32019R0876R(11)

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 32019R0876R(11) - EN

Document 32019R0876R(11)

Help

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määruse (EL) 2019/876 (millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012) parandus (Euroopa Liidu Teataja L 150, 7. juuni 2019)

ELT L 398, 11.11.2021, p. 34–50 (DA)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 69–85 (FR)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 32–48 (CS, EN, PT, SK)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 48–65 (LV)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 32–53 (ET)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 34–53 (IT)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 39–55 (BG, PL)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 50–65 (SV)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 69–84 (HU)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 34–52 (NL)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 40–55 (RO)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 30–47 (ES)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 30–46 (FI)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 42–56 (HR)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 30–48 (LT)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 32–47 (EL, MT)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 32–50 (DE)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 31–46 (SL)
ELT L 398, 11.11.2021, p. 32–51 (GA)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/876/corrigendum/2021-11-11/oj

HTML

PDF

Official Journal

11.11.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 398/32

( Euroopa Liidu Teataja L 150, 7. juuni 2019 )

1)	Kogu määruse tekstis, välja arvatud viidatud õigusaktide pealkirjades, asendatakse sõnad „krediidiasutus ja investeerimisühing“ ning „krediidiasutus või investeerimisühing“ asjaomases käändes ja arvus sõnaga „finantsinstitutsioon“ sobivas käändes ja arvus.

2)	Kogu määruse tekstis asendatakse sõnad „konsolideeritud järelevalvet teostav asutus“ asjaomases käändes ja arvus sõnadega „konsolideeritud järelevalvet tegev asutus“ sobivas käändes ja arvus.

3)	Kogu määruse tekstis asendatakse sõnad „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud“ asjaomases käändes sõnadega „väärtpaberitega finantseerimise tehingud“.

4)	Leheküljel 1 põhjenduses 1

asendatakse

„… vastuvõtmine, millega tugevdati krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid.“

järgmisega:

„… vastuvõtmine, millega tugevdati krediidiasutuste ja investeerimisühingute (edaspidi „finantsinstitutsioonid“) usaldatavusnõudeid.“

5)	Leheküljel 18 artikli 6 uue lõike 1a esimeses lõigus

asendatakse

„1a. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad artiklis 92a sätestatud nõuet individuaalselt ainult krediidiasutused ja investeerimisühingud, keda käsitatakse kriisilahendussubjektidena, kes on ühtlasi globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa ja kellel ei ole tütarettevõtjaid.“

järgmisega:

„1a. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad artiklis 92a sätestatud nõudeid individuaalselt ainult finantsinstitutsioonid, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks, kes on ühtlasi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksused ja kellel ei ole tütarettevõtjaid.“

6)	Leheküljel 20 artikli 11 uue lõike 3a esimeses lõigus

asendatakse

„3a. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad käesoleva määruse artikli 92a nõudeid konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või selle osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa.“

järgmisega:

„3a. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad käesoleva määruse artikli 92a nõudeid konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need emaettevõtjana tegutsevad finantsinstitutsioonid, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks, kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksused.“

7)	Leheküljel 21 uue artikli 12a teises ja kolmandas lõigus

asendatakse

„Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on väiksem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, toimivad kriisilahendusasutused direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on suurem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, võivad kriisilahendusasutused toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.“

järgmisega:

8)	Leheküljel 21 asendatud artikli 13 lõikes 2

asendatakse

„2. Kriisilahendussubjektiks liigitatud krediidiasutus või investeerimisühing, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, täidab artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid oma kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel.“

järgmisega:

„2. Kriisilahendussubjektiks liigitatud finantsinstitutsioon, kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, täidab artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid oma kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel.“

9)	Leheküljel 23 asendatud artiklis 22

asendatakse

„Artikkel 22

Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul

1. Tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõudeid ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus, või kui neil on sellises ettevõtjas osalus.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud loobuda artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõuete ning VIIA osas sätestatud seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui nende kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate ja nende osalusega ettevõtjate koguvarad ja bilansivälised kirjed moodustavad vähem kui 10 % tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest.“

järgmisega:

„Artikkel 22

Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul

1. Tütarettevõtjast finantsinstitutsioonid kohaldavad artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõudeid ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel finantsinstitutsioonidel või nende emaettevõtjal, kui emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on finantsinstitutsioon või finantseerimisasutus, või kui neil on sellises ettevõtjas osalus.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad tütarettevõtjast finantsinstitutsioonid loobuda artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõuete ning VIIA osas sätestatud seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate ja osalusega ettevõtjate koguvarad ja bilansivälised kirjed moodustavad vähem kui 10 % tütarettevõtjast finantsinstitutsiooni koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest.“

10)	Leheküljel 34 uue artikli 72e lõike 4 esimese lõigu mõistetes

asendatakse

„LPi	=	tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate kõlblike kohustuste kirjete summa;
β	=	tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste kirjete protsendimäär;
Oi	=	tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;
Li	=	tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;
ri	=	tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatav suhtarv vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artiklile 45d ning“

järgmisega:

„LPi	=	tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni hoitavate kõlblike kohustuste instrumentide summa;
β	=	tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide protsendimäär, mis arvutatakse järgmiselt:
Oi	=	tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;
Li	=	tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;
ri	=	tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatav suhtarv vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile a ning“.

11)	Leheküljel 37 artikli 1 punktis 35

asendatakse

„35)

Artikli 76 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitaliinstrumendis oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(…)

2. Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu indeksite koosseisu kuuluvate instrumentide aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:

(…).““

järgmisega:

„35)

Artikli 76 pealkiri, lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 76

Kapitaliinstrumentide ja kohustuste indeksipõhised osalused

1. Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a, artikli 72f punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid kapitaliinstrumendis või kohustuses oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(…)

2. Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib finantsinstitutsioon kasutada finantsinstitutsiooni indeksite koosseisu kuuluvate kapitaliinstrumentide või kohustuste aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et finantsinstitutsioon arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:

(…).““

12)	Leheküljel 38 asendatud artikli 78 lõike 1 teise lõigu neljandas lauses

asendatakse

„Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi see eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.“

järgmisega:

13)	Leheküljel 42 asendatud artiklis 82

asendatakse

„„Artikkel 82

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt kas tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud jaotamata kasumit ja ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:

(…)

c)	kõnealuseid instrumente omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.““

järgmisega:

„„Artikkel 82

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid

(…)

c)	käesoleva lõigu sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid ja teise taseme omavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.““

14)	Leheküljel 43 uue artikli 92a lõike 1 sissejuhatavas osas

asendatakse

„1. Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele peab krediidiasutus või investeerimisühing, keda käsitatakse kriisilahendussubjektina ja kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, igal ajal täitma järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:“

järgmisega:

„1. Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele peab finantsinstitutsioon, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks ja kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, igal ajal täitma järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:“.

15)	Leheküljel 44 uue artikli 92a lõikes 3

asendatakse

„3. Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja iga kriisilahendussubjekti puhul ületab käesoleva artikli lõike 1 punktis a kehtestatud nõude kohaldamisest tulenev kogusumma käesoleva määruse artikli 12a kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, võib ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 4 või artikli 45h lõike 1 kohaselt.“

järgmisega:

„3. Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja iga kriisilahendussubjekti puhul ületab käesoleva artikli lõike 1 punktis a kehtestatud nõude kohaldamisest tulenev kogusumma käesoleva määruse artikli 12a kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, võib ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 4 või artikli 45h lõike 2 kohaselt.“

16)	Leheküljel 68 uue artikli 279a lõike 1 punkti a mõistetes

asendatakse

„T

optsiooni lõpptähtaeg; optsioonide puhul, mida saab täita ainult ühel tulevikku jääval kuupäeval, on lõpptähtaeg võrdne selle kuupäevaga; optsioonide puhul, mida saab täita mitmel tulevikku jääval kuupäeval, on lõpptähtaeg võrdne nendest kuupäevadest kõige hilisemaga; lõpptähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning“

järgmisega:

„T

optsiooni lõpptähtaja (Texp) ja aruandekuupäeva vaheline periood; optsioonide puhul, mida saab täita ainult ühel tulevikku jääval kuupäeval, on Texp võrdne selle kuupäevaga; optsioonide puhul, mida saab täita mitmel tulevikku jääval kuupäeval, on Texp võrdne nendest kuupäevadest kõige hilisemaga; T väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning“.

17)	Leheküljel 70 uue artikli 279b lõike 1 punkti a valemis

asendatakse

„a)

intressiriski või krediidiriski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalve kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt:

kus:

R	=	järelevalveline diskontomäär; R = 5 %;
S	=	tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning
E	=	tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.“

järgmisega:

„a)

intressiriski või krediidiriski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad finantsinstitutsioonid korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalvelise kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt:

kus:

R	=	järelevalveline diskontomäär; R = 5 %;
S	=	tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;
E	=	tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning
OneBusinessYear	=	üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.“

18)	Leheküljel 73 uue artikli 280a lõike 3 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

19)	Leheküljel 75 uue artikli 280c lõike 3 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

20)	Leheküljel 77 uue artikli 280d lõike 3 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“ .

21)	Leheküljel 77 uue artikli 280d lõike 4 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

22)	Leheküljel 78 uue artikli 280e lõike 1 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

23)	Leheküljel 78 uue artikli 280e lõike 4 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

24)	Leheküljel 78 uue artikli 280e lõike 5 mõistetes

asendatakse

„

aluseks oleva kauba liigi k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui aluseks oleva kauba liik k on vastavuses tehingutega, mis on määratud artikli 277a lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud maandatud positsioonide kogumisse, välja arvatud elektrienergiaga seonduvad tehingud, siis

= 18 %; elektrienergiaga seonduvate tehingute puhul

= 40 %, ning“

järgmisega:

„

aluseks oleva kauba liigi k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui aluseks oleva kauba liik k on vastavuses tehingutega, mis on määratud artikli 277a lõike 1 punktis e osutatud maandatud positsioonide kogumisse, välja arvatud elektrienergiaga seonduvad tehingud, siis

=18 %; elektrienergiaga seonduvate tehingute puhul

=40 %, ning“.

25)	Leheküljel 80 uue artikli 281 lõike 2 punktis h

asendatakse

„h)

artikli 279b lõike 1 punktis a osutatud valem, mida kasutatakse järelevalve kestuse teguri arvutamiseks, on järgmine:

järelevalve kestuse tegur = E – S “

järgmisega:

„h)

artikli 279b lõike 1 punktis a osutatud valem, mida kasutatakse järelevalvelise kestuse teguri arvutamiseks, on järgmine:

järelevalvelise kestuse tegur = E – S “.

26)	Leheküljel 89 uue artikli 325a lõike 2 punktis c

asendatakse

„c)

kõik positsioonid hinnatakse nende selle kuupäeva turuväärtuses, välja arvatud punktis b osutatud positsioonid; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni õiglane väärtus ja turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hilisemat turuväärtust või õiglast väärtust;“

järgmisega:

„c)

kõik positsioonid hinnatakse nende selle kuupäeva turuväärtuses, välja arvatud punktis b osutatud positsioonid; kui kauplemisportfelli kuuluva positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad finantsinstitutsioonid sellesse kauplemisportfelli kuuluva positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui kauplemisportfelli kuuluva positsiooni õiglane väärtus ja turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad finantsinstitutsioonid selle positsiooni kõige hilisemat turuväärtust või õiglast väärtust;“.

27)	Leheküljel 93 uue artikli 325f lõike 8 valemis ja mõistetes

asendatakse

„

kus:

Sb = ∑k WSk kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja Sb = ∑k WSk rühmas c; kui Sb ja Sc väärtused annavad

kogusummaks negatiivse arvu, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing riskiklassile spetsiifilised delta- või vegariski omavahendite nõuded, kasutades alternatiivset spetsifikatsiooni, mille puhul

Sb = max [min (∑k WSk, Kb), – Kb kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja

Sc = max [min (∑k WSk, Kb), – Kc kõikide riskitegurite puhul rühmas c.“

järgmisega:

„

kus:

Sb = ∑k WSk kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja Sb = ∑k WSk rühmas c; kui Sb ja Sc väärtused annavad

kogusummaks negatiivse arvu, arvutab

krediidiasutus või investeerimisühing riskiklassile spetsiifilised delta- või vegariski omavahendite nõuded, kasutades alternatiivset spetsifikatsiooni, mille puhul

Sb = max [min (∑k WSk, Kb), – Kb] kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja

Sc = max [min (∑k WSk, Kb), – Kc] kõikide riskitegurite puhul rühmas c.“

28)	Leheküljel 99 uue artikli 325r lõike 1 punkti a mõistetes

asendatakse

„

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad riskivabadest intressimääradest“

järgmisega:

„

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad riskivabadest intressimääradest;“.

29)	Leheküljel 99 uue artikli 325r lõike 2 mõistetes

asendatakse

„kus:

delta krediidimarginaali riski tundlikkus (…);“

järgmisega:

„kus:

delta krediidimarginaali riski tundlikkus (…);“.

30)	Leheküljel 100 uue artikli 325r lõike 3 punktis b

asendatakse

„b)

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest, arvutatakse järgmiselt:

kus:

	=	tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest;
k	=	indeks, mis tähistab aktsiat;
	=	m komponentidega vektor, mis kajastab repolepingu struktuuri konkreetse aktsia k puhul, kui m on võrdne repomäärade arvuga, mis vastavad erinevatele lõpptähtaegadele, mida kasutatakse instrumendi i hinnastamismudelis;
	=	mõõte ühikmaatriks (1 · m);
Vi	=	instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning
y, z	=	muud riskitegurid kui hinnastamisfunktsioonis Vi.“

järgmisega:

„b)

tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest, arvutatakse järgmiselt:

kus:

	=	tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest;
k	=	indeks, mis tähistab aktsiat;
	=	m komponentidega vektor, mis kajastab repolepingu struktuuri konkreetse aktsia k puhul, kui m on võrdne repomäärade arvuga, mis vastavad erinevatele lõpptähtaegadele, mida kasutatakse instrumendi i hinnastamismudelis;
	=	mõõte ühikmaatriks (1 · m);
Vi (.)	=	instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning
y, z	=	muud riskitegurid kui hinnastamisfunktsioonis Vi.“

31)	Leheküljel 100 uue artikli 325r lõike 4 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

32)	Leheküljel 100 uue artikli 325r lõike 4 mõistetes

asendatakse

„Vi (.)

instrumendi i turuväärtus riskiteguri k funktsioonina ning“

järgmisega:

„Vi (.)

instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning“.

33)	Leheküljel 100 uue artikli 325r lõike 5 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

34)	Leheküljel 100 uue artikli 325r lõike 5 mõistetes

asendatakse

„Vi (.)

instrumendi i turuväärtus riskiteguri k funktsioonina ning“

järgmisega:

„Vi (.)

instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning“.

35)	Leheküljel 101 uue artikli 325s lõike 1 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

36)	Leheküljel 104 uue artikli 325w lõike 1 mõistetes

asendatakse

„JTDlong	=	ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul;
Vnotional	=	instrumendi tinglik väärtus;

(…)

Adjustmentlong

summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu kahju võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; suurendamine märgitakse Adjustmentlong muutujas plussmärgiga ja vähendamine miinusmärgiga.“

järgmisega:

„JTDlong	=	ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma pika riskipositsiooni puhul;
Vnotional	=	sellise instrumendi tinglik väärtus, millest riskipositsioon tuleneb;

(…)

Adjustmentlong

kui instrument, millest riskipositsioon tuleneb, on tuletisinstrument, siis summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral finantsinstitutsiooni kahju võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; suurendamine märgitakse valemis plussmärgiga ja vähendamine miinusmärgiga.“

37)	Leheküljel 104 uue artikli 325w lõike 2 mõistetes

asendatakse

„JTDshort	=	ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva lühikese riskipositsiooni puhul;
Vnotional	=	instrumendi tinglik väärtus, mis märgitakse valemis miinusmärgiga;

(…)

Adjustmentshort

summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu kasu võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; vähendamine märgitakse Adjustmentshort muutujas plussmärgiga ja suurendamine märgitakse Adjustmentshort muutujas miinusmärgiga.“

järgmisega:

„JTDshort	=	ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma lühikese riskipositsiooni puhul;
Vnotional	=	sellise instrumendi tinglik väärtus, millest riskipositsioon tuleneb, mis märgitakse valemis miinusmärgiga;

(…)

Adjustmentshort

kui instrument, millest riskipositsioon tuleneb, on tuletisinstrument, siis summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral finantsinstitutsiooni kasu võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; vähendamine märgitakse valemis plussmärgiga ja suurendamine miinusmärgiga.“

38)	Leheküljel 104 uue artikli 325w lõikes 4

asendatakse

„4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuste tegemiseks määratakse tinglikud väärtused kindlaks järgmiselt:

a)	võlainstrumentide puhul on tinglik väärtus võlainstrumendi nimiväärtus;

b)	tuletisinstrumentide puhul, mille alusvaraks on võlaväärtpaber, on tinglik väärtus tuletisinstrumendi tinglik väärtus.“

järgmisega:

„4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuste tegemiseks määratakse tinglikud väärtused kindlaks järgmiselt:

a)	võlakirja puhul on tinglik väärtus võlakirja nimiväärtus;

b)	võlakirja müüdud müügioptsiooni puhul on tinglik väärtus optsiooni tinglik väärtus, võlakirja ostetud ostuoptsiooni puhul on tinglik väärtus null.“

39)	Leheküljel 104 uue artikli 325w lõikes 5

asendatakse

„5. Kapitaliinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad lõigetes 1 ja 2 osutatud valemite kasutamise asemel järgmiselt:

JTDlong = max {LGD · V + P&Llong + Adjustmentlong; 0}

JTDshort = min {LGD · V + P&Lshort + Adjustmentshort; 0}

kus:

JTDlong	=	ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul;
JTDshort	=	ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva lühikese riskipositsiooni puhul ning
V	=	aktsia õiglane väärtus või aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul tuletisinstrumendi aluseks oleva aktsia õiglane väärtus.“

järgmisega:

„5. Kapitaliinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutavad finantsinstitutsioonid ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad järgmiselt:

JTDlong = max {LGD · Vnotional + P&Llong + Adjustmentlong; 0}

JTDshort = min {LGD · Vnotional + P&Lshort + Adjustmentshort; 0}

kus:

JTDlong	=	ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma pika riskipositsiooni puhul;
Vnotional	=	sellise instrumendi tinglik väärtus, millest riskipositsioon tuleneb; rahaga samaväärse kapitaliinstrumendi puhul on tinglik väärtus omakapitali õiglane väärtus; JTDshort valemis märgitakse instrumendi tinglik väärtus miinusmärgiga;
P&Llong	=	muutuja, mida kohandatakse finantsinstitutsiooni poolt juba arvestatud kasu ja kahjuga, mis tuleneb pikka riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest; kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga;
Adjustmentlong	=	summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral finantsinstitutsiooni kahju võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; suurendamine märgitakse valemis plussmärgiga ja vähendamine miinusmärgiga;
JTDshort	=	ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma lühikese riskipositsiooni puhul;
P&Lshort	=	muutuja, mida kohandatakse finantsinstitutsiooni poolt juba arvestatud kasu ja kahjuga, mis tuleneb lühikest riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest; kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga, ning
Adjustmentshort	=	summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral finantsinstitutsiooni kasu võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; vähendamine märgitakse valemis plussmärgiga ja suurendamine miinusmärgiga.“

40)	Leheküljel 105 uue artikli 325w lõike 8 esimese lõigu punktis a

asendatakse

„a)	kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad arvutama eri liiki instrumentide ootamatult makseviivitusse sattumise summad kooskõlas käesoleva artikliga;“

järgmisega:

„a)	kuidas finantsinstitutsioonid peavad määrama komponendid P&Llong, P&Lshort, Adjustmentlong ja Adjustmentshort, kui nad arvutavad eri liiki instrumentide ootamatult makseviivitusse sattumise summasid kooskõlas käesoleva artikliga;“.

41)	Leheküljel 106 uue artikli 325y lõike 4 valemites

asendatakse

„

(…)

“

järgmisega:

„

(…)

“.

42)	Leheküljel 109 uue artikli 325ad lõike 3 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

43)	Leheküljel 109 uue artikli 325ad lõike 4 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

44)	Leheküljel 112 uue artikli 325ai lõike 2 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

45)	Leheküljel 121 uue artikli 325ay lõikes 1

asendatakse

„1. Intressimäära üldriski klassi samas rühmas leitakse vegariski tundlikkuste vaheline korrelatsiooniparameeter rkl järgmiselt:“

järgmisega:

„1. Intressimäära üldriski klassi samas rühmas leitakse vegariski tundlikkuste vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl järgmiselt:“.

46)	Leheküljel 121 uue artikli 325ay lõike 1 teises mõistes

asendatakse

„ on võrdne

, kus α on 1 %, ning …“

järgmisega:

„

on võrdne

, kus α on 1 %, ning …“.

47)	Leheküljel 121 uue artikli 325ay lõike 2 esimeses mõistes

asendatakse

„

80 % on võrdne delta rühmasisese korrelatsiooniga, mis (…)“

järgmisega:

„

on võrdne delta rühmasisese korrelatsiooniga, mis (…).“

48)	Leheküljel 124 uue artikli 325bb lõike 1 sissejuhatavas osas

asendatakse

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja iga asjaomase kuupäeva t kohta ning iga kauplemisportfelli positsioonide asjaomase portfelli kohta järgmiselt:“

järgmisega:

„1. Finantsinstitutsioonid arvutavad artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja iga asjaomase kuupäeva t kohta ning iga kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide asjaomase portfelli kohta järgmiselt:“.

49)	Leheküljel 124 uue artikli 325bb lõike 1 mõistetes

asendatakse

„UESt

piiramata eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse järgmiselt:“

järgmisega:

„UESt

piiramata eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse järgmiselt:

“.

50)	Leheküljel 125 uue artikli 325bb lõikes 4

asendatakse

„4. Erandina lõikest 1 võib krediidiasutus või investeerimisühing vähendada piiramata eeldatava puudujäägi näitajate UESt i ja osalise eeldatava puudujäägi näitajate

, PESt RC,i ja PESt FC,i arvutamise sagedust kõikide laiade riskitegurite kategooriate i puhul iga päeva kohta arvutamise asemel iga nädala kohta arvutamisele, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)	krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevale asutusele tõendada, et piiramata eeldatava puudujäägi näitajate arvutamine ei alahinda asjaomaste kauplemisportfelli positsioonide tururiski;

b)	krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädeva asutuse nõudmisel suurendada UESt i, , PESt RC,i ja PESt FC,i arvutamise sagedust iga nädala kohta arvutamiselt iga päeva kohta arvutamisele.“

järgmisega:

„4. Erandina lõikest 1 võib finantsinstitutsioon vähendada piiramata eeldatava puudujäägi näitajate UESt i ja osalise eeldatava puudujäägi näitajate PESt RS,i, PESt RC,i ja PESt FC,i arvutamise sagedust kõikide laiade riskitegurite kategooriate i puhul iga päeva kohta arvutamise asemel iga nädala kohta arvutamisele, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)	finantsinstitutsioon suudab pädevale asutusele tõendada, et piiramata eeldatava puudujäägi näitaja UESt i arvutamine ei alahinda asjaomaste kauplemisportfelli positsioonide tururiski;

b)	finantsinstitutsioon suudab pädeva asutuse nõudmisel suurendada UESt i, PESt RS,i, PESt RC,i ja PESt FC,i arvutamise sagedust iga nädala kohta arvutamiselt iga päeva kohta arvutamisele.“

51)	Leheküljel 125 uue artikli 325bc lõike 1 punkti c sissejuhatavas osas

asendatakse

„c)	kauplemisportfelli positsioonide asjaomase portfelli puhul arvutab krediidiasutus või investeerimisühing osalise eeldatava puudujäägi näitaja aja t korral järgmise valemi kohaselt: “

järgmisega:

„c)	kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide asjaomase portfelli puhul arvutab finantsinstitutsioon osalise eeldatava puudujäägi näitaja aja t korral järgmise valemi kohaselt: “.

52)	Leheküljel 126 uue artikli 325bc lõike 2 punktis d

asendatakse

„d)	näitaja sisendandmeid kalibreeritakse 12kuulise stressiperioodiga, mille krediidiasutus või investeerimisühing on punkti c kohaldamisel kindlaks määranud.“

järgmisega:

„d)	näitaja PESt RS,i sisendandmeid kalibreeritakse 12kuulise stressiperioodiga, mille finantsinstitutsioon on punkti c kohaldamisel kindlaks määranud.“

53)	Leheküljel 126 uue artikli 325bc lõike 3 punktis a

asendatakse

„a)	arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide (…);“

järgmisega:

„a)	PESt RC arvutamisel kasutavad finantsinstitutsioonid tulevaste šokkide (…);“.

54)	Leheküljel 126 uue artikli 325bc lõikes 4

asendatakse

„4. Artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajate

arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:

a)	arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid kõikide portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes;

b)	arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide (…)“

järgmisega:

„4. Artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajate PESt FC ja PESt FC,i arvutamiseks peavad finantsinstitutsioonid lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:

a)	PESt FC arvutamisel kasutavad finantsinstitutsioonid tulevaste šokkide stsenaariumeid kõikide portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes;

b)	PESt FC,i arvutamisel kasutavad finantsinstitutsioonid tulevaste šokkide (…)“.

55)	Leheküljel 127 uue artikli 325bd lõike 4 sissejuhatavas osas

asendatakse

„4. Osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamiseks kooskõlas artikli 325bc lõike 1 punktiga c arvutatakse asjaomase kauplemisportfelli positsiooni asjaomase modelleeritava riskiteguri tegelik likviidsusperiood järgmiselt:“

järgmisega:

„4. Osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamiseks kooskõlas artikli 325bc lõike 1 punktiga c arvutatakse asjaomasesse kauplemisportfelli kuuluva või valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälise positsiooni asjaomase modelleeritava riskiteguri tegelik likviidsusperiood järgmiselt:“.

56)	Leheküljel 139 artikli 1 punktis 91

asendatakse

„91) Artikli 384 lõikes 1 asendatakse

määratlus järgmisega: …“

järgmisega:

„91) Artikli 384 lõikes 1 asendatakse

määratlus järgmisega: …“.

57)	Leheküljel 148 asendatud artikli 411 punktis 4

asendatakse

„4) „hoiuste vahendaja“ – füüsiline isik või ettevõtja, kes avab krediidiasutustes tasu eest kolmandatele isikutele hoiuseid, sealhulgas jaehoiuseid ja ettevõtete hoiuseid, välja arvatud finantseerimisasutuste hoiuseid;“

järgmisega:

58)	Leheküljel 154 uue artikli 428b lõike 1 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

59)	Leheküljel 158 uue artikli 428k lõike 3 sissejuhatavas osas

asendatakse

„3. Järgmiste kohustuste suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:“

järgmisega:

„3. Järgmiste kohustuste ja kapitalikirjete või instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:“.

60)	Leheküljel 159 uue artikli 428l sissejuhatavas osas

asendatakse

„Järgmiste kohustuste suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:“

järgmisega:

„Järgmiste kohustuste ja kapitalikirjete või instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:“.

61)	Leheküljel 159 uue artikli 428l punktis d

asendatakse

„d)	muud kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud ja vähem kui üks aasta ning millele ei ole viidatud artiklites 428m, 428n ja 428o.“

järgmisega:

„d)	muud kohustused ja kapitalikirjed või instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud ja vähem kui üks aasta ning millele ei ole viidatud artiklites 428m, 428n ja 428o.“

62)	Leheküljel 169 uue artikli 428al lõike 3 sissejuhatavas osas

asendatakse

„3. Järgmiste kohustuste suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:“

järgmisega:

„3. Järgmiste kohustuste ja kapitalikirjete või instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:“.

63)	Leheküljel 169 uue artikli 428am sissejuhatavas osas

asendatakse

„Järgmiste kohustuste suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:“

järgmisega:

„Järgmiste kohustuste ja kapitalikirjete või instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:“.

64)	Leheküljel 169 uue artikli 428am punktis b

asendatakse

„b)	kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta ja mille on välja andnud:“

järgmisega:

„b)	kohustused ja kapitalikirjed või instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta ja mille on välja andnud:“.

65)	Leheküljel 175 asendatud artikli 429 lõike 5 esimese lõigu punktis a

asendatakse

„a)	tuletisinstrumenti, mida loetakse lõike 4 punkti d kohaselt bilansiväliseks kirjeks, aga mida käsitletakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tuletisinstrumendina, käsitletakse nimetatud punkti kohaselt;“

järgmisega:

„a)	lõike 4 punkti d kohast bilansivälist kirjet, mida käsitatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tuletisinstrumendina, käsitletakse nimetatud lõike punkti b kohaselt;“.

66)	Leheküljel 176 uue artikli 429a lõike 1 esimese lõigu punktis d

asendatakse

„d)	kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, riskipositsioonid, mis tulenevad varadest, mis on nõuded keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu seoses avaliku sektori investeeringutega ja tugilaenudega;“

järgmisega:

„d)	kui finantsinstitutsioon on avaliku sektori arengukrediidiasutus, riskipositsioonid, mis tulenevad varadest, mis on nõuded keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu seoses avaliku sektori investeeringutega, ja tugilaenud;“.

67)	Leheküljel 178 uue artikli 429a lõike 2 kolmandas lõigus

asendatakse

„Esimese lõigu punktide d ja e kohaldamisel ning ilma et see piiraks liidu riigiabireegleid ja (…).“

järgmisega:

„Lõike 1 punktide d ja e kohaldamisel ning ilma et see piiraks liidu riigiabireegleid ja (…).“

68)	Leheküljel 179 uue artikli 429a lõike 7 valemis

asendatakse

„

“

järgmisega:

„

“.

69)	Leheküljel 209 uue artikli 461a esimeses lõigus

asendatakse

„Artikli 430b lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuete kohaldamise eesmärgil antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, tehes tehnilisi muudatusi artiklites 325e, 325g–325j, 325p, 325q, 325ae, 325ak, 325am, 325ap–325at, 325av ja 325ax ning täpsustades (…).“

järgmisega:

„Artikli 430b lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuete kohaldamise eesmärgil antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, tehes tehnilisi muudatusi artiklites 325e, 325g–325j, 325p, 325q, 325ae, 325ai, 325ak, 325am, 325ap–325at, 325av ja 325ax ning täpsustades (…).“

70)	Leheküljel 209 asendatud artiklis 462

asendatakse

„(…)

2. Artikli 244 lõikes 6 ja artikli 245 lõikes 6, artiklites 456–460 ja artiklis 461a osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 28. juunist 2013.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 244 lõikes 6, artikli 245 lõikes 6, artiklites 456–460 ja artiklis 461a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

(…)

6. Artikli 244 lõike 6 ja artikli 245 lõike 6 ning artiklite 456–460 ja artikli 461a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub (…).“

järgmisega:

„(…)

2. Artikli 244 lõikes 6 ja artikli 245 lõikes 6, artiklites 456, 457, 459, 460 ja 461a osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 28. juunist 2013.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 244 lõikes 6, artikli 245 lõikes 6, artiklites 456, 457, 459, 460 ja 461a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

(…)

6. Artikli 244 lõike 6 ja artikli 245 lõike 6 ning artiklite 456, 457, 459, 460 ja 461a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub (…).“

71)	Leheküljel 210 asendatud artikli 494 lõike 1 sissejuhatavas osas

asendatakse

„1. Erandina artiklist 92a peab kriisilahendussubjektina käsitatav krediidiasutus või investeerimisühing, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või selle osa, täitma alates 27. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 igal ajal järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:“

järgmisega:

„1. Erandina artiklist 92a peab kriisilahendussubjektiks liigitatud finantsinstitutsioon, kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, täitma alates 27. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 igal ajal järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:“.

72)	Leheküljel 211 uue artikli 494a lõike 2 punktis a

asendatakse

„a)	artikli 63 lõikes 1 sätestatud tingimused, välja arvatud nõue, et instrumendi peab olema emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise;“

järgmisega:

„a)	artiklis 63 sätestatud tingimused, välja arvatud nõue, et instrumendi peab olema emiteerinud finantsinstitutsioon ise;“.

73)	Leheküljel 211 uue artikli 494b lõikes 3

asendatakse

„3. Erandina artikli 72a lõike 1 punktist a kvalifitseeruvad enne 27. juunit 2019 emiteeritud kohustused kõlblike kohustuste kirjeteks, kui need vastavad (…).“

järgmisega:

„3. Erandina artikli 72a lõike 1 punktist a kvalifitseeruvad enne 27. juunit 2019 emiteeritud kohustused kõlblike kohustuste instrumentideks, kui need vastavad (…).“

74)	Leheküljel 212 asendatud artikli 497 lõike 2 mõistetes

asendatakse

„kus:

Sxj

omavahendite nõue

(…)“

järgmisega:

„kus:

omavahendite nõue;

(…)“.

75)	Leheküljel 213 asendatud artikli 500 lõike 1 esimese lõigu punktis c

asendatakse

„c)	punktis a osutatud kava kohaselt toimunud esimese müügi kuupäevast alates realiseeritud makseviivituses olevate riskipositsioonide kumulatiivne summa on ületanud 20 % kõikide makseviivitusjuhtude kumulatiivsest summast alates punktides a ja b osutatud esimese müügi kuupäevast.“

järgmisega:

„c)

punktis a osutatud kava kohaselt toimunud esimese müügi kuupäevast alates realiseeritud makseviivituses olevate riskipositsioonide kumulatiivne summa on ületanud 20 % kõikide makseviivituses olevate riskipositsioonide tagasimaksmata summast alates punktides a ja b osutatud esimese müügi kuupäevast.“

76)	Leheküljel 213 asendatud artikli 501 lõike 1 mõistetes

asendatakse

„E*

kogusumma, mis VKE või VKE omavahel seotud klientide rühm võlgneb krediidiasutusele või investeerimisühingule, tema tütarettevõtjatele, tema emaettevõtjatele ja nende emaettevõtjate teistele tütarettevõtjatele ning mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvara tagatisega nõudeid ega elamukinnisvara tagatisega tingimuslikke nõudeid.“

järgmisega:

„E*

on üks järgmistest:

kogusumma, mis VKE või VKE omavahel seotud klientide rühm võlgneb finantsinstitutsioonile, tema tütarettevõtjatele, tema emaettevõtjatele ja nende emaettevõtjate teistele tütarettevõtjatele ning mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvara tagatisega nõudeid ega elamukinnisvara tagatisega tingimuslikke nõudeid;

b)	kui punktis a osutatud kogusumma on null, siis VKE või VKE omavahel seotud klientide rühma vastu olevate elamukinnisvara tagatisega nõuete ja elamukinnisvara tagatisega tingimuslike nõuete summa, mis on välja arvatud nimetatud punktis osutatud kogusumma arvutusest.“

77)	Leheküljel 213 uue artikli 501a pealkirjas

asendatakse

„Artikkel 501a

Eluliselt vajalik avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate üksustega seotud riskipositsioonide krediidiriski omavahendite nõuete korrigeerimine“

järgmisega:

„Artikkel 501a

Eluliselt vajalike avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate üksustega seotud riskipositsioonide krediidiriski omavahendite nõuete korrigeerimine“.

78)	Leheküljel 218 artikli 510 uues lõikes 8

asendatakse

„8. Hiljemalt 28. juuniks 2025 suurendatakse artikli 428r lõike 1 punktis g, artikli 428s lõike 1 punktis c ja artikli 428v punktis b osutatud tehingutele kohaldatavaid nõutava stabiilse rahastamise tegureid vastavalt (…)“.

järgmisega:

„8. Hiljemalt 28. juuniks 2025 suurendatakse artikli 428r lõike 1 punktis g, artikli 428s lõike 1 punktis b ja artikli 428v punktis a osutatud tehingutele kohaldatavaid nõutava stabiilse rahastamise tegureid vastavalt (…)“.

79)	Leheküljel 221 artikli 2 punktis 1

asendatakse

„(…)

2.	Keskne vastaspool arvutab hüpoteetilise kapitali järgmiselt: (…)“

järgmisega:

„(…)

2.	Keskne vastaspool arvutab hüpoteetilise kapitali järgmiselt: (…)“.

Top