32007R0753

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 753/2007 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32007R0753

Nõukogu määrus (EÜ) nr 753/2007, 28. juuni 2007 , ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

ELT L 172, 30.6.2007, p. 1–25 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

(HR)
⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 04 Köide 004 Lk 159 - 161

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/753/oj

Related international agreement

HTML

PDF

Official Journal

30.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 172/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 753/2007,

28. juuni 2007,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus ühelt poolt ning Taani valitsus ja Gröönimaa kohalik valitsus teiselt poolt on pidanud läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, mis võimaldab ühenduse kaluritel püüda kala Gröönimaa majandusvööndi vetes.

(2)	Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 2. juunil 2006 uus kalandusalane partnerlusleping.

(3)	Tuleb määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel.

(4)

Käesoleval lepingul põhinevate kalastusvõimaluste kasutamise optimeerimiseks tuleks komisjonil lubada iga-aastase püügiperioodi kestel teatavatel tingimustel ja teatavaid kriteeriume arvestades tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega läbi viia kasutamata kalastusõiguste ümberjaotamist liikmesriikide vahel. Mis tahes selline ümberjaotamine ei tohi mõjutada jaotamispõhimõtteid, mida kasutatakse kalastusvõimaluste jaotamiseks liikmesriikide vahel kooskõlas suhtelise stabiilsuse printsiibiga ega piirata liikmesriikidele nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) artikli 20 lõikega 5 antud pädevust.

(5)	Kõnealuse lepingu heakskiitmine on ühenduse huvides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud lepingu artikli 6 lõike 3 ja artikli 10 lõike 2 punkti h kohaselt kokku lepitavate haldusmeetmete üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 3

1. Artiklis 1 nimetatud lepingu alusel saadud kalapüügivõimaluste, sealhulgas litsentside jaotamine ja haldamine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklile 20.

2. Olenemata lõikest 1 võib komisjon juhul, kui liikmesriikide litsentsitaotlused ei ammenda lisas esitatud kuupäevadeks kõiki liikmesriikidele vastavalt lõikele 1 jaotatud kalastusvõimalusi, sealhulgas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt vahetatud kalastusvõimalusi, arvesse võtta mis tahes teise liikmesriigi litsentsitaotlusi. Seejärel võib komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega pärast lisas esitatud kuupäevade möödumist kasutamata kalastusvõimalused sellelt liikmesriigilt, kellele need kuuluvad, üle anda mõnele teisele liikmesriigile.

Selline ümberjaotamine ei piira jaotamispõhimõtteid, mida kasutatakse kalastusvõimaluste jaotamiseks liikmesriikide vahel kooskõlas suhtelise stabiilsuse printsiibiga.

3. Iga lisas toodud liigi osas teavitab komisjon liikmesriike kalastusvõimaluste ärakasutamise tasemest litsentsitaotluste alusel, mis on esitatud hiljemalt:

a)	üks kuu enne lisas sätestatud kuupäeva ja

b)	lisas sätestatud kuupäevaks.

4. Komisjon kehtestab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras 31. detsembriks 2007 eespool nimetatud ümberjaotusmehhanismi kasutamise üksikasjalikud eeskirjad ja kriteeriumid. Kuni selliste eeskirjade vastuvõtmiseni on komisjonil õigus kasutada lõikes 2 sätestatud mehhanismi.

Artikkel 4

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala käesoleva lepingu alusel, teatama komisjonile kõik Gröönimaa kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 5

Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isikud, kellel on õigus lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 28. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GABRIEL

(1) Arvamus esitatud 22. mail 2007 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

LISA

Kuupäevad, mille järel kohaldatakse artikli 3 lõigete 2 ja 3 sätteid kalastusvõimaluste komisjoni poolt ümberjaotamise kohta

Protokollis toodud kalaliigid	Kuupäev
Krevett, ida	1. august (1)
Grööni hiidlest, ida	15. september
Harilik hiidlest	1. september
Grööni hiidlest, lääs	15. oktoober
Krevett, lääs	1. oktoober
Meriahven	1. september
Atlandi arktikakrabi	1. oktoober
Tursk	31. oktoober

(1) Kui 1. augustil on kalastusvõimaluste ärakasutamise tase litsentsitaotluste alusel üle 65 %, siis asendatakse see kuupäev 1. septembriga.

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE

ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”, ja

TAANI VALITSUS JA GRÖÖNIMAA KOHALIK VALITSUS, edaspidi „Gröönimaa”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE protokolli Gröönimaa suhtes kohaldatava erikorra kohta,

TÕDEDES, et Euroopa Ühendus ja Gröönimaa soovivad tugevdada omavahelisi suhteid ning panna aluse partnerlusele ja koostööle, mis toetaksid, täiendaksid ja laiendaksid nendevahelisi varasemaid suhteid ja senist koostööd,

MEENUTADES nõukogu 2001. aasta novembri otsust ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega,

VÕTTES ARVESSE, et nõukogu tunnistas 2003. aasta veebruaris vajadust laiendada ja tugevdada Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa vahelisi edaspidiseid suhteid, võttes arvesse kalanduse tähtsust ning laiahaardelisel säästvat arengut soodustaval partnerlusel põhinevate struktuuri- ja valdkondlike reformide elluviimise vajadust Gröönimaal,

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsuse 27. juuni 2006. aasta ühisdeklaratsiooni Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa partnerluse kohta,

MEENUTADES nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsust ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vaheliste suhete kohta,

MEENUTADES, et Gröönimaa on ühenduse ühe liikmesriigi autonoomne, kuid samas lahutamatu osa,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Gröönimaa üldisi suhteid ja nende ühist soovi, et kõnealused suhted säiliksid,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni ja lepingut Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi jätkumise kindlustamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis on kooskõlas poliitiliste otsustega ja tagavad jõupingutuste koostoime,

KAVATSEDES jätkata nende eesmärkide saavutamiseks dialoogi, et tõhustada Gröönimaa kalanduspoliitikat ja määrata sobivad vahendid selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning ettevõtjate ja kodanikuühiskonna kaasamiseks,

SOOVIDES kehtestada eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis ning ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi jätkumise kindlustamiseks kõnealustes vetes,

OLLES OTSUSTANUD teha mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate ühisettevõtete loomise ja arendamise kaudu tihedamat majanduskoostööd kalanduse alal ja sellega seotud tegevusvaldkondades ning asutada ajutisi ühisettevõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja eesmärgid

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad:

—	kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja teaduslikku koostööd, mille eesmärk on tagada, et kalavarude kasutamisega kaasneksid säästvad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused, sealhulgas Gröönimaa kalandussektori areng;

—	ühenduse kalalaevade Gröönimaa majandusvööndisse pääsemise tingimusi;

—	Gröönimaa majandusvööndis toimuva ühenduse laevade kalapüügi korraldust, mille eesmärk on tagada neile kehtestatud eeskirjade ja tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

—	äriühingute koostööd, mille eesmärk on vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamine kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus, protokollis ja lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„Gröönimaa ametiasutused” – Gröönimaa kohalik valitsus;

b)	„ühenduse ametiasutused” – Euroopa Komisjon;

c)	„ühenduse laev” – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

„ühisettevõte” – igasugune Gröönimaa õigusaktide kohaselt toimiv äriühing, kuhu kuulub üks või mitu ühenduse laevaomanikku ja üks või mitu Gröönimaa partnerit ning mille eesmärk on püüda kala Gröönimaa lipu all sõitvate laevadega ja kasutada võimalust mööda Gröönimaa majandusvööndis Gröönimaa püügikvoote, selleks et eelisjärjekorras varustada ühenduse turgu;

„ajutine ühisettevõte” – mis tahes ühendus, mis põhineb piiratud kestusega lepingul ühenduse laevaomanike ja Gröönimaa füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, selleks et Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvate laevadega ühiselt kala püüda ja kasutada Gröönimaa püügikvoote ning jagada ühise majandustegevusega seotud kulusid, kasumeid või kahjumeid, selleks et eelisjärjekorras varustada ühenduse turgu;

f)	„ühiskomitee” – ühenduse ja Gröönimaa esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 10.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu rakendamise põhimõtted

1. Lepinguosalised kohustuvad kindlustama vastutustundliku kalapüügi jätkumise Gröönimaa majandusvööndis neis vetes kalastavate erinevate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõttel, ilma et see piiraks lepingu protokolli kohaldamist.

2. Gröönimaa jätkab kalandussektori poliitika väljatöötamist ning viib seda ellu ühe- ja mitmeaastaste programmide kaudu, pidades silmas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel seatud eesmärke. Lepinguosalised jätkavad sel eesmärgil poliitilist dialoogi vajalike reformide elluviimise üle. Gröönimaa ametiasutused kohustuvad teavitama ühenduse ametiasutusi oluliste meetmete vastuvõtmisest selles valdkonnas.

3. Lepinguosalised teevad juhul, kui üks neist seda taotleb, koostööd käesoleva lepingu alusel ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste nii ühis- kui ühepoolsel hindamisel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõttega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepingu kehtivusajal jälgivad ühendus ja Gröönimaa kalavarude seisu Gröönimaa majandusvööndis; ühine teaduskomitee esitab ühiskomitee taotlusel aruande, tuginedes ühiskomitee poolt kehtestatud nõuetele.

2. Lepinguosalised peavad parimatele teadussoovitustele tuginedes ühiskomitees nõu ja seejärel võtab Gröönimaa vastu sellised kaitse- ja majandamismeetmed, mida ta peab Gröönimaa kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikuks.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas vahetult või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et korraldada elusressursside majandamist ja kaitset Gröönimaa majandusvööndis ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Juurdepääs Gröönimaa majandusvööndis asuvatele kalapüügipiirkondadele

1. Gröönimaa kohustub andma ühenduse laevadele oma majandusvööndis püügiloa käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisa kohaselt. Gröönimaa ametiasutused annavad ühenduse poolt määratud laevadele püügilitsentsid, mis väljastatakse protokolli alusel vastavalt protokolli kohaselt antavatele kalapüügivõimalustele.

2. Norra, Islandi ja Fääri saarte lipu all sõitvad ja seal registreeritud laevad võivad kasutada Gröönimaa poolt käesoleva lepingu alusel ühendusele antavaid kalapüügivõimalusi sel määral, mis on vajalik ühenduse ja kõnealuste osaliste vahel sõlmitud kalanduskokkulepete nõuetekohaseks toimimiseks. Gröönimaa kohustub sel eesmärgil lubama Norra, Islandi ja Fääri saarte lipu all sõitvatel ja seal registreeritud laevadel oma majandusvööndis kala püüda.

3. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Gröönimaa kehtivatele õigusaktidele. Gröönimaa ametiasutused paluvad ühenduse ametiasutustel esitada märkusi kõnealuste õigusaktide mis tahes muudatuste kohta enne nende jõustumist, välja arvatud juhul, kui õigusaktide eesmärk õigustab piisavalt nende kiireloomulist jõustamist ilma igasuguse viivituseta, mida võiks põhjustada nõupidamine ühenduse ametiasutustega. Gröönimaa ametiasutused teatavad ühenduse ametiasutustele kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest õigel ajal ette.

4. Gröönimaa kannab hoolt protokolli kalapüügi kontrolli käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate pädevate asutustega koostööd.

5. Ühenduse ametiasutused kohustuvad võtma kõik asjakohased meetmed, tagamaks, et ühenduse laevad täidavad käesolevat lepingut ja Gröönimaa majandusvööndi vetes kalapüüki reguleerivaid õigusnorme.

Artikkel 6

Litsentsid

1. Ühenduse laevad võivad Gröönimaa majandusvööndis kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt välja antud kehtiv püügilitsents.

2. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid on sätestatud protokolli lisas.

3. Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Gröönimaale rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisas sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a)	rahaline hüvitis ühenduse laevade juurdepääsu eest Gröönimaa kalapüügipiirkondadele,

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi jätkumise ja kalavarude säästva kasutamise kindlustamiseks Gröönimaa majandusvööndis.

2. Gröönimaa ametiasutused kasutavad lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa pidades silmas protokolli sätetega kooskõlas olevaid lepinguosaliste vastastikuse kokkuleppe alusel seatud eesmärke, mida tahetakse saavutada Gröönimaa kalanduspoliitika ning selle rakendamiseks elluviidavate ühe- ja mitmeaastaste programmide raames.

3. Ühenduse antavat rahalist toetust makstakse iga-aastaste summadena vastavalt protokollile. Käesoleva lepingu ja protokolli kohaselt võib rahalist toetust muuta järgmistel põhjustel:

a)	erakorralised asjaolud, välja arvatud loodusnähtustest tingitud asjaolud, mis takistavad kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis;

b)	ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste vähendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel asjaomaste kalavarude majandamise huvides, kui seda peetakse parimate olemasolevate teadussoovituste põhjal varude kaitse ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks;

c)	ühenduse eelisõigus kasutada käesoleva lepingu protokollis sätestatud kalapüügivõimalusi ületavaid lisapüügivõimalusi, mis nähakse ette ühiskomitees saavutatud lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude seisund seda parimate olemasolevate teadusuuringute tulemuste põhjal võimaldab;

d)	Gröönimaa kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemused selleks mõlema lepinguosalise arvates alust annavad;

e)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine artikli 13 alusel.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majanduslikku, kaubanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate erinevate meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Eriti soodustavad lepinguosalised vastastikuseid huve teenivate ajutiste ühisettevõtete ja ühisettevõtete loomist kooskõlas mõlema õigusnormidega.

Artikkel 9

Katsepüük

Lepinguosalised edendavad katsepüügi korraldamist Gröönimaa majandusvööndis. Lepinguosalised rakendavad katsepüüki üheskoos, võttes arvesse protokolli lisas sätestatud üksikasju.

Artikkel 10

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise kontrollimiseks ja rakendamise tagamiseks moodustatakse ühiskomitee, mis toimib lepinguosaliste foorumina.

2. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamist ning määrab kindlaks artikli 7 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste programmide rakendamise ja hindab seda;

b)	tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c)	tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste lepitamise ja rahumeelse lahendamise foorumina;

vaatab vajaduse korral läbi vastavate kalavarude olemasolevate ja uute kalapüügivõimaluste taseme Gröönimaa majandusvööndis ja peab nende üle läbirääkimisi, lähtudes kättesaadavatest teadussoovitustest, ettevaatusprintsiibist ja Gröönimaa kalatööstuse vajadustest, ning vaatab sellest tulenevalt läbi ühenduse kalapüügivõimalused ja, kui see on asjakohane, protokollis osutatud rahalise toetuse suuruse;

e)	hindab vajadust luua käesoleva lepinguga hõlmatavate kalavarude taastamiskavad ja pikaajalised kaitsekavad, et tagada kalavarude säästev kasutamine ja tasakaalustada mõju, mida kalandus avaldab mere ökosüsteemidele;

kontrollib käesoleva lepingu alusel esitatud ajutiste ühisettevõtete loomise ja muude ühisettevõtete asutamise taotlusi ning hindab projekte, mille lepinguosalised on esitanud ajutiste ühisettevõtete loomiseks ja muude ühisettevõtete asutamiseks käesoleva lepingu protokolli lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt ning jälgib Gröönimaa majandusvööndis tegutsevatele ajutistele ühisettevõtetele ja muudele ühisettevõtetele kuuluvate laevade tegevust;

g)	määrab igal konkreetsel juhul kindlaks asjaomased liigid, püügitingimused ja muud katsepüügiga seotud näitajad;

h)	lepib kokku haldusmeetmed, mis on seotud ühenduse kalalaevade sisenemisega Gröönimaa majandusvööndisse ja kalavarudega (litsentsid, ühenduse kalalaevade liikumine ja püügiaruandlus);

i)	lepib kokku vastutustundliku kalapüügi jätkumise ja kalavarude säästva kasutamise tagamiseks antava ühenduse rahalise toetuse rakendamise meetodid;

j)	hindab Gröönimaa kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse tingimusi, kui ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemused selleks mõlema lepinguosalise arvates alust annavad;

k)	täidab mis tahes muid ülesandeid, mille suhtes lepinguosalised vastastikku kokku lepivad.

3. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Gröönimaal ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

4. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Gröönimaa territooriumi ja Gröönimaa majandusvööndi suhtes.

Artikkel 12

Lepingu kestus ja lõpetamine

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; leping kehtib edasi kuueaastaste tähtaegade kaupa, kui ei esitata lepingu lõpetamise teatist kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

2. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude ilmnemisel, nagu asjaomaste varude vähenemine või suutmatus täita ühe lepinguosalise võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamisega.

3. Kui leping lõpetatakse lõikes 2 nimetatud põhjustel, teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist. Kui leping lõpetatakse mis tahes muul põhjusel, on teavitamise tähtaeg üheksa kuud.

Artikkel 13

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel, kui ühe lepinguosalise arvates on teine lepinguosaline tõsiselt rikkunud käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kuus kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust ja artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalusi vähendatakse proportsionaalselt, vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa koos liidetega on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa vahel 1. veebruaril 1985. aastal sõlmitud kalastuskokkulepe kalapüügi kohta Gröönimaa vetes tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva lepinguga.

Artikkel 16

Keel ja jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmise menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Gröönimaa ametiasutused annavad ühenduse kalalaevadele kuueks aastaks alates 1. jaanuarist 2007 loa püüda kala nende kalapüügivõimaluste piires, mis on sätestatud lisa I peatükis ja kehtestatud kooskõlas lõikega 2.

Ühiskomitee võib muuta lisa I peatükis sätestatud kalapüügivõimaluste mahtu.

2. Hiljemalt 1. detsembril 2007 ja iga järgmise aasta 1. detsembril lepib ühiskomitee kokku lisa I peatükis loetletud liikide püügivõimalustes järgmiseks aastaks, võttes arvesse kättesaadavaid teadussoovitusi, ettevaatusprintsiipi, kalatööstuse vajadusi ja eriti käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud koguseid.

Juhul, kui ühiskomitee kehtestatud kalapüügivõimalused on väiksemad kui need, mis on sätestatud lisa I peatükis, annab Gröönimaa ühendusele järgmistel aastatel hüvituseks vastavad kalapüügivõimalused või samal aastal muud kalapüügivõimalused.

Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele hüvitises, korrigeeritakse proportsionaalselt rahastamiskorda, sealhulgas käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud väärtuse arvutamise parameetreid.

3. Ida-Gröönimaa krevettide kvoodi piires võib püüda Gröönimaast läänes asuvatel aladel tingimusel, et Gröönimaa laevaomanike ja Euroopa Ühenduse vahel on iga äriühingu jaoks kehtestatud kvootide ülekandmise kord. Gröönimaa ametiasutused kohustuvad sellise korra rakendamist võimaldama. Kvoote võib üle kanda kõige rohkem 2 000 tonni aastas Gröönimaast läänes asuvatel aladel. Ühenduse laevade kalapüük toimub lisa III peatüki sätete kohaselt samadel tingimustel, kui on ette nähtud Gröönimaa laevaomanikele väljaantud püügilitsentsides.

4. Katsepüügi lube antakse katseperioodideks, mille maksimaalne pikkus vastavalt lisale on kuus kuud.

5. Kui lepinguosalised leiavad, et katsekampaaniad on andnud positiivseid tulemusi, annavad Gröönimaa ametiasutused kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni 50 % uue liigi püügivõimalustest ühenduse laevadele ja artiklis 2 osutatud rahalist toetust suurendatakse vastavalt.

6. Gröönimaa pakub ühendusele täiendavaid kalapüügivõimalusi. Kui ühendus võtab selle pakkumise täielikult või osaliselt vastu, suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt. Täiendavate kalapüügivõimaluste jaotamise kord on sätestatud käesoleva protokolli lisas.

7. Minimaalsed kogused Gröönimaa kalastustegevuse hoidmiseks kehtestatakse igaks aastaks järgmiselt:

Liik (tonnides)	Läänepoolsed kalavarud (NAFO 0/1)	Idapoolsed kalavarud (ICES XIV/V)
Atlandi arktikakrabi	4 000
Tursk	30 000 (1)
Meriahven	2 500	5 000
Süvalest	4 700	4 000
Krevett	25 000	1 500

8. Gröönimaa annab ühenduse laevadele püügilitsentse ainult käesoleva protokolli alusel.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artiklis 7 ettenähtud ühenduse rahaline toetus käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud ajavahemikul on 85 843 464 eurot. (2) Sellele lisandub 9 240 000 euro suurune finantsreserv, millest tehakse allpool lõikes 3 sätestatud meetodil väljamakseid tursa- ja moivakoguste eest, mille Gröönimaa teeb tegelikult kättesaadavaks lisaks käesoleva protokolli lisa I peatükis sätestatud kogustele.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artikli 1 lõigete 2, 5 ja 6 ning artikli 6 kohaselt. Euroopa Ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi ületada artikli 2 lõikes 1 osutatud summat rohkem kui kaks korda.

3. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 1 lõigete 2, 5 ja 6 kohaldamist, on ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamisajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus 14 307 244 eurot aastas. Seoses tursa ja moivaga teatab Gröönimaa igal aastal ühenduse ametiasutustele kõigist püüdmiseks ettenähtud tursa- ja moivakogustest, mis ületavad käesoleva protokolli lisa I peatükis sätestatud koguseid. Ühendus tasub kõnealuste lisakoguste eest 17,5 % esimesest lossimisväärtusest määraga 1 800 eurot tonni tursa kohta ja 100 eurot tonni moiva kohta, millest arvatakse maha laevaomanike makstavad tasud, mis on kokku kuni 1 540 000 eurot aastas mõlema liigi eest. Ühel aastal kasutamata jäänud finantsreservi osa võib üle kanda, et tasuda Gröönimaale kahel järgmisel aastal püüdmiseks ettenähtud tursa ja moiva lisakoguste eest.

4. Ühendus maksab rahalise toetuse iga-aastase summa esimesel aastal välja hiljemalt 30. juunil 2007 ja järgmistel aastatel hiljemalt 1. märtsil ning tursa ja moiva jaoks ettenähtud finantsreservi iga-aastase summa samadel kuupäevadel või võimalikult kiiresti pärast seda, kui on saanud teate asjaomaste koguste kättesaadavuse kohta.

5. Käesoleva protokolli artikli 4 kohaselt on selle rahalise toetuse ja finantsreservi kasutamine Gröönimaa ametiasutuste ainupädevuses, välja arvatud iga-aastased 500 000 euro ja 100 000 euro suurused summad, mis eraldatakse vastavalt Gröönimaa Loodusvarade Instituudi käigushoidmiseks ja kalandusametnike koolitamiseks, ning 2007. aastal 186 022 euro suurune summa, mida kasutatakse tursa kaitsekorralduskava raames tehtavateks uuringuteks.

6. Rahaline toetus kantakse Gröönimaa ametiasutuste määratud finantsasutuses avatud riigikassa kontole.

Artikkel 3

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja ülevaatamine vääramatu jõu korral

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse maksmise, võimaluse korral pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi, kui ühendus on maksmise peatamise ajaks välja maksnud kõik ettenähtud toetussummad.

2. Rahalise toetuse maksmist jätkatakse niipea, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja leidnud, et kalastustegevust takistavad asjaolud on kõrvaldatud.

3. Ühenduse laevadele lepingu artikli 5 alusel antud püügilitsentside kehtivusaega pikendatakse selle ajavahemiku võrra, mille jooksul kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 4

Gröönimaa majandusvööndis vastutustundliku kalapüügi jätkumise kindlustamise toetus

1. Igal aastal eraldatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest 3 261 449 eurot (2007. aastal erandlikult 3 224 244 eurot) Gröönimaa kalanduspoliitika täiustamiseks ja elluviimiseks, et kindlustada vastutustundliku kalapüügi jätkumine Gröönimaa majandusvööndis. Nimetatud toetuse haldamisel lähtutakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud eesmärkidest ning nende saavutamiseks rakendatavatest ühe- ja mitmeaastastest programmidest.

2. Lõike 1 kohaldamiseks lepib ühiskomitee kohe pärast käesoleva protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva kokku mitmeaastases valdkondlikus programmis ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades ja sealhulgas järgmises:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised lõikes 1 ettenähtud rahalise toetuse osa kasutamiseks;

b)	ühe ja mitme aasta kohta seatud eesmärgid, et kindlustada vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumine, võttes arvesse Gröönimaa riikliku kalanduspoliitika ning muude vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumisega seotud või seda mõjutavate poliitiliste suundade prioriteete;

c)	igal aastal saavutatud tulemuste hindamise kriteeriumid ja kord.

3. Mis tahes mitmeaastase valdkondliku programmi muudatusettepanek peab ühiskomitees saama mõlema lepinguosalise heakskiidu.

4. Gröönimaa eraldab igal aastal osa lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest mitmeaastase programmi rakendamiseks. Esimesel protokolli kohaldamise aastal tuleb ühendusele teatada kõnealuse toetuse eraldamisest samal ajal, kui esitatakse andmed järgmise aasta kohta. Igal järgmisel aastal teatab Gröönimaa ühendusele toetuse eraldamisest hiljemalt eelneva aasta 1. detsembril.

5. Kui see on mitmeaastase valdkondliku programmi rakendamisel tehtud edusammude iga-aastase hindamise alusel põhjendatud, võib Euroopa Ühendus ühiskomitee heakskiidul taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse muutmist.

Artikkel 5

Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui kõnealuse lepinguosalise arvates on teine lepinguosaline tõsiselt rikkunud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi ja kui lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamistel kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised nõupidamisi vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust ja kalapüügivõimalusi vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mille jooksul käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 6

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu käesoleva protokolli artiklis 2 ettenähtud makseid, võib protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

a)	Gröönimaa pädevad asutused saadavad ühenduse ametiasutustele teate makse mittelaekumise kohta. Ühenduse ametiasutused teostavad vajalikud kontrollmenetlused ja sooritavad vajaduse korral makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast;

b)	kui Gröönimaa ametiasutused ei ole punktis a sätestatud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust makse tasumatajätmise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata ühenduse ametiasutusi;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui asjaomane makse on sooritatud.

Artikkel 7

Vahekokkuvõte

Juhul kui üks lepinguosaline seda 2009. aastal nõuab, vaadatakse käesoleva protokolli artiklite 1, 2 ja 4 kohaldamine läbi enne asjaomase aasta 1. detsembrit. Kõnealusel juhul võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva protokolli muutmises, eelkõige käesoleva protokolli lisa I peatükis sätestatud soovituslike kvootide, rahastamiskorra ja artikli 4 sätete muutmises.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

(1) Võib püüda läänes või idas.

(2) Nimetatud summale lisanduvad järgmised rahalised vahendid:

—	otse Gröönimaale makstavad lisa II peatüki punktis 3 nimetatud laevaomanike tasud, mille suuruseks on hinnangute kohaselt umbes 2 000 000 eurot aastas.

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED GRÖÖNIMAA MAJANDUSVÖÖNDIS

I PEATÜKK

SOOVITUSLIKUD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED AASTATEL 2007–2012 JA KAASPÜÜK

1. Gröönimaa antavad kalapüügivõimalused

Liik	2007	2008	2009	2010	2011	2012
Tursk (NAFO 0/1) (1)	1 000	3 500	3 500	3 500	3 500	3 500
Pelaagiline meriahven (ICES XIV/V) (2)	10 838	8 000	8 000	8 000	8 000	8 000
Süvalest (NAFO 0/1) – 68° lõuna pool	2 500	2 500	2 500	2 500	2 500	2 500
Süvalest (ICES XIV/V) (3)	7 500	7 500	7 500	7 500	7 500	7 500
Krevett (NAFO 0/1)	4 000	4 000	4 000	4 000	4 000	4 000
Krevett (ICES XIV/V)	7 000	7 000	7 000	7 000	7 000	7 000
Harilik hiidlest (NAFO 0/1)	200	200	200	200	200	200
Harilik hiidlest (ICES XIV/V) (4)	1 200	1 200	1 200	1 200	1 200	1 200
Moiva (ICES XIV/V)	55 000 (5)	55 000 (5)	55 000 (5)	55 000 (5)	55 000 (5)	55 000 (5)
Atlandi arktikakrabi (NAFO 0/1)	500	500	500	500	500	500
Kaaspüük (NAFO 0/1) (6)	2 600	2 300	2 300	2 300	2 300	2 300

2. Kaaspüügipiirangud

Gröönimaa majandusvööndis tegutsevad ühenduse kalalaevad järgivad kehtivaid kaaspüügieeskirju nii reguleeritud kui reguleerimata liikide puhul. Peale selle on Gröönimaa majandusvööndis keelatud reguleeritud liikide vette tagasi laskmine.

Kaaspüük on laeva püügilitsentsile märgitud sihtliigi hulka mittekuuluvate liikide püük.

Kaaspüügi lubatud maksimumkogused määratakse kindlaks sihtliigi püügilitsentsi väljaandmisel. Iga reguleeritud liigi kaaspüügi lubatud maksimumkogus märgitakse väljaantavale püügilitsentsile.

Reguleeritud liikide kaaspüük arvatakse maha kaaspüügi reservist, mida hoitakse varuks ühendusele antud asjaomaste liikide püügivõimaluste osana. Reguleerimata liikide kaaspüük arvatakse maha ühenduse jaoks varuks hoitud reguleerimata liikide kaaspüügi reservist.

Kaaspüügi eest litsentsitasu ei maksta. Juhul kui ühenduse kalalaev ületab reguleeritud liigi kaaspüügi lubatud maksimumkoguse, määratakse maksimaalset lubatavat kaaspüüki ületava koguse eest trahv, mis on kolm korda suurem kui kõnealuse liigi puhul tavaliselt makstav litsentsitasu.

II PEATÜKK

LITSENTSIDE TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE

1.	Kalapüügilitsents Gröönimaa majandusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

Laev vastab nõuetele, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud Gröönimaa majandusvööndis kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla probleeme Gröönimaa ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad ühendusega sõlmitud kalanduskokkulepetest tulenevad kohustused Gröönimaal või Gröönimaa majandusvööndis.

3.	Püügilitsentside taotlemise ja väljaandmise vorminõuded, millele osutatakse lepingu artikli 1 kolmandas lõigus, on sätestatud 1. liites esitatud halduskokkuleppes.

III PEATÜKK

KALASTUSVÖÖNDID

Kala püütakse kalastusvööndis, mida nimetatakse Gröönimaa majandusvööndiks, nagu on sätestatud 15. oktoobri 2004. aasta määruses nr 1020 vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1005 Gröönimaa majandusvööndite seaduse (millega jõustatakse 22. mai 1996. aasta seadus nr 411 majandusvööndite kohta) jõustumise kohta.

Kui ei ole sätestatud teisiti, püütakse kala vähemalt 12 meremiili kaugusel lähtejoonest vastavalt Gröönimaa Landstingi 31. oktoobri 1996. aasta kalapüüki käsitleva seaduse nr 18 (mida on viimati muudetud Landstingi 18. detsembri 2003. aasta seadusega nr 28) paragrahvi 7 jaole 2.

Lähtejooned on kindlaks määratud vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1004 Gröönimaa territoriaalvete piiritlemist käsitleva kuningliku dekreedi muutmise kohta.

IV PEATÜKK

TÄIENDAVAD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Gröönimaa ametiasutused pakuvad ühenduse ametiasutustele lepingu artiklis 7 osutatud täiendavaid kalapüügivõimalusi vastavalt protokolli artikli 1 lõikele 6.

Ühenduse ametiasutused vastavad Gröönimaa ametiasutuste pakkumisele hiljemalt kuue nädala jooksul alates selle saamisest. Kui ühenduse ametiasutused keelduvad pakkumisest või ei reageeri sellele kuue nädala jooksul, võivad Gröönimaa ametiasutused pakkuda täiendavaid kalapüügivõimalusi teistele lepinguosalistele.

V PEATÜKK

PÜÜGIARUANDLUSE, TEHNILISTE KAITSEMEETMETE JA VAATLUSKAVA KORRALDUS

1.	Ühenduse kalalaevad varustatakse asjaomaste püügiaruandlust, tehnilisi kaitsemeetmeid ja vaatluskava käsitlevate Gröönimaa õigusaktide ingliskeelsete versioonidega.

2.	Ühenduse kalalaevade kaptenid peavad pardal püügipäevikut, kuhu nad peavad märkima oma tegevused Gröönimaa seadustes sätestatud korras.

3.	Kalastustegevus toimub vastavalt Gröönimaa õigusaktides sätestatud tehnilistele kaitsemeetmetele.

4.	Gröönimaa majandusvööndis toimuva kalastustegevuse suhtes kohaldatakse Gröönimaa õigusaktides sätestatud vaatluskava. Ühenduse kalalaevade kaptenid võtavad kokkuleppel Gröönimaa ametiasutustega nende määratud sadamatest pardale vaatlejad.

VI PEATÜKK

LAEVASEIRESÜSTEEM

Laevaseiresüsteemiga seotud tingimused on sätestatud 2. liites.

VII PEATÜKK

AJUTISED ÜHISETTEVÕTTED

Ajutiste ühisettevõtete kalavarudele juurdepääsu tingimused on sätestatud 3. liites.

VIII PEATÜKK

KATSEPÜÜK

Katsepüügitingimused on sätestatud 4. liites.

IX PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Kui pädevad asutused tuvastavad, et ühenduse kalalaeva kapten on rikkunud Gröönimaa õigust, saadetakse sellekohane teade võimalikult kiiresti Euroopa Komisjonile ja lipuliikmesriigile. Teates tuleb märkida laeva nimi, registrinumber, laeva kutsung ning laeva omanike nimed ja kapteni nimi. Peale selle peab teates kirjeldama ka õigusrikkumiseni viinud asjaolusid ja kohaldatud sanktsioone.

Komisjon esitab Gröönimaa ametiasutustele liikmesriikide pädevate asutuste nimekirja ja ajakohastab seda korrapäraselt.

(1) Varude taastumise korral võib ühendus püüda kuni pm tonni, millele vastavalt suureneb protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahaline hüvitis. 2007. aasta kvoote võib püüda ainult alates 1. juunist. Võib püüda idas või läänes.

(2) Võib püüda idas või läänes. Püütakse pelaagilise traaliga.

(3) Seda arvu võidakse muuta, pidades silmas püügivõimaluste jaotamise kokkulepet rannikuriikide vahel. Kalapüügipiirkonda hallatakse ühel ajal kalastavate laevade arvu piiramise teel.

(4) 1 000 tonni peavad püüdma kuni kuus ühenduse demersaalõngejadaga kalapüügilaeva, kes püüavad harilikku hiidlesta ja seotud liike. Demersaalõngejadaga kalapüügilaevade kalapüügitingimused lepitakse kokku ühiskomitees.

(5) Ühendus võib püüda kuni 7,7 % moivat selle lubatud kogupüügist hooajal, mis kestab 20. juunist kuni järgmise aasta 30. aprillini, millele vastavalt suureneb protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahaline toetus.

(6) Kaaspüük on laeva püügilitsentsile märgitud sihtliigi hulka mittekuuluvate liikide püük. Kaaspüügi koosseis vaadatakse igal aastal ühiskomitees läbi. Võib püüda idas või läänes.

Liited

1)	Halduskokkulepe litsentside kohta. Ühenduse laevade kalapüügi tingimused Gröönimaa majandusvööndis

2)	Kalalaevade satelliitseirega seoses esitatavad tingimused

3)	Ajutiste ühisettevõtetega seotud tingimused

4)	Katsepüügi rakendamise üksikasjad

1. liide

Euroopa Komisjoni, Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline halduskokkulepe litsentside kohta

Ühenduse laevade kalapüügitingimused Gröönimaa majandusvööndis

A. Litsentsi taotlemise ja väljaandmise vorminõuded

Käesoleva lepingu alusel kalapüügivõimaluste kasutamisest huvitatud ühenduse kalalaevade omanikud või nende esindaja esitavad komisjonile riigiasutuste vahendusel hiljemalt 1. detsembriks enne kalastusaasta algust elektroonilisel teel asjaomaste laevade nimekirja, mis sisaldab lepingule lisatud litsentsitaotluse vormis ettenähtud andmeid. Ühenduse ametiasutused edastavad kõnealused nimekirjad viivitamata Gröönimaa ametiasutustele. Kõigist muudatustest teatatakse ette kirjeldatud korras.

Ühenduse laevade omanikud või nende esindaja esitavad ühenduse ametiasutustele riigiasutuste vahendusel 1. märtsiks või kolmkümmend päeva enne püügireisi taotluse iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda. Taotlused esitatakse Gröönimaa poolt selleks ettenähtud vormidel, mille näidised on lisatud. Litsentsitaotlusega koos esitatakse tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on litsentsitasu makstud. Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke kalapüügiga seotud makse ning pankade kehtestatud ülekandmistasusid. Kui laev ei ole ülekandmistasu maksnud, tuleb see summa tasuda kõnealuse laeva järgmise litsentsitaotlusega ja see on uue litsentsi väljaandmise eeltingimus. Gröönimaa ametiasutustele tuleb haldustasuna maksta üks protsent litsentsitasust.

Ühenduse laevad, millel on sama omanik või esindaja, võivad esitada kollektiivse litsentsitaotluse tingimusel, et kõnealused laevad sõidavad ühe ja sama liikmesriigi lipu all. Igale kollektiivse taotluse alusel väljaantud litsentsile märgitakse liigi koguhulk, mille eest on makstud litsentsitasu, ja lisatakse joonealune märkus: „maksimaalne kogus, mida tuleb jagada järgmiste laevadega … (kõigi kollektiivsel taotlusel loetletud laevade nimed)”.

Kollektiivsele taotlusele peab olema lisatud püügikava, milles on esitatud iga laeva jaoks kavandatav kogus. Kõik püügikava muudatused tuleb edastada Gröönimaa ametiasutustele vähemalt kolm päeva enne muudatuse tegemist ning koopia tuleb saata Euroopa Komisjonile ja riigiasutustele.

Ühenduse ametiasutused esitavad Gröönimaa ametiasutustele (kollektiivse(d)) litsentsitaotluse(d) iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda.

Gröönimaa ametiasutustel on õigus peatada olemasolev litsents või uut litsentsi mitte välja anda, kui ühenduse laev ei ole täitnud asjakohaste püügipäeviku lehtede ja lossimisdeklaratsioonide Gröönimaa ametiasutustele edastamise nõudeid vastavalt püügiaruandluse korrale.

2.	Gröönimaa ametiasutused edastavad enne halduskokkuleppe jõustumist kogu teabe tasu maksmisel kasutatavate pangakontode kohta.

Litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda, kui lõike 4 sätetest ei tulene teisiti. Litsentsidele märgitakse maksimumkogus, mida on lubatud püüda ja pardale jätta. Litsentsi(de)l märgitud maksimumkoguse muudatuse puhul tuleb esitada uus litsentsitaotlus. Kui laev ületab juhuslikult litsentsil märgitud maksimumkoguse, maksab ta tasu litsentsil märgitud maksimumkogust ületava koguse eest. Sellele laevale ei anta uut litsentsi enne, kui ta ei ole ületatud koguste eest maksnud. Nimetatud tasu arvutatakse vastavalt B osa punktile 2 ja korrutatakse seejärel kolmega.

Vääramatu jõu korral ja Euroopa Ühenduste Komisjoni taotlusel võib laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale antava uue litsentsiga. Uuele litsentsile kantakse:

—	väljaandmise kuupäev,

—	märge, et selle litsentsiga tühistatakse ja asendatakse eelmisele laevale antud litsents.

5.	Gröönimaa kalandusamet edastab litsentsid Euroopa Ühenduste Komisjonile 15 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

6.	Litsentsi originaal või selle koopia peab alati pardal olema ja see tuleb esitada Gröönimaa pädevate asutuste nõudel.

B. Litsentside kehtivusaeg ja maksmine

Litsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal need välja anti. Need antakse välja 15 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest pärast seda, kui iga laeva eest on makstud nõutav aastane litsentsitasu.

Moivapüügi puhul antakse litsentsid välja 20. juunist kuni 31. detsembrini ja 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.

Kui kalastusaasta alguseks ei ole vastu võetud ühenduse õigusakte, mis määraksid kindlaks ühenduse laevade jooksva aasta kalapüügivõimalused vetes, kus nõutakse püügipiiranguid, võivad ühenduse kalalaevad, kellel oli lubatud püüda kala eelmise kalastusaasta 31. detsembril, jätkata oma tegevust sama litsentsi alusel aastal, mille kohta ei ole õigusakte vastu võetud, eeldusel et teadussoovitused seda võimaldavad. Lubatud on ajutine 1/12 kvoodi kasutamine kuus, tingimusel et kvoodi eest tasutakse kehtiv litsentsitasu. Ajutisi kvoote võidakse korrigeerida teadussoovituste ja konkreetse kalapüügipiirkonna tingimuste põhjal.

Litsentsitasu on 5 % ümberarvestatud hinnast, mis on järgmine:

Liik	Eurodes eluskaalu tonni kohta
Tursk	1 800
Meriahven	1 053
Süvalest	2 571
Krevett	1 600
Harilik hiidlest (1)	4 348
Moiva	100
Atlandi arktikakrabi	2 410

Litsentsitasud on järgmised:

Liik	Eurodes tonni kohta
Tursk	90
Meriahven	53
Süvalest	129
Krevett	80
Harilik hiidlest (2)	217
Moiva	5
Atlandi arktikakrabi	120

Kogu litsentsitasu (maksimumkogus, mida on lubatud püüda, korrutatud tonni hinnaga) tuleb tasuda koos Gröönimaa haldustasuga, mis on üks protsent litsentsitasust.

Kui lubatud maksimumkogust ei püüta, siis ei hüvitata laevaomanikule lubatud maksimumkogusele vastavat tasu.

Litsentsitaotlus Gröönimaa majandusvööndis kalastamiseks

1	Riikkondsus
2	Laeva nimi
3	Euroopa Ühenduse laevastikuregistri number
4	Pardatähis
5	Registreerimissadam
6	Raadiokutsung
7	INMARSATi number (telefon, teleks, e-post) (3)
8	Ehitamise aasta
9	Laeva tüüp
10	Püügivahendite liik
11	Sihtliigid + kogus
12	Püügipiirkond (ICES/NAFO)
13	Litsentsi kestus
14	Omanikud, aadress, telefon, teleks, e-post
15	Laeva kasutaja
16	Kapteni nimi
17	Meeskonnaliikmete arv
18	Mootori võimsus (KW)
19	Pikkus (LOA)
20	Tonnaaž brutoregistertonnides
21	Esindaja Gröönimaal Nimi ja aadress
22	Aadress, kuhu litsents tuleks saata, faks	European Commission, Directorate General Fisheries, Rue de la Loi 200, B-1049 Brussels, faks +32 2 2962338

(1) Harilik hiidlest ja seotud liigid: 3 000 eurot.

(2) Hariliku hiidlesta ja seotud liikide litsentsitasu: 150 eurot tonni kohta.

(3) Võib saata siis, kui taotlus on heaks kiidetud.

2. liide

Seoses kalalaevade satelliitseirega esitatavad tingimused

1.	Lepinguosaliste kalalaevu jälgitakse satelliitside abil ajal, kui nad asuvad teise lepinguosalise vetes. Teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes olevaid kalalaevu jälgib nende lipuriigi kalapüügi seirekeskus.

Satelliitseire teostamiseks edastavad lepinguosalised üksteisele nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid). Need koordinaadid ei piira lepinguosaliste muude nõuete ja seisukohtade kohaldamist. Andmed edastatakse, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi.

Laevade seiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema võltsimiskindlad, s.o mitte võimaldama asukoha võltsimist ega olla käsitsi seadistatavad. Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras sõltumata keskkonnatingimustest. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta või muul moel segada.

Laevakaptenid tagavad eelkõige, et:

—	andmeid ei muudeta;

—	satelliitseireseadmete antenni või antenne ei takistata;

—	satelliitseireseadmete elektritoidet ei katkestata;

—	satelliitseireseadmeid ei ole lahti ühendatud.

Ühenduse kalalaev ei tohi siseneda Gröönimaa majandusvööndisse ilma toimiva satelliitseireseadmeta. Gröönimaa ametiasutustel on õigus otsekohe peatada nende ühenduse kalalaevade litsents, kes sisenevad Gröönimaa majandusvööndisse ilma toimiva satelliitseireseadmeta. Gröönimaa ametiasutused saadavad asjaomasele laevale viivitamata teate. Gröönimaa ametiasutused teavitavad litsentsi peatamisest viivitamata Euroopa Komisjoni ja lipuliikmesriiki.

4.	Seire asukohaviga on kuni 500 meetrit ja usaldusvahemik 99 %.

Kui laev, mida jälgitakse satelliitside abil, siseneb teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse vetesse või väljub sealt, edastab lipuriik teise lepinguosalise asjaomasele kalapüügi seirekeskusele lisas kirjeldatud sisenemis- või väljumisteate. Nimetatud teateid edastatakse eelneva seire põhjal viivitamata iga tunni järel. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus jälgib teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes olevat laeva iga tunni tagant või kui lepinguosalised seda soovivad, siis sagedamini.

Kui laev on sisenenud teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse vetesse, saadab lipuriigi kalapüügi seirekeskus teise lepinguosalise asjaomasele kalapüügi seirekeskusele teate laeva viimase asukoha kohta viivitamata ja vähemalt iga kahe tunni järel. Nimetatud teateid käsitletakse asukohateadetena, nagu on kirjeldatud lisas.

Laeval on keelatud oma satelliitseireseadmeid välja lülitada, kui ta asub teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

Kui satelliitseireseade on edastanud igatunniseid teateid sama geograafilise asukoha kohta kauem kui neli tundi, võib saata asukohateate, mis sisaldab lisas kirjeldatud tegevuse koodi „ANC”. Selliseid asukohateateid võib edastada üks kord iga 12 tunni järel. Igatunnine teatamissagedus taastatakse vähemalt tunni aja jooksul pärast asukoha muutust.

Lõigete 5, 6 ja 7 kohased teated edastatakse elektroonilisel kujul X 25 vormingus või muu turvatud protokollina, milles asjaomased kalapüügi seirekeskused eelnevalt kokku lepivad.

X 25 vormingu asemel kasutatakse HTTPS- või muud turvatud protokolli niipea, kui Kirde-Atlandi kalanduskomitee (NEAFC) on nii otsustanud.

Laeva pardal oleva satelliitseireseadme tehnilise vea või mittetöötamise korral edastab laeva kapten oma lipuriigi kalapüügi seirekeskusele lõikes 7 määratud aja jooksul teate. Sellisel juhul piisab vähemalt ühest asukohateatest iga nelja tunni järel, kuni laev on teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus või laevad edastavad need teated viivitamata teise lepinguosalise kalapüügi seirekeskusele.

Rikkis seadmed parandatakse või vahetatakse välja enne, kui laev alustab uut püügireisi.

Erandeid võib teha juhul, kui on ilmne, et seadmeid ei saa parandada ega välja vahetada laeva kaptenist või omanikust sõltumatutel põhjustel.

10.	Lipuriigi kalapüügi seirekeskus jälgib oma laevade seiret, kui need on teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Kui avastatakse, et laevu ei seirata nõuetekohaselt, teavitatakse sellest viivitamata teise lepinguosalise kalapüügi seirekeskust.

11.

Kui kalapüügi seirekeskus avastab, et teine lepinguosaline ei edasta teavet lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist.

Salvestatud teated edastatakse niipea, kui taastatakse elektrooniline side asjaomaste kalapüügi seirekeskuste vahel.

Kalapüügi seirekeskuste vahelised sidehäired ei mõjuta laevade tegevust.

12.	Käesoleva lepingu kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada teistele ametiasutustele peale kontrolli- ja järelevalveasutuste sellisel kujul, mis võimaldab kindlaks teha konkreetseid laevu.

13.

Kui Euroopa Ühendusest edastatakse Gröönimaale lõigete 5, 6 ja 7 kohaseid teateid, on Euroopa Ühenduse kalapüügi seirekeskuseks lipuriigi kalapüügi seirekeskus. Selliste teadete edastamise puhul Gröönimaalt Euroopa Ühendusele on Euroopa Ühenduse kalapüügi seirekeskuseks selle liikmesriigi kalapüügi seirekeskus, kelle vetes laev on või oli. Gröönimaa kalapüügi seirekeskuse määrab Nuukis asuv kalandusdirektoraadi (Gröönimaa kalapüügilitsentside kontrollasutus) kontrolliosakond.

14.

Lepinguosalised vahetavad teavet aadresside ja muude andmete kohta, mida nende kalapüügi seirekeskused kasutavad elektroonilisel teel suhtlemiseks vastavalt lõigetele 5, 6 ja 7. See teave sisaldab võimalust mööda ka kalapüügi seirekeskuste vaheliseks üldiseks suhtluseks vajalikke nimesid, telefoninumbreid ja e-posti aadresse.

15.

Kui ühe lepinguosalise lipu all sõitvat lõikes 1 kirjeldatud laeva märgatakse teise lepinguosalise jurisdiktsiooni all olevates vetes kalastamas või kavatsemas seda teha, ilma et tal oleks pardal toimivat satelliitseireseadet ja ilma et teisele lepinguosalisele teateid edastataks, võidakse nimetatud laevale anda korraldus lahkuda kõnealuse lepinguosalise vetest. Lepinguosalised kehtestavad teabe vahetamise korra, et teha kindlaks teadete esitamata jätmise tegelikud põhjused. Teabevahetuse eesmärk peab olema vältida laeva ebaõiglast väljasaatmist.

16.	Käesolevaga sätestatud nõuete korduvat mittejärgimist võib pidada tõsiseks rikkumiseks.

17.	Lepinguosalised vaatavad käesolevad nõuded vajaduse korral läbi.

VMS teadete edastamine teise lepinguosalise kalapüügi seirekeskusele

Sisenemisteade

Andmeelement	Väljakood	Kohustuslik/mittekohustuslik	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave; saaja riigi kolmetäheline ISO kood
Saatja	FR	K	Teatega seotud teave; saatja riigi kolmetäheline ISO kood
Teate number	RN	M	Teatega seotud teave; teate järjekorranumber asjakohasel aastal
Teate kuupäev	RD	M	Teatega seotud teave; edastamise kuupäev
Teate kellaaeg	RT	M	Teatega seotud teave; edastamise kellaaeg
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave; teate tüüp „ENT”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laevastikuregistrisisenumber	IR	K	Laevaga seotud teave; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi kolmetähelise ISO koodina, millele järgneb number
Pardatähis	XR	M	Laevaga seotud teave; laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	K	Asukohaga seotud teave; asukoht ± 99.999 (WGS-84)
Pikkuskraad	LG	K	Asukohaga seotud teave; asukoht ±999.999 (WGS-84)
Kiirus	SP	K	Asukohaga seotud teave; laeva kiirus kümnetes sõlmedes
Kurss	CO	K	Asukohaga seotud teave; laeva suund 360° skaalal
Kuupäev	DA	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate lõppu

Asukohateade

Andmeelement	Väljakood	Kohustuslik/mittekohustuslik	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave; saaja riigi kolmetäheline ISO kood
Saatja	FR	K	Teatega seotud teave; saatja riigi kolmetäheline ISO kood
Teate number	RN	M	Teatega seotud teave; teate järjekorranumber asjakohasel aastal
Teate kuupäev	RD	M	Teatega seotud teave; edastamise kuupäev
Teate kellaaeg	RT	M	Teatega seotud teave; edastamise kellaaeg
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave; teate tüüp „POS” (1)
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laevastikuregistrisisenumber	IR	K	Laevaga seotud teave; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi kolmetähelise ISO koodina, millele järgneb number
Pardatähis	XR	M	Laevaga seotud teave; laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	K	Asukohaga seotud teave; asukoht ± 99.999 (WGS-84)
Pikkuskraad	LG	K	Asukohaga seotud teave; asukoht ± 999.999 (WGS-84)
Tegevus	AC	M (2)	Asukohaga seotud teave; „ANC” märgib väiksema sagedusega teadete saatmise režiimi
Kiirus	SP	K	Asukohaga seotud teave; laeva kiirus kümnetes sõlmedes
Kurss	CO	K	Asukohaga seotud teave; laeva suund 360° skaalal
Kuupäev	DA	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate lõppu

Väljumisteade

Andmeelement	Väljakood	Kohustuslik/mittekohustuslik	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave; saaja riigi kolmetäheline ISO kood
Saatja	FR	K	Teatega seotud teave; saatja riigi kolmetäheline ISO kood
Teate number	RN	M	Teatega seotud teave; teate seerianumber asjakohasel aastal
Teate kuupäev	RD	M	Teatega seotud teave; edastamise kuupäev
Teate kellaaeg	RT	M	Teatega seotud teave; edastamise kellaaeg
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave; teate tüüp „EXI”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laevastikuregistrisisenumber	IR	K	Laevaga seotud teave; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi kolmetähelise ISO koodina, millele järgneb number
Pardatähis	XR	M	Laevaga seotud teave; laeva küljele kantud number
Kuupäev	DA	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Asukohaga seotud teave; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave; märgib teate lõppu

Vormingu üksikasjad

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja tähed „SR” märgivad teate algust,

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust,

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi,

—	andmepaare eraldab tühik,

—	tähed „ER” ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

Kõik käesolevas lisas esitatud väljakoodid on Põhja-Atlandi vormingus, mida kirjeldatakse Kirde-Atlandi kalanduskomitee kontrolli- ja rakendussüsteemis.

(1) Defektse satelliitseireseadmega laevade saadetud teadete puhul on teate tüüp „MAN”.

(2) Kohaldatakse ainult siis, kui laev edastab POS-teateid väiksema sagedusega.

3. liide

Ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete projektide hindamise meetodid ja kriteeriumid

1.	Lepinguosalised vahetavad teavet projektide kohta, mis on esitatud ajutiste ühisettevõtete loomiseks ja muude ühisettevõtete asutamiseks vastavalt käesoleva lepingu artiklile 2.

2.	Projektid esitatakse ühendusele asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahendusel.

Ühendus esitab ühiskomiteele ajutisi ühisettevõtteid ja ühisettevõtteid käsitlevate projektide nimekirja. Ühiskomitee hindab projekte muu hulgas järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	kavandatavale kalastustegevusele vastav tehnoloogia;

b)	sihtliigid ja kalastusvööndid;

c)	laeva vanus;

d)	ajutiste ühisettevõtete puhul nende kogukestus ja kalastustegevuste kestus;

e)	ühenduse laevaomaniku ja tema võimalike Gröönimaa partnerite varasemad kalapüügikogemused.

4.	Ühiskomitee esitab oma arvamuse projektide kohta pärast punkti 3 kohast hindamist.

5.	Kui ühiskomitee on ajutiste ühisettevõtete projektide kohta esitanud pooldava arvamuse, annavad Gröönimaa ametiasutused välja vajalikud load ja püügilitsentsid.

Ajutiste ühisettevõtete kalavarudele juurdepääsu tingimused Gröönimaal

1 Litsentsid

Gröönimaa väljaantavad püügilitsentsid kehtivad seni, kuni ajutised ühisettevõtted tegutsevad. Kalapüük toimub Gröönimaa ametiasutuste määratud kvootide alusel.

2. Laevade asendamine

Ajutise ühisettevõtte juures tegutseva ühenduse laeva võib asendada mõne muu samaväärse mahutavuse ja samaväärsete tehniliste näitajatega ühenduse laevaga ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja mõlema lepinguosaliste nõusolekul.

3. Seadistamine

Ajutiste ühisettevõtete juures tegutsevad ühenduse laevad järgivad Gröönimaal kohaldatavat seadistamist käsitlevat reglementi, mida kohaldatakse Gröönimaa ja ühenduse laevade vahel vahet tegemata.

4. liide

Katsepüügi rakendamise üksikasjad

Gröönimaa kohalik valitsus ja Euroopa Komisjon otsustavad ühiselt Euroopa Ühenduse ettevõtjate, kõige sobivama aja ja korra üle katsepüügi rakendamisel. Laevade uurimistöö hõlbustamiseks annab Gröönimaa kohalik valitsus (Gröönimaa Loodusvarade Instituudi kaudu) olemasolevat teadus- ja muud põhiteavet.

Gröönimaa kalatööstus on aktiivne osaleja (katsepüügi kooskõlastamine ja seda käsitlev mõttevahetus).

Kampaaniate pikkus: maksimaalselt kuus kuud ja minimaalselt kolm kuud, kui lepinguosalised kokkuleppel seda ei muuda.

Kandidaatide valik katsekampaaniate rakendamiseks:

Euroopa Komisjon edastab Gröönimaa ametiasutustele katsepüügi litsentside taotlused. Tehnilises toimikus täpsustatakse:

—	laeva tehnilised omadused;

—	laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

—	ettepanek kampaania tehniliste näitajate kohta (pikkus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

Gröönimaa kohalik valitsus korraldab vajadusel Gröönimaa valitsuse ja ühenduse ametiasutuste ning asjaomaste laevaomanike vahel tehnilise mõttevahetuse.

Enne kampaania algust esitavad laevaomanikud Gröönimaa ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile:

—	deklaratsiooni pardal juba oleva saagi kohta;

—	kampaanias kasutatavate püügivahendite tehnilised kirjeldused;

—	kinnituse, et nad järgivad Gröönimaa kalanduseeskirju.

Kampaania ajal merel peavad asjaomased laevaomanikud:

—	esitama Gröönimaa Loodusvarade Instituudile, Gröönimaa ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas kampaania tehniliste näitajate kirjelduse (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud või märkused);

—	edastama laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna;

—

tagama, et pardal viibiks üks Gröönimaa teaduslik vaatleja või Gröönimaa ametiasutuste valitud vaatleja. Vaatleja roll on koguda teadusinfot saakide kohta ning saakidest proove võtta. Vaatlejat koheldakse laeva juhtkonna liikmena ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardal veedetava aja, tema sealviibimise pikkuse, pardaletuleku- ja maabumissadama kohta kinnitatakse kokkuleppel Gröönimaa ametiasutustega. Kui osalised pole kokku leppinud teisiti, ei ole laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul;

—	Gröönimaa majandusvööndist lahkumisel esitama laevad inspekteerimiseks, kui Gröönimaa ametiasutused seda taotlevad;

—	tagama Gröönimaa kalanduseeskirjade järgimise.

Katsekampaania ajal saadud saagid, mis on kampaaniaga kooskõlas, jäävad laevaomaniku omandisse.

Gröönimaa ametiasutused määravad katsekampaaniatega kooskõlas olevad saagid kindlaks enne iga kampaania algust ja teevad sellekohase teabe kättesaadavaks asjaomaste laevade kaptenitele.

Gröönimaa ametiasutused määravad kontaktisiku, kelle poole pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võiksid katsepüügi arengukäiku takistada.

Gröönimaa ametiasutused esitavad enne iga kampaania algust katsepüügi kampaaniate üksikasjad ja tingimused vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 9 ja 10 ning Gröönimaa õigusele.

Top

Choose the experimental features you want to try