(1)

COVID-19 pandeemia tõttu on raudteeliikluse maht järsult vähenenud, mis tuleneb nõudluse märkimisväärsest vähenemisest ja liikmesriikides pandeemia tõkestamiseks võetud otsestest meetmetest.

(2)

Kõnealune olukord ei sõltu raudteeveo-ettevõtjatest, kes on püsivalt seisnud silmitsi märkimisväärsete likviidsusprobleemidega ja kandnud suurt kahju ning keda mõnel juhul ähvardab maksejõuetuse oht.

(3)

Selleks et võidelda COVID-19 pandeemia negatiivse majandusmõjuga ja toetada raudteeveo-ettevõtjaid, võimaldab määrus (EL) 2020/1429 liikmesriikidel lubada raudteetaristu-ettevõtjatel raudteetaristu kasutustasusid vähendada, nende nõudmisest loobuda või nende nõudmist edasi lükata. See võimalus anti piiratud vaatlusperioodiks, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/312 (2) pikendati kuni 30. juunini 2022.

(4)

Pandeemia ajal kehtestatud liikumispiirangutel oli märkimisväärne mõju raudtee-reisijateveo teenuste kasutamisele. Vähesemal määral olid mõjutatud ka raudtee-kaubaveoteenused. Liidu raudteetaristu-ettevõtjate esitatud andmete põhjal kannatas pandeemia tõttu kõige rängemini reisijateveoteenuste segment. Enim mõjutas see reisijate kommertsveo segmenti, kus pakkumine vähenes märkimisväärselt kõigis liikmesriikides ega ole veel saavutanud 2019. aasta taset.

(5)

Raudteevõrgus liiklevate kaubarongide endine arv taastus, kusjuures 2021. aastal oli näitaja 2019. aastaga võrreldes vaid 0,1 % väiksem. Avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisironge liikus 2021. aastal raudteevõrgus 2 % rohkem kui 2019. aastal, kuigi 2020. aastal oli see näitaja 2019. aastaga võrreldes 5,1 % väiksem. Võttes aga arvesse, et ei 2020. aastal ega 2021. aastal ei saavutanud reisijate arv kaht kolmandikku 2019. aasta tasemest, tulenes nii pandeemia väiksem mõju kui ka järgnenud olukorra paranemine tõenäoliselt sellest, et pädevad asutused maksid pidevalt rahalist toetust avaliku teenindamise kohustust käsitlevate lepingute alusel. Kommertsvedudeks kasutatavaid reisironge käitati 2021. aastal tegelikult ikka veel 18,2 % vähem kui 2019. aastal. 2020. aastal oli see näitaja 22,9 % väiksem kui 2019. aastal ja seega ei ole tegemist olukorra märkimisväärse paranemisega.

(6)

Samasuguseid suundumisi võib täheldada rongikilomeetrites väljendatud liiklusmahu puhul. Raudteevõrgus liiklevate kaubarongide kilomeetrite poolest on tegemist olukorra paranemisega – 2021. aastal oli see näitaja vaid 0,5 % väiksem kui 2019. aastal. Avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisijateveoteenuste maht, väljendatuna rongikilomeetrites, oli 2021. aastal 1,1 % suurem kui 2019. aastal. Samas aga jäi reisijate kommertsveo teenuste maht, väljendatuna rongikilomeetrites, 2021. aastal 2019. aastaga võrreldes 18,7 % väiksemaks, olles küll veidi parem kui 2020. aastal.

(7)

Seetõttu on ilmne, et COVID-19 pandeemia mõju tõttu reisijateveosegmendile, mis 2018. aastal moodustas ligikaudu 80 % kogu rongkilomeetrites väljendatud rongiliiklusest, väheneb raudteeliikluse maht pidevalt.

(8)

Maailma Terviseorganisatsiooni andmed näitavad, et 2022. aasta alguses kerkis Euroopas iga päev registreeritud COVID-19-juhtude arv järsult tasemeteni, milleni pandeemia ajal kunagi ei jõutud. Praegugi teatatakse iga päev väga paljudest uutest juhtudest.

(9)

On tõenäoline, et pandeemia jääb negatiivselt mõjutama raudteeliiklust ja raudteeveo-ettevõtjate keeruline finantsolukord püsib kuni 2022. aasta lõpuni.

(10)

Seepärast on vaja määruse (EL) 2020/1429 artiklis 1 sätestatud vaatlusperioodi pikendada 31. detsembrini 2022.

(11)

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu uuriksid käesolevat määrust kogu määruse (EL) 2020/1429 artikli 6 lõikes 6 sätestatud vastuväidete esitamise perioodi jooksul, jõustuks käesolev määrus alles pärast määruse (EL) 2020/1429 artiklis 1 praegu ette nähtud vaatlusperioodi lõppu. Õiguskindlusetuse vältimiseks tuleks käesolev määrus vastu võtta määruse (EL) 2020/1429 artiklis 7 sätestatud kiirmenetluse korras ning see peaks jõustuma võimalikult kiiresti, s.o järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,