    —

    gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

    —

    gmina Rutki i część gminy Kołaki Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

    —

    gminy Mały Płock i Stawiski w powiecie kolneńskim,

    —

    powiat białostocki,

    —

    powiat suwalski,

    —

    powiat miejski Suwałki,

    —

    powiat augustowski,

    —

    powiat sokólski,

    —

    powiat miejski Białystok,

     

    w województwie mazowieckim:

    —

    gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mordy, Paprotnia, Przesmyki, Siedlce, Skórzec, Wiśniew, Wodynie, Zbuczyn w powiecie siedleckim,

    —

    powiat miejski Siedlce,

    —

    gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń w powiecie sokołowskim,

    —

    powiat łosicki,

    —

    powiat sochaczewski,

    —

    powiat zwoleński,

    —

    powiat kozienicki,

    —

    powiat lipski,

    —

    powiat radomski

    —

    powiat miejski Radom,

    —

    powiat szydłowiecki,

    —

    gminy Lubowidz i Kuczbork Osada w powiecie żuromińskim,

    —

    gmina Wieczfnia Kościelna w powicie mławskim,

    —

    gminy Bodzanów, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

    —

    powiat nowodworski,

    —

    gminy Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Załuski w powiecie płońskim,

    —

    gminy: miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka, część gminy Tłuszcz ograniczona liniami kolejowymi: na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Tłuszcz oraz na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy do miasta Tłuszcz, część gminy Jadów położona na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie wołomińskim,

    —

    powiat garwoliński,

    —

    gminy Boguty – Pianki, Brok, Zaręby Kościelne, Nur, Małkinia Górna, część gminy Wąsewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 60, część gminy wiejskiej Ostrów Mazowiecka położona na południe od miasta Ostrów Mazowiecka i na południe od linii wyznaczonej przez drogę 60 biegnącą od zachodniej granicy miasta Ostrów Mazowiecka do zachodniej granicy gminy w powiecie ostrowskim,

    —

    część gminy Sadowne położona na północny- zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Łochów położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie węgrowskim,

    —

    gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, część gminy Zabrodzie położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie wyszkowskim,

    —

    gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mińsk Mazowiecki i miasto Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Siennica, miasto Sulejówek w powiecie mińskim,

    —

    powiat otwocki,

    —

    powiat warszawski zachodni,

    —

    powiat legionowski,

    —

    powiat piaseczyński,

    —

    powiat pruszkowski,

    —

    powiat grójecki,

    —

    powiat grodziski,

    —

    powiat żyrardowski,

    —

    powiat białobrzeski,

    —

    powiat przysuski,

    —

    powiat miejski Warszawa,

     

    w województwie lubelskim:

    —

    powiat bialski,

    —

    powiat miejski Biała Podlaska,

    —

    powiat janowski,

    —

    powiat puławski,

    —

    powiat rycki,

    —

    powiat łukowski,

    —

    powiat lubelski,

    —

    powiat miejski Lublin,

    —

    powiat lubartowski,

    —

    powiat łęczyński,

    —

    powiat świdnicki,

    —

    powiat biłgorajski,

    —

    powiat hrubieszowski,

    —

    powiat krasnostawski,

    —

    powiat chełmski,

    —

    powiat miejski Chełm,

    —

    powiat tomaszowski,

    —

    powiat kraśnicki,

    —

    powiat opolski,

    —

    powiat parczewski,

    —

    powiat włodawski,

    —

    powiat radzyński,

    —

    powiat miejski Zamość,

    —

    powiat zamojski,

     

    w województwie podkarpackim:

    —

    powiat stalowowolski,

    —

    powiat lubaczowski,

    —

    gminy Medyka, Stubno, część gminy Orły położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77, część gminy Żurawica na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 77 w powiecie przemyskim,

    —

    powiat jarosławski,

    —

    gmina Kamień w powiecie rzeszowskim,

    —

    gminy Cmolas, Dzikowiec, Kolbuszowa, Majdan Królewski i Niwiska powiecie kolbuszowskim,

    —

    powiat leżajski,

    —

    powiat niżański,

    —

    powiat tarnobrzeski,

    —

    gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, Przeworsk z miastem Przeworsk, Zarzecze w powiecie przeworskim,

    —

    gmina Ostrów, część gminy Sędziszów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4,

    —

    część gminy Czarna położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Żyraków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy wiejskiej Dębica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

    —

    część powiatu mieleckiego niewymieniona w części III załącznika I,

     

    w województwie małopolskim:

    —

    gminy Nawojowa, Piwniczna Zdrój, Rytro, Stary Sącz, część gminy Łącko położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Dunajec w powiecie nowosądeckim,

    —

    gmina Szczawnica w powiecie nowotarskim,

     

    w województwie pomorskim:

    —

    gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

    —

    gmina Stare Pole, część gminy Nowy Staw położna na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 w powiecie malborskim,

    —

    gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

     

    w województwie świętokrzyskim:

    —

    gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od miejscowości Honorów do zachodniej granicy gminy w powiecie opatowskim,

    —

    część gminy Brody położona wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

    —

    gmina Gowarczów, część gminy Końskie położona na wschód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na północ od linii kolejowej w powiecie koneckim,

    —

    gminy Dwikozy i Zawichost w powiecie sandomierskim,

     

    w województwie lubuskim:

    —

    gminy Bogdaniec, Deszczno, Kłodawa, Kostrzyn nad Odrą, Santok, Witnica w powiecie gorzowskim,

    —

    powiat miejski Gorzów Wielkopolski,

    —

    gminy Drezdenko, Strzelce Krajeńskie, Stare Kurowo, Zwierzyn w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

    —

    powiat żarski,

    —

    powiat słubicki,

    —

    gminy Brzeźnica, Iłowa, Gozdnica, Małomice Wymiarki, Żagań i miasto Żagań w powiecie żagańskim,

    —

    powiat krośnieński,

    —

    powiat zielonogórski

    —

    powiat miejski Zielona Góra,

    —

    powiat nowosolski,

    —

    powiat sulęciński,

    —

    powiat międzyrzecki,

    —

    powiat świebodziński,

    —

    powiat wschowski,

     

    w województwie dolnośląskim:

    —

    powiat zgorzelecki,

    —

    gminy Gaworzyce, Grębocice, Polkowice i Radwanice w powiecie polkowickim,

    —

    część powiatu wołowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

    —

    gmina Jeżów Sudecki w powiecie karkonoskim,

    —

    gminy Rudna, Ścinawa, miasto Lubin i część gminy Lubin niewymieniona w części III załącznika I w powiecie lubińskim,

    —

    gmina Malczyce, Miękinia, Środa Śląska, część gminy Kostomłoty położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Udanin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie średzkim,

    —

    gmina Wądroże Wielkie w powiecie jaworskim,

    —

    gminy Kunice, Legnickie Pole, Prochowice, Ruja w powiecie legnickim,

    —

    gminy Wisznia Mała, Trzebnica, Zawonia, część gminy Oborniki Śląskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

    —

    gminy Leśna, Lubań i miasto Lubań, Olszyna, Platerówka, Siekierczyn w powiecie lubańskim,

    —

    powiat miejski Wrocław,

    —

    gminy Czernica, Długołęka, Siechnice, część gminy Żórawina położona na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4, część gminy Kąty Wrocławskie położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

    —

    gminy Jelcz - Laskowice, Oława z miastem Oława i część gminy Domaniów położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

    —

    gmina Bierutów, miasto Oleśnica, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dobroszyce położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy w powiecie oleśnickim,

    —

    gmina Cieszków, Krośnice, część gminy Milicz położona na wschód od linii łączącej miejscowości Poradów – Piotrkosice – Sulimierz – Sułów - Gruszeczka w powiecie milickim,

    —

    część powiatu bolesławieckiego niewymieniona w części III załącznika I,

    —

    powiat głogowski,

    —

    gmina Niechlów w powiecie górowskim,

    —

    gmina Świerzawa, Wojcieszów, część gminy Zagrodno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice Zagrodno oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

    —

    gmina Gryfów Śląski, Lubomierz, Lwówek Śląski, Wleń w powiecie lwóweckim,

    —

    gminy Czarny Bór, Stare Bogaczowice, Walim, miasto Boguszów - Gorce, miasto Jedlina – Zdrój, miasto Szczawno – Zdrój w powiecie wałbrzyskim,

    —

    powiat miejski Wałbrzych,

    —

    gmina Świdnica, miasto Świdnica, miasto Świebodzice w powiecie świdnickim,

     

    w województwie wielkopolskim:

    —

    gminy Siedlec, Wolsztyn, część gminy Przemęt położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

    —

    gmina Wielichowo, Rakoniewice, Granowo, część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

    —

    powiat międzychodzki,

    —

    powiat nowotomyski,

    —

    powiat obornicki,

    —

    część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

    —

    powiat miejski Poznań,

    —

    gminy Buk, Czerwonak, Dopiewo, Komorniki, Rokietnica, Stęszew, Swarzędz, Suchy Las, Tarnowo Podgórne, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na północ od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

    —

    gminy

    —

    część powiatu szamotulskiego niewymieniona w części I i III załącznika I,

    —

    gmina Pępowo w powiecie gostyńskim,

    —

    gminy Kobylin, Zduny, część gminy Krotoszyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

    —

    gmina Wijewo w powiecie leszczyńskim,

     

    w województwie łódzkim:

    —

    gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

    —

    gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

    —

    gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

     

    w województwie zachodniopomorskim:

    —

    gmina Boleszkowice i część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

    —

    gminy Cedynia, Gryfino, Mieszkowice, Moryń, część gminy Chojna położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 31 biegnącą od północnej granicy gminy i 124 biegnącą od południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim,

    —

    gmina Kołbaskowo w powiecie polickim,

     

    w województwie opolskim:

    —

    gminy Brzeg, Lubsza, Lewin Brzeski, Olszanka, Skarbimierz w powiecie brzeskim,

    —

    gminy Dąbrowa, Dobrzeń Wielki, Popielów w powiecie opolskim,

    —

    gminy Świerczów, Wilków, część gminy Namysłów położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie namysłowskim.

    8.   Slovakkia

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

    —

    the whole district of Gelnica except municipalities included in zone III,

    —

    the whole district of Poprad

    —

    the whole district of Spišská Nová Ves,

    —

    the whole district of Levoča,

    —

    the whole district of Kežmarok

    —

    in the whole district of Michalovce except municipalities included in zone III,

    —

    the whole district of Košice-okolie,

    —

    the whole district of Rožnava,

    —

    the whole city of Košice,

    —

    in the district of Sobrance: Remetské Hámre, Vyšná Rybnica, Hlivištia, Ruská Bystrá, Podhoroď, Choňkovce, Ruský Hrabovec, Inovce, Beňatina, Koňuš,

    —

    the whole district of Vranov nad Topľou,

    —

    the whole district of Humenné except municipalities included in zone III,

    —

    the whole district of Snina,

    —

    the whole district of Prešov except municipalities included in zone III,

    —

    the whole district of Sabinov except municipalities included in zone III,

    —

    the whole district of Svidník, except municipalities included in zone III,

    —

    the whole district of Stropkov, except municipalities included in zone III,

    —

    the whole district of Bardejov,

    —

    the whole district of Stará Ľubovňa,

    —

    the whole district of Revúca,

    —

    the whole district of Rimavská Sobota,

    —

    in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I,

    —

    the whole district of Lučenec,

    —

    the whole district of Poltár,

    —

    the whole district of Zvolen, except municipalities included in zone III,

    —

    the whole district of Detva,

    —

    the whole district of Krupina, except municipalities included in zone I,

    —

    the whole district of Banska Stiavnica,

    —

    in the district of Žiar nad Hronom the municipalities of Hronská Dúbrava, Trnavá Hora,

    —

    the whole district of Banska Bystica, except municipalities included in zone III,

    —

    the whole district of Brezno,

    —

    the whole district of Liptovsky Mikuláš,

    —

    the whole district of Trebišov.

    9.   Itaalia

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Itaalias:

     

    Piedmont Region:

    —

    in the Province of Alessandria, the municipalities of Cavatore, Castelnuovo Bormida, Cabella Ligure, Carrega Ligure, Francavilla Bisio, Carpeneto, Costa Vescovato, Grognardo, Orsara Bormida, Pasturana, Melazzo, Mornese, Ovada, Predosa, Lerma, Fraconalto, Rivalta Bormida, Fresonara, Malvicino, Ponzone, San Cristoforo, Sezzadio, Rocca Grimalda, Garbagna, Tassarolo, Mongiardino Ligure, Morsasco, Montaldo Bormida, Prasco, Montaldeo, Belforte Monferrato, Albera Ligure, Bosio, Cantalupo Ligure, Castelletto D'orba, Cartosio, Acqui Terme, Arquata Scrivia, Parodi Ligure, Ricaldone, Gavi, Cremolino, Brignano-Frascata, Novi Ligure, Molare, Cassinelle, Morbello, Avolasca, Carezzano, Basaluzzo, Dernice, Trisobbio, Strevi, Sant'Agata Fossili, Pareto, Visone, Voltaggio, Tagliolo Monferrato, Casaleggio Boiro, Capriata D'orba, Castellania, Carrosio, Cassine, Vignole Borbera, Serravalle Scrivia, Silvano D'orba, Villalvernia, Roccaforte Ligure, Rocchetta Ligure, Sardigliano, Stazzano, Borghetto Di Borbera, Grondona, Cassano Spinola, Montacuto, Gremiasco, San Sebastiano Curone, Fabbrica Curone, Spigno Monferrato, Montechiaro d'Acqui, Castelletto d'Erro, Ponti, Denice,

    —

    in the province of Asti, the municipality of Mombaldone,

     

    Liguria Region:

    —

    in the province of Genova, the municipalities of Bogliasco, Arenzano, Ceranesi, Ronco Scrivia, Mele, Isola Del Cantone, Lumarzo, Genova, Masone, Serra Riccò, Campo Ligure, Mignanego, Busalla, Bargagli, Savignone, Torriglia, Rossiglione, Sant'Olcese, Valbrevenna, Sori, Tiglieto, Campomorone, Cogoleto, Pieve Ligure, Davagna, Casella, Montoggio, Crocefieschi, Vobbia;

    in the province of Savona, the municipalities of Albisola Superiore, Celle Ligure, Stella, Pontinvrea, Varazze, Urbe, Sassello, Mioglia,

     

    Lazio Region:

    —

    the Area of the Municipality of Rome within the administrative boundaries of the Local Heatlh Unit „ASL RM1“.

    10.   Tšehhi Vabariik

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Tšehhi Vabariigis:

     

    Region of Liberec:

    —

    in the district of Liberec, the municipalities of Arnoltice u Bulovky, Hajniště pod Smrkem, Nové Město pod Smrkem, Dětřichovec, Bulovka, Horní Řasnice, Dolní Pertoltice, Krásný Les u Frýdlantu, Jindřichovice pod Smrkem, Horní Pertoltice, Dolní Řasnice, Raspenava, Dolní Oldřiš, Ludvíkov pod Smrkem, Lázně Libverda, Háj u Habartic, Habartice u Frýdlantu, Kunratice u Frýdlantu, Víska u Frýdlantu, Poustka u Frýdlantu, Višňová u Frýdlantu, Předlánce, Černousy, Boleslav, Ves, Andělka, Frýdlant, Srbská.

    III OSA

    1.   Bulgaaria

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

    —

    in Blagoevgrad region:

    —

    the whole municipality of Sandanski

    —

    the whole municipality of Strumyani

    —

    the whole municipality of Petrich,

    —

    the Pazardzhik region:

    —

    the whole municipality of Pazardzhik,

    —

    the whole municipality of Panagyurishte,

    —

    the whole municipality of Lesichevo,

    —

    the whole municipality of Septemvri,

    —

    the whole municipality of Strelcha,

    —

    in Plovdiv region

    —

    the whole municipality of Hisar,

    —

    the whole municipality of Suedinenie,

    —

    the whole municipality of Maritsa

    —

    the whole municipality of Rodopi,

    —

    the whole municipality of Plovdiv,

    —

    in Varna region:

    —

    the whole municipality of Byala,

    —

    the whole municipality of Dolni Chiflik.

    2.   Itaalia

    Järgmine III taseme piirangutsoon Itaalias:

    —

    Sardinia Region: the whole territory.

    3.   Läti

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

    —

    Dienvidkurzemes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106, autoceļa no apdzīvotas vietas Dinsdurbe, Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

    —

    Kuldīgas novada Rudbāržu, Nīkrāces, Raņķu, Skrundas pagasts, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296, Skrundas pilsēta.

    4.   Leedu

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

    —

    Jurbarko rajono savivaldybė: Jurbarko miesto seniūnija, Girdžių, Jurbarkų Raudonės, Skirsnemunės, Veliuonos ir Šimkaičių seniūnijos,

    —

    Molėtų rajono savivaldybė: Dubingių ir Giedraičių seniūnijos,

    —

    Marijampolės savivaldybė: Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

    —

    Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Gelgaudiškio, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Sintautų, Slavikų, Sudargo, Šakių, Plokščių ir Žvirgždaičių seniūnijos.

    —

    Kazlų rūdos savivaldybė: Antanavos, Jankų ir Kazlų Rūdos seniūnijos: vakarinė dalis iki kelio 2602 ir 183,

    —

    Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės apylinkių, Kukečių, Šaukėnų ir Užvenčio seniūnijos,

    —

    Vilkaviškio rajono savivaldybė: Gižų, Kybartų, Klausučių, Pilviškių, Šeimenos ir Vilkaviškio miesto seniūnijos.

    —

    Širvintų rajono savivaldybė: Alionių ir Zibalų seniūnijos,

    —

    Šiaulių rajono savivaldybė: Bubių, Kuršėnų kaimiškoji ir Kuršėnų miesto seniūnijos,

    —

    Ukmergės rajono savivaldybė: Želvos seniūnija,

    —

    Vilniaus rajono savivaldybė: Paberžės seniūnija.

    5.   Poola

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

     

    w województwie zachodniopomorskim:

    —

    gminy Banie, Trzcińsko – Zdrój, Widuchowa, część gminy Chojna położona na wschód linii wyznaczonej przez drogi nr 31 biegnącą od północnej granicy gminy i 124 biegnącą od południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim,

     

    w województwie warmińsko-mazurskim:

    —

    część powiatu działdowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    część powiatu iławskiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    powiat nowomiejski,

    —

    gminy Dąbrówno, Grunwald i Ostróda z miastem Ostróda w powiecie ostródzkim,

    —

    gmina Banie Mazurskie, część gminy Gołdap położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę bignącą od zachodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Pietraszki – Grygieliszki – Łobody – Bałupiany – Piękne Łąki do skrzyżowania z drogą nr 65, następnie od tego skrzyżowania na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 65 biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 650 i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 65 do miejscowości Wronki Wielkie i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Wronki Wielkie – Suczki – Pietrasze – Kamionki – Wilkasy biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie gołdapskim,

    —

    część gminy Pozdezdrze położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Stręgiel – Gębałka – Kuty – Jakunówko – Jasieniec, część gminy Budry położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Skalisze – Budzewo – Budry – Brzozówko w powiecie węgorzewskim,

    —

    część gminy Kruklanki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej do wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Jasieniec – Jeziorowskie – Podleśne w powiecie giżyckim,

    —

    część gminy Kowale Oleckie położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Wierzbiadnki – Czerwony Dwór – Mazury w powiecie oleckim,

     

    w województwie podkarpackim:

    —

    gminy Borowa, Czermin, Radomyśl Wielki, Wadowice Górne w powiecie mieleckim,

     

    w województwie lubuskim:

    —

    gminy Niegosławice, Szprotawa w powiecie żagańskim,

     

    w województwie wielkopolskim:

    —

    gminy Krzemieniewo, Lipno, Osieczna, Rydzyna, Święciechowa, Włoszakowice w powiecie leszczyńskim,

    —

    powiat miejski Leszno,

    —

    gminy Kościan i miasto Kościan, Krzywiń, Śmigiel w powiecie kościańskim,

    —

    część gminy Dolsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 434 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 437, a następnie na zachód od drogi nr 437 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 434 do południowej granicy gminy, część gminy Śrem położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 310 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Śrem, następnie na zachód od drogi nr 432 w miejscowości Śrem oraz na zachód od drogi nr 434 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 432 do południowej granicy gminy w powiecie śremskim,

    —

    gminy Gostyń, Krobia i Poniec w powiecie gostyńskim,

    —

    część gminy Przemęt położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Borek – Kluczewo – Sączkowo – Przemęt – Błotnica – Starkowo – Boszkowo – Letnisko w powiecie wolsztyńskim,

    —

    powiat rawicki,

    —

    gmina Pniewy, część gminy Duszniki położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A2 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy, łączącą miejscowości Ceradz Kościelny – Grzebienisko – Wierzeja – Wilkowo, biegnącą do skrzyżowania z autostradą A2, część gminy Kaźmierz położona zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Sarna, część gminy Ostroróg położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 184 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 116 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 116 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 184 do zachodniej granicy gminy, część gminy Szamotuły położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Sarna biegnącą od południowej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 184 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogęn r 184 biegnącą od przecięcia z rzeką Sarna do północnej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

     

    w województwie dolnośląskim:

    —

    część powiatu górowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

    —

    część gminy Lubin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 335 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Lubin oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 333 biegnącą od granicy miasta Lubin do południowej granicy gminy w powiecie lubińskim

    —

    gminy Prusice, Żmigród, część gminy Oborniki Śląskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 340 w powiecie trzebnickim,

    —

    część gminy Zagrodno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Jadwisin – Modlikowice – Zagrodno oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od miejscowości Zagrodno do południowej granicy gminy, część gminy wiejskiej Złotoryja położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy w miejscowości Nowa Wieś Złotoryjska do granicy miasta Złotoryja oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 382 biegnącą od granicy miasta Złotoryja do wschodniej granicy gminy w powiecie złotoryjskim,

    —

    gmina Gromadka w powiecie bolesławieckim,

    —

    gminy Chocianów i Przemków w powiecie polkowickim,

    —

    gminy Chojnów i miasto Chojnów, Krotoszyce, Miłkowice w powiecie legnickim,

    —

    powiat miejski Legnica,

    —

    część gminy Wołów położona na wschód od linii wyznaczonej przez lnię kolejową biegnącą od północnej do południowej granicy gminy, część gminy Wińsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 36 biegnącą od północnej do zachodniej granicy gminy, część gminy Brzeg Dolny położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową od północnej do południowej granicy gminy w powiecie wołowskim,

    —

    część gminy Milicz położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Poradów – Piotrkosice - Sulimierz-Sułów - Gruszeczka w powiecie milickim,

     

    w województwie świętokrzyskim:

    —

    gminy Gnojno, Pacanów w powiecie buskim,

    —

    gminy Łubnice, Oleśnica, Połaniec, część gminy Rytwiany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 764, część gminy Szydłów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 756 w powiecie staszowskim,

    —

    gminy Chmielnik, Masłów, Miedziana Góra, Mniów, Łopuszno, Piekoszów, Pierzchnica, Sitkówka-Nowiny, Strawczyn, Zagnańsk, część gminy Raków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 756 i 764, część gminy Chęciny położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 762, część gminy Górno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy łączącą miejscowości Leszczyna – Cedzyna oraz na północ od linii wyznczonej przez ul. Kielecką w miejscowości Cedzyna biegnącą do wschodniej granicy gminy, część gminy Daleszyce położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 764 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Daleszyce – Słopiec – Borków, dalej na południe od linii wyznaczonej przez tę drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 764 do przecięcia z linią rzeki Belnianka, następnie na południe od linii wyznaczonej przez rzeki Belnianka i Czarna Nida biegnącej do zachodniej granicy gminy w powiecie kieleckim,

    —

    powiat miejski Kielce,

    —

    gminy Krasocin, część gminy Włoszczowa położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Konieczno i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Konieczno – Rogienice – Dąbie – Podłazie, część gminy Kluczewsko położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy i łączącą miejscowości Krogulec – Nowiny – Komorniki do przecięcia z linią rzeki Czarna, następnie na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Czarna biegnącą do przecięcia z linią wyznaczoną przez drogę nr 742 i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 742 biegnącą od przecięcia z linią rzeki Czarna do południowej granicy gminyw powiecie włoszczowskim,

    —

    gmina Kije w powiecie pińczowskim,

    —

    gminy Małogoszcz, Oksa w powiecie jędrzejowskim,

     

    w województwie małopolskim:

    —

    gminy Dąbrowa Tarnowska, Radgoszcz, Szczucin w powiecie dąbrowskim.

    6.   Rumeenia

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

    —

    Zona orașului București,

    —

    Județul Constanța,

    —

    Județul Satu Mare,

    —

    Județul Tulcea,

    —

    Județul Bacău,

    —

    Județul Bihor,

    —

    Județul Bistrița Năsăud,

    —

    Județul Brăila,

    —

    Județul Buzău,

    —

    Județul Călărași,

    —

    Județul Dâmbovița,

    —

    Județul Galați,

    —

    Județul Giurgiu,

    —

    Județul Ialomița,

    —

    Județul Ilfov,

    —

    Județul Prahova,

    —

    Județul Sălaj,

    —

    Județul Suceava

    —

    Județul Vaslui,

    —

    Județul Vrancea,

    —

    Județul Teleorman,

    —

    Judeţul Mehedinţi,

    —

    Județul Gorj,

    —

    Județul Argeș,

    —

    Judeţul Olt,

    —

    Judeţul Dolj,

    —

    Județul Arad,

    —

    Județul Timiș,

    —

    Județul Covasna,

    —

    Județul Brașov,

    —

    Județul Botoșani,

    —

    Județul Vâlcea,

    —

    Județul Iași,

    —

    Județul Hunedoara,

    —

    Județul Alba,

    —

    Județul Sibiu,

    —

    Județul Caraș-Severin,

    —

    Județul Neamț,

    —

    Județul Harghita,

    —

    Județul Mureș,

    —

    Județul Cluj,

    —

    Județul Maramureş.

    7.   Slovakkia

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

    —

    The whole district of Vranov and Topľou,

    —

    In the district of Humenné: Lieskovec, Myslina, Humenné, Jasenov, Brekov, Závadka, Topoľovka, Hudcovce, Ptičie, Chlmec, Porúbka, Brestov, Gruzovce, Ohradzany, Slovenská Volová, Karná, Lackovce, Kochanovce, Hažín nad Cirochou, Závada, Nižná Sitnica, Vyšná Sitnica, Rohožník, Prituľany, Ruská Poruba, Ruská Kajňa,

    —

    In the district of Michalovce: Strážske, Staré, Oreské, Zbudza, Voľa, Nacina Ves, Pusté Čemerné, Lesné, Rakovec nad Ondavou, Petrovce nad Laborcom, Trnava pri Laborci, Vinné, Kaluža, Klokočov, Kusín, Jovsa, Poruba pod Vihorlatom, Hojné, Lúčky,Závadka, Hažín, Zalužice, Michalovce, Krásnovce, Šamudovce, Vŕbnica, Žbince, Lastomír, Zemplínska Široká, Čečehov, Jastrabie pri Michalovciach, Iňačovce, Senné, Palín, Sliepkovce, Hatalov, Budkovce, Stretava, Stretávka, Pavlovce nad Uhom, Vysoká nad Uhom, Bajany,

    —

    In the district of Gelnica: Hrišovce, Jaklovce, Kluknava, Margecany, Richnava,

    —

    In the district Of Sabinov: Daletice,

    —

    In the district of Prešov: Hrabkov, Krížovany, Žipov, Kvačany, Ondrašovce, Chminianske Jakubovany, Klenov, Bajerov, Bertotovce, Brežany, Bzenov, Fričovce, Hendrichovce, Hermanovce, Chmiňany, Chminianska Nová Ves, Janov, Jarovnice, Kojatice, Lažany, Mikušovce, Ovčie, Rokycany, Sedlice, Suchá Dolina, Svinia, Šindliar, Široké, Štefanovce, Víťaz, Župčany,

    —

    the whole district of Medzilaborce,

    —

    In the district of Stropkov: Havaj, Malá Poľana, Bystrá, Mikové, Varechovce, Vladiča, Staškovce, Makovce, Veľkrop, Solník, Korunková, Bukovce, Krišľovce, Jakušovce, Kolbovce,

    —

    In the district of Svidník: Pstruša,

    —

    In the district of Zvolen: Očová, Zvolen, Sliač, Veľká Lúka, Lukavica, Sielnica, Železná Breznica, Tŕnie, Turová, Kováčová, Budča, Hronská Breznica, Ostrá Lúka, Bacúrov, Breziny, Podzámčok, Michalková, Zvolenská Slatina, Lieskovec,

    —

    In the district of Banská Bystrica: Sebedín-Bečov, Čerín, Dúbravica, Oravce, Môlča, Horná Mičiná, Dolná Mičiná, Vlkanová, Hronsek, Badín, Horné Pršany, Malachov, Banská Bystrica,

    —

    The whole district of Sobrance except municipalities included in zone II.

    II LISA

    PIIRKONNAD, MIS ON LIIDU TASANDIL KEHTESTATUD NAKKUSEGA TSOONINA VÕI KAITSETSOONIST JA JÄRELEVALVETSOONIST KOOSNEVA PIIRANGUTSOONINA

    (osutatud artikli 6 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 2)

    A osa – piirkonnad, mis on kehtestatud nakkusega tsoonina pärast sigade Aafrika katku puhangut uluksigadel varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis

    Liikmesriik:

    Puhangu viitenumber ADISes (1)

    Piirkond

    Kehtivuse lõppkuupäev

     

     

     

    B osa – piirkonnad, mis on kehtestatud kaitsetsoonist ja järelevalvetsoonist koosneva piirangutsoonina pärast sigade Aafrika katku puhangut peetavatel sigadel varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis

    Liikmesriik:

    Puhangu viitenumber ADISes

    Piirkond

    Kehtivuse lõppkuupäev

     

    Kaitsetsoon:

    Järelevalvetsoon:

     

    (1)  ELi loomataudide infosüsteem.

    III LISA

    TÕHUSTATUD BIOTURVAMEETMED I, II VÕI III TASEME PIIRANGUTSOONIS ASUVATE SEAPIDAMISETTEVÕTETE PUHUL

    (osutatud artikli 16 lõike 1 punkti b alapunktis i)

    1.

    		 Artikli 16 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud, allpool kirjeldatud tõhustatud bioturvameetmeid rakendatakse asjaomases liikmesriigis I, II või III taseme piirangutsoonis asuvates seapidamisettevõtetes järgmiste saadetiste vedamisel, mille jaoks pädev asutus on käesoleva määruse kohaselt loa andnud:

    a)

    I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade vedu nendes tsoonides ja neist väljaspool vastavalt artiklitele 22–25, 28 ja 29;

    b)

    II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali vedu sellest tsoonist väljaspool vastavalt artiklitele 32–34;

    c)

    II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud loomsete kõrvalsaaduste vedu sellest tsoonist väljaspool vastavalt artiklitele 37 ja 39;

    d)

    II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade vedu nendest tsoonidest väljaspool vastavalt artiklitele 41–43.

    2.

    		 Asjaomases liikmesriigis I, II või III taseme piirangutsoonis asuvate seapidamisettevõtete käitajad tagavad, et nendes tsoonides ja neist väljaspool toimuval punktis 1 osutatud lubatud veol rakendatakse seapidamisettevõtetes järgmisi tõhustatud bioturvameetmeid:

    a)

    ettevõttes peetavad sead ei tohi puutuda otseselt ega kaudselt kokku vähemalt:

    i)

    muudest ettevõtetest pärit teiste peetavate sigadega, välja arvatud peetavad sead, keda käitaja lubab ettevõttesse vedada ja kelle veoks on olemas pädeva asutuse luba, kui see on käesoleva määruse kohaselt nõutav;

    ii)

    uluksigadega;

    b)

    asjakohased hügieenimeetmed, näiteks rõivaste ja jalanõude vahetamine seapidamisruumidesse sisenemisel ja neist väljumisel;

    c)

    käte pesemine ja desinfitseerimine ning jalanõude desinfitseerimine seapidamisruumide sissepääsu juures;

    d)

    peetavate sigadega kokku puutumisest hoidumine vähemalt 48 tunni jooksul pärast uluksigadega seotud jahipidamist või muud kokkupuudet uluksigadega;

    e)

    volitamata isikud ja veovahendid ei tohi siseneda seapidamisettevõttesse, sealhulgas seapidamisruumidesse ega -hoonetesse;

    f)

    seapidamisettevõttesse saabuvate isikute ja veovahendite nõuetekohane registreerimine;

    g)

    seapidamisettevõtte ruumid ja hooned peavad:

    i)

    olema ehitatud nii, et ükski muu sigade Aafrika katku viirust edasi kanda võiv loom ei saaks neisse siseneda ega peetavate sigade ning nende sööda ja allapanuga kokku puutuda. Eelkõige peab ettevõtte konstruktsiooni ja hoonete puhul olema tagatud, et peetavad sead ei puutu kokku uluksigadega;

    ii)

    võimaldama käsi pesta ja desinfitseerida;

    iii)

    võimaldama vajaduse korral ruume ja hooneid puhastada ja desinfitseerida, välja arvatud maa-alal ettevõtte nende hoonete lähedal, kus sigu peetakse välitingimustes ning kus selline puhastamine ja desinfitseerimine ei oleks võimalik;

    iv)

    hõlmama nõuetekohaseid riietusruume jalanõude ja rõivaste vahetamiseks seapidamisruumide ja -hoonete sissepääsu juures;

    v)

    olema nõuetekohaselt kaitstud putukate ja puukide eest, kui seda nõuab asjaomase liikmesriigi pädev asutus lähtuvalt kohandatud riskihinnangust, milles on arvesse võetud sigade Aafrika katkuga seotud konkreetset epidemioloogilist olukorda selles liikmesriigis;

    h)

    loomakindel tara vähemalt seapidamisruumide ning sööda ja allapanu hoidmiseks kasutatavate hoonete ümber, tagamaks, et peetavatel sigadel ning nende söödal ja allapanul ei ole mingit kokkupuudet volitamata isikute ega asjakohasel juhul teiste sigadega;

    i)

    peab olema koostatud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud ettevõtte profiili ja siseriiklikke õigusnorme; vajaduse korral peab see bioturvalisuse kava hõlmama vähemalt järgmist:

    i)

    muu hulgas näiteks riietusruume, duširuume, söögiruumi jmt hõlmavate „puhaste“ ja „määrdunud“ alade kindlaksmääramine töötajate jaoks lähtuvalt ettevõtte liigist;

    ii)

    vajaduse korral sellise korra väljatöötamine ja läbivaatamine, mis on seotud ettevõttesse uute peetavate sigade saabumise logistikaga;

    iii)

    ruumide, veovahendite ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise kord ning töötajate hügieen;

    iv)

    töötajatele kohapeal ette nähtud toitu käsitlevad eeskirjad ning töötajate suhtes kehtestatav seapidamise keeld, kui see on asjakohane ja asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusnormide alusel kohaldatav;

    v)

    korduv teadlikkuse suurendamise eriprogramm ettevõtte töötajatele;

    vi)

    vajaduse korral logistikat käsitleva korra väljatöötamine ja läbivaatamine, et tagada eri epidemioloogiliste üksuste nõuetekohane eraldatus ja hoida ära sigade nii otsest kui ka kaudset kokkupuudet loomsete kõrvalsaaduste ja ettevõtte teiste üksustega;

    vii)

    kord ja juhised bioturvanõuete täitmise tagamiseks ruumide või hoonete ehitamise või remondi ajal;

    viii)

    bioturvameetmete rakendamise tagamist käsitlevad siseauditid või enesehindamine;

    ix)

    konkreetsete bioturvariskide hindamine ja asjakohaste riskivähendusmeetmete kohaldamise kord selliste ettevõtete puhul, kus sigu peetakse ajutiselt või alaliselt välitingimustes.

    IV LISA

    MIINIMUMNÕUDED ULUKSIGU KÄSITLEVATELE RIIKLIKELE TEGEVUSKAVADELE SIGADE AAFRIKA KATKU LEVIKU LIIDUSISESE LEVIKU TÕKESTAMISEKS

    (osutatud artiklis 56)

    Uluksigu käsitlevad riiklikud tegevuskavad sigade Aafrika katku liidusisese leviku tõkestamiseks sisaldavad vähemalt järgmist:

    a)

    riikliku tegevuskava strateegilised eesmärgid ja prioriteedid;

    b)

    kava ulatus, sealhulgas riikliku tegevuskavaga hõlmatud territoorium;

    c)

    vajaduse korral riikliku tegevuskavaga ette nähtud meetmete aluseks olevate teaduslike andmete kirjeldus või viide alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees liikmesriikidega kokku lepitud liidu suunistele sigade Aafrika katku kohta (1);

    d)

    asjaomaste institutsioonide ja sidusrühmade rollide ja ülesannete kirjeldus;

    e)

    liikmesriigi või selle piirkonna ulukseapopulatsiooni hinnanguline suurus ja kasutatud hindamismeetodi kirjeldus;

    f)

    liikmesriigi jahipidamise korralduse kirjeldus, sealhulgas ülevaade jahipiirkondadest, jahiseltsidest, jahihooaegadest ning konkreetsetest jahipidamismeetoditest ja jahiriistadest;

    g)

    kvalitatiivsete ja/või kvantitatiivsete aastaeesmärkide, vahe-eesmärkide ja pikaajaliste eesmärkide ning ulukseapopulatsiooni arvukuse asjakohase piiramise ja vajaduse korral vähendamise viiside kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul iga-aastased küttimismahu sihttasemed;

    h)

    uluksigade küttimisega seotud riiklike bioturvanõuete kirjeldus või neile osutavad lingid;

    i)

    seapidamisettevõtete suhtes kohaldatavate, peetavaid sigu uluksigade eest kaitsvate asjakohaste liidu või riiklike bioturvameetmete kirjeldus ja neile osutavad lingid;

    j)

    eri meetmete rakendamise kord, sealhulgas ajakava;

    k)

    jahimeeste teavitamise strateegia, samuti kirjeldus sigade Aafrika katku käsitlevate jahimeestele suunatud sihipäraste teadlikkuse suurendamise ja koolituskampaaniate kohta, mis võimaldavad jahimeestel hoida ära selle taudi sissetoomist ja levikut, ning sellistele kampaaniatele osutavad lingid;

    l)

    põllumajandus- ja keskkonnavaldkonna ühised koostööprogrammid, millega tagatakse kestlik jahipidamise korraldus, lisasöötmise keelu rakendamine ja põllumajandustavad, mille eesmärk on hõlbustada asjakohasel juhul sigade Aafrika katku ennetamist, tõrjet ja likvideerimist;

    m)

    teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega tehtava, uluksigade majandamisega seotud piiriülese koostöö kirjeldus, kui see on asjakohane;

    n)

    kirjeldus kogu liikmesriigi territooriumil tehtava kohustusliku pideva seire kohta, mille käigus testitakse surnud uluksigu sigade Aafrika katku patogeeni suhtes;

    o)

    hinnang jahipidamise võimaliku olulise negatiivse mõju kohta liikidele ja elupaikadele, mis on kaitstud asjakohaste liidu keskkonnaeeskirjade alusel, mis muu hulgas hõlmavad direktiivides 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ sätestatud looduskaitsenõudeid, ning vajaduse korral keskkonnamõju vähendavate ennetus- ja leevendusmeetmete kirjeldus.

    (1)  https://food.ec.europa.eu/animals/animal-diseases/diseases-and-control-measures/african-swine-fever_en.

    Top