32013R0628

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Rakendusmäärus - 628/2013 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32013R0628

Help

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 628/2013, 28. juuni 2013 , milles käsitletakse Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodeid standardimiskontrollide korraldamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 eeskirjade kohaldamise järelevalvel ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006 EMPs kohaldatav tekst

ELT L 179, 29.6.2013, pp. 46–54 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

(HR)
⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 07 Köide 026 Lk 290 - 298

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2013/628/oj

HTML

PDF

Official Journal

29.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 179/46

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 628/2013,

28. juuni 2013,

milles käsitletakse Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodeid standardimiskontrollide korraldamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 eeskirjade kohaldamise järelevalvel ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 24 lõike 1 ja artikli 54 kohaselt peab Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”) aitama komisjonil teostada standardimiskontrollide abil järelevalvet selle üle, kuidas liikmesriikide pädevad asutused kohaldavad kõnealuse määruse sätteid ja rakenduseeskirju.

(2)	Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 54 lõikes 4 on sätestatud, et kui liikmesriigi pädeva asutuse kontroll hõlmab ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrolli, peaks amet järgima kõnealuse määruse artikli 55 sätteid.

(3)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 736/2006 (2) on sätestatud ameti standardimiskontrollimeetodid (edaspidi „kehtivad töömeetodid”).

(4)	Kehtivad töömeetodid võeti vastu kuus aastat tagasi. Selle aja jooksul on märkimisväärselt muudetud ühiseeskirju ja ka mitut rahvusvahelist lepingut, samuti on amet ja liikmesriigid saanud väärtuslikke kogemusi, mida tuleb arvesse võtta.

(5)

Määruse (EÜ) nr 736/2006 vastuvõtmise ajal käsitleti tsiviillennunduse ühiseeskirjades üksnes esmast ja jätkuvat lennukõlblikkust. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1702/2003 (3) on ette nähtud õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2042/2003 (4) on ette nähtud õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise rakenduseeskirjad.

(6)

Pärast seda on määrusega (EÜ) nr 216/2008 asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja Euroopa Lennundusohutusameti loomist, (5) ja ühiseeskirjade reguleerimisala on kaks korda laiendatud: kõigepealt lisati sinna lennumeeskond, lennutegevus ja õhusõiduki kontrollid seisuplatsil; seejärel laiendati eeskirjade reguleerimisala selleks, et hõlmata lennuliikluse korraldamine ja aeronavigatsiooniteenused (ATM/ANS) ning lennujaamade ohutus, mille tulemusena on komisjon võtnud vastu kõnealuseid pädevusvaldkondi käsitlevaid mitmeid uusi rakenduseeskirju, nt komisjoni 10. augusti 2011. aasta määrus (EL) nr 805/2011, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning teatavate tõendite kohta, (6) komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1034/2011 (7) lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, (8) komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, (9) nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (10) (muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 859/2008 (11)), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (12) (muudetud komisjoni 16. aprilli 2008. aasta direktiiviga 2008/49/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ II lisa seoses ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevate kriteeriumitega (13)), komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, (14) ning komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused (15).

(7)

Määrusega (EÜ) nr 216/2008 on ka kehtestatud mitu uut sätet, mis peavad kajastuma ameti standardimiskontrollimeetodites. Konkreetsemalt kehtestatakse artikliga 11 liikmesriikide pädevate asutuste välja antud sertifikaatide vastastikuse tunnustamise ja tunnustamise peatamise tingimused, kui selliste otsuste tegemisel rakendatakse ühe olulise vahendina standardimiskontrolle. Artikli 15 kohaselt luuakse infovõrk, mille kaudu saab standardimiskontrollide jaoks kasulikku teavet, samal ajal kui selliste standardimiskontrollide teatavad tulemused võib olla vaja viivitamata edastada kõnealusesse võrku. Artikli 27 lõikes 3 on sätestatud, et amet peab toetama liikmesriike nende kohustuste täitmisel ICAO ees.

(8)

Olenemata määrusega (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega kehtestatud ühiseeskirjade edasistest muudatustest, peaks amet aitama komisjonil teostada järelevalvet selliste muude lennuohutusnõuete täitmise üle, mis tulenevad näiteks ühtset Euroopa taevast käsitlevatest õigusaktidest või õnnetuste uurimist või vahejuhtumitest teatamist käsitlevatest õigusaktidest.

(9)	Alates 2006. aastast on ka oluliselt arenenud ELi lennundusalane välispoliitika seoses Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO), Euroopa Liidu naaberriikide ja teatavate põhipartneritega kogu maailmas.

(10)

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO) sõlmiti 2010. aastal koostöömemorandum, (16) millega luuakse osalistevahelise struktureeritud koostöö raamistik eelkõige seoses ohutusteabe vahetamisega, et võimaluse korral vältida ülesannete dubleerimist, ning tänu millele peaksid ameti standardimiskontrollikava ja ICAO ohutusjärelevalve üldine auditikava (USOAP) muutuma omavahel paremini seotuks. Kontrollimeetodite puhul tuleks ka arvesse võtta ICAO dokumenti 9735, milles käsitletakse ohutusjärelevalve üldise auditikava raames kohaldatava pideva järelevalve juhiseid.

(11)

Pidades silmas ELi naabrus- ja laienemispoliitikaga hõlmatud riike, sealhulgas eelkõige Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingu osalisriike, tuleks standardimiskontrollide korraldamisel kohaldada samasuguseid töömeetodeid ja nõudeid nagu liikmesriikide puhul, kui asjakohastest lepingutest või töökorrast ei tulene teisiti.

(12)

Riikides, kellega on sõlmitud kahepoolne lennuohutusleping, millega nähakse ette teatavate sertifitseerimistulemuste ja kinnituste vastastikune tunnustamine, tuleks standardimiskontrollide abil toetada järelevalvet lepingu rakendamise üle ning esitada tulemused asjakohasele kahepoolsele järelevalvenõukogule võimalike kohanduste tegemiseks. Nende liikmesriikide kontrollimisel, kus sertifitseerimistulemused ja kinnitused kiidetakse heaks kahepoolsete lepingute raames, tuleks ka ühtlasi veenduda, et pädevad asutused täidavad korralikult kahepoolsest lepingust tulenevaid kohustusi.

(13)

Selleks et tõhusalt jälgida määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade ning kehtivatest määrustest ja lepingutest tulenevate muude lennuohutuseeskirjade kohaldamist, on vaja läbi vaadata kehtivad töömeetodid eelkõige selleks, et muuta need süsteemsemaks, et järgida pidevama järelevalve lähenemisviisi, milles rohkem keskendutakse ohutusele, et ressursse tõhusamalt kasutada, et pädevaid asutusi tarbetult mitte koormata ja et tagada ametile võimalus anda eeskirjade koostamise protsessis tagasisidet. Kontrollirühmad peaksid koosnema nõuetekohaselt koolitatud ja kvalifitseeritud töötajatest ja amet püüab tagada, et eri liikmesriikide volitatud töötajad oleksid võrdselt esindatud.

(14)	Töömeetodid peaksid kajastama standardis ISO 19011 määratletud mõisteid ja auditeerimispõhimõtteid.

(15)	Lisaks kontrolli tasandil teostatavale järelevalvele tuleks töömeetodites üksikasjalikult esitada süsteemi ja kontrollitulemuste tasandil teostatava järelevalve tingimused.

(16)	Töömeetodid peaksid tagama ametile suurema paindlikkuse võtta meetmeid tema tehnilisele pädevusele vastaval juhul, ent samal ajal peaks säilima nende meetodite õiguskindlus.

(17)	Määrus (EÜ) nr 736/2006 tuleks seepärast kehtetuks tunnistada.

(18)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse töömeetodid järgmiste ülesannete täitmiseks:

a)	järelevalve selle üle, kuidas liikmesriikide pädevad asutused kohaldavad määrust (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirju kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 1 hõlmatud valdkondades;

b)	standardimiskontrollide tegemine liikmesriikide pädevates asutustes;

c)	veendumine, et liikmesriikide pädevad asutused annavad välja ja kontrollivad sertifikaate kooskõlas määrusega (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega;

d)	osalemine hindamises, et selgitada välja, kui suurt mõju avaldab määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade rakendamine liikmesriikide pädevate asutuste poolt.

2. Käesoleva määrusega kehtestatud töömeetodeid kohaldatakse võimaluse korral ka siis, kui ametile tehakse ülesandeks teostada järelevalvet ELi muude õigusaktidega, liidu sõlmitud lepingutega või ameti sõlmitud töökokkulepetega kehtestatud lennuohutusnõuete kohaldamise üle.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kontroll”– määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 24 lõikes 1 ja artiklis 54 osutatud standardimiskontroll, sh kõnealuse määruse artikli 54 lõikes 4 ja artiklis 55 osutatud ametipoolne kontroll ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste üle;

2) „pädev asutus”– üksus, kelle liikmesriik on tunnistanud pädevaks määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks;

3) „volitatud töötajad”– isikud, keda amet volitab tegema kontrolle, sealhulgas lähetatud töötajad;

4) „lähetatud töötajad”– ametnikud, kelle on lähetanud liikmesriikide pädevad asutused, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), muud rahvusvahelised lennundusorganisatsioonid või liiduga lepingu või ametiga töökokkuleppe sõlminud kolmandate riikide pädevad asutused ja kelle kõnealused asutused on määranud ametit abistama kontrolli tegemisel;

5) „tõendusmaterjal”– andmed, faktid või muu teave, mis on asjakohased ja kontrollitavad;

6) „kontrollitulemus”– olemasoleva tõendusmaterjali ja kohaldatavate nõuete vaheline võrdlus;

7) „parandamine”– meetmed, millega kõrvaldatakse kohaldatavate nõuete täitmata jätmine;

8) „parandusmeetmed”– meetmed, millega kõrvaldatakse kohaldatavate nõuete täitmata jätmise põhjus, et vältida olukorra kordumist;

9) „otsene ohutusprobleem”– olukord, kus on olemas tõendusmaterjal selle kohta, et toode, teenus, süsteem, komponent, seade või rajatis on kas sellises seisukorras või seda käitatakse, tarnitakse või hooldatakse nii, et kahju inimestele on tõenäoline, kui olukorda viivitamata ei parandata.

Artikkel 3

Järelevalvepõhimõtted

1. Amet teostab järelevalvet selle üle, kuidas pädevad asutused täidavad artiklis 1 osutatud nõudeid ja kas nad järgivad oma üldises tegevuses käesolevas määruses sätestatud metoodikat, ning esitab selle kohta aruande.

2. Amet teostab järelevalvet pidevalt ja riskipõhiselt talle kättesaadava teabe alusel. Järelevalve käigus hinnatakse pädevate asutuste suutlikkust täita ohutusjärelevalveülesandeid, vajadust teha kontrolle ning teha kontrollitulemustega ette nähtud meetmete järelkontrolli, et õigel ajal tagada asjakohaste paranduste tegemine ja parandusmeetmete võtmine.

3. Järelevalvet teostatakse süsteemselt. Selle käigus käsitletakse kõiki ohutusjärelevalve süsteemi valdkondi ja olulisi aspekte, mille ICAO on kindlaks määranud. Erilist tähelepanu pööratakse valdkondadevahelistele liidestele.

4. Järelevalvet teostatakse läbipaistvalt, tõhusalt, tulemuslikult, ühtlustatult ja järjepidevalt.

5. Amet analüüsib järelevalvetegevuse tulemusi, et teha kindlaks vajadus täiustada reguleerivaid meetmeid.

Artikkel 4

Kontrollimise ja selle tulemuste kohaldamise põhimõtted

1. Pädevate asutuste kontrollimisel võetakse arvesse varasemate kontrollide tulemusi ja käsitletakse eelkõige seda, kuidas on muudetud reguleerivaid nõudeid, samuti pädeva asutuse ohutusjärelevalvesuutlikkust ja seda, kas need muudatused on proportsionaalsed kontrollitava tööstusharu taseme ja keerukusega, seades esikohale ärilise lennutranspordi ühtlaselt kõrge ohutustaseme.

2. Kontrollid võivad hõlmata kontrollitava pädeva asutuse järelevalve all olevate ettevõtjate ja nende ühenduste kontrollimist.

3. Asjaosaliste kokkuleppel võidakse kontrollida ka sõjalisi rajatisi, mis on üldsusele avatud või kus sõjaväelased osutavad üldsusele teenuseid, et veenduda määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõike 3 nõuete täitmises.

4. Kontrollib rühm, mis koosneb ameti volitatud töötajatest, kellel on asjakohases valdkonnas (asjakohastes valdkondades) vajalik kvalifikatsioon ja kes on saanud sellekohase koolituse. Volitatud töötajate suhtes kohaldatakse sõltumatuse, usaldusväärsuse, eetilisuse, hoolsuskohustuse, õiglase esituse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid.

5. Kui amet leiab, et üks või mitu sertifikaati ei vasta määrusele (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadele, teatab ta sellisest mittevastavuses asjaomasele pädevale asutusele. Kui mittevastavust ei kõrvaldata korralikult õigel ajal, esitab amet määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 11 lõike 2 alusel soovitused, et võimaldada teha otsus kõnealuse sertifikaadi (kõnealuste sertifikaatide) vastastikuse tunnustamise kohta.

6. Amet liigitab lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kontrollide käigus välja selgitatud mittevastavusi käsitlevad kontrollitulemused sõltuvalt nende mõjust ohutusele ja teeb järelkontrolli tulemustega ette nähtud meetmete üle, kusjuures esikohale seatakse ohutustulemused. Samuti teavitab amet liikmesriikide pädevaid asutusi viivitamata, kui otsest ohutusprobleemi ei ole rahuldavalt lahendatud.

7. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklite 15 ja 58, komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 (18) ega komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 (19) kohaldamist.

Artikkel 5

Teabevahetus

1. Liikmesriikide pädevad asutused esitavad ametile kogu vajaliku ohutusjärelevalveteabe, käsitledes kõiki ohutusjärelevalvesüsteemi olulisi elemente, sh nende järelevalve all olevate ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta. Teave esitatakse ameti kindlaks määratud vormis ja viisil, võttes arvesse ICAO-le kättesaadavaks tehtud teavet.

2. Amet võib küsida liikmesriikide pädevatelt asutustelt ka sihtotstarbelist teavet. Sellise teabenõude esitamise korral märgib amet õigusliku aluse ja otstarbe, täpsustab, millist teavet vajatakse, ja määrab tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada.

3. Amet tagab liikmesriikide pädevatele asutustele asjakohase teabe, et toetada neid kohaldatavate nõuete ühtses rakendamises.

Artikkel 6

Riiklik standardimiskoordinaator

1. Liikmesriigid määravad riikliku standardimiskoordinaatori, kes tegutseb nende esmase kontaktpunktina kogu standardimistegevuses ja kelle ülesanne on eelkõige koordineerida artikli 5 lõikes 1 sätestatud teabevahetust. Riiklik standardimiskoordinaator vastutab järgmise eest:

a)	sellise teabe säilitamine ja ajakohastamine, mida amet pidevalt esitab, sh artiklite 3, 4 ja 5 kohaselt taotletud teave, parandused, parandusmeetmekavad ja tõendusmaterjal kokkulepitud parandusmeetmete rakendamise kohta;

b)	ameti abistamine kõikidel kontrollietappidel ja kontrollirühmale kogu kohapealse kontrolli jooksul abi tagamine.

2. Pädevad asutused tagavad, et riikliku standardimiskoordinaatori ja nende sisemise töökorralduse vahel oleks olemas selged teabevahetusvõimalused, et riiklik standardimiskoordinaator saaks nõuetekohaselt täita oma ülesandeid.

Artikkel 7

Pidev järelevalve

1. Artiklis 3 osutatud pidev järelevalve hõlmab järgmist:

a)	liikmesriikide pädevatelt ametiasutustelt, Rahvusvaheliselt Tsiviillennunduse Organisatsioonilt (ICAO), komisjonilt või muudest asjakohastest allikatest saadavate andmete ja teabe kogumine ja analüüsimine;

b)	selle hindamine, kuidas pädev asutus suudab täita oma ohutusjärelevalvekohustusi;

c)	kontrollide eelisjärjekorda seadmine ja kavandamine ning nende ulatuse kindlaksmääramine sõltuvalt punktis b osutatud hinnangust;

d)	selliste kontrollide tegemine, sh sellekohane aruandlus;

e)	kontrollide käigus välja selgitatud mittevastavusi käsitlevate kontrollitulemustega ette nähtud meetmete järelkontroll ja lõpetamine.

2. Amet kehtestab lõike 1 punktis b osutatud hindamise ühtse näidise, töötab selle välja ja säilitab seda, võttes arvesse vähemalt järgmisi asjaolusid:

a)	lennundussektori suurus ja keerukus;

b)	rängad intsidendid, õnnetusjuhtumid, surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid ja inimohvrite arv;

c)	seisuplatsil tehtud kontrollide tulemused;

d)	varasemate kontrollide tulemused;

e)	pädevate asutuste suutlikkus tõhusalt teha parandusi ja võtta parandusmeetmeid;

f)	rahvusvaheliste konventsioonide või riiklike ohutushindamiskavade alusel tehtud auditite tulemus;

g)	määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 11 lõikest 2 või aluslepingu artiklist 258 tulenevad meetmed.

3. Lõike 2 kohane hindamisnäidis, hindamisel kasutatud andmed ja hindamistulemused tehakse kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi standardimiskoordinaatorile.

4. Amet kohandab kontrollikava pideva järelevalve alusel, nii et see kajastaks nii lennuohutusalase olukorra paranemist kui ka halvenemist. Amet võtab asjakohased meetmed, kui on olemas tõendusmaterjal selle kohta, et lennuohutuse olukord halveneb.

Artikkel 8

Kontrollikava

1. Amet ja komisjon koostavad mitmeaastase kava, milles on nimetatud artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud kontrollid, ja aastakava, milles on nimetatud artikli 10 lõike 1 punktides a ja b osutatud kontrollid.

2. Kontrollikavades täpsustatakse asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid), kontrolli liik, kontrollitavad valdkonnad ja kohapealse kontrolli prognoositav ajakava, võttes arvesse artiklis 7 osutatud hindamisnäidist.

3. Amet võib kontrollikava kohandada, et võtta arvesse uusi ohte, mis on kindlaks tehtud artiklis 7 osutatud pideva järelevalve käigus.

4. Aastakava esitatakse komisjonile, ameti nõukogu liikmetele osana ameti tööprogrammist vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 33 lõike 2 punktile c ja asjaomase liikmesriigi standardimiskoordinaatorile.

Artikkel 9

Kontrollivaldkonnad

1. Amet kontrollib kõiki määruse (EÜ) nr 216/2008 II peatükis kindlaks määratud valdkondi. Nende valdkondade hulka kuuluvad:

a)	kõnealuse määruse artikli 5 kohane lennukõlblikkus ja artikli 6 kohane keskkonnakaitse;

b)	kõnealuse määruse artiklites 7 ja 8 kindlaks määratud lennumeeskonna liikmed;

c)	kõnealuse määruse artiklite 8 ja 9 kohane lennutegevus;

d)	kõnealuse määruse artikli 10 kohane õhusõidukite kontroll seisuplatsil;

e)	kõnealuse määruse artikli 8a kohased lennuväljad;

f)	kõnealuse määruse artiklites 8b ja 8c kindlaks määratud lennuliikluse korraldamine, aeronavigatsiooniteenused ja lennujuhid.

Sõltuvalt määruse (EÜ) nr 216/2008 muutmisest või komisjoni taotlusel võib kindlaks määrata täiendavad valdkonnad.

2. Amet tagab vahendite nõuetekohase eraldamise erinevate valdkondade järelevalvele ja kontrollimisele sõltuvalt artiklis 7 osutatud pideva järelevalve tulemustest.

Artikkel 10

Kontrolliliigid

1. Amet teeb järgmisi kontrolle:

a)	üldkontrollid, et kontrollida üht või mitut valdkonda; neid tehakse pideva järelevalve tulemuste alusel kindlaks määratud ajavahemike tagant;

b)	sihtotstarbelised kontrollid, et kontrollida ühe või mitme valdkonna konkreetseid sektoreid ja/või et hinnata kokkulepitud paranduste tegemist ja parandusmeetmete võtmist;

c)	erakorralised kontrollid, et uurida konkreetseid probleeme, mis amet on pideva järelevalve käigus avastanud või mille uurimist taotleb komisjon.

2. Olenemata lõikes 1 osutatud kontrollidest, võib amet esitada kontrollitulemused mujal kui kohapealsete kontrollide käigus, kui ta on kogunud piisavalt tõendusmaterjali mittevastavuse kohta.

Artikkel 11

Kontrollirühmade koolitamise, kvalifikatsiooni ja volitamise kriteeriumid

1. Amet kehtestab kontrollirühmade töös osalevate töötajate kvalifikatsiooni kriteeriumid.

2. Kõnealused kvalifikatsioonikriteeriumid on:

a)	institutsioonilise ja õigusraamistiku alased, eelkõige käesoleva määruse ja asjakohaste rahvusvaheliste lepingute alased teadmised,

b)	auditeerimismeetodite alased teadmised ja kogemused,

c)	tehnilised oskused ja praktilised kogemused artiklis 9 osutatud asjakohases valdkonnas (asjakohastes valdkondades).

3. Rühma juhid on ameti töötajad. Nende kvalifikatsiooni kriteeriumid hõlmavad ka lõikes 2 osutatud kriteeriume ning võimet juhtida meeskonda ja korraldada teabevahetust rahvusvahelises keskkonnas ja tundlikes olukordades.

4. Rühma liikmed on kas ameti töötajad või lähetatud töötajad.

5. Nii rühma juhtidele kui ka liikmetele tehakse selgeks kohaldatavad nõuded ja ameti menetlused. Amet tagab rühma juhtidele ja liikmetele pidevad oskused, et nad saaksid volitatud töötajana kontrollimises osaleda. Selleks kehtestab amet asjakohased täiendõppekavad.

6. Amet võib volitada töötajaid, kes vastavad kvalifikatsioonikriteeriumidele ja on saanud asjakohase koolituse, osalema kontrollirühmade töös.

Artikkel 12

Kontrollirühmade moodustamine

1. Kontrolli teevad rühmad, mille amet on artikli 11 alusel moodustanud volitatud töötajatest.

2. Amet määrab kindlaks rühma koosseisu, et kehtestada selle miinimumsuurus, mis on vajalik nõutavate tehniliste oskuste ja töökoormuse katmiseks, võttes arvesse kontrolli liiki, ulatust, asjaomaste valdkondade arvu ja eeldatavat kava. Igal rühmal on juht ja vähemalt üks liige. Kõigil juhtudel tagab amet, et rühmade suurus on vastavuses kontrolli ulatusega.

3. Amet tagab, et rühmade moodustamisel puudub huvide konflikt kontrollitavate pädevate asutustega või kontrollitavate ettevõtjate või nende ühendustega.

4. Amet taotleb ettenähtud ajal enne kontrolli lähetavatelt asutustelt või organisatsioonidelt teavet selle kohta, kas rühma liikmetel on võimalik osaleda kohapealses kontrollis.

5. Osalemise kulud, mis kaasnevad riiklike standardimiskoordinaatorite osalemisega ameti tehtavates kontrollides vastavalt artikli 14 lõikele 2 ja artikli 19 lõikele 2 ning lähetatud töötajate osalemisega ameti tehtavates kontrollides, kannab amet vastavalt liidu eeskirjadele ja ilma, et see piiraks liidu iga-aastast eelarvemenetlust.

Artikkel 13

Kontrolli tegemine

1. Artikli 10 lõike 1 punktides a ja b osutatud kontrollid koosnevad järgmistest etappidest:

a)	ettevalmistav etapp, mis kestab vähemalt kümme nädalat enne kontrolli;

b)	kohapealne kontroll;

c)	aruandeetapp, mis kestab kõige rohkem kümme nädalat pärast kohapealset kontrolli.

2. Artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud erakorralistest kontrollidest teatatakse asjaomasele pädevale asutusele kaks nädalat ette, ent ei pruugita järgida artiklitega 14, 15 ja 16 ette nähtud tähtaegu ega menetlusi, v.a lõpparuande nõue.

3. Artiklis 10 osutatud kontrollide käigus välja selgitatud mittevastavusi käsitlevatest kontrollitulemustest antakse aru kooskõlas artikliga 16, nendega ette nähtud meetmete kohaldamise suhtes tehakse järelkontrolli, meetmete kohaldamine lõpetatakse kooskõlas artikliga 17 ja kontrollitulemused liigitatakse kooskõlas artikliga 18.

Artikkel 14

Ettevalmistav etapp

1. Ettevalmistavas etapis teeb amet järgmist:

a)	teavitab pädevat asutust kohapealsest kontrollist vähemalt kümme nädalat enne selle teostamist, sh kavandatav kontrolliliik ning kontrollitav valdkond ja sektor (kontrollitavad valdkonnad ja sektorid);

b)	kogub kontrolli ettevalmistamiseks vajalikku teavet ja võtab nõuetekohaselt arvesse pideva järelevalve käigus saadud teavet;

c)	määrab kindlaks kontrolli, sh ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste üle tehtava kontrolli ulatuse, mahu ja kava, võttes arvesse pideva järelevalve käigus saadud teavet;

d)	määrab kindlaks kontrollirühma suuruse ja koosseisu.

2. Kontrolliteate saamise korral teeb pädev asutus ametiga koostööd, et kohapealne kontroll sujuvalt ette valmistada. Vajaduse korral võivad kontrollirühm ja riiklik standardimiskoordinaator korraldada ettevalmistava kohtumise.

3. Amet esitab kontrollikava ja kontrollirühma koosseisu pädevale asutusele vähemalt kaks nädalat enne kohapealset kontrolli.

Artikkel 15

Kohapealne kontroll

1. Kohapealse kontrolli jooksul teeb amet järgmist:

a)	korraldab koos riikliku standardimiskoordinaatori ja kontrollitava pädeva asutusega avakoosoleku;

b)	teeb järelkontrolli eelmiste kontrollide käigus välja selgitatud mittevastavusi käsitlevate kontrollitulemustega ette nähtud meetmete üle ning vaatab läbi nende kohaselt tehtud parandused ja võetud parandusmeetmed;

c)	teatab pädevale asutusele kõikidest otsestest ohutusprobleemidest, kui selliseid kontrolli jooksul avastatakse;

d)	esitab kontrollitud pädevale asutusele lõppistungil loetelu kontrolli käigus avastatud mittevastavusi käsitlevate algsete kontrollitulemuste kohta või järelkontrollitud mittevastavuste kohta.

2. Lisaks võib amet:

a)	kontrollida pädeva asutuse peakontorit ja vajaduse piires ka piirkonnakontoreid ning selliste kvalifitseeritud üksuste peakontoreid ja piirkonnakontoreid, kellele pädev asutus võib oma ülesandeid jagada;

b)	kontrollida pädeva asutuse kontrolli käigus tema järelevalve all olevaid ettevõtjad või ettevõtjate ühendusi; sel juhul võib pädev asutus osaleda kontrollirühma töös;

c)	küsitleda kontrollitava pädeva asutuse, kontrollitavate kvalifitseeritud üksuste (kui need on olemas) ja külastatavate ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste (kui need on olemas) töötajaid;

d)	uurida õigusakte, menetlusi, sertifikaate, dokumente, andmeid ja kõiki muid asjakohaseid materjale.

Artikkel 16

Aruandeetapp

1. Kontrolli aruandeetapis vaatab amet kuue nädala jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppistungit läbi algsed kontrollitulemused, liigitab need ja koostab nende põhjal aruande kavandi, mis saadetakse kontrollitud pädevale asutusele.

2. Aruande kavand sisaldab vähemalt järgmist:

a)	kommenteeritud kokkuvõte, milles on esitatud järeldused;

b)	kontrolli üksikasjad, sh kontrolli liik, kontrollitud valdkonnad, kontrolli ulatus ja kontrollirühma koosseis;

c)	oluliste osade analüüs, milles keskendutakse põhilistele kontrollitulemustele;

d)	selliste kontrollitulemuste loetelu, mis käsitlevad kontrolli käigus välja selgitatud mittevastavusi või kõnealuste mittevastavuste kõrvaldamiseks ette nähtud meetmete järelkontrolli, ning kõnealuste tulemuste liigitus;

e)	soovitused, sh vajaduse korral sertifikaatide vastastikuse tunnustamise kohta.

3. Mittevastavusi käsitlevatest kontrollitulemustest teatatakse lõikes 2 osutatud aruandekavandiga, v.a juhul, kui amet on neist juba muud moodi kirjalikult teatanud.

4. Pädev asutus võib esitada kirjalikud märkused ametile kahe nädala jooksul alates vastava teate saamisest.

5. Amet annab kümne nädala jooksul pärast lõppistungit välja lõpparuande lõikes 2 osutatud aruandekavandi alusel ja kui kontrollitud pädev asutus on teinud märkusi, esitab need aruandes. Amet võib vajaduse korral kohandada väljaselgitatud mittevastavust käsitleva kontrollitulemuse kirjeldust, kontrollitulemuse õiguslikku alust, liigitust või staatust, et võtta arvesse aruandeetapis esitatud märkusi ning sel ajal tehtud parandusi või võetud parandusmeetmeid.

6. Amet kehtestab ja säilitab iga liikmesriigi suhtes pideva järelevalve staatuse, millest taotluse korral teatatakse asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile.

7. Lõpparuanne esitatakse kontrollitud pädevale asutusele ja komisjonile, kes seejärel võivad vastavalt vajadusele edastada selle asjaomasele liikmesriigile ja muudele pädevatele asutustele.

Artikkel 17

Kontrollitulemustega ette nähtud meetmete järelkontroll ja lõpetamine

1. Kõikide selliste mittevastavust käsitlevate kontrollitulemuste puhul, mis liigitatakse vastavalt artikli 18 lõike 1 punktidele b ja c, teeb pädev asutus ettepaneku olukorra parandamise või parandusmeetme võtmise kohta hiljemalt nelja nädala jooksul pärast ametilt teate saamist.

2. Kõikide selliste mittevastavust käsitlevate kontrollitulemuste puhul, mis liigitatakse vastavalt artikli 18 lõike 1 punktile a, teeb pädev asutus ettepaneku parandusmeetme võtmise kohta hiljemalt kümne nädala jooksul pärast ametilt teate saamist.

3. Pädev asutus annab ametile õigel ajal aru parandusmeetmete lõpuleviimisest ja esitab selle kohta tõendusmaterjali.

4. Amet teeb järgmist:

a)	hindab pädeva asutuse tehtud parandusi ja võetud parandusmeetmeid või palub kiiresti olukorda täpsustada;

b)	kiidab heaks või lükkab tagasi tehtud parandused / võetud parandusmeetmed 16 nädala jooksul pärast teatamist;

c)	teostab järelevalvet võetud parandusmeetmete rahuldava rakendamise üle;

d)	teeb kindlaks artikli 22 kohaste lisameetmete võtmise vajaduse;

e)	annab pädevale asutusele ja komisjonile olukorda käsitlevate aruannetega korrapäraselt aru mittevastavusi käsitlevate kontrollitulemuste ja nendekohaste paranduste/parandusmeetmete staatusest;

f)	lõpetab mittevastavust käsitlevate kontrollitulemustega ette nähtud meetmete rakendamise, kui ta on veendunud, et parandusmeetmed on lõpule viidud ja et on esitatud sellekohane tõendusmaterjal, ning registreerib kõnealuse lõpetamise ja teatab sellest pädevale asutusele.

5. Punkti c kohaldamisel võib amet paluda pädevalt asutuselt tõendusmaterjali või täpsustusi. Amet võib ka otsustada kontrollida meetmete rakendamist kohapeal.

6. Kui mittevastavust käsitlevate kontrollitulemuste suhtes kohaldatakse rikkumismenetlust vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 11 lõikele 2 või aluslepingule, tagab amet koos komisjoniga asjakohase järelkontrolli ega lõpeta kõnealuste tulemustega ette nähtud meetmete kohaldamist komisjoniga eelnevalt kooskõlastamata.

Artikkel 18

Kontrollitulemuste liigitamine

1. Amet liigitab kõik kontrollitulemused, mis käsitlevad artiklis 10 osutatud kontrollide käigus välja selgitatud mittevastavusi, ühte järgmistest liikidest, sõltuvalt sellest, kas tegemist on haldus- või tehnilistele nõuete täitmata jätmisega, ning esitab selle kohta aruande:

a)	klass C: kohaldatavate nõuete täitmata jätmine, mis põhjustab peamiselt standardimisprobleeme;

b)	klass D: kohaldatavate nõuete täitmata jätmine, mis põhjustab standardimis- ja ohutusprobleeme, kui puudusi õigel ajal ei kõrvaldata;

c)	klass G: otsene ohutusprobleem.

2. Kontrollitulemustest antakse aru ning tulemustega ette nähtud meetmete üle tehakse järelkontrolli ja nende kohaldamine lõpetatakse vastavalt kõnealuste tulemuste tähtsuse järjekorrale, sõltuvalt nende liigitusest.

Artikkel 19

Otsene ohutusprobleem

1. Kui amet on teatanud otsesest ohutusprobleemist, toimitakse järgmiselt:

a)	amet palub pädeval asutusel võtta nõuetekohaseid parandusmeetmeid, sh olukord kiiresti parandada;

b)	pädev asutus parandab olukorra tõhusalt, et kõrvaldada väljaselgitatud mittevastavused, ja esitab ametile selle kohta tõendusmaterjali.

2. Amet võib nõuda, et pädev asutus osaleks kahe nädala jooksul alates otsese ohutusprobleemi teatamisest koosolekul, et hinnata olukorra kiireks parandamiseks võetud meetmete rakendamist.

3. Kui tehtud parandused ametit ei rahulda, annab ta komisjonile soovitusi, sh esitab vajaduse korral taotluse pädeva asutuse välja antud sertifikaadi (sertifikaatide) vastastikuse tunnustamise kohta. Samuti teavitab amet viivitamata liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 20

Andmed

1. Amet kehtestab andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmisi asjaolusid käsitlevate andmete nõuetekohast säilitamist ja kättesaadavaks tegemist ning selliste andmete muudatuste usaldusväärset jälgimist:

a)	rühma juhtide ja liikmete koolitus, kvalifikatsioon ja volitused;

b)	kontrollikavad;

aruanded;

d)	kontrollitulemused ja nendega seotud tõendusmaterjal;

e)	kokkulepitud parandused ja parandusmeetmed;

f)	mittevastavust käsitlevate kontrollitulemustega ette nähtud meetmete kohaldamise lõpetamine ja sellekohane tõendusmaterjal;

g)	soovitused sertifikaatide vastastikuse tunnustamise kohta;

h)	artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud hindamised.

2. Kõiki andmeid säilitatakse vähemalt 15 aastat, kui kohaldatavatest andmekaitsealastest õigusaktidest ei tulene teisiti.

Artikkel 21

Juurdepääs kontrolliaruannetes sisalduvale teabele

1. Kui kontrolliaruandes sisalduv teave hõlmab kolmanda riigi ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, kelle suhtes kohaldatakse ohutusjärelevalvet ning kes kuulub sellise lepingu reguleerimisalasse, mille liit on sõlminud vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 12, tehakse see teave kooskõlas asjakohaste sätetega kättesaadavaks kõnealusele kolmandale riigile kui lepinguosalisele.

2. Kui kontrolliaruandes sisalduv teave kuulub liidu ja ICAO vahelise koostöömemorandumi reguleerimisalasse, tehakse see teave kättesaadavaks ICAO-le kooskõlas kõnealuse koostöömemorandumi sätetega ja vastava ohutusalase lisaga.

3. Kui kontrolliaruandes sisalduv teave on seotud käimasolevate ohutusjuurdlustega, mida tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 996/2010, (20) tehakse see teave viivitamata kättesaadavaks ohutusjuurdluse eest vastutavale asutusele.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (21) kohaldamisel ei loeta kontrolliaruandega seotud otsustusmenetlust lõpetatuks enne, kui mittevastavust käsitlevate kontrollitulemustega ette nähtud meetmete kohaldamine on lõpetatud.

Artikkel 22

Täiendavad meetmed

1. Ameti ülesanne on välja selgitada olukord, kui mittevastavust käsitlevate kontrollitulemustega ette nähtud meetmete rakendamise üle ei ole tehtud järelkontrolli, nt ei ole tehtud järgmist:

a)	parandusmeetmetest ei ole teatatud artikli 17 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul;

b)	amet ei ole andnud parandusmeetmetele heakskiitu artikli 17 lõike 4 punktis b osutatud tähtaja jooksul;

c)	parandusmeetmeid ei ole õigel ajal rakendatud.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel palub amet pädeval asutusel selgitada nõuete täitmata jätmist ja esitada täiendavad meetmed ning määrab kindlaks vastamise tähtaja.

3. Amet hindab järelkontrolli tegemata jätmise tagajärgi ja pädeva asutuse antud vastuseid kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võib amet teha järgmist:

a)	kiita heaks esitatud täiendavad meetmed või

b)	esitada täiendava aruande asjaomasele pädevale asutusele ja komisjonile. Kõnealune aruanne sisaldab ameti hinnangut ja soovitusi komisjonile, sh vajaduse korral soovitusi pädeva asutuse välja antud sertifikaadi (sertifikaatide) vastastikuse tunnustamise kohta.

4. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaldamist, võib komisjon pärast lõike 3 punktis b osutatud täiendava aruande saamist võtta järgmisi meetmeid:

a)	esitada asjaomasele liikmesriigile märkused või nõuda täpsemat selgitust kõikide mittevastavust käsitlevate kontrollitulemuste või nendest osa kohta;

b)	paluda ametil teha erakorraline kontroll, et veenduda olukorra rahuldavas parandamises ja parandusmeetmete võtmises;

c)	algatada määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlus, et otsustada, kas pädeva asutuse välja antud sertifikaadid vastavad kohaldatavatele nõuetele;

d)	algatada menetlus aluslepingu artikli 258 alusel.

Artikkel 23

Aastaaruanne

Amet esitab komisjonile hiljemalt iga aasta 31. märtsiks aastaaruande eelmisel aastal teostatud pideva järelevalve ja tehtud kontrollide kohta. Aruandes analüüsitakse tegevuse ja kontrollide tulemusi, kajastatakse pädevate asutuste suutlikkust täita oma ohutusjärelevalvekohustusi ja esitatakse soovitusi olukorra võimalikuks parandamiseks. Soovitustes määratakse eelkõige kindlaks need tehnilised eeskirjad, mis tuleks kehtestada või mida tuleks muuta vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktile b, ning meetmed, mille amet peaks kehtestama või mida ta peaks muutma vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 18 punktile c.

Artikkel 24

Töökord

Selleks et täita ametile artiklitega 3–23 pandud ülesandeid, vaatab ta oma töökorra läbi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 25

Üleminekukord

1. Kontrollitulemused, mis käsitlevad ameti poolt määruse (EÜ) nr 736/2006 kohaselt välja selgitatud mittevastavusi ja millega ette nähtud meetmete lõpetamise kohta ei ole esitatud ametile tõendusmaterjali käesoleva määruse jõustumise ajaks, loetakse esitatuks kooskõlas käesoleva määrusega ja neid menetletakse sellele vastavalt.

2. Parandusmeetmekavad, mille amet on heaks kiitnud vastavalt määrusele (EÜ) nr 736/2006, loetakse heakskiidetuks kooskõlas käesoleva määrusega.

3. Rühma liikmeid ja juhte, keda amet on volitanud vastavalt määrusele (EÜ) nr 736/2006, loetakse volitatud töötajaks kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 736/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 27

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuni 2013

Komisjoni nimel