1.

Komisjon ja Šveitsi veterinaaramet (Office vétérinaire fédéral) teavitavad teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Äärmise hädaolukorra puhul võib teave koosneda vastu võetud otsusest ja selle rakendamise eeskirjadest ning korrast. Igal juhul tuleb esimesel võimalusel nõu pidada ühises veterinaarkomitees.

2.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

3.

Ühine referentlabor suu- ja sõrataudi viiruse tuvastamiseks on The Institute for Animal Health Pirbright Laboratory Inglismaal. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2003/85/EÜ XVI lisas.

1.

Komisjon ja Šveitsi veterinaaramet (Office vétérinaire fédéral) teavitavad teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Ühises veterinaarkomitees peetakse nõu esimesel võimalusel.

2.

Vajadusel kehtestab Šveitsi veterinaaramet vastavalt loomataudimääruse artikli 117 lõikele 5 tehnilised rakenduseeskirjad ohustatud tsoonidest ja järelevalvetsoonidest pärit liha märgistamise ja töötlemise kohta.

3.

Vastavalt loomataudimääruse artiklile 121 kohustub Šveits rakendama kava sigade klassikalise katku likvideerimiseks metssigadel vastavalt direktiivi 2001/89/EÜ artiklitele 15 ja 16. Ühises veterinaarkomitees peetakse nõu esimesel võimalusel.

4.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

5.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2001/89/EÜ artiklile 21 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

6.

Vajadusel kehtestab Šveitsi veterinaaramet vastavalt loomataudimääruse artikli 89 lõikele 2 tehnilised rakenduseeskirjad sigade seroloogilise kontrolli kohta ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides vastavalt otsuse 2002/106/EÜ lisa IV peatükile (EÜT L 39, 9.2.2002, lk 71).

7.

Ühine referentlabor sigade klassikalise katku tuvastamiseks on Institut für Virologie der Tierärztlichen Hochschule Hannover aadressil 15 Bünteweg 17, D-30559, Hannover Saksamaal. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2001/89/EÜ IV lisas.

1.

Ühenduse referentlabor sigade aafrika katku tuvastamiseks on Centro de Investigación en Sanidad Animal aadressil 28130 Valdeolmos, Madrid Hispaanias. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2002/60/EÜ V lisas.

2.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

3.

Vajadusel kehtestab Šveitsi veterinaaramet vastavalt loomataude käsitleva määruse artikli 89 lõikele 2 tehnilised rakenduseeskirjad sigade aafrika katku diagnoosimise meetodite kohta vastavalt otsuse 2003/422/EÜ sätetele (ELT L 143, 11.6.2003, lk 35).

4.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artiklile 20 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

1.

Kui Šveitsis tuvastatakse eriti raskekujulise loomataudi puhang, kutsutakse ühine veterinaarkomitee kokku olukorra arutamiseks. Pädevad Šveitsi asutused kohustuvad võtma arutelu tulemusel vajalikuks peetud meetmeid.

2.

Ühine referentlabor hobuste aafrika katku tuvastamiseks on Laboratorio de Sanidad y Producción Animal, Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación, aadressil 28110 Algete, Madrid Hispaanias. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/35/EMÜ III lisas.

3.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/35/EMÜ artiklile 16 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

4.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

1.

Ühine referentlabor lindude gripi tuvastamiseks on Central Veterinary Laboratory aadressil New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB Ühendkuningriigis. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/40/EÜ V lisas ja direktiivi 2005/94/EÜ VII lisa punktis 2.

2.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

3.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/40/EMÜ artiklile 18, direktiivi 2005/94/EÜ artiklile 60 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

1.

Ühine referentlabor Newcastle’i haiguse tuvastamiseks on Central Veterinary Laboratory aadressil New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB Ühendkuningriigis. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/66/EMÜ V lisas.

2.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

3.

Direktiivi 92/66/EMÜ artiklitega 17 ja 19 sätestatud teabe eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

4.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/66/EMÜ artiklile 22 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

1.

Praegu pole lõhekasvatus Šveitsis lubatud ja seda liiki seal ei esine. Šveitsi loomataudimääruses on lõhede nakkav kehvveresus klassifitseeritud haigusena, mis tuleb likvideerida.

2.

Praegu Šveitsis söödavaid austreid ei kasvatata. Bonamioosi või marteilioosi juhtumite ilmnemisel kohustub Šveitsi veterinaaramet võtma vajalikke erakorralisi meetmeid kooskõlas ühenduse eeskirjadega loomataudiseaduse artikli 57 põhjal.

3.

Direktiivi 93/53/EMÜ artiklis 7 osutatud juhtudel edastatakse teave ühisele veterinaarkomiteele.

4.

Ühine referentlabor kalahaiguste tuvastamiseks on Statens Veterinære Serumlaboratorium, Landbrugsministeriet aadressil Hangövej 2, 8200 Århus Taanis. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 93/53/EMÜ C lisas.

5.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

6.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 93/53/EMÜ artiklile 16 ja direktiivi 95/70/EÜ artiklile 8 ning loomataudiseaduse artiklile 57.

7.

Direktiivi 95/70/EMÜ artiklis 5 osutatud juhtudel edastatakse teave ühisele veterinaarkomiteele.

8.

Ühenduse referentlabor molluskihaiguste tuvastamiseks on Laboratoire IFREMER, BP 133 aadressil 17390 La Tremblade Prantsusmaal. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 95/70/EMÜ B lisas.

1.

Ühenduse referentlabor transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) tuvastamiseks on The Veterinary Laboratories Agency aadressil Woodham Lane New Haw, Addlestone, Surrey KT15 3NB Ühendkuningriigis. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa peatükis B.

2.

Loomataudiseaduse artikli 57 kohaselt on Šveitsis koostatud hädaabikava TSE tõrjemeetmete rakendamiseks.

3.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 12 kohaselt kehtestatakse ühenduse liikmesriikides kõikide transmissiivse spongioosse entsefalopaatia taudi kahtlusega loomade jaoks kas ametlik liikumispiirang kuni pädeva asutuse poolt läbi viidava kliinilise ja epidemioloogilise kontrolli tulemuste saamiseni või loom tapetakse ametliku järelevalve all laboratoorse kontrolli läbiviimiseks.

Loomataude käsitleva määruse artiklite 179b ja 180a kohaselt keelustab Šveits transmissiivse spongioosse entsefalopaatia nakkuse kahtlusega loomade tapmise. Taudikahtlusega loomad tuleb verd laskmata hukata ja põletada ning nende ajud saata analüüsimiseks Šveitsi TSE referentlaborisse.

Loomataude käsitleva määruse artikli 10 kohaselt on Šveits kehtestanud veiste alalise identifitseerimissüsteemi, mis võimaldab kindlaks teha looma ema ja päritolukarja ning välja selgitada, et loomad ei ole veiste spongioosse entsefalopaatia kahtlusega emasloomade või selle haigusega nakatunud veiste järglased.

Loomataude käsitleva määruse artikli 179c kohaselt hukkab Šveits veiste spongioossesse entsefalopaatiasse (BSE) nakatunud loomad ning seda põdevate lehmade järglased, kes on sündinud diagnoosimisele eelneva kahe aasta jooksul. Alates 1999. aasta 1. juulist on Šveitsis rakendatud ka aastakäigu kaupa tapmist (kogu karja tapmist rakendati 14. detsembrist 1996 kuni 30. juunini 1999).

4.

Loomataude käsitleva määruse artikli 180b kohaselt tapetakse Šveitsis skreipisse haigestunud loomad, nende emad, nakatunud emade otsesed järglased, samuti kõik teised lambad ja kõik teised kitsed selles karjas, välja arvatud:

Erandkorras võib vähearvukate tõugude puhul loobuda kogu karja hukkamisest. Sel juhul pannakse kari kaheks aastaks ametliku veterinaarse järelevalve alla, mille jooksul karja kuuluvad loomad läbivad kaks korda aastas kliinilise läbivaatuse. Kui selle aja jooksul määratakse loomad tapmisele, saadetakse nende pead, sealhulgas mandlid, analüüsimiseks TSE referentlaborisse.

Need meetmed kuuluvad loomade tervise järelevalve tulemustest lähtuvalt läbivaatamisele. Järelevalveperioodi pikendatakse karjas uue haigusjuhu tuvastamise korral.

Kui lambal või kitsel tehakse kindlaks BSE, kohustub Šveits võtma määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas sätestatud meetmed.

5.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklile 7 keelustavad ühenduse liikmesriigid töödeldud loomsete valkude kasutamise põllumajandusloomade söödas, keda peetakse, nuumatakse või aretatakse toidu tootmiseks. Ühenduse liikmesriikides kehtib mäletsejaliste söödas loomsete valkude kasutamise täielik keeld.

Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise määruse artikli 18 kohaselt kehtestas Šveits põllumajandusloomade toidus loomsete valkude kasutamise täieliku keelu, mis jõustus 1. jaanuaril 2001.

6.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklile 6 ja nimetatud määruse III lisa peatükile A koostavad ühenduse liikmesriigid igal aastal BSE järelevalveprogrammi. See hõlmab BSE kiirtesti kõigil üle 24 kuu vanustel hädatapetud veistel, põllumajandusettevõttes surnud või tapaeelse kontrolli käigus haigeks tunnistatud veistel ja kõigil inimtoiduks tapetud üle 30 kuu vanustel loomadel.

Šveitsis kasutatavad BSE kiirtestid on loetletud määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa peatükis C.

Loomataude käsitleva määruse artikli 179 kohaselt tehakse Šveitsis kohustuslikus korras BSE kiirtest kõigile üle 30 kuu vanustele hädatapetud veistele, põllumajandusettevõttes surnud või tapaeelse kontrolli käigus haigeks tunnistatud veistele, samuti inimtoiduks tapetud üle 30 kuu vanuste veiste valimile. Lisaks on ettevõtjad rakendanud inimtoiduks tapetud üle 20 kuu vanuste veiste vabatahtliku järelevalveprogrammi.

7.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklile 6 ja nimetatud määruse III lisa peatükile A koostavad ühenduse liikmesriigid igal aastal skreipi järelevalveprogrammi.

Loomataude käsitleva määruse artikli 177 kohaselt on Šveits koostanud üle aasta vanuste lammaste ja kitsede TSE järelevalveprogrammi. Ajavahemikul 2004. aasta juunist 2005. aasta juulini uuriti hädatapetud, põllumajandusettevõttes surnud või tapaeelse kontrolli käigus haigeks tunnistatud loomi ning inimtoiduks tapetud loomi. Kuna kõik proovid osutusid BSE suhtes negatiivseks, jätkatakse proovide võtmist haiguse kliiniliste tunnustega loomadelt, hädatapetud loomadelt ja põllumajandusettevõttes surnud loomadelt.

Ühine veterinaarkomitee kaalub veelkord õigusaktide sarnasuse tunnustamist lammaste ja kitsede TSE järelevalve osas.

8.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa peatükis B ja IV lisas (3.III) sätestatud teabe esitamise eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

9.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi (EÜ) nr 999/2001 artiklile 21 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

1.

Alates 1. jaanuarist 2003 ja vastavalt 20. novembri 2002. aasta määrusele loomsete jäätmete kõrvaldamise kulude tasumiseks eraldatud rahaliste vahendite kohta 2003. aastal (RS 916.406) kehtestas Šveits rahalise soodustuse põllumajandusettevõtetele, kus veised sünnivad, ja tapamajadele, kus veised tapetakse, kui need järgivad kehtivate õigusaktidega sätestatud teavitamiskorda loomade liikumise kohta.

2.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklile 8 ja nimetatud määruse XI lisa punktile 1 tuleb ühenduse liikmesriikidel kõrvaldada ja hävitada määratletud riskiteguriga materjalid (MRM).

Veistelt eemaldatud määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja kuuluvad üle 12 kuu vanuste veiste kolju, välja arvatud alalõug, sealhulgas aju, silmad ja seljaaju; üle 24 kuu vanuste veiste lülisammas, välja arvatud sabalülid, kaela-, rinna- ja nimmelülide oga- ja ristjätked, ristluu mediaanne hari ja tiivad, sealhulgas spinaalganglion, ning igas vanuses veiste mandlid, soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni ning soolekese.

Lammastelt ja kitsedelt eemaldatud määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja kuuluvad üle 12 kuu vanuste või igemest väljunud jäävlõikehambaga lammaste ja kitsede kolju, sealhulgas aju ja silmad, mandlid ja seljaaju ning igas vanuses lammaste ja kitsede põrn.

Loomataude käsitleva määruse artikli 179d ja loomset päritolu toiduaineid käsitleva määruse artikli 4 kohaselt on Šveitsis seatud eesmärgiks määratletud riskiteguriga materjalide kõrvaldamine loomade ja inimeste toiduahelast. Veistelt eemaldatud määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja kuuluvad eelkõige üle 30 kuu vanuste loomade selgroog, igas vanuses loomade mandlid, soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni ja soolekese.

Loomataude käsitleva määruse artikli 180c ja loomset päritolu toiduaineid käsitleva määruse artikli 4 kohaselt on Šveitsis seatud eesmärgiks määratletud riskiteguriga materjalide kõrvaldamine loomade ja inimeste toiduahelast. Lammastelt ja kitsedelt eemaldatud määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja kuuluvad eelkõige üle 12 kuu vanuste loomade või igemest väljunud jäävlõikehambaga lammaste ja kitsede koljuõõnest välja võtmata aju, kõvakestaga (Dura mater) seljaaju ja mandlid ning igas vanuses lammaste ja kitsede põrn ja niudesool.

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad ühenduse liikmesriikides.

Vastavalt loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise määruse artiklile 13 tuleb Šveitsis kõik 1. kategooria loomsed kõrvalsaadused, sealhulgas määratletud riskiteguriga materjalid ja põllumajandusettevõttes surnud loomad, põletada.

1.

Ühenduse referentlabor lammaste katarraalse palaviku tuvastamiseks on AFRC Institute for Animal Health Pirbright Laboratory aadressil Ash Road, Pirbright, Woking, Surrey GU24 ONF Ühendkuningriigis. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2000/75/EÜ II lisa peatükis B.

2.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava, mis on avaldatud veterinaarameti veebilehel.

3.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2000/75/EÜ artiklile 17 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

1.

Ühenduse referentlaborid on järgmised:

2.

Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

3.

Šveits esitab igal aastal mai lõpuks komisjonile aruande zoonooside suundumuste ja allikate, samuti zoonootilise toimega mõjurite ja mikroobivastase resistentsuse kohta, ning eelneva aasta jooksul vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ artiklitele 4, 7 ja 8 kogutud andmed. Aruanne hõlmab ka määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud teavet. Komisjon edastab aruande Euroopa Toiduohutusametile koondaruande avaldamiseks zoonooside suundumuste ja allikate ning zoonootilise toimega mõjurite ja mikroobidevastase resistentsuse kohta ühenduses.

1.

Direktiivi 92/119/EMÜ artiklis 6 osutatud juhtudel edastatakse teave ühisele veterinaarkomiteele.

2.

Ühine referentlabor sigade vesikulaarhaiguse tuvastamiseks on AFRC Institute for Animal Health, Pirbright Laboratory aadressil Ash Road, Pirbright, Woking Surrey, GU240NF Ühendkuningriigis. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/119/EMÜ III lisas.

3.

Loomataude käsitleva määruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud haiguste tõrje hädaabikava. Veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab kava rakendamise korra.

4.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/119/EMÜ artiklile 22 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

1.

Vastavalt loomataude käsitleva määruse artikli 297 esimesele lõikele kiidab Šveitsi veterinaaramet heaks direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2 määratletud kogumiskeskused. Käesoleva lisa kohaldamiseks koostab Šveits vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artiklite 11, 12 ja 13 sätetele heakskiidetud kogumiskeskuste, veoettevõtjate ja hulgimüüjate nimekirja.

2.

Direktiivi 64/432/EMÜ artikli 11 lõikes 3 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

3.

Käesoleva lisa kohaldamisel tõdetakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ A lisa II osa lõikes 7 sätestatud tingimusi veiste brutselloosi kohta. Et säilitada oma veisekarja ametlikult brutselloosivaba staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

Üksikasjalik teave positiivsete proovitulemustega karja kohta ja epidemioloogiline aruanne edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. Kui Šveits ei täida mõnda direktiivi 64/432/EMÜ A lisa II osa lõike 7 esimeses lõigus sätestatud tingimust, teatab Šveitsi veterinaaramet sellest viivitamatult komisjonile. Ühine veterinaarkomitee arutab olukorda, et vaadata käesoleva lõike sätted vajadusel läbi.

4.

Käesoleva lisa kohaldamisel tõdetakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ A lisa I osa lõikes 4 sätestatud tingimusi veiste tuberkuloosi kohta. Et säilitada oma veisekarja ametlikult tuberkuloosivaba staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

Üksikasjalik teave nakatunud karjade kohta ja epidemioloogiline aruanne edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. Kui Šveits ei täida mõnda direktiivi 64/432/EMÜ A lisa I osa lõike 4 esimeses lõigus sätestatud tingimust, teatab Šveitsi veterinaaramet sellest viivitamatult komisjonile. Ühine veterinaarkomitee arutab olukorda, et vaadata käesoleva lõike sätted vajadusel läbi.

5.

Käesoleva lisa kohaldamisel tõdetakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ D lisa peatükis I (F) sätestatud tingimusi veiste ensootilise leukoosi kohta. Et säilitada oma karja ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vaba staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

Kui 0,2 % karjast tuvastatakse veiste ensootline leukoos, teavitab Šveitsi veterinaaramet sellest viivitamatult komisjoni. Ühine veterinaarkomitee arutab olukorda, et vaadata käesoleva lõike sätted vajadusel läbi.

6.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks veiste nakkavast rinotrahheiidist. Et säilitada seda staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

Tulenevalt Šveitsi tunnustatud staatusest kohaldatakse otsuse 2004/558/EÜ sätteid (ELT L 249, 23.07.2004, lk 20) mutatis mutandis.

Šveitsi veterinaaramet teavitab komisjoni viivitamatult kõigist staatuse tunnustamise aluseks olevate tingimuste muutumistest.. Ühine veterinaarkomitee arutab olukorda, et vaadata käesoleva lõike sätted vajadusel läbi.

7.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks Aujeszky haigusest. Et säilitada seda staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

Tulenevalt Šveitsi tunnustatud staatusest kohaldatakse otsust 2001/618/EÜ (EÜT L 215, 9.8.2001, lk 48), viimati muudetud otsusega 2005/768/EÜ (ELT L 290, 4.11.2005, lk 27), mutatis mutandis.

Šveitsi veterinaaramet teavitab komisjoni viivitamatult kõigist staatuse tunnustamise aluseks olevate tingimuste muutumistest.. Ühine veterinaarkomitee arutab olukorda, et vaadata käesoleva lõike sätted vajadusel läbi.

8.

Ühine veterinaarkomitee arutab esimesel võimalusel võimalike lisatagatiste andmist sigade transmissiivse gastroenteriidi (TGE) ja sigade respiratoor-reproduktiivse sündroomi (PRRS) osas. Komisjon teavitab Šveitsi veterinaarametit arengutest selles valdkonnas.

9.

Šveitsis vastutab vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisa punktile 4 tehtavate ametlike tuberkuliiniproovide eest Berni Ülikooli Veterinaarbakterioloogia Instituut.

10.

Berni Ülikooli Veterinaarbakterioloogia Instituut vastutab Šveitsis vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ C lisa A osa punktile 4 tehtava antigeenide (brutselloos) ametliku kontrolli eest.

11.

Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel veistel ja sigadel peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ F lisas toodud näidisele. Sertifikaati kohandatakse järgmiselt:

—

—

12.

Käesoleva lisa kohaselt peab ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel veistel kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis sisaldab järgmisi terviseohutuse kinnitusi:

1.

Direktiivi 91/68/EMÜ artikli 3 lõike 2 teises lõigus osutatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

2.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ artiklile 11 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

3.

Käesolevas lisas tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks lammaste ja kitsede brutselloosist. Selle staatuse säilitamiseks kohustub Šveits rakendama direktiivi 91/68/EMÜ A lisa II peatüki lõikes 2 sätestatud meetmed.

Kui esineb või taasesineb lammaste ja kitsede brutselloosi juhtumeid, teavitab Šveits ühist veterinaarkomiteed, et võtta vajalikke meetmeid vastavalt olukorrale.

4.

Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel lammastel ja kitsedel peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ E lisas toodud näidisele.

1.

Direktiivi 90/426/EMÜ artiklis 3 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

2.

Direktiivi 90/426/EMÜ artiklis 6 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

3.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 90/426/EMÜ artiklile 10 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

4.

Direktiivi 90/426/EMÜ B ja C lisasid kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

1.

Vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ artiklile 3 esitab Šveits ühisele veterinaarkomiteele kava, mille kohaselt sätestatakse meetmed, mida ta kavatseb rakendada oma ettevõtete heakskiitmiseks.

2.

Vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ artiklile 4 on Šveitsi riiklikuks referentlaboriks Berni Ülikooli Veterinaarbakterioloogia Instituut.

3.

Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 7 lõike 1 esimese taande nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

4.

Ühendusse saadetavate haudemunade partiide puhul kohustuvad Šveitsi asutused järgima komisjoni määruses (EMÜ) nr 1868/77 sätestatud märgistamiseeskirju. Šveitsi tähis on “CH”.

5.

Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 9 punkti a nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

6.

Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 10 punkti a nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

7.

Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 11 lõike 2 esimese taande nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

8.

Käesoleva lisa kohaldamisel tõdetakse, et Šveits vastab direktiivi 90/539/EMÜ artikli 12 lõike 2 tingimustele Newcastle'i haiguse osas ja seetõttu ei pea seal Newcastle'i haiguse vastu vaktsineerima. Šveitsi veterinaaramet teavitab komisjoni viivitamatult kõigist staatuse tunnustamise aluseks olevate tingimuste muutumistest.. Ühine veterinaarkomitee arutab olukorda, et vaadata käesoleva lõike sätted vajadusel läbi.

9.

Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 15 viiteid liikmesriigi nimele kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

10.

Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel kodulindudel ja haudemunadel peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ IV lisas toodud näidisele.

11.

Šveitsist Soome või Rootsi saadetavate partiide puhul kohustuvad Šveitsi asutused lisama ühenduse õigusaktidega ette nähtud tagatised kodulindude salmonelloosi kohta.

1.

Direktiivi 91/67/EMÜ artiklis 4 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

2.

Direktiivi 91/67/EMÜ artiklite 5, 6 ja 10 Šveitsi suhtes kohaldamise üle otsustab ühine veterinaarkomitee.

3.

Direktiivi 91/67/EMÜ artiklite 12 ja 13 Šveitsi suhtes kohaldamise üle otsustab ühine veterinaarkomitee.

4.

Vastavalt direktiivi 91/67/EMÜ artiklile 15 kohustuvad Šveitsi asutused rakendama proovivõtuplaane ja diagnostikameetodeid kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

5.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/67/EMÜ artiklile 17 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

6.

1.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 89/556/EMÜ artiklile 15 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

2.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel veiseembrüotel peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 89/556/EMÜ C lisas toodud näidisele.

1.

Direktiivi 88/407/EMÜ artikli 4 lõike 2 kohaldamisel tõdetakse, et Šveitsi seemendusjaamades peetakse ainult selliseid loomi, kelle seerumi neutralisatsiooni testi või E LISA testi tulemus on negatiivne.

2.

Direktiivi 88/407/EMÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

3.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 88/407/EMÜ artiklile 16 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

4.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldaval veisespermal peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 88/407/EMÜ D lisas toodud näidisele.

1.

Direktiivi 90/429/EMÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

2.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 90/429/EMÜ artiklile 16 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

3.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldaval seaspermal peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 90/429/EMÜ D lisas toodud näidisele.

1.

Käesoleva lisa kohaldamisel käsitletakse käesolevas punktis kauplemist punktidega I–V hõlmamata elusloomadega ning punktidega VI–VIII hõlmamata sperma, munarakkude ja embrüotega.

2.

Ühendus ja Šveits kohustuvad mitte keelama ega piirama punktis 1 osutatud elusloomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemist muudel kui käesoleva lisa kohaldamisest tulenevatel loomatervishoiuga seotud põhjustel, eelkõige vastavalt selle artiklile 20 võetavate kaitsemeetmete tõttu.

3.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel kabiloomade partiidel (v.a punktides I, II ja III nimetatud) peab olema direktiivi 92/65/EMÜ E lisa I osas sätestatud näidisele vastav veterinaarsertifikaat, mida täiendab direktiivi 92/65/EMÜ artikli 6 osa A lõike 1 punktis e sätestatud tõend.

4.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel jäneseliste partiidel peab olema direktiivi 92/65/EMÜ E lisa I osas sätestatud näidisele vastav veterinaarsertifikaat, mida täiendab vajadusel direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõike 2 teises lõigus sätestatud tõend.

Šveitsi ametiasutused võivad seda tõendit kohandada, nii et see hõlmab täielikult direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 9 sätestatud nõuded.

5.

Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõike 2 neljandas lõigus sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

6.

7.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel lamba- ja kitsespermal, -munarakkudel ja -embrüotel peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivile 95/388/EMÜ, mida on viimati muudetud komisjoni 30. detsembri 2004. aasta otsusega 2005/43/EÜ (ELT L 20, 22.1.2005, lk 34).

8.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldaval hobusespermal peab kaasas olema otsuses 95/307/EÜ sätestatud veterinaarsertifikaat.

9.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel hobusemunarakkudel ja -embrüotel peab kaasas olema otsuses 95/294/EÜ sätestatud veterinaarsertifikaat.

10.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel seamunarakkudel ja -embrüotel peab kaasas olema otsuses 95/483/EÜ sätestatud veterinaarsertifikaat.

11.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel mesilaskogumitel (tarud või mesilasemad koos sülemitega) peab olema kaasas veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ E lisa teises osas toodud näidisele.

12.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel direktiivi 92/65/EMÜ C lisa kohaselt akrediteeritud asutustest, instituutidest või keskustest pärit loomadel, spermal, embrüotel ja munarakkudel peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ E lisa kolmandas osas toodud näidisele.

13.

Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 24 kohaldamisel esitatakse selle lõikes 2 sätestatud teave ühisele veterinaarkomiteele.

1.

Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54), viimati muudetud nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/68/EÜ, millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 320).

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ (ELT L 146, 13.6.2003, lk 1), viimati muudetud komisjoni 12. aprilli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 590/2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa riikide ja territooriumide loetelu osas (ELT L 104, 13.4.2006, lk 8).

a)

Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/427/EMÜ zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta ühendusesisesel kauplemisel hobuslastega (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 55).

b)

Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/428/EMÜ võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 60).

(1)

Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavate inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete liikumise suhtes kehtivad samad ja ainult need tingimused, mis kehtivad ühenduse liikmesriikide vahel kaubeldavate inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete suhtes. Vajaduse korral on nende toodetega kaasas ühenduse liikmesriikide vahelises kaubanduses ette nähtud või käesolevas lisas määratletud ja TRACES süsteemis kättesaadavad tervishoiusertifikaadid.

(2)

Šveits koostab vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 31 (asutuste registreerimine/akrediteerimine) sätetele akrediteeritud asutuste nimekirja.

(3)

Šveits kohaldab impordi suhtes samu sätteid, mis on kohaldatavad selles valdkonnas ühenduse tasandil.

(4)

Šveitsi pädevad asutused ei kasuta määruse (EÜ) nr 2075/2005 artikli 3 lõikes 2 sätestatud vabastust keeritsussiuuringutest. Selle vabastuse kasutamise korral kohustuvad Šveitsi pädevad asutused edastama komisjonile kirjalikult nende piirkondade nimekirja, kus keeritsussirisk kodusigadel on ametlikult tunnistatud tähtsusetuks. Ühenduse liikmesriigid saavad kolme kuu jooksul alates selle teatise esitamist edastada komisjonile oma kirjalikud märkused. Komisjoni või liikmesriigi vastuväidete puudumisel tunnistatakse piirkond tähtsusetu keeritsussiriskiga piirkonnaks ning sellest piirkonnast pärit kodusigade tapmisel keeritsussikontrolli ei tehta. Määruse (EÜ) nr 2075/2005 artikli 3 punkti 3 sätteid kohaldatakse sel juhul mutatis mutandis.

(5)

Määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa I ja II peatükis kirjeldatud tuvastamismeetodeid kasutatakse Šveitsis keeritsussi esinemise kontrollimiseks. Seevastu ei kasutata määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa II peatükis kirjeldatud trihhinoosiuuringut.

(6)

Šveitsi pädevad asutused võivad teha erandeid nuumkodusigade rümpade ja liha keeritsussikontrolli nõudest vähese tootmisvõimsusega tapamajades.

Seda sätet kohaldatakse 31. detsembrini 2009.

Majandusministeeriumi määruse, mis käsitleb hügieeni loomade tapmisel (RS 817.190.1), artikli 8 lõike 3a sätete kohaselt ja siseministeeriumi loomset päritolu toiduainete määruse (RS 817.022.108) artikli 9 lõike 7 kohaselt tähistatakse nuumamiseks ja tapmiseks peetavate kodusigade rümbad ja liha, samuti nendest saadud lihavalmistised, lihatooted ja nendest töödeldud tooted tervisemärgiga, mis vastab hügieeni loomade tapmisel käsitleva majandusministeeriumi määruse (RS 817.190.1) IX lisa lõikes 2 sätestatud näidisele. Siseministeeriumi loomset päritolu toiduainete määruse (RS 817.022.108) artikli 9 lõike a ja artikli 14 lõike a sätete kohaselt ei saa need tooted olla kaubeldavad ühenduse liikmesriikidega.

(7)

Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavate nuumamiseks ja tapmiseks peetavate kodusigade rümpade ja liha, mis on pärit:

ja millele ei ole tehtud keeritsussikontrolli vastavalt määruse (EÜ) nr 2075/2005 artikli 3 sätetele, liikumise suhtes kehtivad ainult samad tingimused, mis ühenduse liikmesriikide vahel kaubeldavate kodusigade rümpade ja liha suhtes.

(8)

Hügieenimääruse (RS 817.024.1) artikli 2 sätete kohaldamisel võivad Šveitsi pädevad asutused erijuhtudel lubada hügieenimääruse artiklite 8, 10 ja 14 kohandamist (RS 817.024.1):

(9)

Komisjon teavitab Šveitsi ühenduse liikmesriikides määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 13, määruse (EÜ) nr 852/2003 artikli 10, määruse (EÜ) nr 854/2003 artikli 13 ja määruse (EÜ) nr 2074/2005 artikli 7 kohaselt kohaldatavatest eranditest ja kohandustest.

(10)

Kuni ühenduse õigusaktide ja Šveitsi õigusaktide ühtlustamiseni määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja osas kohustub Šveits siseriikliku tehnilise direktiiviga mitte suunama kaubandusse ühenduse liikmesriikidega üle 24 kuu vanuste veiste rümpasid koos selgrooga või nendest toodetud saaduseid.

1.

Lõivud sektorites, kus samaväärsuse tunnustamine on vastastikune:

1,5 EUR/t, minimaalselt 30 EUR ja maksimaalselt 350 EUR partii kohta.

2.

Lõivud muudes kui punktis 1 osutatud sektorites:

3,5 EUR/t, minimaalselt 30 EUR ja maksimaalselt 350 EUR partii kohta.

1.

Euroopa Liidu territooriumi läbivatele Šveitsist pärit loomsetele saadustele kehtib vastavalt asjaoludele eespool punktides A ja B sätestatud kontrollimiskord. Direktiivi 97/78/EÜ artikli 11 punkti 2 alapunktide c, d ja e sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mille samaväärsust tunnustatakse vastastikku ja mis on ette nähtud eksportimiseks väljapoole Euroopa Liidu territooriumi, tingimusel et allpool punkti 2 kohase veterinaarkontrolli tulemused on sobivad.

2.

Šveitsi territooriumi läbivatele Euroopa Liidust pärit loomsetele saadustele kehtib vastavalt asjaoludele eespool punktides A ja B sätestatud kontrollimiskord.

1.

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1), viimati muudetud komisjoni 4. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 688/2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 II ja XI lisa transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate ja määratletud riskiteguriga veisematerjalide järelevalve kohta Rootsis (ELT L 120, 5.05.2006, lk 10).

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1).

4.

Euroopa Parlamendi ning nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/41/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004), viimati muudetud komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 206), viimati muudetud komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2076/2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 83).

1.

Nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiiv 91/67/EMÜ akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1), viimati muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 806/2003, konsulteerimiskorra kohaselt (kvalifitseeritud häälteenamusega) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

2.

Nõukogu 24. juuni 1993. aasta direktiiv 93/53/EMÜ, millega kehtestatakse minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks (EÜT L 175, 19.7.1993, lk 23), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste ja Euroopa Liidu põhilepingute kohanduste aktiga – II lisa: Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri – 6. Põllumajandus – B. Veterinaaria ja taimetervise alased õigusaktid – I. Veterinaaria õigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381).

3.

Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid (EÜT L 062, 15.3.1993, lk 49), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/41/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1), viimati muudetud komisjoni 4. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 688/2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 II ja XI lisa transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate ja määratletud riskiteguriga veisematerjalide järelevalve kohta Rootsis (ELT L 120, 5.5.2006, lk 10).

5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1), viimati muudetud komisjoni 7. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 208/2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 VI ja VIII lisa seoses biogaasi- ja komposteerimisettevõtetes kasutatavate töötlemisstandarditega ja sõnniku suhtes kehtestatud nõuetega (ELT L 36, 8.2.2006, lk 25).

6.

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad (EÜT L 018, 23.1.2003, lk 11).