Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009R0123

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 123/2009, 10. veebruar 2009 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 seoses nõukogu direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud tingimustega, mis käsitlevad loomade liikumist sama kitsendustega tsooni piires, ning tingimustega, mis käsitlevad loomade vabastamist väljaviimiskeelust (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 40, 11.2.2009, p. 3–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 20/04/2021; mõjud tunnistatud kehtetuks 32020R0689

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/123/oj

    11.2.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 40/3


    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 123/2009,

    10. veebruar 2009,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 seoses nõukogu direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud tingimustega, mis käsitlevad loomade liikumist sama kitsendustega tsooni piires, ning tingimustega, mis käsitlevad loomade vabastamist väljaviimiskeelust

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti c, artikleid 11 ja 12 ning artikli 19 kolmandat lõiku,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Direktiivis 2000/75/EÜ on sätestatud kontrollieeskirjad ja meetmed lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks ühenduses, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide loomist, vaktsineerimisprogrammide rakendamist ja loomade kõnealustest tsoonidest väljaviimise keeldu.

    (2)

    Komisjoni määruses (EÜ) nr 1266/2007 (2) on sätestatud lammaste katarraalse palavikuga seotud tõrje-, järelevalve- ja seire-eeskirjad ning loomade veo piirangud ohustatud ja järelevalvetsooni (edaspidi „kitsendustega tsoon”) ja sealt välja.

    (3)

    Kõnealuse määruse III lisas on kindlaks määratud tingimused, mille alusel vabastatakse vastuvõtlike loomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüote liikumine direktiivis 2000/75/EÜ ette nähtud väljaviimiskeelust.

    (4)

    Vastavalt 27. aprillil 2007 EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni vastu võetud arvamusele vektorite ja vaktsiinide kohta (3) on vaktsineerimine sobiv vahend lammaste katarraalse palaviku kontrollimiseks ja kliiniliste haiguspuhangute ärahoidmiseks ning piiraks seega põllumajandustootjate kahjusid.

    (5)

    Loomade vaktsineerimine lammaste katarraalse palaviku vastu muudab vastuvõtlike liikide populatsiooni immuunseisundit väga suurel määral. Liikmesriigid peavad lammaste katarraalse palaviku viiruse üldise/üldiste või eriomase/eriomaste serotüübi/serotüüpide puudumist kitsendustega tsoonis tõendama vastavalt määrusele (EÜ) nr 1266/2007 kohaldatavate lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmide tulemuste abil. Sellised järelevalveprogrammid peaksid sisaldama passiivset kliinilist seiret ja aktiivset laboriseiret, mida tehakse vähemalt kontroll-loomadega järelevalve abil.

    (6)

    Kontroll-loomadega laboriseire ei peaks piirduma üksnes seroloogilise testiga, vaid seda võib teha ka muude diagnostiliste meetodite abil, näiteks haigusetekitaja tuvastamise testide abil.

    (7)

    Viiruse puudumisel ei tohiks soodustada vaktsineerimisest loobumist ning kitsendustega piirkondades, kus viirus ei levi, ei tohiks takistada ennetavat vaktsineerimist. Vastavalt direktiivile 2000/75/EÜ on lammaste katarraalse palaviku vastu lubatud vaktsineerida siiski ainult ohustatud tsoonis. Määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et pädev asutus võib lubada loomade liikumist sama kitsendatud tsooni piires, kus levib/levivad sama/samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid, tingimusel, et transporditavatel loomadel ei ole transportimise päeval ühtegi lammaste katarraalse palaviku kliinilist tunnust ning et kõnealused loomad ei kujuta loomade tervisele lisaohtu.

    (8)

    Vaktsineeritud piirkonnad, kus ei levi eriomane/eriomased lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid, kujutavad väiksemat ohtu kui muud kitsendustega tsooni piirkonnad, kus viirus levib. Seepärast tuleks liikmesriikidel lubada piiritleda kitsendustega tsoonis vaktsineeritud piirkonnad, kus ei levi eriomane/eriomased lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid. Komisjonile tuleks teatada kõnealuste piirkondade piiritlemise kavatsusest ning esitada kogu teave, mis näitab, et see on põhjendatud. Kõnealusest piiritlemisest tuleks teatada ka teistele liikmesriikidele.

    (9)

    Kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 2 on teatavatel tingimustel lubatud vedada loomi ohustatud tsoonist järelevalvetsooni. Loomi tuleks lubada vedada sama kitsendustega tsooni piires tsooni sellisest osast, kus viirus levib, tsooni vaktsineeritud ossa, kus viirus ei levi, tingimustel, mis on sarnased nendega, mida tuleb täita loomade liikumisel sama kitsendustega tsooni piires ohustatud tsoonist järelevalvega tsooni, piiramaks ohtu, et viirus levib kitsendustega tsooni vaktsineeritud ossa, kus viirus ei levi. Seepärast tuleks muuta kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad loomade liikumist sama kitsendustega tsooni piires, kus levib/levivad sama/samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid.

    (10)

    Praegu lubatakse vedada loomi kitsendustega tsooni vaktsineeritud osast, kus viirus ei levi, väljaspool kitsendustega tsooni asuvasse piirkonda samadel tingimustel nagu need, mida kohaldatakse loomade veol kitsendustega tsoonist, kus viirus levib, väljaspool kitsendustega tsooni asuvasse piirkonda. Võttes siiski arvesse asjaolu, et loomade liikumine kitsendustega tsooni vaktsineeritud osast, kus viirus ei levi, kujutab endast suhteliselt väikest ohtu, tuleks lubada kõnealust liikumist vähem rangetel tingimustel seoses viiruse tuvastamise testiga, mida nõutakse teatavate vaktsineeritud loomakategooriate puhul. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa vastavalt muuta.

    (11)

    Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1266/2007 vastavalt muuta.

    (12)

    Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EÜ) nr 1266/2007 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lisatakse järgmine lõige 2a:

    „2a   Liikmesriigid võivad sellise riskihindamise tulemuste põhjal, milles tuleb arvesse võtta piisavaid epidemioloogilisi andmeid, mis on saadud pärast kontroll-loomadega järelevalve rakendamist vastavalt I lisa punktile 1.1.2.1, piiritleda osa ohustatud tsoonist kui „vaktsineeritud kitsendustega tsoon, kus ei levi lammaste katarraalse palaviku eriomane/eriomased serotüüp/serotüübid” (edaspidi „väiksema ohuga piirkond”), kui on täidetud järgmised tingimused:

    i)

    selles osas ohustatud tsoonist vaktsineeritakse lammaste katarraalse palaviku viiruse eriomase serotüübi või serotüüpide vastu;

    ii)

    lammaste katarraalse palaviku viiruse eriomane serotüüp või eriomased serotüübid ei levi selles ohustatud tsooni osas.

    Liikmesriik, kellel on kavas piiritleda osa ohustatud tsoonist kui „väiksema riskiga piirkond”, teatab oma kavatsusest komisjonile. Koos teatega tuleb edastada ka kogu vajalik teave ja andmed, mis põhjendavad piiritlemist, pidades silmas asjaomase tsooni epidemioloogilist olukorda, eelkõige seoses kohaldatava lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmiga. Ta peab sellest viivitamata teatama ka teistele liikmesriikidele.

    Loomade liikumist sama kitsendustega tsooni piires piirkonnast, kus levib/levivad lammaste katarraalse palaviku viiruse sama/samad serotüüp/serotüübid, sama kitsendustega tsooni ossa, mis on piiritletud kui „väiksema ohuga piirkond”, võib lubada ainult juhul, kui:

    a)

    loomad vastavad III lisas sätestatud tingimustele või

    b)

    loomad vastavad mis tahes muudele asjakohastele loomatervishoiualastele garantiidele, mis põhinevad lammaste katarraalse palaviku viiruse levikut takistavate ja vektorite rünnaku eest kaitsvate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha pädev asutus ja mille kiidab heaks sihtkoha pädev asutus enne selliste loomade vedamist, või

    c)

    loomad viiakse otse tapamajja.”;

    b)

    lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

    „3.   Päritoluliikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 2 punktis b või lõike 2a punktis b osutatud loomatervishoiualastest garantiidest.

    4.   Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud loomade puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ osutatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

    „Loomad vastavad määruse (EÜ) nr 1266/2007 … (artikli 7 lõike 1 või artikli 7 lõike 2 punkti a või artikli 7 lõike 2 punkti b või artikli 7 lõike 2 punkti c või artikli 7 lõike 2a punkti a või artikli 7 lõike 2a punkti b või artikli 7 lõike 2a punkti c – valida sobiv) tingimustele”.”

    2)

    I lisa punkt 1.1.2.1 asendatakse järgmisega:

    1.1.2.1.   Järelevalve kontroll-loomadega:

    järelevalve kontroll-loomadega seisneb aktiivses kontroll-loomade kontrollimise aastaprogrammis eesmärgiga hinnata lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku esinemist kitsendustega piirkonnas. Võimaluse korral peavad kontroll-loomad olema veised. Nad peavad asuma kitsendustega tsooni piirkondades, kus entomoloogilisi ja ökoloogilisi hinnanguid arvestav riskianalüüs on kinnitanud vektori olemasolu või on olemas vektori arenguks sobiv kasvupaik;

    kontroll-loomi testitakse vähemalt üks kord kuus asjaomase vektori aktiivsusperioodi vältel, kui see periood on teada. Sellise teabe puudumisel kontrollitakse kontroll-loomi vähemalt üks kord kuus terve aasta jooksul;

    kontroll-loomade minimaalne arv ühe lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire teostamisel viidatava geograafilise üksuse kohta peab olema representatiivne ja piisav, (4) et tuvastada igas geograafilises üksuses 95 % kindlusega esinemissagedus 2 % kuus;

    laboratoorsed analüüsid teostatakse nii, et pärast positiivse tulemuse andnud teste tehakse eriomase serotüübi seroloogilised/viroloogilised testid, millega uuritakse epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esinevat asjakohast lammaste katarraalse palaviku serotüüpi või serotüüpe ning mis on vajalikud piirkonnas leviva eriomase serotüübi tuvastamiseks.

    3)

    III lisa A jagu muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkti 5 alapunkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    neid on vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga vähemalt nii mitme päeva eest, kui vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides on immuunsuskaitse toime alguseks määratud, ning neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused olid negatiivsed ja mis on tehtud vähemalt 14 päeva pärast vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides sätestatud immuunsuskaitse toime algust; haigusetekitaja tuvastamise test ei ole siiski vajalik loomade liikumise puhul sellisest kitsendustega tsooni osast, mis on vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 2a piiritletud kui „väiksema ohuga piirkond.””;

    b)

    kolmas lõik asendatakse järgmisega:

    „Tiinete loomade puhul peab vähemalt üks punktides 5, 6 ja 7 sätestatud tingimustest olema täidetud enne seemendamist või paaritamist või peab olema täidetud punktis 3 sätestatud tingimus. Kui tehakse seroloogiline test, nagu on sätestatud punktis 3, tuleb kõnealune test teha kõige rohkem seitse päeva enne liikumiskuupäeva.”

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 10. veebruar 2009

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Androulla VASSILIOU


    (1)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.

    (2)  ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.

    (3)  EFSA Teataja (2007) 479, lk 1–29.

    (4)  Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 20 %. Ühenduses aga levib viirus enamasti umbes kuuekuulise perioodi jooksul (kevade lõpp/sügise keskpaik). Seepärast on 2 %-line serokonversioon oodatava kuumäära konservatiivne hinnang.”


    Top