1.   Ühiskomitee täidab ülesandeid, mis on sätestatud lepingu artiklis 56.

2.   Ühiskomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise sobival tasemel esindajad.

1.   Ühiskomitee koguneb tavaliselt kord aastas, kui lepinguosalised ei ole otsustanud teisiti. Koosoleku kutsuvad kokku kaaseesistujad ja koosolekud toimuvad ühiselt määratud kuupäeval vaheldumisi Brüsselis ja Canberras. Ühiskomitee erakorralisi koosolekuid võidakse korraldada ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel, kui mõlemad lepingupooled ühiselt nii otsustavad.

2.   Ühiskomitee koguneb tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil, ent võib kohtuda ministrite tasandil.

1.   Enne iga koosolekut teatatakse kaaseesistujatele sekretäride vahendusel kummagi lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

2.   Asjakohasel juhul ja lepinguosaliste nõusolekul võib ühiskomitee koosolekutele kutsuda eksperte või muude asutuste esindajaid kas vaatlejana või teabe esitamiseks konkreetse teema kohta.

1.   Kaaseesistujad koostavad iga koosoleku esialgse päevakorra. See saadetakse koos asjaomaste dokumentidega teisele lepinguosalisele hiljemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.

2.   Esialgne päevakord sisaldab punkte, mis on kaaseesistujatele esitatud vähemalt 21 päeva enne koosoleku toimumist.

3.   Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu lõpliku päevakorra. Päevakorda võidakse võtta ka küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole, kui mõlemad lepinguosalised ühiselt nii otsustavad.

4.   Mõlema lepinguosalise nõusolekul võivad kaaseesistujad vajaduse korral artikli 7 punktides 1 ja 2 osutatud tähtaegu lühendada.

1.   Sekretärid koostavad 30 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku lõppu ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli. Esialgne protokoll tugineb kaaseesistujate kokkuvõttele ühiskomitee tehtud järeldustest.

2.   Mõlemad lepinguosalised peavad esialgse protokolli heaks kiitma 45 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku lõppu või lepinguosaliste poolt ühiselt kokku lepitud kuupäevaks. Kui esialgse protokolli osas on jõutud mõlemapoolsele kokkuleppele, kirjutavad kaaseesistujad ja sekretärid alla kaks originaaleksemplari. Kumbki lepinguosaline saab ühe originaaleksemplari.

1.   Ühiskomitee võib võtta oma otsuseid või soovitusi vastu lepinguosaliste konsensuse alusel kooskõlas lepingu artikli 56 lõikega 4.

2.   Ühiskomitee võib otsustada võtta otsus või soovitus vastu kirjaliku menetluse teel. Sellisel juhul määravad lepinguosalised ühiselt kindlaks menetluse tähtaja. Kui tähtaja möödumisel ei ole kumbki lepinguosaline otsuse või soovituse ettepanekule vastu, kuulutavad kaaseesistujad otsuse või soovituse ühisel nõusolekul vastuvõetuks.

3.   Ühiskomitee otsuste ja soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ või „soovitus,“ millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Igas otsuses sätestatakse selle jõustumise kuupäev.

4.   Ühiskomitees vastuvõetud otsused ja soovitused koostatakse kahes eksemplaris, millele ühiskomitee kaaseesistujad alla kirjutavad.

5.   Mõlemad lepinguosalised võivad avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

1.   Ühiskomiteele saadetud kirjad suunatakse selle lepinguosalise sekretärile, kellega kirja saatja seotud on, ja see sekretär omakorda teavitab teist sekretäri.

2.   Sekretärid tagavad, et ühiskomiteele saadetud kirjad edastatakse kaaseesistujatele, ja kui see on asjakohane, saadetakse edasi vastavalt artiklile 11.

3.   Sekretärid edastavad kaaseesistujate saadetud kirjad lepinguosalistele ja kui see on asjakohane, saadavad need edasi vastavalt artiklile 11.

4.   Kaaseesistujate kirjavahetus võib toimuda mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas e-posti teel.

1.   Lepinguosalised kannavad ise kõik ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes koosoleku korraldab.

1.   Ühiskomitee võib otsustada moodustada allkomiteesid ja töörühmi, mis aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita.

2.   Ühiskomitee võib otsustada muuta allkomitee või töörühma pädevustingimusi või otsustada enda moodustatud allkomitee või töörühma laiali saata.

1.   Allkomiteed ja töörühmad töötavad ühiskomitee alluvuses. Nad annavad aru ja edastavad oma koosolekute protokollid ja järeldused kaaseesistujatele 30 kalendripäeva jooksul pärast iga koosoleku lõppu.

2.   Allkomiteedel ja töörühmadel puudub otsustuspädevus, aga nad võivad esitada ühiskomiteele soovitusi.

1.   Allkomiteed ja töörühmad koosnevad mõlema lepinguosalise esindajatest.

2.   Allkomiteed ja töörühmad võivad kutsuda oma koosolekutele eksperte ja kuulata ära nende arvamused päevakorra konkreetsete punktide kohta.

1.   Allkomiteed ja töörühmad tulevad kokku, kui asjaolud seda nõuavad, emma-kumma lepinguosalise kirjaliku taotluse alusel. Iga koosoleku toimumise koha ja kuupäeva otsustavad lepinguosalised ühiselt.

2.   Kui üks lepinguosaline teeb taotluse allkomitee või töörühma koosoleku kokkukutsumiseks, vastab teine lepinguosaline 15 tööpäeva jooksul pärast nimetatud taotluse kättesaamist. Eriti pakilistel juhtudel võidakse allkomiteede ja töörühmade koosolekud mõlema lepinguosalise nõusolekul kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga.

3.   Allkomiteede ja töörühmade koosoleku kutsuvad kokku kaks sekretäri ühiselt.

1.   Kumbki lepinguosaline võib esitada kaaseesistujatele taotluse lisada teatav punkt koosoleku päevakorda. Taotlus esitatakse sekretäridele vähemalt 15 tööpäeva ja kõik täiendavad dokumendid vähemalt 10 tööpäeva enne koosolekut.

2.   Sekretärid edastavad esialgse päevakorra lepinguosalistele hiljemalt 5 tööpäeva enne koosolekut. Erandjuhtudel võivad lepinguosalised ühiselt otsustada, et päevakorrale lisatakse punkte lühikese etteteatamisajaga.