bulgaariakeelne eriväljaanne: Peatükk 12 Köide 003 Lk 122 - 127
rumeeniakeelne eriväljaanne: Peatükk 12 Köide 003 Lk 122 - 127
English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 32007D0074
Commission Decision of 21 December 2006 establishing harmonised efficiency reference values for separate production of electricity and heat in application of Directive 2004/8/EC of the European Parliament and of the Council (notified under document number C(2006) 6817) (Text with EEA relevance)
Komisjoni otsus, 21. detsember 2006 , millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6817 all) (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni otsus, 21. detsember 2006 , millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6817 all) (EMPs kohaldatav tekst)
ELT L 32, 6.2.2007, p. 183–188
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(BG, RO)
ELT L 338M, 17.12.2008, p. 898–907
(MT)
No longer in force, Date of end of validity: 20/12/2011; kehtetuks tunnistatud 32011D0877
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
6.2.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 32/183 |
KOMISJONI OTSUS,
21. detsember 2006,
millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel
(teatavaks tehtud numbri K(2006) 6817 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2007/74/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2004/8/EÜ artikli 4 kohaselt peab komisjon kehtestama elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused, mis koosnevad asjakohaste teguritega, sealhulgas ehitusaasta ja kütuse liik, diferentseeritud väärtuste maatriksist. |
|
(2) |
Komisjon on lõpule viinud direktiivi 2004/8/EÜ artikli 4 lõikes 1 ettenähtud hästi dokumenteeritud analüüsi. Analüüsis käsitletud ajal toimunud parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud tehnoloogia areng osutab sellele, et elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste puhul tuleks eristada elektri- ja soojusenergia koostootmisüksusi ehitusaasta järgi. Lisaks sellele tuleks kontrollväärtuste arvutamisel kasutada kliimatingimustega seotud parandustegureid, sest kütusest elektrienergia tootmise termodünaamika sõltub ümbritseva õhu temperatuurist. Täiendavalt tuleks kontrollväärtuste puhul kasutada ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurit, et võtta arvesse energiasäästu, mis tuleneb jaotusvõrgu piiratud kasutamisest detsentraliseeritud tootmise tõttu. |
|
(3) |
Analüüs näitas aga, et soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste puhul ei ole ehitusaasta eristamine vajalik, sest kuumaveekatelde energiatõhusus ei ole analüüsis käsitletud aja jooksul peaaegu üldse paranenud. Kliimatingimustega seotud parandustegurid ei ole vajalikud, sest kütusest soojusenergia tootmise termodünaamika ei sõltu ümbritseva õhu temperatuurist. Samuti pole vajalikud jaotusvõrgukadude parandustegurid, sest soojusenergiat kasutatakse alati tootmiskoha lähedal. |
|
(4) |
Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused on arvutatud direktiivi 2004/8/EÜ III lisa punktis f sätestatud põhimõtete alusel. |
|
(5) |
Vajalik on elektri- ja soojusenergia koostootmise investeerimistingimuste stabiilsus ja investorite usalduse säilimine. Selleks on otstarbekas säilitada elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse jaoks samad kontrollväärtused mõistlikult pika, s.o kümneaastase perioodi jooksul. Võttes arvesse direktiivi 2004/8/EÜ peamist eesmärki stimuleerida elektri- ja soojusenergia koostootmist primaarenergia säästmiseks, tuleks motiveerida vanemate koostootmisüksuste ajakohastamist, et parandada nende energiatõhusust. Seetõttu peaksid koostootmisüksuse tõhususe kontrollväärtused muutuma rangemaks alates 11. aastast pärast selle ehitusaastat. |
|
(6) |
Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas elektri- ja soojusenergia koostootmise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kehtestamine
Elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused on sätestatud vastavalt I ja II lisas.
Artikkel 2
Elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste parandustegurid
1. Liikmesriigid kohaldavad III lisa punktis a sätestatud parandustegureid, et kohandada I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused iga liikmesriigi keskmiste kliimatingimustega.
Keskmiste kliimatingimuste parandustegureid ei kohaldata kütuseelemendil põhineva tehnoloogia suhtes.
Kui ametlikud ilmastikuandmed näitavad, et aasta keskmine õhutemperatuur erineb liikmesriigi territooriumil 5 oC või rohkem, võib kõnealune liikmesriik pärast komisjonile teatamist III lisa punktis b sätestatud meetodit kasutades kehtestada esimese lõigu kohaldamiseks mitu kliimavööndit.
2. Liikmesriigid kasutavad IV lisas sätestatud parandustegureid, et kohandada I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi vastavalt ärahoitud jaotusvõrgukadudele.
Ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegureid ei kohaldata puitkütuste ja biogaasi suhtes.
3. Kui liikmesriigid kasutavad nii III lisa punktis a kui ka IV lisas sätestatud parandustegureid, rakendatakse III lisa punktis a sätestatud tegureid enne IV lisas sätestatud tegureid.
Artikkel 3
Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamine
1. Liikmesriigid kohaldavad I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi, mis on seotud elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastaga. Kõnealused tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused kehtivad 10 aasta jooksul alates elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastast.
2. Alates 11. aastast pärast elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastat kohaldavad liikmesriigid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi, mis kehtivad vastavalt lõikele 1 kümne aasta vanuste koostootmisüksuste suhtes. Kõnealuseid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi kohaldatakse ühe aasta jooksul.
3. Käesoleva artikli tähenduses on elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaasta see kalendriaasta, millal koostootmisüksus esimest korda elektrit tootis.
Artikkel 4
Elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ajakohastamine
Kui olemasolev elektri- ja soojusenergia koostootmisüksus ajakohastatakse ning ajakohastamise investeerimiskulud on üle 50 % suuremad investeerimiskuludest, mis on vajalikud uue samaväärse elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse rajamiseks, peetakse sellise üksuse ehitusaastaks artikli 3 tähenduses seda kalendriaastat, millal ajakohastatud koostootmisüksus esimest korda elektrit tootis.
Artikkel 5
Segakütus
Kui elektri- ja soojusenergia koostootmisüksus töötab segakütusel, kohaldatakse eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi proportsionaalselt eri kütuseliikide kaalutud keskmise energiatootlikkusega.
Artikkel 6
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 21. detsember 2006.
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Andris PIEBALGS
(1) ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.
I LISA
Elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused (nimetatud artiklis 1)
Järgmises tabelis esitatud elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardis sätestatud tingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 oC, rõhk 1,013 baari, suhteline niiskus 60 %).
|
% |
||||||||||||
|
|
Ehitusaasta Kütuseliik |
1996 ja varem |
1997 |
1998 |
1999 |
2000 |
2001 |
2002 |
2003 |
2004 |
2005 |
2006–2011 |
|
Tahked |
Kivisüsi/koks |
39,7 |
40,5 |
41,2 |
41,8 |
42,3 |
42,7 |
43,1 |
43,5 |
43,8 |
44,0 |
44,2 |
|
Pruunsüsi/pruunsöebrikett |
37,3 |
38,1 |
38,8 |
39,4 |
39,9 |
40,3 |
40,7 |
41,1 |
41,4 |
41,6 |
41,8 |
|
|
Turvas/turbabrikett |
36,5 |
36,9 |
37,2 |
37,5 |
37,8 |
38,1 |
38,4 |
38,6 |
38,8 |
38,9 |
39,0 |
|
|
Puitkütus |
25,0 |
26,3 |
27,5 |
28,5 |
29,6 |
30,4 |
31,1 |
31,7 |
32,2 |
32,6 |
33,0 |
|
|
Põllumajanduslik biomass |
20,0 |
21,0 |
21,6 |
22,1 |
22,6 |
23,1 |
23,5 |
24,0 |
24,4 |
24,7 |
25,0 |
|
|
Biolagunevad (olme)jäätmed |
20,0 |
21,0 |
21,6 |
22,1 |
22,6 |
23,1 |
23,5 |
24,0 |
24,4 |
24,7 |
25,0 |
|
|
Taastumatust toorainest (olme- ja tööstus)jäätmed |
20,0 |
21,0 |
21,6 |
22,1 |
22,6 |
23,1 |
23,5 |
24,0 |
24,4 |
24,7 |
25,0 |
|
|
Põlevkivi |
38,9 |
38,9 |
38,9 |
38,9 |
38,9 |
38,9 |
38,9 |
38,9 |
38,9 |
38,9 |
39,0 |
|
|
Vedelad |
Nafta (gaasiõli + raske kütteõli), veeldatud naftagaas |
39,7 |
40,5 |
41,2 |
41,8 |
42,3 |
42,7 |
43,1 |
43,5 |
43,8 |
44,0 |
44,2 |
|
Biokütus |
39,7 |
40,5 |
41,2 |
41,8 |
42,3 |
42,7 |
43,1 |
43,5 |
43,8 |
44,0 |
44,2 |
|
|
Biolagunevad jäätmed |
20,0 |
21,0 |
21,6 |
22,1 |
22,6 |
23,1 |
23,5 |
24,0 |
24,4 |
24,7 |
25,0 |
|
|
Taastumatust toorainest jäätmed |
20,0 |
21,0 |
21,6 |
22,1 |
22,6 |
23,1 |
23,5 |
24,0 |
24,4 |
24,7 |
25,0 |
|
|
Gaasilised |
Maagaas |
50,0 |
50,4 |
50,8 |
51,1 |
51,4 |
51,7 |
51,9 |
52,1 |
52,3 |
52,4 |
52,5 |
|
Naftatöötlemise heitgaas/vesinik |
39,7 |
40,5 |
41,2 |
41,8 |
42,3 |
42,7 |
43,1 |
43,5 |
43,8 |
44,0 |
44,2 |
|
|
Biogaas |
36,7 |
37,5 |
38,3 |
39,0 |
39,6 |
40,1 |
40,6 |
41,0 |
41,4 |
41,7 |
42,0 |
|
|
Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud heitgaasid, tagastatud heitsoojus |
35 |
35 |
35 |
35 |
35 |
35 |
35 |
35 |
35 |
35 |
35 |
|
II LISA
Soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused (nimetatud artiklis 1)
Järgmises tabelis esitatud soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardis sätestatud tingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 oC, rõhk 1,013 baari, suhteline niiskus 60 %).
|
% |
|||
|
|
Kütuseliik |
Aur (1) /kuum vesi |
Heitgaaside otsekasutus (2) |
|
Tahked |
Kivisüsi/koks |
88 |
80 |
|
Pruunsüsi/pruunsöebrikett |
86 |
78 |
|
|
Turvas/turbabrikett |
86 |
78 |
|
|
Puitkütus |
86 |
78 |
|
|
Põllumajanduslik biomass |
80 |
72 |
|
|
Biolagunevad (olme)jäätmed |
80 |
72 |
|
|
Taastumatust toorainest (olme- ja tööstus)jäätmed |
80 |
72 |
|
|
Põlevkivi |
86 |
78 |
|
|
Vedelad |
Nafta (gaasiõli + raske kütteõli), veeldatud naftagaas |
89 |
81 |
|
Biokütused |
89 |
81 |
|
|
Biolagunevad jäätmed |
80 |
72 |
|
|
Taastumatust toorainest jäätmed |
80 |
72 |
|
|
Gaasilised |
Maagaas |
90 |
82 |
|
Naftatöötlemise heitgaas/vesinik |
89 |
81 |
|
|
Biogaas |
70 |
62 |
|
|
Koksiahjugaas, kõrgahjugaas + muud heitgaasid |
80 |
72 |
|
(1) Auru tõhususe kontrollväärtusi tuleb vähendada 5 protsendi võrra, kui direktiivi 2004/8/EÜ artikli 12 lõiget 2 kohaldavad liikmesriigid võtavad elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse arvutustes arvesse kondensaadi tagastamise.
(2) Kui temperatuur on 250 oC või kõrgem, tuleb kasutada otsese soojuse väärtusi.
III LISA
Keskmiste kliimatingimuste parandustegurid ja kliimavööndite määramise meetod elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamiseks
(nimetatud artikli 2 lõikes 1)
|
(a) |
Keskmiste kliimatingimuste parandustegurid Ümbritseva õhu parandustegur põhineb liikmesriigi aasta keskmise temperatuuri ja ISO standardis sätestatud tingimuste (15 oC) erinevusel. Korrigeerimine toimub järgmiselt: tõhusust vähendatakse 0,1 protsendi võrra iga 15 oC kõrgema kraadi kohta; tõhusust suurendatakse 0,1 protsendi võrra iga 15 oC madalama kraadi kohta. Näide Kui liikmesriigis on aasta keskmine temperatuur 10 oC, suurendatakse liikmesriigis asuva elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse kontrollväärtust 0,5 protsendi võrra. |
|
(b) |
Kliimavööndite määramise meetod Kõikide kliimavööndite piirid kulgevad mööda ümbritseva õhu aasta keskmise temperatuuri isoterme (täiskraadides Celsiuse järgi), mille erinevus on vähemalt 4 oC. Külgnevate kliimavööndite aasta keskmiste õhutemperatuuride erinevus peab olema vähemalt 4 oC. Näide Liikmesriigi aasta keskmine õhutemperatuur on kohas A 12 oC ja kohas B 6 oC. Erinevus on suurem kui 5 oC. Liikmesriik võib kasutada kahte kliimavööndit, mida eraldab 9 oC isoterm, seega asub esimene kliimavöönd 9 oC isotermi ja 13 oC isotermi vahel, kus aasta keskmine õhutemperatuur on 11 oC, ja teine kliimavöönd asub 5 oC isotermi ja 9 oC isotermi vahel, kus aasta keskmine õhutemperatuur on 7 oC. |
IV LISA
Ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurid elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamiseks
(nimetatud artikli 2 lõikes 2)
|
Pinge |
Jaotusvõrku suunatud elekter |
Kohapeal tarbitud elekter |
|
> 200 kV |
1 |
0,985 |
|
100–200 kV |
0,985 |
0,965 |
|
50–100 kV |
0,965 |
0,945 |
|
0,4–50 kV |
0,945 |
0,925 |
|
< 0,4 kV |
0,925 |
0,860 |
Näide
Maagaasil töötava kolbmootoriga 100 kWel koostootmisüksus toodab 380 V elektrit. Sellest 85 % kasutatakse oma tarbeks ja 15 % suunatakse jaotusvõrku. Elektrijaam ehitati 1999. aastal. Aasta keskmine õhutemperatuur on 15 oC (kliimaga seotud parandus ei ole vajalik).
Vastavalt käesoleva otsuse I lisale on 1999. aasta tõhususe ühtlustatud kontrollväärtus maagaasi kasutamise korral 51,1 %. Pärast jaotusvõrgukao arvesse võtmist on kõnealuses koostootmisüksuses elektrienergia eraldi tootmise tõhususe kontrollväärtus järgmine (põhineb käesolevas lisas nimetatud tegurite kaalutud keskmisel):
Ref Eη = 51,1 % * (0,860 * 85 % + 0,925 * 15 %) = 44,4 %