9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 204/1

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lõi ühtse turu seireüksuse eesmärgiga jälgida ühtse turu väljakujundamise edenemist. Seireüksus on nõukogu, komisjoni, parlamendi ja samuti ELi eesistujariikide (1) esitatud taotluste alusel koostanud aastate jooksul mitmeid arvamusi. Kõige hilisem arvamus oli ühtse turu läbivaatamist käsitleva komisjoni eduaruande kohta (2). Lisaks on komitee koostanud aastate jooksul mitmeid omaalgatuslikke arvamusi.

1.2

Käesolev omaalgatuslik arvamus koostatakse just õigel ajal, arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsustas 18.–19. oktoobril 2007 toimunud kohtumisel muuta Euroopa Liidu finantsturgude reguleerimise ja turu avamise küsimustes rahvusvaheliseks liidriks. Euroopa Liit võib globaliseerumist ise kujundada, kui tema arengumudelis arvestatakse säästva majanduskasvu ja sotsiaalse õiglusega ning tuntakse muret keskkonna pärast. Majanduskasvu edendamisele ja töökohtade loomisele suunatud Lissaboni strateegia on parem vastus globaliseerumisele kui protektsionistlik lähenemisviis.

1.3

Tööandjad ja ametiühingud on ühel meelel selles, et sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitud kaitstud paindlikkuse (3) abil luuakse kasulikud tingimused nii ettevõtetele kui ka töötajatele. Seega tagab kaitstud paindlikkus sobiva raamistiku Euroopa tööturgude moderniseerimiseks, hõlmates tööõigust, tõhusaid elukestva õppe süsteeme ja sotsiaalkaitse säilitamist ja täiustamist. Lisaks aitab tööturgude sujuvale toimimisele kaasa tõhus sotsiaaldialoog (eriti kollektiivläbirääkimiste kaudu).

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik komisjoni teatisest „Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul” (4), mille komisjon esitas Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel Lissabonis.

1.5

Paljudes tegevustes on ühtne turg olnud ELis edukas, mida on enamik ELi kodanikke pidanud enesestmõistetavaks. Ühtne turg ei ole lõplikult valmis, vaid selle kujundamine on pooleli, nagu märkis volinik Charlie McCreevy (5). Lisaks vajadusele kujundada välja ühtne turg, peab EL nüüd tegelema globaliseerumise väljakutsega ja julgustama ELi aluseks olevate avatud turu põhimõtete järgimist, jätmata kohta protektsionismile ja laskmata moonutada konkurentsi.

1.6

ELi globaalse missiooni üks osa on ühtlustatud standardite kehtestamine, järgides seejuures kapitali, kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise põhimõtet. See tähendab, et kui kolmandad riigid soovivad ELis ettevõtlusega tegeleda, siis ei lubata neil mööda minna siseturu eeskirjadest, olgu need seotud tarbijakaitse, tehniliste normide, töötingimuste või keskkonnakaitsega.

1.7

Globaliseerumise väljakutse üks oluline osa on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ning üksteisest järjest enam sõltuvate maailma finantsturgude roll. See vastastikune sõltuvus tuli esile 2007. aasta teisel poolel tabanud finants- ja börsikriisi näol.

1.8

Euroopa ühtne turg ei toimi üksi, selle toimimiseks vajab EL kaubandust ja peab arendama suhteid ülejäänud maailmaga. Samuti peab EL jääma konkurentsivõimeliseks, tuues kasu töötajatele, tööandjatele ja kõigile kodanikele. Lissaboni strateegia töötatigi välja selleks, et jõuda selle eesmärgini ning muuta EL maailma areenil konkurentsivõimelisemaks majanduseks. EL ise peab tagama, et kõrvaldataks praegused sisemised takistused.

1.9

Käesoleva omaalgatusliku arvamusega tahetakse innustada ELi tegelema globaliseerumisega ning kasutama sellest tulenevaid võimalusi. Euroopa majandusedu ei ole ehitatud protektsionismile, vaid neljale liikumisvabadusele, millele toetus algne Euroopa Majandusühendus. (Euroopa Liidul endal on veel mõned ELi-sisesed kaubanduspiirangud kaotamata.)

1.10

Samuti tuleb olla ettevaatlik, et sarnaselt USA-le ei langetaks biokütuste tootmise subsideerimise lõksu. Kui WTO neid raiskavaid subsiidiume ei kontrolli, siis tõuseb kahtlemata toiduainete hind ja teravneb näljaprobleem arengumaades ja maailma vähearenenud osades (6).

1.11

Komitee võtab teadmiseks sotsiaalpartnerite ühisaruandes ja Euroopa tööturgude peamiste väljakutsete analüüsis (7) esitatud soovitused ning kutsub komisjoni ja liikmesriike neid järgima.

1.12

Komitee tervitab Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel esitatud komisjoni teatist (8). Eriti toetab komitee ülemkogul ELi ja liikmesriikide poolt kokkulepitud nelja strateegiat järgmistes valdkondades: teadus-, arendus- ja uuendustegevus, sobiv ettevõtluskeskkond, investeerimine inimkapitali ning energeetika ja kliimamuutused. Kõigis neljas valdkonnas on siiski vaja reformikava täiendada, kui soovitakse majanduskasvu ja töökohtade potentsiaali täielikult ära kasutada.

1.13

Komitee kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et sotsiaalpartnerid oleksid vahetult kaasatud liikmesriikide kaitstud paindlikkuse meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse.

1.14

ELi ettevõtteid ja töötajaid ei tohi seada ebasoodsamasse olukorda võrreldes kolmandatest riikidest pärit konkurentidega lihtsalt seepärast, et EL tahab olla uute keskkonnakaitsetavade lipulaev.

1.15

Lahendus on nõudlikult ja järjekindlalt tõsta ELi ühist häält globaalse kliimasoojenemise üle peetavatel rahvusvahelistel läbirääkimistel ning avaldada survet riikidele, kes meetmeid ei võta.

2.1

Oktoobris toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumiseks esitatud komisjoni teatis on järg 2005. aasta oktoobris Hampton Courtis toimunud mitteametlikule kohtumisele, kus käsitleti globaliseerumise väljakutseid uuendustegevuse, energeetika, rände, hariduse ja demograafia valdkonnas. 2007. aastal jõuti kokkuleppele, et Euroopa peab tõusma esirinda kliimamuutuse ohjeldamise alastes globaalsetes jõupingutustes ning töötama välja Euroopa turvalise, säästva ja konkurentsivõimelise energeetika strateegia ning panema seega aluse kolmandale tööstusrevolutsioonile Euroopas.

2.2

Avalikkuse teadlikkus globaliseerumisest ning selle kasudest ja raskustest on kasvanud. Globaliseerumine, mida mõned tervitavad ja teised kardavad, on seadnud kahtluse alla teatud Teise maailmasõja järgsed arusaamad maailmamajandusest (näiteks USA domineerimine) ja sellest, kuidas riik võiks aidata kodanikel muutustega kohaneda. Globaliseerumine on ELi jaoks nii võimalus kui ka väljakutse.

2.3

Viiskümmend aastat Euroopa integratsiooni on põiminud liikmesriikide majandusväljavaated omavahel tihedamini kui iial varem ning toonud kaasa ennenägematu sotsiaalse arengu. Järgmisel etapil peaks EL jõudma sinnamaale, et ta oleks võimeline juhtima maailmamajanduse arengusuundi ning tagama ELi väärtustel põhinevad rahvusvahelised standardid.

2.4

Rahaliit ja euro edu on olnud ja on jätkuvalt turuintegratsiooni süvendamise ja siseturu tugevdamise katalüsaatorid. Keskkond, mida iseloomustab madal inflatsioonimäär, madalad intressimäärad, odavad ja läbipaistvad tehingud ning sügavam finantsintegratsioon, soodustab piiriülest kaubandust ja investeerimist Euroopa Liitu ning aitab Euroopa ettevõtetel hakkama saada globaalse konkurentsiga. Lisaks kaitseb euro Euroopat finantsturgude praeguste rahutuste kontekstis ning euro kui vääringu tugevus leevendab tagajärgi, mis on eelkõige uute esilekerkivate majandushiilgaste suurest nõudlusest tingitud hinnatõusudel maailma toiduainete ja energiaturul. Ent euro tugevus peaks sõltuma majanduse põhinäitajatest. Euro kiire ja märgatav kallinemine, mida soodustavad Euroopa Keskpanga liiga kõrge baasintressimäär ja rahapoliitika, mis sarnaneb konkurentsist tingitud devalveerimisele mujal maailmas, ohustab Euroopa Liidu heaolu. Nii põhjustatakse tõsiseid probleeme Euroopa ettevõtetele, kes toodavad eurodes ja müüvad dollarites, millega suurendatakse ettevõtluse ümberpaigutamise ohtu.

3.2

30. aprilli ELi-USA tippkohtumise järgselt rajatud Atlandi-üleses majandusnõukogus toimunud arutelude põhjal leiab komitee, et lisaks otsestele vabakaubanduslepingutele on teisi uuenduslikke viise, kuidas lahendada kahepoolses kontekstis tekkivaid kohapealseid probleeme. Atlandi-ülese majandusnõukogu esimesel koosolekul 9. novembril tehti märgatavaid edusamme lahendamaks probleeme kaubandus- ja investeerimistingimuste parandamisel ELi suurima majanduspartneriga. Kuna asjaomased küsimused ei pruugi tingimata teisi kaubandusblokke huvitada, on sellised kahepoolsed kokkulepped tähtsad. (Näib, et pärast aprilli on mõlemad pooled kaubandus- ja investeerimistõkete eemaldamise ja halduskoormuse kergendamise valdkonnas märkimisväärselt edasi liikunud.)

Kõnealuse kokkuleppe küsimused ja valdkonnad on seotud järgmiste punktidega.

3.3

Lisaks peaks Euroopa Liit laiendama ja tugevdama majanduskoostööd selliste naaberriikidega nagu Ukraina ja Venemaa. Venemaa liitumine WTOga, ELi ja Venemaa ühine majandusruum ning ELi ja Venemaa uus raamleping on olulised tähised teel tõeliselt strateegilise majanduspartnerluse poole. Selline tugevdatud koostöö peaks maad ette valmistama tulevastele läbirääkimistele ühise majandusruumi üle, millega edendataks kaupade, teenuste, inimeste, teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist.

3.3.1

Kuna WTOga liitumine aitab strateegilise majanduspartnerluse üldiseid küsimusi lahendada vaid osaliselt, siis peaksid EL ja Venemaa rajama oma tulevased majandussuhted võimalusel WTO+ struktuuridele, et luua laiemat Euroopat hõlmav ühine majandusruum. Selleks on vaja suuremat pühendumist nii ELi kui Venemaa poolt, et tegeleda palju laiemate ja põhjalikumate küsimustega, kui on tavaliselt vabakaubanduslepingutes.

3.3.2

ELi ja Venemaa kokkulepe peaks muu hulgas hõlmama tavalisi sätteid, nagu piiriüleste investeeringute võrdne kohtlemine, tollimaksude ja mittetariifsete kaubandustõkete kaotamine, eeskirjade ühtlustamine, standardite ja vastavushindamise vastastikune tunnustamine, kaubanduse lihtsustamine ja tolliteenused, konkurentsialane koostöö, teenuste liberaliseerimine, riigihanked, sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna reguleerimine, intellektuaalomandi õiguste kaitse, vaidluste lahendamine ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kasutamine. Näiteid sellises ulatuslikus kokkuleppes käsitletavatest küsimustest võib leida nt Euroopa Majanduspiirkonna lepingutest.

3.5

Globaliseerumine on kiirendanud muutusi tehnoloogia, ideede ning ka töö- ja eluviiside osas. Komitee on pidevalt neid eesmärke toetanud ning usub, et kui Euroopa suudab ära kasutada oma uuendustegevuse ja loovuse potentsiaali, siis saab ta kujundada maailmas toimuvate muutuste suunda, rõhudes seejuures eriti Euroopa väärtustele ja kultuurilisele mitmekesisusele.

1.

EL üksi ei saa globaalset kliimasoojenemist peatada ning ELi meetmete lõplik mõju neutraliseeritakse, kui teised riigid ei astu samme energiakasutuse ja heitkoguste kontrollimiseks.

2.

EL peaks vältima konkurentsivõime osas ebavõrdsuse loomist ELi kaubatootjate jaoks, kes peaksid suuremate keskkonnamaksude maksmise tõttu suurendama tegevuskulusid, vähendades nii oma konkurentsivõimet globaalsel areenil. Lisaks sillutataks sellega teed investeeringute ümberpaigutamisele, mis võib olla ELi ühtse turu jaoks strateegilise tähtsusega.

3.

Komiteed ei veena argument, et kõrgemad keskkonnakaitsestandardid toovad kaasa suurema nõudluse täiendava uurimistegevuse läbiviimiseks keskkonnasäästlike toodete kohta. Selliste toodete uurimistegevuse ja turuletoomise vahele jääb väga pikk ajavahemik. Samas võidakse ELi energiamahukate toodete tootjad turult eemale tõugata nende riikide tootjate poolse ebaõiglase konkurentsi tõttu, kes ei võta nii meelsasti meetmeid oma heitkoguste piiramiseks.

3.10.1

Lahendus on nõudlikult ja järjekindlalt tõsta ELi ühist häält globaalse kliimasoojenemise üle peetavatel rahvusvahelistel läbirääkimistel ning avaldada survet riikidele, kes meetmeid ei võta. Kui EL otsustab üksi jätkata teatud keskkonnastandardite tõstmist, peaks ta kaaluma, kas rakendada piiridel WTO eeskirjadele vastavaid meetmeid neile toodetele, mis on pärit keskkonnavaenulikest riikidest, et Euroopa tootjad ei peaks tegutsema ebasoodsates konkurentsitingimustes.

3.10.2

Avatud globaalne kaubandussüsteem on ELi huvides. Kunagi pidi EL kaitsma oma kodanikke, huve ja väärtusi. Tänapäeval ei ole protektsionism õige lahendus. EL on kaubanduse ja investeeringute valdkonnas maailmas juhtival kohal ning tema avatus võimaldab tal hoida tootmissisendite kulud ja tarbijahinnad madalad, pakkuda ettevõtjatele konkurentsistiimulit ja teha uusi investeeringuid. Samas on ELile oluline kasutada rahvusvahelistes läbirääkimistes oma mõju selleks, et ajendada ka teisi osapooli olema avatud: avatus on poliitiliselt võimalik ainult juhul, kui teised vastavad sellele samaga.

3.10.3

Komisjon peab tagama, et kolmandad riigid vastaksid ELi eksportijatele ja investoritele asjakohase avatusega ning et nende põhireeglid ei piiraks ELi suutlikkust kaitsta oma huve ning kõrgetasemelist tervise-, ohutuse, keskkonna- ja tarbijakaitset.

4.1

Globaliseerumine ja muutused tehnoloogias loovad ohu, et suureneb ebavõrdsus ja süveneb lõhe kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata töötajate ning rikaste ja vaeste riikide vahel. Parim lahendus iga inimese ja riigi kohandamiseks toimunud muutustega on suurendada hariduse ja koolituse kvaliteeti ja kättesaadavust igas vanuses inimestele.

4.2

Komitee ja sotsiaalpartnerid on teinud märkusi selle kohta, kuidas kaitstud paindlikkus peaks olema kujundatud nii, et see aitab inimestel kiirete majanduslike muutuste ajajärgul edukamalt toime tulla üleminekuga teisele töökohale.

4.3

5. detsembril võeti tööhõive- ja sotsiaalnõukogus (13) vastu kaitstud paindlikkuse ühised põhimõtted, millega sillutati teed kaitstud paindlikkuse põhimõtete integreerimisele liikmesriikide riiklikesse reformikavadesse ja nende rakendamisele tihedas koostöös riiklike sotsiaalpartneritega.

4.4

Komitee soovib näha, et komisjon pööraks suuremat tähelepanu aktiivsetele poliitikameetmetele, millega edendada kaasatust ning pakkuda võrdseid võimalusi tööturul diskrimineerimist kogevatele rühmadele, nagu üle 50aastased isikud, naised, etnilised vähemused ja madala kvalifikatsiooniga kooli pooleli jätnud noored.

5.1

EL tunneb praegu globaalse finants- ja börsikriisi mõjusid. Rahaliidul ja Euroopa Keskpanga kiirel reageerimisel turgudel valitsevale segadusele on olnud positiivne roll. Esiteks on Euroopa Keskpank rahaturgudele tehtud suurte likviidsussüstidega aidanud kaasa usalduskriisi leevendamisele pangandussektoris, vähendades ohtu, et ettevõtete ja majapidamiste jaoks laenutingimusi märkimisväärselt karmistataks. Teiseks viitavad valuutariski puudumine ja riigipõhised madalad riskipreemiad sellele, et finantsturgude muutused ei ole ka ELi liikmesriikide tundlikumaid majandusi eriti mõjutanud.

5.2

Globaalse finantsturu muutused ja USA dollari nõrgenemine mõjutavad Euroopat, sealhulgas euro märkimisväärse tõusu kaudu, mida põhjustavad Euroopa Keskpanga baasintressimäära säilitamine liiga kõrgel tasemel ja rahapoliitika, mis sarnaneb konkurentsist tingitud devalveerimisele mujal maailmas, tuues kaasa kahjulikud tagajärjed ELi majandusele ja selle väljavaadetele keskpikas perspektiivis.

5.3

Hiljutised sündmused maailma finantsturgudel osutavad vajadusele tugevdada usaldatavusnorme, tõhustada järelevalveasutuste ja keskpankade vahelist kooskõlastamist ja teabevahetust ning suurendada läbipaistvust ja aruandlust.