20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 373/1

1.

Käesolev kokkulepe on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 295 kohaselt ning selle eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini ning parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist eelarvealast koostööd ning tagada samuti usaldusväärne finantsjuhtimine.

2.

Käesoleva kokkuleppe raames hõlmab eelarvedistsipliin kõiki kulusid. Käesolev kokkuleppe on kõikide institutsioonide jaoks siduv kogu oma kehtivusaja jooksul.

3.

Käesolev kokkulepe ei muuda asjaomaste institutsioonide eelarvepädevust, mis on sätestatud aluslepingutes, nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (1) („finantsraamistiku määrus”), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (2) (edaspidi „finantsmäärus”).

4.

Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes kõikide institutsioonide ühisel kokkuleppel.

5.

Käesolev kokkulepe on kolmeosaline:

6.

Käesolev kokkulepe jõustub 23. detsembril 2013 ning sellega asendatakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3).

7.

Euroopa Liidu üldeelarvesse lülitamata toiminguid ja ühenduse omavahendite eri kategooriate eeldatavat muutumist käsitlev teave on näitlikuna esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos eelarveprojektile lisatud dokumentidega.

8.

Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud alamrubriigi „Majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus” puhul.

9.

2017. aastal kohandab komisjon pärast 2020. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognoose. Seejuures arvestatakse kogu asjakohast teavet, sealhulgas eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on koostatud selleks, et tagada makseteks ettenähtud assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega ja Euroopa Liidu kogurahvatulu kasvuprognoosidega.

10.

Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku nimetatud reservist ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele.

Igale komisjoni tehtud reservist ülekande tegemise ettepanekule peab aga eelnema assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

Reservist ülekande tegemine toimub kooskõlas finantsmäärusega.

11.

Kui asjakohases alusaktis sätestatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Kui assigneeringuid on võimalik ümber jaotada selles rubriigis, kus on vajalikud täiendavad kulud, arvestab komisjon seda asjaomase eelarvevahendi kohta vajaliku ettepaneku tegemise käigus vastavalt finantsmäärusele. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Nõukogu langetab oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament koosseisu häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

12.

Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber täiendavaid kulusid eeldava rubriigi piires.

Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa. Asjakohase eelarveaastaga seotud ettepaneku võib esitada eelarvemenetluse käigus.

Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Nõukogu langetab oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament koosseisu häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

Kokkulepe saavutatakse iga-aastase eelarvemenetluse raames.

13.

Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Nõukogu teeb oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament koosseisu häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmäärusega.

14.

Ettepaneku kasutada ettenägemata kulude varu või selle osa teeb komisjon pärast muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsi. Sellise ettepaneku võib esitada üksnes paranduseelarve või aastaeelarve projekti kohta, mille vastuvõtmiseks on selline ettepanek vajalik. Koos ettepanekuga kasutada ettenägemata kulude varu esitab komisjon ettepaneku olemasoleva eelarve piires vahendite ümberjaotamiseks märkimisväärses ulatuses, kui seda toetavad analüüsi tulemused.

Otsuse kasutada ettenägemata kulude varu teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt samaaegselt liidu paranduseelarve või üldeelarve heakskiitmisega, mille vastuvõtmist ettenägemata kulude varu hõlbustab. Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 314 liidu üldeelarve heakskiitmiseks sätestatud hääletuseeskirjadega.

15.

Institutsioonidevahelise eelarvealase koostöö üksikasjad on esitatud lisas.

16.

Komisjon koostab koos liidu üldeelarvega esitatava iga-aastase aruande, kus on esitatud kõik kättesaadavad ja mittekonfidentsiaalsed andmed, mis on seotud

17.

Igas seadusandliku tavamenetluse käigus vastu võetud ja mitmeaastasi programme käsitlevas seadusandlikus aktis sisaldub säte, mille kohaselt seadusandja määrab kindlaks sellise programmi rahastamispaketi.

Nimetatud lähtesumma on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks.

Euroopa Parlament ja nõukogu ja eelarveprojekti koostamisel ka komisjon kohustuvad kogu asjaomase programmi kestel sellest summast mitte üle 10 % kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades sõnaselgelt ja täpselt põhjendatud ja mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus. Sellistest asjaoludest tingitud summa suurenemine jääb allapoole asjaomase rubriigi puhul kehtivat ülemmäära, ilma et see piiraks finantsraamistiku määruses nimetatud ja käesoleva kokkuleppega ettenähtud vahendite kasutamist.

Käesolevat punkti ei kohaldata seadusandliku tavamenetluse raames eraldatud ühtekuuluvuseesmärgiliste ja liikmesriikide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud assigneeringute suhtes, millega kaasneb kogu programmi kestust hõlmav lähtesumma, ning finantsraamistiku määruse artiklis 16 osutatud suuremahuliste projektide suhtes.

18.

Mitmeaastasi programme käsitlevad seadusandlikud aktid, mida ei võeta vastu seadusandliku tavamenetluse raames, ei sisalda „vajalikuks peetavat summat”.

Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitletakse seda summat seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvepädevust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus. Sellekohane säte lisatakse kõikidesse seadusandlikesse aktidesse, mis sisaldavad sellist lähtesummat.

Kui kõnealuses lähtesummas on kokku lepitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis (4) sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, käsitatakse seda lähtesummana käesoleva kokkuleppe punkti 17 tähenduses.

19.

Kalanduskokkulepetega seotud kulude suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju.

Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende mõjust eelarvele.

Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik menetlused viiakse läbi võimalikult kiiresti.

Pärast asjaomase eelarveaasta 1. jaanuari kehtima hakkavate uute kalanduskokkulepete sõlmimiseks või olemasolevate kalanduskokkulepete uuendamiseks eelarves sätestatud summad paigutatakse reservi.

Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest (sealhulgas reservist) ei piisa, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe, mida on vaja arvamuste vahetamiseks olukorra põhjuste ja kehtestatud menetluste raames võimalike vastuvõetavate meetmete üle; arvamuste vahetamine toimub kolmepoolse menetlusena, mis võib olla lihtsustatud vormis. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku sobivate meetmete kohta.

Kord kvartalis esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjalikud andmed kehtivate kalanduskokkulepete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta.

20.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi volitusi kalanduskokkulepete valdkonnas ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppe (5) punktidega 25 ja 26, võivad Euroopa Parlamendi esindajad osaleda vaatlejatena kahe- või mitmepoolsetel konverentsidel, kus peetakse läbirääkimisi rahvusvaheliste kalanduskokkulepete üle.

21.

Ilma et see mõjutaks kalanduskokkuleppeid käsitlevate läbirääkimiste suhtes kohaldatavat asjakohast menetlust, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu saavutama eelarvealase koostöö raames õigeaegse kokkuleppe kalanduskokkulepete piisava rahastamise küsimuses.

22.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta) (6) artiklis 25 sätestatud assigneeringud põllumajandussektori kriisireservi jaoks kantakse otse liidu üldeelarvesse. Kõik reservi summad, mida kriisimeetmete rahastamiseks ei kasutatud, kantakse tagasi otsetoetustesse.

16. oktoobri ja eelarveaasta lõpu vahel asetleidvate kriiside meetmetega seotud kulutusi võib katta järgmise eelarveaasta reservist kooskõlas kolmandas lõigus sätestatud nõuetega.

Kui komisjon peab vajalikuks reservi kasutada, esitab ta kooskõlas asjaomase seadusandliku aktiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku ülekande tegemiseks sellest reservist eelarveridadele, mis on mõeldud nende meetmete rahastamiseks, mida ta vajalikuks peab. Igale komisjoni tehtud reservist ülekande tegemise ettepanekule eelneb assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine.

Reservist tehakse ülekandeid kookõlas finantsmäärusega.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

23.

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (edaspidi „ÜVJP”) tegevuskulude üldsumma kantakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki pealkirja „ÜVJP” all. See summa katab tegelikud eeldatavad vajadused, mida hinnatakse eelarveprojekti koostamise raames, lähtudes igal aastal liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) poolt tehtavatest prognoosidest, ning see sisaldab piisava varu ettenägematuteks meetmeteks. Reservi ei saa vahendeid kanda.

24.

ÜVJP kulude puhul, mis kantakse liidu üldeelarvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 41 kohaselt, püüavad institutsioonid lähtuda komisjoni koostatud eelarveprojektist ja jõuda lepituskomitees igal aastal kokkuleppele liidu üldeelarvesse kantavate talituskulude summas ja selle summa jaotuses ÜVJPd käsitleva eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on esitatud käesoleva punkti neljandas lõigus. Kui kokkuleppele ei jõuta, kannavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvesse eelmises eelarves sisaldunud summa või siis eelarveprojektis esitatud summa, juhul kui viimasena nimetatud summa on väiksem.

ÜVJPga seotud talituskulude üldsumma jaotatakse ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on esitatud neljandas lõigus. Iga artikkel hõlmab juba vastuvõetud õigusakte, kavandatud, kuid veel vastuvõtmata õigusakte ja kõiki tulevasi ehk ettenägemata õigusakte, mis nõukogu võtab vastu asjaomasel eelarveaastal.

Kuna komisjonil on õigus assigneeringuid finantsmääruse kohaselt ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, siis tagatakse sellega ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ette nähtud ÜVJP eelarvepeatükist ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ning finantsraamistiku määruse artiklis 3 ja käesoleva kokkuleppe punktis 10 esitatut arvesse võttes küsimuse kiirkorras lahendada.

ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kantakse, olla järgmised:

25.

Igal aastal peab kõrge esindaja Euroopa Parlamendiga nõu tulevikku suunatud dokumendi üle, mis esitatakse asjaomase aasta 15. juuniks ja kus määratakse kindlaks ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju liidu üldeelarvele ja hinnang aastal n-1 käivitatud meetmetele ning hinnang ÜVJP kooskõlale ja täiendavusele võrreldes liidu teiste välisrahastamisvahenditega. Lisaks peab kõrge esindaja hoidma Euroopa Parlamenti regulaarselt toimuvaga kursis, korraldades selleks ÜVJP küsimustes toimuva korrapärase poliitilise dialoogi raames vähemalt viis korda aastas ühiseid nõupidamiskohtumisi, milles lepitakse kokku hiljemalt lepituskomitees. Osalemise nimetatud kohtumistel otsustavad vastavalt Euroopa Parlament ja nõukogu, võttes arvesse asjaomaste kohtumiste eesmärki ja vahetatava teabe laadi.

Neile kohtumistele kutsutakse osalema ka komisjon.

Iga kord, kui nõukogu võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulud, saadab kõrge esindaja viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva hiljem Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse (finantsselgituse), milles käsitletakse eelkõige neid kulusid, mis on seotud ajakava, kaasatavate töötajate, ruumide ja muu taristu kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ning turvameetmetega.

Kord kvartalis annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja järelejäänud eelarveaastat käsitlevate finantsprognooside kohta.

26.

Komisjon peab Euroopa Parlamendiga mitteametlikku dialoogi arengupoliitika küsimuste üle sõltumata selle rahastamise allikast. Euroopa Parlamendi järelevalveõigus Euroopa Arengufondi üle viiakse vabatahtlikult vastavalt mitte-ametliku dialoogi käigus kokku lepitud üksikasjalikule korrale kooskõlla liidu üldeelarve järelevalveõigusega, eelkõige seoses arengukoostöö vahendiga.

Euroopa Parlament ja nõukogu märgivad, et komisjon kavatseb muu hulgas arengupoliitika demokraatliku analüüsi tõhustamise eesmärgil teha ettepaneku Euroopa Arengufondi lisamiseks liidu üldeelarvesse alates 2021. aastast.

27.

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse lisas sätestatud rubriigi 5 ülemmäärast tulenevad kokkuhoitavad summad jagatakse proportsionaalselt kõikide institutsioonide vahel ning teiste liidu organite vahel, tuginedes nende vastavale osale halduseelarvetes.

Iga institutsioon, organ ja amet peab iga-aastase eelarvemenetluse raames esitama kulude eelarvestuse, mis on kooskõlas esimeses lõigus osutatud suunistega.

Selleks et neutraliseerida täiendavat jõudluse kasvu, mille annab tööaja pikendamine 40 tunnini nädalas, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et võttes aluseks 1. jaanuaril 2013. aastal kehtiva ametikohtade loetelu loobutakse järk-järgult 5 % personalist (7). Nimetatud vähendamine peaks olema kohaldatav kõigi institutsioonide, organite ja ametite suhtes ning see tuleks ellu viia ajavahemikul 2013–2017. See ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarveõigusi.

28.

Komisjon tagab, et Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale esitatakse nendepoolse taotluse esitamisel mis tahes teavet ja dokumente, mis puudutavad liidu vahendeid, mis on kulutatud rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, omandatud nimetatud organisatsioonidega sõlmitud kontrollikokkulepete kohaselt, mida peetakse vajalikuks Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja pädevuste rakendamiseks ELi toimimise lepingu kohaselt.

29.

ELi toimimise lepingu artikliga 318 sätestatud hindamisaruandes eristab komisjon strateegiale „Euroopa 2020” keskendatud sisepoliitika välispoliitikast ning kasutab rohkem tulemusnäitajaid, sealhulgas tulemusauditi tulemusi, et hinnata liidu rahandust saavutatud tulemuste alusel.

30.

Komisjon esitab kaks korda aastas, esmalt aprillis või mais (koos eelarveprojekti juurde kuuluvate dokumentidega) ja seejärel detsembris või jaanuaris (pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist) täieliku finantsplaneeringu finantsraamistiku rubriikide 1 (v.a rubriik „Majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus”), 2 (ainult „Keskkond ja kalandus”), 3 ja 4 kohta. Nimetatud planeering peab olema jaotatud rubriikide, poliitikavaldkondade ja eelarveridade järgi ning hõlmama järgmist:

Komisjon peaks kaaluma, kuidas teha finantsplaneeringusse ristviited kavandatavatele õigusaktidele, et muuta prognoosid täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Iga seadusandliku ettepaneku puhul peaks komisjon märkima, kas see kajastub aprilli või detsembri finantsplaneeringus. Eelkõige tuleks Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitada järgmisest:

Vajaduse korral peaks komisjon viitama finantsplaneeringu muutustele, mis tulenevad uutest seadusandlikest ettepanekutest.

31.

Enne mis tahes ettepaneku esitamist uue ameti asutamise kohta, peaks komisjon esitama usaldusväärse, täieliku ja objektiivse mõjuhinnangu, võttes muu hulgas arvesse personali ja pädevuste kriitilist massi, kulutõhusust, subsidiaarsust ja proportsionaalsust, mõju liikmesriigi ja liidu tegevusele, ning eelarvemõjusid asjaomasele rubriigile. Tuginedes neile andmetele, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvealase koostöö raames endale kohustuse jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele, ilma et see piiraks kavandatud ameti asutamist reguleerivate õiguslike menetluste kohaldamist.

Menetlustoimingud on järgmised:

Sama menetlust rakendatakse ametit käsitleva õigusakti mis tahes muutmise korral, kui sellega kaasneks mõju kõnealuse ameti ressurssidele.

Kui ameti ülesanded peaksid oluliselt muutuma ilma kõnealuse ameti asutamist käsitlevat õigusakti muutmata, annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet muudetud finantsselgituse teel, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele.

32.

Eelarvemenetluse käigus tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta 19. juulil 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta lisatud ühise lähenemisviisi asjakohaseid sätteid.

33.

Kui juhatajate nõukogu näeb ette uue Euroopa kooli loomise, kohaldatakse sarnast menetlust mutatis mutandis selle eelarvemõjude kohta liidu üldeelarvele.