Artikkel 1

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide tehnilised kirjeldused siseveetranspordivahendite jaoks on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 415/2007 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. juunist 2020.

LISA

Standardne laeva teekonna kindlaksmääramine ja jälgimine sisevetelaevanduses

SISUKORD

1.

Üldsätted

37

1.1.

Sissejuhatus

37

1.2.

Viited

37

1.3.

Mõisted

38

1.4.

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise teenused ning laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide nõuded

40

2.

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise etapid

41

2.1.

Sissejuhatus

41

2.2.

Navigeerimine

41

2.2.1.

Navigeerimine keskpikalt ette

41

2.2.2.

Navigeerimine lühidalt ette

41

2.2.3.

Navigeerimine väga lühidalt ette

42

2.3.

Laevaliikluse korraldamine

42

2.3.1.

Laevaliiklusteenused

42

2.3.1.1.

Teabeteenus

42

2.3.1.2.

Navigatsiooniabi teenus

42

2.3.1.3.

Liikluskorraldusteenus

42

2.3.2.

Lüüsitöö kavandamine ja lüüsi käitamine

43

2.3.2.1.

Lüüsitöö kavandamine pikalt ette

43

2.3.2.2.

Lüüsitöö kavandamine keskpikalt ette

43

2.3.2.3.

Lüüside käitamine

43

2.3.3.

Sillatöö kavandamine ja silla käitamine

43

2.3.3.1.

Sillatöö kavandamine keskpikalt ette

43

2.3.3.2.

Sillatöö kavandamine lühidalt ette

44

2.3.3.3.

Silla käitamine

44

2.4.

Õnnetusabi

44

2.5.

Veokorraldus

44

2.5.1.

Reisi planeerimine

44

2.5.2.

Transpordilogistika

44

2.5.3.

Ühendveosadama ja -terminali töö korraldamine

44

2.5.4.

Lasti- ja laevastikukorraldus

45

2.6.

Nõuete täitmise tagamine

45

2.7.

Veeteemaksud ja sadamataristu kasutamise tasud

45

2.8.

Teabevajadused

45

3.

Sisevete-AISi tehniline kirjeldus

46

3.1.

Sissejuhatus

46

3.2.

Kohaldamisala

47

3.3.

Nõuded

48

3.3.1.

Üldnõuded

48

3.3.2.

Teabesisu

48

3.3.2.1.

Laeva püsiteave

49

3.3.2.2.

Laeva muutuvteave

49

3.3.2.3.

Laeva reisiga seotud teave

50

3.3.2.4.

Inimeste arv pardal

50

3.3.2.5.

Ohutussõnumid

50

3.3.3.

Teabe edastamise intervall

50

3.3.4.

Tehnoloogiline platvorm

52

3.3.5.

Ühilduvus AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega

52

3.3.6.

Kordumatu identifikaator

52

3.3.7.

Kohaldamisnõuded

52

3.3.8.

Tüübikinnitus

52

3.4.

Sisevete-AISi liikuva raadiojaama protokolli muudatused

52

3.4.1.

Tabel 3.2. Asukohateade

52

3.4.2.

Laeva püsi- ja reisiga seotud andmed (sõnum 5)

54

3.4.3.

Ühiskäsk (sõnum 23)

57

3.5.

Sisevete-AISi sõnumid

57

3.5.1.

Sisevete-AISi lisasõnumid

57

3.5.2.

Rakenduse identifikaator sisevete-AISi rakendusspetsiifiliste sõnumite jaoks

57

3.5.3.

Rakendusspetsiifiliste sõnumite teabesisu

57

3.5.3.1.

Sisevetelaeva püsi- ja reisiga seotud teave (sisevetelaeva spetsiifiline sõnum FI 10)

57

3.5.3.2.

Inimeste arv pardal (sisevetelaeva spetsiifiline sõnum FI 55)

58

4.

Muud AISi liikuvad raadiojaamad siseveeteedel

59

4.1.

Sissejuhatus

59

4.2.

Üldnõuded veeteedel kasutatavatele AISi B-klassi liikuvatele raadiojaamadele

60

5.

AISi navigatsioonimärgid sisevetelaevanduses

60

5.1.

Sissejuhatus

60

5.2.

Sõnumi 21 kasutamine: navigatsioonimärkide teade

60

5.3.

Sõnumi 21 laiendamine sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liigiga

64

1.   ÜLDSÄTTED

1.1.   Sissejuhatus

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise (Vessel Tracking and Tracing, VTT) süsteemide tehnilised kirjeldused põhinevad asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selles valdkonnas tehtud tööl, nimelt sisevetelaevanduses, merelaevanduses või muudes asjakohastes valdkondades juba kehtivatel standarditel ja tehnilistel kirjeldustel.

Kuna VTT süsteeme kohaldatakse segaliikluspiirkondades, sealhulgas nii sisevete- kui ka merelaevanduse keskkondades, nagu meresadamad ja rannikualad, peavad VTT süsteemid ühilduma AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega, nagu on osutatud SOLASi konventsiooni V peatükis.

Kui VTT süsteemid pakuvad olulisi teenuseid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, (1) kohaldatakse kõnealuse direktiivi sätteid.

1.2.   Viited

Käesolevas lisas osutatakse järgmistele rahvusvahelistele kokkulepetele, soovitustele, standarditele ja suunistele:

Dokumendi pealkiri	Organisatsioon	Avaldamise kuupäev
The World Association for Waterborne Transport Infrastructure (PIANC) „Guidelines and Recommendations for River Information Services“	PIANC	2011
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), V peatükk — meresõiduohutus, 1974, muudetud.	IMO	1974
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) MSC.74(69), 3. lisa, „Recommendation on Performance Standards for a Ship-borne Automatic Identification System (AIS)“, 1998	IMO	1998
IMO resolutsioon A.915(22), „Revised Maritime Policy and Requirements for a future Global Navigation Satellite System (GNSS)“, 2002	IMO	2002
IMO resolutsioon A.1106 (29), „Revised Guidelines for the Onboard Operational Use of Shipborne Automatic Identification System (AIS)“, 2015	IMO	2015
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu soovitus ITU-R M.585, „Assignment and use of identities in the maritime mobile service“, 2015	ITU	2015
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu soovitus ITU-R M.1371, „Technical characteristics for a universal shipborne automatic identification system using time division multiple access in the VHF maritime mobile band“	ITU	2014
Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) rahvusvaheline standard 61993-2, „Maritime navigation and radio communication equipment and systems – Automatic Identification system“, 2. osa: „Class A shipborne equipment of the universal automatic identification system (AIS)“	IEC	2018
Rahvusvaheline standard IEC 61162-seeria, „Maritime navigation and radio communication equipment and systems — Digital interfaces“ 1. osa: „Single talker and multiple listeners“; 2. osa: „Single talker and multiple listeners, high speed transmission“	IEC	1. osa: 2016 2. osa: 1998
Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) rahvusvaheline standard: 62287-seeria, „Maritime navigation and radio communication equipment and systems - Class B shipborne equipment of the automatic identification system (AIS)“ 1. osa: „Carrier-sense time division multiple access (CSTDMA) techniques“; 2. osa: „Self-organising time division multiple access (SOTDMA) techniques“	IEC	2017
Radio Technical Commission for Maritime Services (RTCM), „Recommended Standards for Differential GNSS (Global Navigation Satellite Systems) Service“	RTCM	2010
UNECE soovitus nr 28 „Transpordivahendiliikide koodid“	UN/ECE	2010

1.3.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

a)

Automaatne identifitseerimissüsteem Automaatne identifitseerimissüsteem (AIS) „Automaatne identifitseerimissüsteem“– automaatne side- ja identifitseerimissüsteem, mis on ette nähtud meresõiduohutuse parandamiseks, toetades laevaliiklusteeninduse (VTS) tõhusat toimimist, laevaettekannete esitamist, laevadevahelist ning laeva ja kalda vahelist suhtlust. Sisevete-AIS „Sisevete-AIS“– sisevetelaevanduses kasutatav ja (mere-)AISiga koostalitlusvõimeline AIS, mida tehniliselt võimaldavad (mere-)AISi muudatused ja laiendused. Kindlaksmääramine ja jälgimine „Kindlaksmääramine ja jälgimine“– laeval oleva kaubasaadetise varasema ja praeguse asukoha jälgimine ja salvestamine võrgu kaudu selle kulgemisel sihtkohta läbi erinevate käitlejate. Jälgimine viitab sellele, kus toode on olnud, samas kui kindlaksmääramine viitab sellele, kuhu see järgmisena liigub. Teekond „Teekond“– tee, mida järgitakse või mida tuleb järgida kahe asukoha vahel.

b)

Teenused Jõeteabeteenused (RIS) „Jõeteabeteenused (RIS)“– teenused, mida osutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ (2) artikli 3 punktile a. Laevaliikluse korraldamine (VTM) „Laevaliikluse korraldamine (VTM)“– ühtlustatud meetmete ja teenuste funktsionaalne raamistik, et suurendada ohutust, turvalisust, laevanduse tõhusust ja merekeskkonna kaitset kõikides laevatatavates vetes. Sisevete laevaliiklusteenused (VTS) „Sisevete laevaliiklusteenused (VTS)“– teenused komisjoni määruse (EÜ) nr 414/2007 (3) lisa punkti 2.5 tähenduses. Navigatsiooniteave Navigatsiooniteave– teave, mida edastatakse laevajuhile, et toetada otsuste tegemist pardal. Taktikaline liiklusteave (TTI) „Taktikaline liiklusteave“– teave, mis mõjutab vahetuid navigatsiooniotsuseid tegelikus liiklusolukorras ja geograafilises lähiümbruses. Taktikalist liiklusteavet kasutatakse taktikalise liikluspildi loomiseks. Strateegiline liiklusteave (STI) „Strateegiline liiklusteave“– teave, mis mõjutab jõeteabeteenuste kasutajate keskmise ja pika tähtajaga otsuseid. Strateegilist liiklusteavet kasutatakse strateegilise liikluspildi loomiseks. Laeva teekonna kindlaksmääramine ja jälgimine (VTT) „Laeva teekonna kindlaksmääramine ja jälgimine“– funktsioon määruse (EÜ) nr 414/2007 lisa punkti 2.12 tähenduses. Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI) „Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood“– üheksast numbrist koosnev jada, mis edastatakse raadio teel, et tuvastada üheselt laev, jaamad, kaldajaamad ja rühmakõned. Rahvusvahelised elektroonilised teated (ERI) „Rahvusvahelised elektroonilised teated“– direktiivi 2005/44/EÜ artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt kehtestatud tehnilised suunised ja kirjeldused. Sisevete elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem (sisevete-ECDIS) „Sisevete elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem“– direktiivi 2005/44/EÜ artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud tehnilised suunised ja kirjeldused. Osalised Kapten „Kapten“– isik laeval, kes juhib laeva ja kellel on volitused kõigi otsuste tegemiseks navigeerimise ja laeva juhtimise kohta. Mõisteid „kapten“, „väikelaeva kapten“ ja „kipper“ peetakse samaväärseteks. Laevajuht „Laevajuht (navigeeriv kipper)“– isik, kes juhib laeva vastavalt kapteni antavatele reisiplaanijuhistele. Jõeteabeteenuste pädev asutus „Jõeteabeteenuste pädev asutus“– asutus, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2005/44/EÜ artiklile 8. Jõeteabeteenuste operaator „Jõeteabeteenuste operaator“– isik, kes täidab üht või mitut jõeteabeteenuste pakkumisega seotud ülesannet. Jõeteabeteenuste kasutajad „Jõeteabeteenuste kasutajad“– kõik direktiivi 2005/44/EÜ artikli 3 punktis g määratletud kasutajarühmad.

1.4.   Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise teenused ning laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide nõuded

VTT süsteemid peavad suutma toetada järgmisi teenuseid:

—	navigatsioon,

—	liiklusteave,

—	liikluskorraldus,

—	õnnetusabi,

—	veokorraldus,

—	nõuete täitmise tagamine,

—	veeteemaksud ja sadamataristu kasutamise tasud,

—	faarvaatriteabeteenused,

—	statistika.

See ei piira kõnealuste teenuste puhul kehtivate määruse (EÜ) nr 414/2007 sätete kohaldamist.

VTT kõige olulisem teave on seotud laeva identifitseerimise ja asukohaga. VTT peab võimaldama anda automaatselt ja korrapäraselt teistele laevadele ja kaldajaamadele vähemalt järgmist teavet, tingimusel et need laevad või kaldajaamad on asjakohaselt seadistatud:

—	laeva kordumatu identifitseerimisnumber: Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber (ENI)/Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (IMO number),

—	laeva nimi,

—	laeva kutsungsignaal,

—	navigatsiooniolek,

—	laeva või koosseisu tüüp,

—	laeva või koosseisu mõõtmed,

—

süvis,

—	ohtliku lasti märgid (siniste koonuste arv vastavalt ADNile),

—	laadimisolek (lastitud/lossitud),

—

sihtkoht,

—	sihtkohta saabumise eeldatav aeg (ETA),

—	inimeste arv pardal,

—	asukoht (+ kvaliteedi näitaja),

—	kiirus (+ kvaliteedi näitaja),

—	põhjakurss (COG) (+ kvaliteedi näitaja),

—	suund (HDG) (+ kvaliteedi näitaja),

—	pöördekiirus (ROT),

—	teave siniste märkide kohta,

—	asukoha määramise ajatempel.

Kõnealused miinimumnõuded näitavad ära kasutajate vajadused ja VTT süsteemide jaoks vajalikud andmed sisevetelaevanduses.

VTT süsteem on ette nähtud olema piisavalt paindlik, et võtta arvesse tulevasi lisanõudeid.

2.   LAEVA TEEKONNA KINDLAKSMÄÄRAMISE JA JÄLGIMISE ETAPID

2.1.   Sissejuhatus

Käesolevas jaos sätestatakse VTT teabega seotud nõuded jõeteabeteenuste eri kategooriate jaoks. Iga teenusekategooria kohta on loetletud nõuded, milles kirjeldatakse kasutajarühmi ja VTT teabe kasutamist.

VTT teabe vajaduste ülevaade on esitatud käesoleva jao lõpus tabelis 2.1.

2.2.   Navigeerimine

Laeva teekonna kindlaksmääramist ja jälgimist võib kasutada aktiivse navigeerimise toetamiseks pardal. Peamine kasutajarühm on laevajuhid.

Navigeerimisprotsessi võib jagada kolme etappi:

a)	navigeerimine keskpikalt ette,

b)	navigeerimine lühidalt ette,

c)	navigeerimine väga lühidalt ette.

Kasutajate nõudmised on iga etapi puhul erinevad.

2.2.1.   Navigeerimine keskpikalt ette

Navigeerimine keskpikalt ette on navigeerimisetapp, mille käigus laevajuht jälgib ja analüüsib liiklusolukorda, kavandades mõned minutid kuni tund aega ette, ning kaalub võimalusi, kus teiste laevadega kohtuda, neist mööduda või ette minna.

Vajalik liikluspilt on „nurga taha vaatamise“ tüüpi ning jääb üldjuhul pardal oleva radari tööraadiusest välja.

Ajakohastamise sagedus sõltub ülesandest ja erineb vastavalt olukorrale, milles laev viibib.

2.2.2.   Navigeerimine lühidalt ette

Navigeerimine lühidalt ette on navigeerimisprotsessi otsustamisetapp. Kõnealusel etapil on liiklusteave navigeerimisprotsessi jaoks oluline, sisaldades vajaduse korral kokkupõrke vältimise meetmeid. Kõnealuses etapis tegeldakse laeva lähiümbruses paiknevate muude laevade jälgimisega.

Tegelikku liiklusteavet vahetatakse pidevalt vähemalt iga kümne sekundi järel. Mõne marsruudi puhul võivad ametiasutused määrata varem kindlaks ajakohastamise sageduse (maksimaalselt iga kahe sekundi järel).

2.2.3.   Navigeerimine väga lühidalt ette

Navigeerimine väga lühidalt ette on navigeerimisprotsessi operatiivetapp. See seisneb varem tehtud otsuste kohapealses elluviimises ja nende mõju jälgimises. Liiklusteave, mida eelkõige selles olukorras teistelt laevadelt vajatakse, on seotud oma laeva olukorraga, näiteks suhteline asukoht või suhteline kiirus. Sellel etapil on vaja järgida väga täpset teavet.

Seepärast ei ole võimalik kasutada laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise teavet väga lühidalt ette toimuva navigeerimise korral.

2.3.   Laevaliikluse korraldamine

Laevaliikluse korraldamine (VTM) koosneb vähemalt järgmistest osadest:

a)	laevaliiklusteenused,

b)	lüüsitöö kavandamine ja lüüsi käitamine,

c)	sillatöö kavandamine ja silla käitamine.

2.3.1.   Laevaliiklusteenused

Laevaliiklusteenused hõlmavad järgmisi teenuseid:

a)	teabeteenus,

b)	navigatsiooniabi teenus,

c)	liikluskorraldusteenus.

Laevaliiklusteenuste (VTS) kasutajarühmad on VTSi operaatorid ja laevajuhid.

Liiklusteabega seotud kasutajate vajadused on esitatud punktides 2.3.1.1–2.3.1.3.

2.3.1.1.   Teabeteenus

Teabeteenuse pakkumiseks edastatakse teavet kindlaksmääratud aegadel ja ajavahemike tagant või kui seda peab vajalikuks VTS keskus või kui laev seda soovib ning see võib sisaldada teateid teiste laevade asukoha, identifitseerimisandmete ja kavatsuste, veetee tingimuste, ilmastikuolude, ohuolukordade või mis tahes muude tegurite kohta, mis võivad mõjutada laeva läbisõitu asjaomasest piirkonnast.

Teabeteenuste jaoks on vaja ülevaadet liiklusest asjaomases võrgustikus või faarvaatrilõigus.

Pädev asutus võib varem määrata kindlaks ajakohastamise sageduse, kui see on vajalik asjaomasest piirkonnast ohutu ja kindla läbisõidu jaoks.

2.3.1.2.   Navigatsiooniabi teenus

Navigatsiooniabi teenusega teatatakse laevajuhile keerulistest navigatsioonilistest või meteoroloogilistest asjaoludest või abistatakse teda vigade või puudujääkide korral. Seda teenust osutatakse tavaliselt laeva soovil või kui VTS keskus seda vajalikuks peab.

Selleks et anda laevajuhile individuaalset teavet, vajab VTS operaator tegelikku üksikasjalikku liikluspilti.

Tegelikku liiklusteavet tuleb vahetada pidevalt (iga kolme sekundi tagant, peaaegu reaalajas või pädeva asutuse poolt varem kindlaks määratud muu ajakohastamise sagedusega).

Mis tahes muu teave tuleb teha kättesaadavaks VTS operaatori nõudmisel või erijuhul.

2.3.1.3.   Liikluskorraldusteenus

Liikluskorraldusteenus hõlmab liikluse operatiivset juhtimist ja laeva liikumise kavandamist, et vältida liigkogunemist ja ohtlikke olukordi, ning on eriti oluline suure liiklustiheduse korral või kui eritranspordi liikumine võib mõjutada muu liikluse voogu. Teenus võib sisaldada ka liikumislubade süsteemi või VTS keskuse laevaliikumiskavade või mõlema kehtestamist ja kasutamist seoses eesõigust omava liikumisega, ruumi eraldamist (kaikohad, lüüsikoht, laevateed), kohustuslikke VTSi piirkonnas liikumise teateid, kohustuslikke marsruute, järgitavaid kiiruspiiranguid ja muid asjakohaseid meetmeid, mida VTS asutus vajalikuks peab.

2.3.2.   Lüüsitöö kavandamine ja lüüsi käitamine

Lüüsitöö kavandamist – pikalt ja keskpikalt ette – ning lüüside käitamist on kirjeldatud punktides 2.3.2.1–2.3.2.3. Peamised kasutajarühmad on lüüside käitajad, laevajuhid, laevakaptenid ja laevastiku haldajad.

2.3.2.1.   Lüüsitöö kavandamine pikalt ette

Lüüsitöö kavandamine pikalt ette tähendab kavandamist mõned tunnid kuni päev ette.

Sellisel juhul kasutatakse liiklusteavet selleks, et täpsustada teavet ooteaja ja lüüside läbimiseks vajaliku aja kohta, mis algselt põhineb statistilistel andmetel.

Eeldatav saabumisaeg (ETA) peab olema kättesaadav nõudmise korral või seda tuleb vahetada, kui kõrvalekaldumine esialgsest eeldatavast saabumisajast ületab pädeva asutuse lubatud kõrvalekallet. Nõutav saabumisaeg (RTA) on vastus eeldatava saabumisaja teatele või see võidakse saata lüüsist, et pakkuda välja lüüsiaeg.

2.3.2.2.   Lüüsitöö kavandamine keskpikalt ette

Lüüsitöö kavandamine keskpikalt ette tähendab lüüsitöö kavandamist kuni kaks või neli lüüsitsüklit ette.

Sel juhul kasutatakse liiklusteavet saabuvate laevade suunamiseks olemasolevatesse lüüsitsüklitesse ja kava alusel teatatakse laevajuhtidele nõutav saabumisaeg.

Eeldatav saabumisaeg peab olema kättesaadav nõudmise korral või seda tuleb vahetada, kui kõrvalekaldumine esialgsest eeldatavast saabumisajast ületab pädeva asutuse lubatud kõrvalekallet. Muu teave peab olema kättesaadav kohe esimesel kontakteerumisel või nõudmisel. RTA on vastus ETA teatele või see võidakse saata lüüsist, et pakkuda välja lüüsiaeg.

2.3.2.3.   Lüüside käitamine

Lüüsi käitamise etapis toimub lüüsimine.

Tegelikku liiklusteavet tuleb vahetada pidevalt või pädeva asutuse poolt varem kindlaks määratud muu ajakohastamise sagedusega.

VTT teabe täpsus ei ole suurt täpsust nõudvate kasutusalade, näiteks lüüsiväravate sulgemise jaoks piisav.

2.3.3.   Sillatöö kavandamine ja silla käitamine

Sillatöö kavandamist – keskpikalt ja lühidalt ette – ning sildade käitamist on kirjeldatud punktides 2.3.3.1–2.3.3.3. Peamised kasutajarühmad on sildade käitajad, laevajuhid, laevakaptenid ja laevastiku haldajad.

2.3.3.1.   Sillatöö kavandamine keskpikalt ette

Sillatöö kavandamine keskpikalt ette hõlmab liiklusvoo optimeerimist selliselt, et sillad avatakse õigeks ajaks laevade läbisõidu jaoks (roheline laine). Kavandamisaeg võib kõikuda 15 minutist 2 tunnini. Ajakava sõltub kohapealsest olukorrast.

ETA ja asukohateave peab olema kättesaadav nõudmisel või seda teavet tuleb jagada niipea, kui ajakohastatud ETA ja esialgse ETA vaheline erinevus ületab pädeva asutuse poolt varem kindlaks määratud väärtust. Muu teave peab olema kättesaadav kohe esimesel kontakteerumisel või nõudmisel. RTA on vastus ETA teatele või see võidakse saata sillalt, et pakkuda välja läbisõiduaeg.

2.3.3.2.   Sillatöö kavandamine lühidalt ette

Sillatöö kavandamisel lühidalt ette tehakse otsused silla avamise strateegia alusel.

Tegelik liiklusteave asukoha, kiiruse ja suuna kohta peab olema kättesaadav nõudmisel või seda tuleb vahetada pädeva asutuse poolt varem kindlaks määratud ajakohastamise sagedusega, näiteks iga viie minuti tagant. ETA ja asukohateave peab olema kättesaadav nõudmisel või seda teavet tuleb jagada niipea, kui ajakohastatud ETA ja esialgse ETA vaheline erinevus ületab pädeva asutuse poolt varem kindlaks määratud väärtust. Muu teave peab olema kättesaadav kohe esimesel kontakteerumisel või nõudmisel. RTA on vastus ETA teatele või see võidakse saata sillalt, et pakkuda välja läbisõiduaeg.

2.3.3.3.   Silla käitamine

Silla käitamise etapis toimub silla avamine ja laeva läbisõit.

Tegelikku liiklusteavet tuleb vahetada pidevalt või pädeva asutuse poolt kindlaks määratud muu ajakohastamise sagedusega.

VTT teabe täpsus ei ole suurt täpsust nõudvate kasutusalade, näiteks silla avamise või sulgemise jaoks piisav.

2.4.   Õnnetusabi

Käesolevas kontekstis keskendub õnnetusabi reageerimismeetmetele: tegelike õnnetustega tegelemine ja abi andmine hädaolukorras. Peamised kasutajarühmad on õnnetusabikeskuste töötajad, VTSi operaatorid, laevajuhid, laevakaptenid ja pädevad asutused.

Õnnetuse korral võib liiklusteabe edastada automaatselt või päästetöötaja nõudmisel või vastutav organisatsioon küsib vastavat teavet.

2.5.   Veokorraldus

Veokorraldus (TS) koosneb järgmisest neljast tegevusest:

a)	reisi planeerimine,

b)	transpordilogistika,

c)	sadama- ja terminalikorraldus,

d)	lasti- ja laevastikukorraldus.

Peamised kasutajarühmad on laevakaptenid, kaubaveomaaklerid, laevastiku haldajad, kaubasaatjad, kaubasaajad, ekspediitorid, sadamavaldajad, terminalioperaatorid, lüüside käitajad ja sildade käitajad.

2.5.1.   Reisi planeerimine

Käesolevas kontekstis keskendub reisi planeerimine selle kavandamisele reisi vältel. Laevakapten kontrollib reisi vältel oma esialgselt kavandatud reisi.

2.5.2.   Transpordilogistika

Transpordilogistika koosneb transpordi korraldamisest, kavandamisest, teostamisest ja kontrollimisest.

Kogu liiklusteave on vaja edastada laevaomaniku või logistikaga tegelevate isikute nõudmisel.

2.5.3.   Ühendveosadama ja -terminali töö korraldamine

Ühendveosadama ja -terminali töö korraldamine hõlmab ressursside kavandamist sadamates ja terminalides.

Terminali- ja sadamajuht küsivad liiklusteavet või lepivad kokku, et varem kindlaks määratud olukordades edastatakse liiklusteavet automaatselt.

2.5.4.   Lasti- ja laevastikukorraldus

Lasti- ja laevastikukorraldus tegeleb laevade kasutamise kavandamise ja optimeerimisega ning lasti ja transpordi korraldamisega.

Lastisaatja või laevaomanik küsib liiklusteavet või liiklusteave edastatakse varem kindlaks määratletud olukordades.

2.6.   Nõuete täitmise tagamine

Nõuete täitmise tagamine piirdub teenustega, mis on seotud ohtlike kaupade, immigratsiooni- ja tollikontrolliga. Peamised kasutajarühmad on toll, pädevad asutused ja laevakaptenid.

Liiklusteavet tuleb vahetada asjaomaste ametiasutustega. Liiklusteavet vahetatakse nõudmise korral, varem kindlaks määratud kohtades või vastutava asutuse poolt kindlaks määratud eriolukordades.

2.7.   Veeteemaksud ja sadamataristu kasutamise tasud

Paljudes liidu piirkondades tuleb veetee ja sadamate kasutamise eest maksta tasu. Peamised kasutajarühmad on pädevad asutused, laevakaptenid, laevastiku haldajad, veeteede ametid ja sadamavaldajad.

Liiklusteavet vahetatakse nõudmise korral või pädeva veeteede ameti või sadamavaldaja poolt kindlaks määratud kohtades.

2.8.   Teabevajadused

Tabelis 2.1 antakse ülevaade eri teenistuste teabevajadustest.

Tabel 2.1

Ülevaade teabevajadustest

Identifitseerimisandmed

Nimi

Raadiokutsung

Navigatsiooniolek

Tüüp

Mõõtmed

Süvis

Ohtlik last

Laadimisolek

Sihtkoht

Sihtkohta saabumise eeldatav aeg

Isikute arv

Asukoht ja kellaaeg

Kiirus

Kurss/suund

Suund (heading)

Pöördekiirus

Sinine märk

Muu teave

Navigeerimine, keskpikalt ette

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Navigeerimine, lühidalt ette

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Navigeerimine, väga lühidalt ette

VTT ei vasta praegu nõuetele

VTM – VTS teenused

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

VTM – lüüsi käitamine

X

X

X

X

X

X

X

X

Õhksüvis

VTM – lüüsitöö kavandamine

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Abistavate puksiiride arv, õhksüvis, ETA/RTA

VTM – sildade käitamine

X

X

X

X

X

X

X

Õhksüvis

VTM – sillatöö kavandamine

X

X

X

X

X

X

X

X

Õhksüvis, ETA/RTA

Õnnetusabi

X

X

X

X

X

X

X

X

X

TM – reisi planeerimine

X

X

X

X

X

X

X

X

Õhksüvis, ETA/RTA

TM – transpordilogistika

X

X

X

X

X

TM – sadama- ja terminalikorraldus

X

X

X

X

X

X

X

X

X

ETA/RTA

TM – lasti- ja laevastikukorraldus

X

X

X

X

X

X

X

X

ETA/RTA

Nõuete täitmise tagamine

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Veetee- ja sadamamaksud

X

X

X

X

X

X

X

3.   SISEVETE-AISI TEHNILINE KIRJELDUS

3.1.   Sissejuhatus

Merelaevanduses on IMO kasutusele võtnud automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS): kõik SOLASi konventsiooni V peatüki alla kuuluvad rahvusvahelisi reise tegevad merelaevad tuli AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega varustada 2004. aasta lõpuks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/59/EÜ (4) luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ohtlikke või saastavaid kaupu vedavatele merelaevadele, kasutades laevade teatamiseks ja seireks AISi.

AISi peetakse sobivaks lahenduseks automaatse identifitseerimise ning laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise jaoks sisevetelaevanduses. Just AISi toimimine reaalajas ning ülemaailmsete standardite ja suuniste olemasolu on ohutusega seotud rakenduste puhul kasulik.

Et AIS vastaks sisevetelaevanduse spetsiifilistele nõuetele, arendati sellest nn sisevete-AISi tehniline kirjeldus, säilitades samas selle täieliku ühilduvuse mere-AISi ning olemasolevate standardite ja tehniline kirjeldustega sisevetelaevanduses.

Kuna sisevete-AIS on mere-AISiga ühilduv, võimaldab see otsest andmevahetust segaliikluspiirkondades liikuvate mere- ja sisevetelaevade vahel.

AIS

—	on IMO poolt kasutusele võetud süsteem meresõiduohutuse toetamiseks; kõigile laevadele vastavalt SOLASi konventsiooni V peatükile kehtestatud kohustuslik veonõue,

—	toimib otse laevalt-laevale režiimis, aga ka laevalt-kaldale ja kaldalt-laevale režiimis,

—	on ohutussüsteem, millele on seatud kõrged kättesaadavuse, pidevuse ja usaldusväärsuse nõuded,

—	on tänu otsesele laevalt-laevale andmevahetusele reaalajas toimiv süsteem,

—	on sõltumatult toimiv, iseorganiseeruv süsteem, mis ei vaja peajaama. Puudub vajadus keskse juhtimissüsteemi järele,

—	põhineb SOLASi konventsiooni V peatüki kohastel standarditel ja menetlustel,

—	on tüübikinnituse saanud süsteem, mis suurendab sertifitseerimismenetluse järgselt navigeerimisohutust,

—	on ülemaailmselt koostalitlusvõimeline.

Käesoleva jao eesmärk on määrata olemasolevate AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade jaoks kindlaks kõik vajalikud tehnilised nõuded, muudatused ja laiendused, et luua sisevetelaevanduses kasutatav sisevete-AISi liikuv raadiojaam.

3.2.   Kohaldamisala

AIS on laevale paigaldatud raadioandmesidesüsteem, mille abil vahetatakse kõnealuse süsteemiga laevade vahel ning kõnealuse süsteemiga laevade ja kaldajaamade vahel laeva püsi-, muutuv- ja reisiga seotud andmeid. Laevadele paigaldatud AIS-jaamad edastavad laeva identifitseerimis- ja asukohaandmeid ning muid andmeid korrapäraste intervallide tagant. Kõnealuste edastuste vastuvõtmisel saavad raadiolainete levimisulatuses paiknevad laevale paigaldatud või kaldal asuvad AISi jaamad teha automaatselt kindlaks AISiga varustatud laevade asukohad ja nende identifitseerimisandmed ning neid jälgida radari või elektrooniliste kaartide kuvamise süsteemi, nagu sisevetelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (sisevete-ECDIS) sarnaselt kuvarilt, nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 909/2013 (5). AIS on mõeldud meresõiduohutuse suurendamiseks laevalt-laevale kasutuses, järelevalveks (VTS), laeva teekonna kindlaksmääramiseks ja jälgimiseks ning õnnetusabi toetamiseks.

AISi liikuvad raadiojaamad on järgmist tüüpi:

a)	A-klassi liikuvad jaamad, mis on mõeldud kasutamiseks kõigil SOLASi konventsiooni V peatüki veonõuete alla kuuluvatel merelaevadel;

b)	sisevete-AISi liikuv jaam, millel on kõrgsagedusliku andmeside tasandil täielikud A-klassi funktsioonid ja millel esinevad kõrvalekalded täiendfunktsioonides, mis on ette nähtud kasutamiseks sisevetelaevadel;

c)	B-klassi SO/CS liikuvad jaamad, mille funktsioonid on piiratud ja mida võib kasutada laevadel, mis ei kuulu A-klassi või sisevete-AISi liikuvate raadiojaamadega seotud veonõuete alla;

d)	kaldal asuvad AISi jaamad, sh AISi tugijaamad ja AISi repiiterjaamad.

Eristada võib järgmisi toimimismooduseid:

a)	laevalt-laevale toimimine: kõik AISiga varustatud laevad on võimelised vastu võtma püsi- ja muutuvteavet teistelt raadiolainete leviulatuses paiknevatelt AISiga varustatud laevadelt;

b)	laevalt-kaldale toimimine: AISiga varustatud laevadelt saadetud andmeid on võimelised vastu võtma ka kaldal asuvad AISi jaamad, mis on ühenduses jõeteabeteenuste keskusega, kus luuakse liikluspilt (taktikaline ja/või strateegiline liikluspilt);

c)	kaldalt-laevale toimimine: võimalik on ohutusega seotud andmete edastamine kaldalt laevale.

AISile on iseloomulik sõltumatu režiim, mis kasutab ajajaotus-ühispöördust (self-organized time division multiple access, SOTDMA) ja ei vaja korraldusi andvat peajaama. Raadioprotokoll on koostatud selliselt, et laeval paiknevad jaamad toimivad sõltumatul, iseorganiseeruval moel, vahetades kanali pöörduse parameetreid. Aeg on jagatud üheminutilisteks ajaakendeks, mis koosnevad 2 250 ajapilust raadiokanali kohta, mida sünkroniseeritakse GNSS UTC aja alusel. Iga osaleja korraldab oma ligipääsu raadiokanalile, valides endale vabad ajapilud, võttes arvesse ajapilude tulevast kasutust teiste jaamade poolt. Sel juhul ei vajata ajapilude jaotamiseks keskseadet.

Sisevete-AISi liikuv raadiojaam koosneb peaasjalikult järgmistest osadest:

a)	VHF-transiiver (üks saatja, kaks vastuvõtjat);

b)	GNSS-vastuvõtja;

c)	andmetöötlusseade.

IMO, ITU ja IEC poolt määratletud universaalne laevale paigaldatud AIS, mida soovitatakse kasutada sisevetelaevanduses, kasutab mere-mobiilside VHF-ribas SOTDMAd. AIS toimib rahvusvaheliselt kindlaks määratud VHF-sagedustel AIS 1 (161,975 MHz) ja AIS 2 (162,025 MHz) ning seda on mere-mobiilside VHF-ribas võimalik ümber lülitada teistele sagedustele.

Et AIS vastaks sisevetelaevanduse spetsiifilistele nõuetele, tuleb sellest arendada nn sisevete-AISi tehniline kirjeldus, säilitades samas selle täieliku ühilduvuse mere-AISiga.

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemid sisevetelaevanduses peavad ühilduma AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega, nagu see on IMO poolt kindlaks määratud. Seepärast peab sisevete-AISi sõnumitega olema võimalik anda järgmist liiki teavet:

a)	püsiteave, näiteks laeva ametlik number, laeva kutsungsignaal, laeva nimi, laeva tüüp;

b)	muutuvteave, näiteks laeva asukoht koos täpsuse ja tervikluse astmega;

c)	reisiga seotud teave, näiteks koosseisu pikkus ja laius, pardal olev ohtlik last;

d)	sisevetelaeva spetsiifiline teave, näiteks siniste koonuste/tulede arv vastavalt ADNile või eeldatav lüüsi/silla/terminali/piiri juurde saabumise aeg.

Liikuvatel laevadel on muutuvteabe ajakohastamise sagedus taktikalisel tasandil kaks kuni kümme sekundit. Ankrus olevate laevade puhul on soovituslik ajakohastamise sagedus mitu minutit või toimub ajakohastamine siis, kui teave muutub.

Sisevete-AISi liikuv raadiojaam ei asenda, küll aga toetab navigeerimisteenuseid, näiteks radarisignaali jälgimine ja VTS. Sisevete-AISi liikuv raadiojaam annab navigeerimisteabesse täiendava sisendi: selle lisaväärtuseks on sisevete-AISiga varustatud laevade järelevalve ja jälgimine. Sisemist (korrigeerimata) GNSSi kasutava sisevete-AISi liikuva raadiojaama abil tuletatud asukoha täpsus on tavaliselt üle 10 meetri. Kui asukoha korrigeerimiseks kasutatakse DGNSSi kas DGPS tugijaamade diferentsiaalparandi teenuse, AIS-sõnumi 17 või EGNOSi (SBAS) abil, on täpsus tavaliselt alla 5 meetri. Oma erinevate omaduste tõttu täiendavad sisevete-AISi liikuv raadiojaam ja radar teineteist.

3.3.   Nõuded

3.3.1.   Üldnõuded

Sisevete-AISi liikuv raadiojaam põhineb SOLASi konventsiooni kohasel AISi A-klassi liikuval raadiojaamal.

Sisevete-AISi liikuval raadiojaamal peavad olema AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade põhifunktsioonid, võttes samas arvesse sisevetelaevanduse erinõudeid.

Sisevete-AIS ühildub mere-AISiga ning võimaldab otsest andmevahetust segaliikluspiirkonnas liikuvate mere- ja sisevetelaevade vahel.

Punktides 3.3–3.5 esitatud nõuded on sisevete-AISi jaoks ette nähtud täiendavad või lisanõuded, mis on AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade puhul erinevad.

Sisevete-AISi liikuva raadiojaama projekteerimisel võetakse arvesse laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise standardi tehnilisi selgitusi (Technical clarifications on the Vessel Tracking and Tracing standard).

Ülekandevõimsuse vaikeseade peab olema kõrge ja selle võib seada madalamaks üksnes pädeva asutuse ettepanekul.

3.3.2.   Teabesisu

Sisevete-AISi liikuva raadiojaama kaudu edastatakse üksnes laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise ning ohutusalast teavet.

Punktides 3.3.2.1–3.3.2.5 esitatud teabesisu saab saata sisevete-AISi liikuvast raadiojaamast, ilma et selleks oleks vaja välisrakendust.

Sisevete-AISi sõnumites tuleb esitada järgmine teave (tärniga (*) märgistatud punkte tuleb käsitleda erinevalt kui merelaevade puhul):

3.3.2.1.   Laeva püsiteave

Sisevetelaevade püsiteabel on samad parameetrid ja sama struktuur kui AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade puhul, niivõrd kui seda on võimalik kohaldada. Kui see on teostatav, toimub üleminek sisevetelaevanduse parameetritelt merelaevanduse parameetritele automaatselt. Mittekasutatavate parameetrite väljadele tuleb märkida „pole saadaval“ (not available).

Lisada tuleb sisevetelaeva spetsiifiline püsiteave.

Laeva püsiteavet edastatakse laevalt sõltumatult või nõudmisel.

Kasutaja identifikaator (MMSI)	Kõikides sõnumites
Laeva nimi	AIS-sõnum 5
Laeva kutsungsignaal	AIS-sõnum 5
IMO number	AIS-sõnum 5 (ei ole saadaval sisevetelaevade puhul)
Laeva/koosseisu tüüp ja lasti liik*	AIS-sõnum 5 + sisevetelaeva FI 10
Kogupikkus (detsimeetri täpsusega)*	AIS-sõnum 5 + sisevetelaeva FI 10
Kogulaius (detsimeetri täpsusega)*	AIS-sõnum 5 + sisevetelaeva FI 10
Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber (ENI)	Sisevetelaeva FI 10
Laeva teatatud asukoha lähtepunkt (antenni asukoht)*	AIS-sõnum 5

3.3.2.2.   Laeva muutuvteave

Sisevetelaevade muutuvteabel on samad parameetrid ja sama struktuur kui AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade puhul, niivõrd kui seda on võimalik kohaldada. Mittekasutatavate parameetrite väljadele tuleb märkida „pole saadaval“ (not available).

Lisada tuleb sisevetelaeva spetsiifiline muutuvteave.

Laeva muutuvteavet edastatakse laevalt sõltumatult või nõudmisel.

Asukoht vastavalt 1984. aasta rahvusvahelisele geodeetiliste koordinaatide süsteemile (WGS 84)	AIS-sõnumid 1, 2 ja 3
Põhjakiirus (SOG)	AIS-sõnumid 1, 2 ja 3
Põhjakurss (COG)	AIS-sõnumid 1, 2 ja 3
Suund (HDG)	AIS-sõnumid 1, 2 ja 3
Pöördekiirus (ROT)	AIS-sõnumid 1, 2 ja 3
Asukoha täpsus (GNSS/DGNSS)	AIS-sõnumid 1, 2 ja 3
Elektroonilise asukohamääramisseadme tüüp	AIS-sõnumid 1, 2 ja 3
Navigatsiooniolek	AIS-sõnumid 1, 2 ja 3
Sinise märgi olek*	AIS-sõnumid 1, 2 ja 3
Kiirusteabe kvaliteet	Sisevetelaeva FI 10
Kursiteabe kvaliteet	Sisevetelaeva FI 10
Suunateabe kvaliteet	Sisevetelaeva FI 10

3.3.2.3.   Laeva reisiga seotud teave

Sisevetelaeva reisiga seotud teabel on samad parameetrid ja sama struktuur kui AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade puhul, niivõrd kui seda on võimalik kohaldada. Mittekasutatavate parameetrite väljadele tuleb märkida „pole saadaval“ (not available).

Lisada tuleb sisevetelaeva spetsiifiline reisiga seotud teave.

Laeva reisiga seotud teavet edastatakse laevalt sõltumatult või nõudmisel.

Sihtkoht (ISRSi asukohakood)	AIS-sõnum 5
Ohtliku lasti kategooria	AIS-sõnum 5
ETA	AIS-sõnum 5
Maksimaalne staatiline süvis hetkel *	AIS-sõnum 5 + sisevetelaeva FI 10
Ohtliku lasti märge	Sisevetelaeva FI 10
Lastitud/lossitud laev	Sisevetelaeva FI 10

3.3.2.4.   Inimeste arv pardal

Pardal olevate inimeste arv edastatakse nõudmise või vajaduse korral raadiosõnumina või laevalt kaldale adresseeritud sõnumina.

Meeskonnaliikmete arv pardal	Sisevetelaeva FI 55
Reisijate arv pardal	Sisevetelaeva FI 55
Pardapersonali arv pardal	Sisevetelaeva FI 55

3.3.2.5.   Ohutussõnumid

Ohutussõnumid (st tekstsõnumid) edastatakse vajaduse korral raadio- või adresseeritud sõnumina.

Adresseeritud ohutussõnum	AIS-sõnum 12
Ohutusega seotud raadiosõnum	AIS-sõnum 14

3.3.3.   Teabe edastamise intervall

Sisevete-AISi sõnumite eri tüüpi teavet edastatakse erineva sagedusega.

Siseveeteedel liikuvatel laevadel võib muutuvteabe edastamise kiirust ümber lülitada sõltumatu ja määratud režiimi vahel. Määratud režiimis võib seda suurendada kuni 2 sekundini. Teabe edastamist peab olema võimalik ümber lülitada AISi tugijaamast (AIS-sõnumiga 23 ühiskäskude puhul või sõnumiga 16 üksikkäskude puhul) ja laevadele paigaldatud välissüsteemidelt saadavate käskude abil, näiteks liidese IEC 61162 kaudu, nagu on kindlaks määratud B liites.

Püsi- ja reisiga seotud teabe puhul on edastamise intervall 6 minutit nõudmise korral või kui teave muutub.

Kohaldatakse järgmisi teabe edastamise intervalle.

Laeva püsiteave:	iga 6 minuti tagant, nõudmise korral või kui andmeid on muudetud
Laeva muutuvteave:	sõltub navigatsiooniolekust ja laeva töörežiimist, kas sõltumatu (vaikimisi) režiim või määratud režiim, vt tabel 3.1
Laeva reisiga seotud teave:	iga 6 minuti tagant, nõudmise korral või kui andmeid on muudetud
Inimeste arv pardal:	vajaduse või nõudmise korral
Ohutussõnumid:	vajaduse korral
Rakendusspetsiifilised sõnumid:	vajaduse korral (määrab kindlaks pädev asutus)

Tabel 3.1

Laeva muutuvteabe ajakohastamise sagedus

Laeva muutuvad tingimused	Nominaalne teabe edastamise intervall
Laeva olek „ankrus“, liikumine kiirusega kuni 3 sõlme	3 minutit (6)
Laeva olek „ankrus“, liikumine kiirusega üle 3 sõlme	10 sekundit (6)
Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus 0–14 sõlme	10 sekundit (6)
Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus 0–14 sõlme ja muudab kurssi	3 1/3 sekundit (6)
Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus 14–23 sõlme	6 sekundit (6)
Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus 14–23 sõlme ja muudab kurssi	2 sekundit
Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus üle 23 sõlme	2 sekundit
Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus üle 23 sõlme ja muudab kurssi	2 sekundit
Laev töötab määratud režiimil (7)	määratud 2 ja 10 sekundi vahel

3.3.4.   Tehnoloogiline platvorm

Sisevete-AISi liikuva raadiojaama platvorm on AISi A-klassi liikuv raadiojaam.

Sisevete-AISi liikuva raadiojaama tehniline lahendus põhineb samadel tehnilistel standarditel kui AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade puhul (soovitus ITU-R M.1371 ja rahvusvaheline standard IEC 61993-2).

3.3.5.   Ühilduvus AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega

Sisevete-AISi liikuvad raadiojaamad peavad ühilduma AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega ning peavad olema võimelised vastu võtma ja töötlema kõiki AIS-sõnumeid (vastavalt soovitusele ITU-R M.1371 ja soovituse ITU-R M.1371 tehnilistele selgitustele, mille on koostanud Rahvusvaheline Navigatsioonimärgistuse Ametkondade Liit (IALA)) ning lisaks ka punktis 3.4 kindlaks määratud sõnumeid.

3.3.6.   Kordumatu identifikaator

Merelaevadega ühilduvuse tagamiseks tuleb sisevete-AISi liikuvate raadiojaamade puhul kasutada jaama kordumatu identifikaatorina (raadioseadmete identifikaator) liikuva mereside raadiosaatja tunnuskoodi (MMSI).

3.3.7.   Kohaldamisnõuded

Punktis 3.3.2 osutatud teave sisestatakse, salvestatakse ja kuvatakse otse sisevete-AISi liikuvas raadiojaamas.

Sisevete-AISi liikuv raadiojaam peab olema võimeline salvestama sisemällu ka sisevetelaeva spetsiifilisi püsiandmeid, et säilitada teavet juhuks, kui seadmel puudub elektritoide.

Vajalik andmete teisendamine sisevete-AISi teabesisu kuvamiseks minimaalsel seadmel (Minimum Keyboard Display, MKD) (nt sõlmede teisendamine kiirusühikuks km/h) või sisevetelaevade tüüpe käsitleva teabe sisestamiseks ja kuvamiseks toimub sisevete-AISi liikuva raadiojaama abil.

Rakendusspetsiifilised sõnumid (ASM) tuleks sisestada ja kuvada välisrakenduse abil, välja arvatud sisevete-AISi ASM DAC = 200 FI = 10 (sisevetelaeva püsi- ja reisiga seotud teave) ja DAC = 200 FI = 55 (inimeste arv laeva pardal), mida töödeldakse otse sisevete-AISi liikuvas raadiojaamas.

Sisevetelaeva spetsiifiliste andmete sisestamiseks AISi transponderisse on B liites esitatud digitaalliidese lausungid.

Sisevete-AISi liikuval raadiojaamal peab olema vähemalt välisliides, et sisestada DGNSSi parandusi ja tervisklusandmeid vastavalt DGNSSi käsitlevatele Radio Technical Commission for Maritime Services Special Committee 104 koostatud sätetele.

3.3.8.   Tüübikinnitus

Sisevete-AISi liikuvale raadiojaamale antakse tüübikinnitus käesolevatele tehnilistele kirjeldustele vastavuse kohta.

3.4.   Sisevete-AISi liikuva raadiojaama protokolli muudatused

Tänu soovituse ITU-R M.1371 arengusuundumustele võimaldavad mitmed parameetrid kasutada uusi olekukoode. See ei kahjusta AISi toimimist, kuid seadmes võidakse kuvada tundmatud olekukoodid, mis põhinevad standardi varasematel läbivaatamistel.

3.4.1.   Tabel 3.2. Asukohateade

Tabel 3.2

Asukohateade

Parameeter	Bittide arv	Kirjeldus
Sõnumi identifikaator	6	Sõnumi 1, 2 või 3 identifikaator
Kordusindikaator	2	Kasutab repiiter, et näidata, mitu korda on sõnumit korratud 0–3; vaikimisi = 0; 3 = enam mitte korrata
Kasutaja identifikaator (MMSI)	30	MMSI number
Navigatsiooniolek	4	0 = käigus, kasutades jõuajamit; 1 = ankrus; 2 = juhitavuse kaotanud; 3 = piiratud manööverdusvõimega; 4 = süviselt piiratud; 5 = haalatud; 6 = madalal; 7 = kalapüügiga tegelev; 8 = käigus, kasutades purjeid; 9 = jäetud kiirlaevade navigatsioonioleku muutmiseks tulevikus; 10 = jäetud laugurite (WIG) navigatsioonioleku muutmiseks tulevikus; 11 = jõuajamiga laev, ahtris pukseerimine (piirkondlik kasutus) (8); 12 = jõuajamiga laev, tõukamine või pardati pukseerimine (piirkondlik kasutus) (8); 13 = jäetud kasutamiseks tulevikus; 14 = AIS-SART (aktiivne); 15 = määratlemata = vaikimisi (kasutatakse ka AISis)
Pöördekiirus ROTAIS	8	0 kuni +126 = pöörab paremale kiirusega 708° kraadi minutis või kiiremini 0 kuni -126 = pöörab vasakule kiirusega 708° kraadi minutis või kiiremini Väärtused vahemikus 0 ja 708 kraadi minutis, kodeeritud kui ROTAIS = 4,733 SQRT (ROTsensor) kraadi minutis, kus ROTsensor on pöördekiirus, mille on fikseerinud väline pöördekiiruse näitur. ROTAIS ümardatakse täisarvuni. + 127 = pöörab paremale kiiremini kui 5° kraadi 30 sekundi jooksul (pöördekiiruse näitur puudub) – 127 = pöörab vasakule kiiremini kui 5° kraadi 30 sekundi jooksul (pöördekiiruse näitur puudub) – 128 (80 kuueteistkümnendsüsteemis) näitab, et pöörde kohta teave puudub (vaikimisi). ROT andmeid ei tohiks tuletada COG teabest
Põhjakiirus	10	Põhjakiirus astmetega 1/10 sõlme (0–102,2 sõlme) 1 023 = pole saadaval; 1 022 = 102,2 või enam sõlme (9)
Asukoha täpsus	1	Asukoha täpsuse (PA) tähis tuleks kindlaks määrata ITU-R M. 1371 kohaselt 1 = suur (≤ 10 m) 0 = väike (> 10 m) 0 = vaikimisi
Geograafiline pikkus	28	Pikkuse täpsus 1/10 000 min (± 180 kraadi, ida = positiivne (vastavalt kahe täiendkoodile), lääs = negatiivne (vastavalt kahe täiendkoodile), 181 (6791AC0 kuueteistkümnendsüsteemis) = pole saadaval = vaikimisi)
Geograafiline laius	27	Laiuse täpsus 1/10 000 min (± 90 kraadi, põhi = positiivne (vastavalt kahe täiendkoodile), lõuna = negatiivne (vastavalt kahe täiendkoodile), 91= (3412140 kuueteistkümnendsüsteemis) = pole saadaval = vaikimisi)
Põhjakurss	12	Põhjakursi täpsus 1/10 kraadi (0–3 599 ). 3 600 (E10 kuueteistkümnendsüsteemis) = pole saadaval = vaikimisi; 3 601 –4 095 ei kasutata
Tõeline kurss	9	Kraadid (0–359) (511 tähendab, et pole saadaval = vaikimisi).
Ajatempel	6	UTC sekund, mil elektrooniline asukohamääramissüsteem (EPFS) teate koostas (0–59, või 60, kui ajatempel pole saadaval, mis on ühtlasi vaikimisi seatud väärtus, või 61, kui asukohamääramissüsteem on käsitsi sisestamise režiimis, või 62, kui elektrooniline asukohamääramissüsteem toimib arvestuslikus režiimis (laakimine), või 63, kui asukohamääramissüsteem ei toimi)
Erimanöövri indikaator: sinine märk	2	Näit, kui sinine märk on seatud (10) 0 = pole saadaval = vaikimisi, 1 = ei osale erimanöövris = sinine märk ei ole seatud 2 = osaleb erimanöövris = sinine märk on seatud jah, 3 ei kasutata
Vaba	3	Ei kasutata. Seatakse nulli. Jäetud kasutamiseks tulevikus.
RAIM tähis	1	Elektroonilise asukohamääramisseadme vastuvõtja autonoomse tervikluse seire (RAIM) tähis; 0 = RAIMi ei kasutata = vaikimisi; 1 = RAIMi kasutatakse. RAM tähis tuleks kindlaks määrata ITU-R M. 1371 kohaselt
Side olek	19	Side olek tuleks kindlaks määrata ITU-R M. 1371 kohaselt
Kokku	168	Hõivab ühe ajapilu

3.4.2.   Laeva püsi- ja reisiga seotud andmed (sõnum 5)

Tabel 3.3

Laeva püsi- ja muutuvandmete teade

Parameeter	Bittide arv	Kirjeldus
Sõnumi identifikaator	6	Sõnumi 5 identifikaator
Kordusindikaator	2	Kasutab repiiter, et näidata, mitu korda on sõnumit korratud 0–3; vaikimisi = 0; 3 = enam mitte korrata
Kasutaja identifikaator (MMSI)	30	MMSI number
AISi versiooni indikaator	2	0 = jaam vastab soovitusele ITU-R M. 1371-1; 1 = jaam vastab soovitusele ITU-R M. 1371-3 (või hilisemale väljaandele); 2 = jaam vastab soovitusele ITU-R M. 1371-5 (või hilisemale väljaandele); 3 = jaam vastab järgmistele väljaannetele
IMO number	30	0 = pole saadaval = vaikimisi – ei kohaldata pääste-õhusõiduki puhul 0000000001–0000999999 ei kasutata 0001000000–0009999999 = kehtiv IMO number; 0010000000–1073741823 = ametlik lipuriigi number (11)
Raadiokutsung	42	7 × 6-bitine ASCII kooditabel, „@@@@@@@“ = pole saadaval = vaikimisi Laevaga seotud veesõidukite puhul: „A“, millele järgneb laeva MMSI kuus viimast numbrit. Näiteks pukseeritavad laevad, valvepaadid, saatelaevad, päästepaadid ja päästeparved
Nimi	120	Kuni 20 tähemärki, 6-bitine ASCII, vt ITU-R M. 1371; @@@@@@@@@@@@@@@@@@@@ = pole saadaval = vaikimisi. Pääste-õhusõiduki (SAR) puhul: „SAR AIRCRAFT NNNNNNN“, kus NNNNNNN on õhusõiduki registreerimistunnus
Laeva ja lasti tüüp	8	0 = pole saadaval või laev puudub = vaikimisi; 1–99 = ITU-R M. 1371 kohaselt; (12) 100–199 = jäetud piirkondlikuks kasutamiseks; 200–255 = jäetud tulevaseks kasutamiseks. Ei kohaldata pääste-õhusõiduki puhul
Laeva/koosseisu gabariitmõõtmed ja asukoht	30	Teatatud asukoha lähtepunkt; näitab ka laeva mõõtmeid meetrites (vt ITU-R M. 1371). Pääste-õhusõiduki puhul otsustab selle välja kasutamise üle vastutav ametiasutus. Kui seda välja kasutatakse, siis tuleks märkida veesõiduki maksimaalsed mõõtmed. Vaikimisi peaks A = B = C = D olema „0“ (13)  (14)  (15)
Elektroonilise asukohamääramisseadme tüüp	4	0 = määratlemata (vaikimisi); 1 = GPS, 2 = GLONASS, 3 = kombineeritud GPS/GLONASS, 4 = Loran-C, 5 = Chayka, 6 = ühildatud navigatsioonisüsteem, 7 = ülevaatusel, 8 = Galileo 9–14 = ei kasutata 15 = sisemine GNSS
ETA	20	ETA; MMDDHHMM UTC Bitid 19–16: kuu; 1–12; 0 = pole saadaval = vaikimisi; Bitid 15–11: päev; 1–31; 0 = pole saadaval = vaikimisi; Bitid 10–6: tund; 0–23; 24 = pole saadaval = vaikimisi; Bitid 5–0: minutid; 0–59; 60 = pole saadaval = vaikimisi Pääste-õhusõiduki puhul otsustab selle välja kasutamise üle vastutav ametiasutus.
Maksimaalne staatiline süvis hetkel	8	Täpsusega 1/10 m, 255 = süvis 25,5 m või suurem, 0 = pole saadaval = vaikimisi (16)
Sihtkoht	120	Kuni 20 tähemärki, 6-bitine ASCII; @@@@@@@@@@@@@@@@@@@@ = pole saadaval (17)
Andmeside lõppseadmed (DTE)	1	Andmeterminal valmis (0 = saadaval, 1 = pole saadaval = vaikimisi)
Vaba	1	Vaba. Ei kasutata. Seatakse nulli. Reserveeritud tulevikus kasutamiseks
Kokku	424	Hõivab kaks ajapilu

Joonis 3.1

Teatatud asukoha lähtepunkt ja laeva/koosseisu gabariitmõõtmed

	Bittide arv	Bitiväljad	Vahemaa (m)
A	9	Bitt 21 – bitt 29	0–511 511 = 511 m või rohkem	Teatatud asukoha lähtepunkt
B	9	Bitt 12 – bitt 20	0–511 511 = 511 m või rohkem
C	6	Bitt 6 – bitt 11	0–63 63 = 63 m või rohkem
D	6	Bitt 0 – bitt 5	0–63 63 = 63 m või rohkem
L = A + B	Sisevetelaeva FI 10 kohaselt			Sisevete-AISi liikuvas raadiojaamas kasutatud gabariitmõõtmed
W = C + D
Mõõtmed peaksid vastama edastatud suunateabe (vöör) suunale. Teatatud asukoha lähtepunkt pole saadaval, kuid laeva/koosseisu mõõtmed on olemas: A = C = 0 ja B ≠ 0 ja D ≠ 0. Teatatud asukoha lähtepunkt ega laeva/koosseisu mõõtmed pole saadaval: A = B = C = D = 0 (= vaikimisi). Sõnumitabeli kasutamisel: A = kõige olulisem väli; D = kõige vähem oluline väli.

3.4.3.   Ühiskäsk (sõnum 23)

Sisevete-AISi liikuvatele raadiojaamadele saadetakse ühiskäsk sõnumiga 23, kasutades jaama tüüpi „6 = siseveeteed“.

3.5.   Sisevete-AISi sõnumid

3.5.1.   Sisevete-AISi lisasõnumid

Teabevajaduse täitmiseks määratakse kindlaks konkreetsed sisevete-AISi sõnumid. Lisaks teabesisule, mida rakendatakse otse sisevete-AISi jaamas, võivad sisevete-AISi liikuvad raadiojaamad edastada rakendusspetsiifiliste sõnumite (ASM) abil lisateavet. Kõnealust teabesisu käsitleb tavaliselt välisrakendus, nagu näiteks sisevete-ECDIS.

Vastutus sisevete-AISi rakendusspetsiifiliste sõnumite kasutamise eest lasub jõekomisjonil või pädevatel asutustel.

3.5.2.   Rakenduse identifikaator sisevete-AISi rakendusspetsiifiliste sõnumite jaoks

Rakendusspetsiifilised sõnumid koosnevad AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade raamistikust vastavalt soovitusele ITU-R M.1371 (sõnumi identifikaator, kordusindikaator, allika identifikaator, sihtkoha identifikaator), rakenduse identifikaatorist (AI = DAC + FI) ja andmesisust (muutuva pikkusega, etteantud maksimumini).

16-bitine rakenduse identifikaator (AI = DAC + FI) koosneb järgmistest osadest:

a)	10-bitine määratud piirkonnakood (DAC): rahvusvaheline (DAC = 1) või piirkondlik (DAC > 1),

b)	6-bitine funktsiooni identifikaator (FI), mis võimaldab 64 kordumatut rakendusspetsiifilist sõnumit.

Euroopa ühtlustatud sisevete-AISi rakendusspetsiifiliste sõnumite puhul kasutatakse DAC 200.

Kohalike rakendusspetsiifiliste sõnumite puhul võib lisaks kasutada ka riiklikku (piirkondlikku) DACi. Sellegipoolest soovitatakse tungivalt vältida piirkondlike rakendusspetsiifiliste sõnumite kasutamist.

3.5.3.   Rakendusspetsiifiliste sõnumite teabesisu

Sisevete-AISi rakendusspetsiifilisi sõnumeid DAC = 200 FI = 10 (sisevetelaeva püsi- ja reisiga seotud teave) ja DAC = 200 FI = 55 (inimeste arv pardal) rakendatakse otse sisevete-AISi liikuvas raadiojaamas (vt punktid 3.5.3.1 ja 3.5.3.2).

3.5.3.1.   Sisevetelaeva püsi- ja reisiga seotud teave (sisevetelaeva spetsiifiline sõnum FI 10)

Seda sõnumit kasutavad üksnes sisevetelaevad, et edastada laeva püsi- ja reisiga seotud teavet lisaks sõnumile 5. Sõnum edastatakse koos kahendvormingus sõnumiga 8 niipea kui võimalik (AISi vaatenurgast) pärast sõnumit 5.

Tabel 3.4

Sisevetelaeva andmete teade

	Parameeter	Bittide arv	Kirjeldus
	Sõnumi identifikaator	6	Sõnumi 8 identifikaator; alati 8
	Kordusindikaator	2	Kasutab repiiter, et näidata teate kuvamiskordade arvu. 0–3; vaikimisi = 0; 3 = enam mitte korrata
	Allika identifikaator	30	MMSI number
	Vaba	2	Ei kasutata. Seatakse nulli. Reserveeritud tulevikus kasutamiseks
Kahendvormingus andmed	Rakenduse identifikaator	16	DAC = 200, FI = 10
	Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber (ENI)	48	8 × 6-bitised ASCII tähemärgid 00000000 = ENI ei ole määratud = vaikimisi
	Laeva/koosseisu pikkus	13	1–8 000 (ülejäänut ei kasutata), laeva/koosseisu pikkus täpsusega 1/10 m; 0 = vaikimisi
	Laeva/koosseisu suurim laius	10	1–1 000 (ülejäänut ei kasutata), laeva/koosseisu suurim laius täpsusega 1/10 m; 0 = vaikimisi
	Laeva ja koosseisu tüüp	14	Numbriline laeva ja koosseisu tüüp, nagu on kirjeldatud C liites 0 = pole saadaval = vaikimisi
	Ohtliku lasti märge	3	Siniste koonuste/tulede arv 0–3; 4 = B-tähis, 5 = vaikimisi = pole teada
	Maksimaalne staatiline süvis hetkel	11	1–2 000 (ülejäänut ei kasutata), süvise täpsus 1/100 m, 0 = vaikimisi = pole teada
	Lastitud/lossitud	2	1 = lastitud, 2 = lossitud, 0 = pole saadaval/vaikimisi, 3 ei kasutata
	Kiirusteabe kvaliteet	1	1 = kõrge, 0 = madal/GNSS = vaikimisi (*1)
	Kursiteabe kvaliteet	1	1 = kõrge, 0 = madal/GNSS = vaikimisi (*1)
	Suunateabe kvaliteet	1	1 = kõrge, 0 = madal = vaikimisi (*1)
	Vaba	8	Ei kasutata. Seatakse nulli. Reserveeritud tulevikus kasutamiseks
	Kokku	168	Hõivab ühe ajapilu

3.5.3.2.   Inimeste arv pardal (sisevetelaeva spetsiifiline sõnum FI 55)

Seda sõnumit edastavad üksnes sisevetelaevad, et teatada inimeste (reisijate, meeskonnaliikmete, pardapersonali) arv pardal. See sõnum tuleb edastada koos kahendvormingus sõnumiga 6, eelistatult vajaduse või nõudmise korral, kasutades rahvusvahelise rakendusidentifikaatori kahendvormingus sõnumit 2.

Tabel 3.5

Teade inimeste arvu kohta pardal

	Parameeter	Bitid	Kirjeldus
	Sõnumi identifikaator	6	Sõnumi 6 identifikaator; alati 6
	Kordusindikaator	2	Kasutab repiiter, et näidata teate kuvamiskordade arvu. 0–3; vaikimisi = 0; 3 = enam mitte korrata
	Allika identifikaator	30	Allika jaama MMSI number
	Järjenumber	2	0–3
	Sihtkoha identifikaator	30	Sihtkoha jaama MMSI number
	Tähise kordusedastus	1	Tähise kordusedastus määratakse kordusedastuse korral: 0 = kordusedastus puudub = vaikimisi; 1 = kordusedastus teostatud.
	Vaba	1	Ei kasutata. Seatakse nulli. Reserveeritud tulevikus kasutamiseks
Kahendvormingus andmed	Rakenduse identifikaator	16	DAC = 200, FI = 55
	Meeskonnaliikmete arv pardal	8	0–254 meeskonnaliiget, 255 = pole teada = vaikimisi
	Reisijate arv pardal	13	0–8 190 reisijat, 8 191 = pole teada = vaikimisi
	Pardapersonali arv pardal	8	0–254 pardapersonali liiget, 255 = pole teada = vaikimisi
	Vaba	51	Ei kasutata. Seatakse nulli. Jäetud kasutamiseks tulevikus.
	Kokku	168	Hõivab ühe ajapilu

4.   MUUD AISI LIIKUVAD RAADIOJAAMAD SISEVEETEEDEL

4.1.   Sissejuhatus

Laevad, mis ei ole kohustatud kasutama sisevete-AISi liikuvaid raadiojaamu, võivad kasutada muid AISi liikuvaid raadiojaamu. Kasutada võib järgmisi liikuvaid raadiojaamu:

a)	AISi A-klassi liikuv raadiojaam, mis vastab komisjoni direktiivi 2014/90/EL (18) artikli 35 lõigetele 2 ja 3;

b)	AISi B-klassi liikuv raadiojaam, mis vastab punktile 4.2.

Selliste jaamade kasutamise üle otsustab pädev asutus, kes vastutab selles piirkonnas siseveeteedel navigeerimise eest.

Kui selliste jaamade kasutamine on vabatahtlik, ajakohastab laevakapten käsitsi sisestatud AISi andmeid pidevalt. AISi kaudu ei edastata ebatäpseid andmeid.

4.2.   Üldnõuded veeteedel kasutatavatele AISi B-klassi liikuvatele raadiojaamadele

AISi B-klassi funktsioonid on piiratud võrreldes sisevete-AISi liikuvate raadiojaamadega. AISi B-klassi liikuva raadiojaamaga saadetud sõnumitele omistatakse madalam prioriteet kui sisevete-AISi liikuva raadiojaamaga saadetud sõnumitele.

Lisaks muudest liidu õigusaktidest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 1999/5/EÜ (19) ja komisjoni otsusest 2005/53/EÜ (20) tulenevatele nõuetele peavad liidu siseveeteedel sõitvatele laevadele paigaldatud AISi B-klassi liikuvad raadiojaamad vastama nõuetele, mis on sätestatud järgmistes dokumentides:

a)	soovitus ITU-R M. 1371;

b)	IEC rahvusvaheline standard 62287 (sh DSC-kanali haldamine).

Märkus.

Pädev asutus, kes vastutab selles piirkonnas navigeerimise eest, on kohustatud kindlaks tegema AISi B-klassi liikuvate raadiojaamade vastavuse teises lõigus loetletud standarditele ja nõuetele, enne kui ta väljastab laeva raadiojaamaloa ja määrab liikuva mereside raadiosaatja tunnuskoodi (MMSI), kasutades näiteks asjakohase AISi B-klassi liikuva raadiojaama tüübikinnitust.

5.   AISi NAVIGATSIOONIMÄRGID SISEVETELAEVANDUSES

5.1.   Sissejuhatus

Navigatsioonimärk (Aids to Navigation, AtoN) on märgistus, mis abistab laevajuhtimisel. Selliste vahendite hulka kuuluvad tuletornide, poide, udusignaalide ja päevamärkide märgistused. Navigatsioonimärkide liigid on loetletud tabelis 5.2.

AIS-tehnoloogia võimaldab dünaamiliselt edastada navigatsioonimärkide kohta käivat teavet.

Sisevetelaevanduses kasutamise jaoks on vaja mere-AISi navigatsioonimärkide teadet (sõnum 21) laiendada, et see kajastaks sisevete-märgistussüsteemi üksikasju.

Mere-AISi navigatsioonimärkide teade põhineb IALA märgistussüsteemil. Sisevetelaevanduse puhul peab AISi navigatsioonimärkide teade kajastama 5. jaos kirjeldatud Euroopa sisevetelaevanduse navigatsioonimärkide süsteemi.

AISi navigatsioonimärkide teatega edastatakse navigatsioonimärgi asukoht ja tähendus ning teave selle kohta, kas poi on nõutud asukohas (ettenähtud asukohas) või mitte (ettenähtud asukohast ära).

5.2.   Sõnumi 21 kasutamine: navigatsioonimärkide teade

Siseveeteedel kasutatakse AISi navigatsioonimärkide teadet (sõnum 21), nagu see on kindlaks määratud soovituses ITU-R M.1371. Kodeeritakse Täiendavad Euroopa sisevetelaevanduse navigatsioonimärkide liigid kodeeritakse, kasutades „Navigatsioonimärgi oleku“ bitte.

Tabel 5.1

AISi navigatsioonimärkide teade

Parameeter	Bittide arv	Kirjeldus
Sõnumi identifikaator	6	Sõnumi 21 identifikaator
Kordusindikaator	2	Kasutab repiiter, et näidata, mitu korda on sõnumit korratud 0–3; vaikimisi = 0; 3 = enam mitte korrata
Identifikaator	30	MMSI number, (vt RR artikkel 19 ja soovitus ITU-R M.585)
Navigatsioonimärgi liik	5	0 = pole saadaval = vaikimisi; viide IALA koostatud asjakohasele määratlusele; vt joonis 5-1 (21)
Navigatsioonimärgi nimi	120	Kuni 20 tähemärki, 6-bitine ASCII, nagu on kindlaks määratud tabelis 47 „@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@“ = pole saadaval = vaikimisi. Navigatsioonimärgi nime võib laiendada allpool oleva parameetriga „Navigatsioonimärgi nime laiendus“
Asukoha täpsus (PA)	1	1 = suur (≤ 10 m) 0 = väike (> 10 m) 0 = vaikimisi. Asukoha täpsuse (PA) tähis tuleks kindlaks määrata vastavalt soovituse ITU-R M.1371 tabelile „Asukoha täpsuse teabe kindlaksmääramine“
Geograafiline pikkus	28	Pikkuse täpsus 1/10 000 min navigatsioonimärgi asukohast (± 180°, ida = positiivne, lääs = negatiivne 181 = (6791AC0h) = pole saadaval = vaikimisi)
Geograafiline laius	27	Laiuse täpsus 1/10 000 min navigatsioonimärgist (± 90 kraadi, põhi = positiivne, lõuna = negatiivne 91 (3412140h) = pole saadaval = vaikimisi)
Mõõtmed/asukoha lähtepunkt	30	Teatatud asukoha lähtepunkt; näitab ka navigatsioonimärgi mõõtmeid (m) (vt joonis 5-1), kui see on asjakohane (22)
Elektroonilise asukohamääramisseadme tüüp	4	0 = määratlemata (vaikimisi); 1 = GPS 2 = GLONASS 3 = kombineeritud GPS/GLONASS 4 = Loran-C 5 = Chayka 6 = integreeritud navigatsioonisüsteem 7 = ülevaatusel. Püsi- ja virtuaalnavigatsioonimärgi puhul tuleks kasutada asukohta kaardil. Täpne asukoht parandab selle funktsiooni radarimärgina. 8 = Galileo 9–14 = ei kasutata. 15 = sisemine GNSS
Ajatempel	6	UTC sekund, mil EPFS teate koostas (0–59, või 60, kui ajatempel pole saadaval, mis on ühtlasi vaikimisi seatud väärtus, või 61, kui asukohamääramissüsteem on käsitsi sisestamise režiimis, või 62, kui elektrooniline asukohamääramissüsteem toimib arvestuslikus režiimis (laakimine), või 63, kui asukohamääramissüsteem ei toimi)
Indikaator „Ettenähtud asukohast ära“	1	Üksnes ujuvmärgi jaoks: 0 = ettenähtud asukohas; 1 = ettenähtud asukohast ära. MÄRKUS 1. Selle tähise saab kehtivaks lugeda üksnes teate saanud jaam, kui tegemist on ujuvmärgiga ja kui ajatempel on 59 või alla selle. Ujuvmärgi puhul tuleks valvetsooni parameetrid määrata kindlaks installeerimisel
Navigatsioonimärgi olek	8	Jäetud navigatsioonimärgi oleku näitamiseks 00000000 = vaikimisi (23)
RAIM tähis	1	Elektroonilise asukohamääramisseadme vastuvõtja autonoomse tervikluse seire (RAIM) tähis; 0 = RAIMi ei kasutata = vaikimisi; 1 = RAIMi kasutatakse; vt soovituse ITU-R M.1371 tabel „Asukoha täpsuse teabe kindlaksmääramine“
Virtuaalmärgi tähis	1	0 = vaikimisi = tegelik navigatsioonimärk märgitud asukohas; 1 = virtuaalmärk, mida füüsiliselt pole olemas (24)
Määratud režiimi tähis	1	0 = sõltumatul ja pidevrežiimil töötav jaam = vaikimisi; 1 = määratud režiimil töötav jaam
Vaba	1	Vaba. Ei kasutata. Seatakse nulli. Reserveeritud tulevikus kasutamiseks
Navigatsioonimärgi nime laiendus	0, 6, 12, 18, 24, 30, 36, ... 84	Seda parameetrit, mis koosneb 14 täiendavast tähemärgist (6-bitine ASCII, kahe ajapilu pikkune sõnum), võib kombineerida parameetriga „Navigatsioonimärgi nimi“ selle parameetri lõpus, kui navigatsioonimärgi nime jaoks on vaja rohkem kui 20 tähemärki. See parameeter tuleks ära jätta, kui navigatsioonimärgi nime jaoks ei ole vaja kokku rohkem kui 20 tähemärki. Edastada tuleks üksnes vajalik tähemärkide arv, st et ei tohiks kasutada ühtki @-märki
Vaba	0, 2, 4 või 6	Vaba. Kasutatakse üksnes parameetri „Navigatsioonimärgi nime laiendus“ kasutamise korral. Seatakse nulli. Vabade bittide arvu tuleks kohandada, et järgida baidi piire
Kokku	272–360	Hõivab kaks ajapilu

Joonis 5-1

Meremärkide teatatud asukoha lähtepunkt või meremärgi mõõtmed

		Bittide arv	Bitiväljad	Vahemaa (m)
	A	9	Bitt 21 – bitt 29	0–511 511 = 511 m või rohkem
	B	9	Bitt 12 – bitt 20	0–511 511 = 511 m või rohkem
	C	6	Bitt 6 – bitt 11	0–63 63 = 63 m või rohkem
	D	6	Bitt 0 – bitt 5	0–63 63 = 63 m või rohkem

Kui edastatav navigatsioonimärgi liik kuulub olemasolevate IALA koostatud navigatsioonimärkide liikide hulka (vastavalt tabelile 5.2), ei tule kohaldada mingeid muudatusi.

Tabel 5.2

Navigatsioonimärkide liigid

Kood		Merenduslik määratlus
	0	Vaikimisi, navigatsioonimärgi liik täpsustamata
	1	Lähtepunkt
	2	RACON
	3	Püsiavamererajatised, nt naftapuurplatvorm, tuulepark. (MÄRKUS 1. Selle koodiga tuleks identifitseerida takistus, mis on varustatud navigatsioonimärgi AIS jaamaga.)
	4	Ajutine vrakipoi
Püsimärk	5	Tuli, sektoriteta
	6	Tuli, sektoritega
	7	Alumine sihituli
	8	Ülemine sihituli
	9	Põhjamärk
	10	Idamärk
	11	Lõunamärk
	12	Läänemärk
	13	Vasaku külje märk
	14	Parema külje märk
	15	Märk „Eelistatav laevatee vasakul“
	16	Märk „Eelistatav laevatee paremal“
	17	Üksiku ohu märk
	18	Teljemärk
	19	Erimärk
Ujuvmärk	20	Põhjapoi
	21	Idapoi
	22	Lõunapoi
	23	Läänepoi
	24	Vasaku külje poi
	25	Parema külje poi
	26	Poi „Eelistatav laevatee vasakul“
	27	Poi „Eelistatav laevatee paremal“
	28	Üksiku ohu poi
	29	Teljepoi
	30	Eripoi
	31	Tulelaev/hiidpoi/puurplatvorm
MÄRKUS 1. Eespool loetletud navigatsioonimärkide liigid põhinevad IALA ujuvmärgistuse süsteemil, kui see on kohaldatav. MÄRKUS 2. Võib tekkida segadus otsustamisel, kas märk on tulega või tuleta. Pädevad asutused võivad kasutada selle näitamiseks sõnumi piirkondlikku/kohalikku osa.

5.3.   Sõnumi 21 laiendamine sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liigiga

Sõnumi 21 laiendamiseks sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liigiga kasutatakse parameetri „Navigatsioonimärgi olek“ välja.

Parameetri „Navigatsioonimärgi olek“ väli koosneb kaheksast leheküljest; lehekülje identifikaator 0 on 0 = vaikimisi, lehekülje identifikaatorid 1–3 on piirkondlikuks kasutuseks ja lehekülje identifikaatorid 4–7 on rahvusvaheliseks kasutuseks. Välja „Navigatsioonimärgi olek“ esimest kolm bitti määravad lehekülje identifikaatori ja ülejäänud viis bitti sisaldavad lehekülje sisu.

Piirkond, mille puhul kohaldatakse lehekülje identifikaatoreid 1–3, määratakse navigatsioonimärgi edastava AISi jaama MMSI-s sisalduvate mereside tunnuskoodidega. Seega on välja „Navigatsioonimärgi olek“ viie infobiti kodeerimine võimalik ainult selles konkreetses piirkonnas.

Liidu siseveeteede puhul sisaldab välja „Navigatsioonimärgi olek“ lehekülje identifikaator 1 kasutatud sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liikide loetelu.

Sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liik seatakse sõnumis 21 kahe sammuga. Esiteks tuleb parameeter „Navigatsioonimärgi liik“ sõnumis 21 seada väärtusele „0 = vaikimisi, navigatsioonimärgi liik täpsustamata“. Teiseks tuleb parameeter „AISi olek“ seada lehekülje identifikaatorile 1 ja vastavale sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liigi koodile.

Sõnum 21 – Navigatsioonimärgi olek:

Bitid:			LSB
kodeerimine:	lehekülje identifikaator	navigatsioonimärgi liik (0–31)

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).

(3)  Komisjoni 13. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 414/2007, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ (ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel) artiklis 5 osutatud tehnilisi suuniseid jõeteabeteenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja tegelikuks kasutamiseks (ELT L 105, 23.4.2007, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

(5)  Komisjoni 10. septembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 909/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/44/EÜ osutatud sisevetelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (sisevete-ECDIS) tehnilisi kirjeldusi (ELT L 258, 28.9.2013, lk 1).

(6)  Kui liikuv raadiojaam teeb kindlaks, et tegemist on semaforiga (vt soovitus ITU-R M.1371, 2. lisa, § 3.1.1.4), tuleb edastussagedust suurendada ühe korrani kahe sekundi jooksul (vt soovitus ITU-R M.1371, 2. lisa, § 3.1.3.3.2).

(7)  Ümberlülituse teostab vajaduse korral pädev asutus.

(8)  Ei kohaldata liidus käesoleva määruse kohaldamisel.

(9)  Sõlmed arvutab km/h-deks pardale paigaldatud välisseade.

(10)  Hinnatakse üksnes juhul, kui teade tuleb sisevete-AISi liikuvalt raadiojaamalt ja kui teave saadakse automaatselt (otseühendus ümberlülitiga).

(11)  Seatakse sisevetelaevade puhul nulli.

(12)  Sisevetelaevanduses kasutatakse kõige lähedasemat laevatüüpi (vt C liide).

(13)  Mõõtmed tuleb esitada koosseisust moodustuva maksimaalse ristküliku mõõtmetena.

(14)  Sisevetelaeva teabes ümardatakse detsimeetrid suurema väärtuse suunas.

(15)  Lähtepunkti teave tuleb võtta SSD liidese lausungist, eristades selleks välja „allika identifikaator“. Asukoha lähtepunkti teave koos allika rakendusidentifikaatoriga (AI) tuleb salvestada siseteabena. Teised allika identifikaatorid viivad välist lähtepunkti käsitleva lähtepunkti teabeni.

(16)  Sisevetelaeva teabes ümardatakse sentimeetrid suurema väärtuse suunas.

(17)  ISRSi asukohakoode, mis on osa RIS indeksist, tuleks kasutada lähtuvalt Euroopa Komisjoni peetavast Euroopa võrdlusandmete haldussüsteemist (ERDMS).

(*1)  Seatakse nulli, kui transponderiga ei ole ühendatud kinnitatud tüüpi andurit (nt güroskoop).

(18)  Komisjoni 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10).

(20)  Komisjoni 25. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/53/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ artikli 3 lõike 3 punkti e kohaldamise kohta raadioseadmete suhtes, mis on ette nähtud osalemiseks automaatses identifitseerimissüsteemis (AIS) (ELT L 22, 26.1.2005, lk 14).

(21)  Sisevetelaevanduse navigatsioonimärgi liigi koodi edastamisel seatakse selle välja (navigatsioonimärgi liik) väärtuseks 0 = määratlemata.

(22)  Kui navigatsioonimärgi puhul kasutatakse joonist 5–1, tuleb järgida järgmist:

—	Püsi- ja virtuaalmärgi ning avamererajatiste puhul peab mõõtega A määratud suund näitama tõelise põhja suunas.

—	Ujuvmärkide puhul, mis on suuremad kui 2 m × 2 m, peavad navigatsioonimärgi mõõtmed olema alati lähendatud ringile, st et mõõtmed peavad alati olema A = B = C = D ≠ 0. (See on tingitud asjaolust, et ujuvmärgi orientiiri ei edastata. Teatatud asukoha lähtepunkt on ringi keskel.)

—	A = B = C = D = 1 näitab objekte (püsi- või ujuvobjektid) väiksemana kui 2 m × 2 m või sellega võrdsena. (Teatatud asukoha lähtepunkt on ringi keskel.)

—

Avamere ujuvrajatised, mis ei ole püsivad, nagu näiteks puurplatvormid, vastavad koodile 31 tabelis 5.2. Nende rajatiste parameeter „Mõõtmed/asukoha lähtepunkt“ määratakse kindlaks vastavalt märkusele 1. Püsiavamererajatiste (kood 3 tabelist 5.2) parameeter „Mõõtmed/asukoha lähtepunkt“ määratakse kindlaks vastavalt märkusele 1. Seega määratakse kõikide avamere navigatsioonimärkide ja rajatiste mõõtmed kindlaks samal viisil ning tegelikud mõõtmed sisalduvad sõnumis 21.

(23)  Sisevete-AISi navigatsioonimärgi teate puhul märgitakse sellele väljale sisevetelaevanduse navigatsioonimärgi liik, kasutades lehekülge 001.

(24)  Kui edastatakse virtuaalmärgi teavet, st et virtuaal-/pseudomärgi sihttähise väärtuseks on seatud üks (1), peavad mõõtmed olema A = B = C = D = 0 (vaikimisi). Sama kehtib ka lähtepunkti teabe edastamisel.