20.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/22

1.1

Komitee tervitab komisjoni teatises COM(2004) 61 final “Euroopa kiire ühendamine: viimased arengud elektroonilise side sektoris” toodud analüüsi ja soovitusi. Tegemist on aruka ning päevakohase aruandega, kus on ühendatud strateegiline teravus ning täidesaatev tahe juhendamaks Euroopa elektroonilise side sektorit selle järgmises laienemisfaasis.

1.2

Samas kui arvamus toetab teatises toodud analüüsi ja selle jõulisust, on selles esile toodud ka komiteele murettekitavad valdkonnad.

2.1

3. veebruaril 2004. a võttis komisjon vastu teatise “Euroopa kiire ühendamine: viimased arengud elektroonilise side valdkonnas”. Asjaomane teatis on vastuseks Euroopa Ülemkogu 2003. a kevadel esitatud päringule kõnealuse sektori arengute kohta enne selle 2004. a kevadel toimunud kohtumist. Tegemist on Euroopa elektroonilise side sektori koondaruandega, kuna see puudutab Lissaboni strateegiat, sisaldades tulevast laienemist puudutavate võtmeküsimuste analüüsi. Lisaks sellele on see poliitilise toetuse saamise üleskutse sektori edasiseks arenguks vajalikele tegevustele.

2.2

Lissaboni strateegias tunnistatakse, et info- ja sidetehnoloogiad on peamised majanduskasvu ning tootlikkuse ja konkurentsi paranemist juhtivad tegurid. Need aitavad parandada nii majandusnäitajaid kui sotsiaalset ühtekuuluvust. Teatis toob esile elektroonilise side sektori tähtsuse – see puudutab nii teenuste kui varustuse turuosa – Euroopa majanduse heaolu ning selle võtmerolli tootlikkuse tõstmisel. Kõnealusel sektoril on võtmeroll tänu selle suurusele, dünaamilisusele ja mõjule peaaegu kogu ülejäänud majandustegevusele. Hiljutised andmed näitavad, et see on olnud peamiseks teguriks Euroopa tööjõu tootlikkuse kasvule kaasaaitamisel.

2.3

Vaatamata 1990. aastate algul toimunud jõulisele kasvule ning Lissaboni strateegia püüdlustele on Euroopa oma tootlikkuse tempos ning info- ja sidetehnoloogiate kasutuses jäänud maha Ameerika Ühendriikidest ja mõningatest Aasia maadest ning see puudujääk info- ja sidetehnoloogia investeeringutes halvab Euroopa konkurentsivõimet. (1) Elektroonilise side sektori edasiminek järgneva 18 kuu jooksul on määrava tähtsusega, arvestades e-Euroopa 2005 tegevuskava elluviimise õnnestumist ning Lissaboni strateegia pikemaajalisi eesmärke. Üheksakümnendate lõpul kasvas sektor kiiresti, kuid tegi läbi järsu languse 2000. ja 2001. a, misjärel võtsid nõukogu ja komisjon elektroonilise side sektori olukorra täiendatud jälgimise alla ning esitasid aruande enne Euroopa Ülemkogu 2003. a kevadkohtumist.

2.4

Pärast kaheaastast konsolideerumisperioodi tundub, et tingimused on nüüdseks sobivad selleks, et jõuda taas kord kõrgema kasvumäärani. Komisjoni kohaselt hõlmavad need tingimused paremaid finantstingimusi operaatoritele ning teenuste tulukasvu jätkuvat suurenemist. Siiski võib selle sektori jätkusuutliku kasvu saavutada ainult läbi kapitalimahutuste elavnemise ning uute innovatiivsete teenuste suurema rakendamise.

2.5

Internetimulli lõhkemisest alates on telesideoperaatorid oma konsolideerumiskavades kapitalimahutusi järjest vähendanud. Kasvu taastamine kogu sektoris nõuab kapitalimahutuste elavnemist. Investeeringute määra mõjutab poliitikasuunajate tegevus: uue õigusliku raamistiku rakendamine tagab investeeringutele suurema õiguskindluse; siseriiklike lairibastrateegiate rakendamine suurendab juurdepääsu teenusele; uute teenuste toetamine ning innovatiivsete lahenduste olemasolu ergutavad nõudlust; samuti lihtsustab kolmanda põlvkonna võrgustike väljaarendamist normatiivsete ning tehniliste tõkete eemaldamine.

Sellest tulenevalt on teatises ära märgitud neli prioriteetset tegevusvaldkonda:

2.6

Euroopa Telekommunikatsiooninõukogu kohtumisel, mis leidis aset Brüsselis 8.—9. märtsil 2004. a, rõhutas nõukogu poliitilist kohustust seoses Lissaboni strateegia eesmärkidega – jätkusuutliku kasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvusega, kinnitades üleskutset tegevusele enda teatises [K(2004) 61 lõplik] ja e-Euroopa vahekokkuvõtte teatises [K(2004) 108 lõplik].

3.1

Teatis on seotud ulatusliku ja keeruka valdkonnaga, mis on Lissaboni strateegiat arvestades määravat tähtsusega – elektroonilise side tööstusega. Aastate vältel on komitee võtnud vastu mitmeid arvamusi kõnealust valdkonda puudutavate küsimuste kohta. (3) Nüüd on meil hea meel võimaluse üle kommenteerida elektroonilise side tööstuse üldisi arenguid, lairibateenuste pakkumist, mobiilsidesektori arengut ja uut tööstust reguleerivat raamistikku.

3.2

Komisjon on teinud suurepärast tööd, toetades elektroonilise side sektori arendamist ja rakendades poliitikat selle kasvu toetamiseks. Tulenevalt enda eesmärke järgivatest kaubanduslike ja sotsiaalsete huvidega seotud tugevatest jõupingutustest, millele on kaasa aidanud tugev poliitiline toetus ministrite nõukogult, riikide valitsustelt ja regionaalvõimudelt, on tegemist väga kiiresti edasimineva ning areneva valdkonnaga.

3.3

Arvestades kõnealuse teema keerukat dünaamilist olemust ning selle tähtsust liidu majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, on komitee arvamusel, et kõik huvitatud pooled peaksid regulaarselt arvamust avaldama, et saaks rakendada terviklikumat ja paremini integreeritud poliitikat. Komitee tervitab komisjoni kavatsust jätkata tööd huvigruppidega, et teavitada neid poliitikast sellistes valdkondades nagu intellektuaalomandiõigused, digitaalõiguste haldamine, usalduse ja turvalisuse küsimused, koostalitlusvõime ja standardiseerimine, spektrikasutus ja kaugemate piirkondade ning maapiirkondade teenusega hõlmamine. Komitee näitab jätkuvalt üles aktiivset huvi kõnealuse sektori ja kõigi nimetatud valdkondade suhtes.

3.4

Meil on eriline heameel selle üle, et komisjon rõhutab koostalitlusvõime ja avatuse vajadust erineva tasandi tehnoloogiate ja teenuste vahel: seadmelt võrgule; seadmelt seadmele; võrgult võrgule; ja sisu ja/või rakenduste vahel. Ilma asjakohase koostalitlusvõime ja platvormide avatuseta on uute tehnoloogiate laialdase turu arendamine tõsiselt raskendatud.

3.5

Nagu viidatud punktis 1.1 ülalpool, toetab komitee teatist ning õnnitleb komisjoni suurepärase töö eest kõnealuses valdkonnas. Märgime ära selle, et on toimunud laialdane uurimistöö ja nõustamine elektroonilise side sektori mõistmiseks ja tugevat ning jätkusuutlikku kasvu kindlustava poliitika arendamiseks: toetame e-Euroopa 2005 tegevuskava ning and avaldame täit toetust teatises COM(2004) 61 final soovitatud tegevustele.

3.6

Rõhuasetuse tõttu sooviksime esile tuua komitee erilise huvi alla kuuluvad küsimused mõningates valdkondades:

3.6.1.1

Komitee pooldab uut elektroonilise side õiguslikku raamistikku, mis pakub suuremat ettenähtavust, ühtekuuluvust ning paremini ühtlustatud lähenemist liidus toimivatele turgudele. Raamistikust tulenev kasvanud kindlus ja läbipaistvus elavdavad investeeringuid elektroonilise side sektoris ning kiirendavad konkurentsi toimimist ja uute innovatiivsete teenuste sisseviimist.

3.6.1.2

Oleme komisjoniga nõus, et tehnoloogiliselt neutraalne, avatud normidega, kooskõlastatud lähenemine elektroonilise side sektoris toimuva pakkumise objektipõhise konkurentsi arendamisele omab otsustavat tähtsust elujõulise ning konkurentsivõimelise turu loomisel. Komiteel on hea meel, et uus raamistik edendab ausat konkurentsi erinevate juurdepääsutehnoloogiate vahel (lairibatehnoloogia, kolmanda põlvkonna tehnoloogiad, digitaaltelevisioon jne). Taoline lähenemine alandab võrgu kulutusi ja teenuste hindasid ning suurendab tarbijate jaoks teenuste kasutamise kergust ja mobiilsust. Tehnoloogiliselt neutraalne, avatud platvormiga lähenemine sektorile tõstab samuti oluliselt nõudlust teenuste osas.

3.6.1.3

Seega tervitame uue õigusliku raamistiku tehnoloogiliselt neutraalset lähenemist, mis peegeldab püsiteenuste ja mobiilsideteenuste ühildamist, interaktiivset ja ringhäälingu sisu ning väga mitmeid erinevaid edastusplatvorme. Meie sooviks on, et komisjon kindlustaks koostalitlevate platvormide rakendamise kooskõlas raamdirektiiviga 2002/21/EÜ.

3.6.1.4

Tõeliselt konkurentsivõimeline teenusteturg sõltub tarbija asu- või tegevuskohas toimiva ühenduse konkurentsivõimelisest hinnakujundusest (kliendiliinist). Käesoleval hetkel on enamikel turgudel uute teenuste ja madalamate hindade sisseviimine raskendatud, kuna valitsevail operaatoritel on kontroll kliendiliini üle. Komisjon peaks kontrollima, kas õiguslik raamistik on piisav eraldamaks kliendiliine valitsevate operaatorite kontrolli alt kõikidel turgudel.

3.6.1.5

Komitee kahetseb asjaolu, et komisjonil oli vaja algatada lepinguliste kohustuste rikkumise tuvastamise menetlused Euroopa Kohtus liikmesriikide vastu, mis ei suutnud uut reguleerivat raamistikku rakendada. Kutsume komisjoni üles jätkama raamistiku täieliku rakendamise hagemist kõigis liikmesriikides, kaasa arvatud uutes liikmesriikides.

3.6.1.6

Komitee toetab hiljuti elektrooniliste sidevõrkude ja –teenuste Euroopa õigustloovate organite töörühma poolt vastu võetud ühist seisukohta seoses uutel avatud elektroonilise side turgudel olevate konkurentsi kitsaskohtade vastu suunatud abinõude rakendamisega. (4) Tõdedes, et õigusliku raamistiku eesmärgiks on seadusandluse viimine endisele tasemele ja konkurentsi edendamine, palub komitee komisjoni, et see kindlustaks raamistiku rakendamise nii, et see ergutaks uusi turge ja teenuseid ning ei takistaks nende arengut. Palume komisjonil hoolikalt kontrollida üleastumise korral rakendatavate õiguslike meetmete sobivust ja nende järjekindlat rakendamist liikmesriikides.

3.6.2.1

Laiaulatuslik ja turvaline lairibainfrastruktuur on esmatähtis arendamaks ja pakkumaks sellised teenuseid ja rakendusi nagu e-tervis, e-ettevõtlus, e-valitsus ja e-õpe, mis muudab eesolevatel aastatel lairibateenused peamiseks teguriks Euroopa kasvu ja elukvaliteedi parandamisel. Lairibajuurdepääs on avalik hüve, tarbevahend, mis peaks olema kättesaadav kõigile EL kodanikele kui nende õigus. Soovitame komisjonil kaaluda lairibateenuste lisamist universaalteenuste nimekirja.

3.6.2.2

E-Euroopa 2005 tegevuskava kutsub üles laiendama juurdepääsu lairibateenustele ja nende kasutamist Euroopa Liidus aastaks 2005, kuid me oleme enda ambitsioonikatest eesmärkidest maha jäämas. Kui lairibateenuste väljaarendamise tempo ei kiirene, ning seda eelkõige väljaspool linnakeskusi, ei suuda EL Barcelonas seatud eesmärki saavutada. (5)

3.6.2.3

Komitee tervitab riiklike lairibastrateegiate esitamist 15 varasema liikmesriigi poolt ning märgib ära, et uued liikmesriigid esitavad enda strateegiad enne 2004. a lõppu. Pöörame tähelepanu esialgsele positiivsele hinnangule, mille andis kavanditele komisjon (6) ning ootame juunis ilmuvat üksikasjalikumat aruannet strateegiate kohta.

3.6.2.4

Siiski on komiteele vastumeelt mõiste “lairiba” lai definitsioon, mida kasutatakse mitmetes uurimustes ja aruannetes (näiteks peetakse allviidatud teatise COCOM04-20 LÕPLIK aruandes juurdepääsuks vajalikku ühenduvuse puhul “lairibaühenduseks” nii aeglast ühendust kui 144kbs ning sama aruanne sisaldab ka kolmanda põlvkonna ühendusi Itaalia kõigi juurdepääsuliinide kohta, kuid mitte teiste liikmesriikide kohta). Täpse definitsiooni puudumine vähendab kõigil kaalutlustel oluliselt mõiste “lairiba” läbipaistvust ning kasulikkust. Kutsume komisjoni üles määratlema täpse ning nõuetekohase mõiste “lairiba”, et saaks seda ühenduses kasutada.

3.6.2.5

Samuti on meile vastumeelt asjaolu, et lairibavõrke puudutav statistika ei puuduta olemasolevat juurdepääsukvaliteeti. Kutsume komisjoni üles kaasama “lairiba” täpsesse definitsiooni ka minimaalseid nõudeid ühenduse kvaliteedi. Alles seejärel saab lairibaühendusega seonduv statistika olla mõttekas.

3.6.2.6

Komitee on täielikult teadlik vajadusest ületada jõuliselt Euroopas tekkiv digitaalne lõhe, mis nõrgestab ebasoodsaimas olukorras olijaid ja kitsendab kodanike õigust saada osa elektroonilisest sidest. Kuigi märgime ära, et ministrite nõukogu on heaks kiitnud poliitilise rõhuasetuse muutuse ühenduvuselt innovatiivsete teenuste arendamisele ja tõhusale kasutamisele, teeb meile muret lairibateenuste osutamise praegune seis ning selle ulatuvus. Eriti murettekitav on teatud riikide ja regioonide vaheline ebavõrdsus vastavalt hiljutisele lairibatehnoloogia leviku statistikale, mis pärineb komisjoni kommunikatsioonikomiteelt. (7) 15 liikmesriigiga EL-is puudub 20 %-l Euroopa rahvastikust praegu lairibajuurdepääs, kuna võrgu ulatuvus on ebapiisav. Tervitame asjaolu, et komisjon juhtis teatises tähelepanu vajadusele arendada lairibateenuste võrk välja ka alakaetud piirkondades. Riiklike lairibastrateegiate üksikasjalikus aruandes palume komisjonil lisaks rõhutada vajadust lairibavõrkude kiire laiendamise kohta üle kogu liidu ning samuti tuua tulevastes aruannetes ära informatsioon puuduolevate võrkude kohta.

3.6.2.7

Tervitame kiireid algatusi ning struktuurifondide kättesaadavust võimaldamaks juurdepääsu maapiirkondades ning liidu äriliselt vähematraktiivsetes piirkondades, kuid samas soovime, et komisjon jätkaks järelevalve teostamist liikmesriikide riiklike lairibastrateegiate rakendamise üle ning keskenduks seejuures selle kiirusele, ulatuvusele ning kvaliteedile.

3.6.2.8

Komiteel on kahju, et komisjoni teatises käsitletakse ainult geograafilist digitaalset lõhet (alakaetud piirkonnad), aga mitte ka rahalist digitaalset lõhet (puuduvad rahalised vahendid võimaldamaks juurdepääsu internetile). Komisjoni argument, nagu parandaksid lairibateenused elustandardit, ületades kaugusi ja kergendades juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja kutseõppele ning avalikele teenustele, peab kehtima nii geograafiliselt eraldatud kui ka rahaliselt raskeimas olukorras kodanike suhtes.

3.6.2.9

Komitee nägemuse kohaselt on komisjoni kinnitus, nagu peaks igasugune riigiasutuste sekkumine digitaalse lõhe vähendamiseks toimuma kooskõlas konkurentsipõhimõtete ja konkurentsiõigusega, iseenesest vastuoluline: digitaalne lõhe on tekkinud, kuna turg ei ole vastavast ühiskonnaosast huvitatud. Niisiis on vajadus ametliku avaliku teenuse osutamise järgi, mille puhul tuleks väga täpselt ära näidata avalike teenuste osutamise kohustuse laad.

3.6.3.1

Komitee tervitab eelmise aasta oktoobris komisjoni poolt loodud mobiilside ja tehnoloogiaplatvormi rajamist, mis ühendab põhitegijad mobiilsideoperaatorite, varustuse ja tooteosade tootjate ning sisu pakkujate seast. Samuti tervitame selle töögrupi esimest aruannet, (8) milles toodi ära 20 soovitust või sammu mobiilsidevõrgu ja teenuste väljaarendamise toetamiseks ja ülalhoidmiseks üle kogu Euroopa –kaasa arvatud teadustegevus, normid, sisu, turvalisus, spekter, rahvusvaheline koostöö ja seadusandlus.

3.6.3.2

Meil on hea meel, et mobiilsideplatvormi aruandes ning komisjoni teatistes on kolmanda põlvkonna teenuste puhul rõhuasetus teatud kliendikeskse turvalise keskkonna loomisel, mis toetab “igal ajal ja igas kohas” võimaldatud kiiret juurdepääsu andmetele ja meelelahutusteenustele läbi mitmete lairibafunktsioone sisaldavate seadmete.

3.6.3.3

Komitee kiidab täielikult heaks kõikide poolte arvamused selle kohta, et eesmärgiks on avatud omavahel ühendatud võrgud ja rakenduste ning teenuste koostalitlusvõime, ning samuti tervitame mobiilsideplatvormi kohustust valmistada ette strateegilise uurimise päevakord tuleviku traadita ühenduste maailma VII teadusuuringute raamprogrammi kontekstis.

3.6.3.4

Komitee sooviks on, et komisjon võtaks enda kanda mistahes surve osutamise, et lihtsustada kolmanda põlvkonna võrkude väljaarendamist ning selle tasuvust suurendada. Eelkõige peavad liikmesriigid aitama kiiresti lahendada kavandamise ja keskkonnamõjudega seotud probleeme, mis takistavad selle uue ning olulise platvormi väljaarendamist.

3.6.3.5

Komiteele teevad muret võrguoperaatorite poolt kolmanda põlvkonna litsentside eest makstavad kõrged maksumäärad mõnes liikmesriigis ning selle võimalik negatiivne mõju tulevikustrateegiale. Samuti soovime, et komisjon jagaks antud küsimuses enda üksikasjalikke käsitusi ning annaks nõu andme- ja sidetehnoloogia rakendamise ning kasutamise mis tahes liidu strateegiale vastupidise mõju parandusmeetmete kohta.

3.6.3.6

Pidades silmas tarbijate huve ja EL ressursside tõhusat kasutamist, soovime, et komisjon kaaluks kolmanda põlvkonna sideoperaatorite seadmete ühiskasutamise õiguslikku võimaldamist, seal kus see on praktiline. Taoline poliitika kiirendaks juurdepääsu kättesaadavust, vähendaks negatiivset mõju keskkonnale ning teenuse pakkumise kulutusi. Märgime ära komisjoni nõuande, mille kohaselt on mõningad suuremad operaatorid konkurentsikaalutlustel seadmete ühiskasutuse vastu, kuid samas usume, et liidu kui terviku parimad huvid peaksid üles kaaluma üksikute operaatorite kitsad kaubanduslikud motiivid.

3.6.3.7

Märgime ära, et mobiilsideplatvormi kohaselt on kolmanda põlvkonna teenustega seonduvate küsimuste korral vajalik uus koondatud poliitiline raamistik. Töögrupp saab uuesti kokku juunis ning me jääme ootama komisjoni lubatud teatist seoses juunikohtumise tulemustega.

3.6.4.1

Komisjoni andmete kohaselt on isegi neis piirkondades, kus eksisteerib 90 %-ne lairibajuurdepääs, selle kasutamise tase madal (keskmiselt 12 %) ning aeglustuv. See on põhjustatud kõrgetest hindadest, asjakohase sisu kehvast kvaliteedist ning sellest, et tarbijatel puudub piisav huvi lairibateenuse vastu.

3.6.4.2

Kolmanda põlvkonna lairibaühenduste kasutuselevõttu ergutava sisu ja teenuste väljaarendamist peetakse äärmiselt oluliseks info-ja sidetehnoloogiate kasutuselevõtul ning sellest tulenevalt ka konkurentsivõime edendamisel, tootlikkuse kasvul ning tööhõive suurenemisel üle kogu Euroopa Liidu. Sellega seoses tervitab komitee komisjoni hiljutist ettepanekut e-Sisupluss programmi kohta (2005—2008), (9) mille eesmärgiks on luua tingimused digitaalse sisu laialdasemaks kättesaadavuseks ja kasutamiseks.

3.6.4.3

Komitee tunnistab, et nõudluse ergutamine kasutuselevõetava lairibavõrgu ja kolmanda põlvkonna võrgu järele, vajadus uute, innovatiivsete teenuste järele, konkurents ning võrkude väljaarendamine on kõik omavahel seotud. Ühe valdkonna areng aitab kaasa teisele. Olles ülalpool juba viidanud pakkumisega seotud küsimustele, tervitame komisjoni mis tahes algatust innustamaks uute ja innovatiivsete teenuste arendamist, mis aitaks tõsta tarbijate nõudlust ning mõjutada uute tehnoloogiate ja võrkude võimsust.

3.6.4.4

Komitee on arvamusel, et võrkude, platvormide ja seadmete koostalitlusvõime aitab tugevalt kaasa teenuste omaksvõtule ja kasvule. Innustame komisjoni rõhutama koostalitlusvõime olulisust nii õiguslikus raamistikus kui ka komisjoni suhetes kõigi elektroonilise side sektori huvigruppidega.

3.6.4.5

Toetame komisjoni üleskutset liikmesriikidele jätkata hoogsalt valitsusega seotud e-teenuste väljaarendamist (kaasa arvatud e-tervis, e-õpe jne) ning tunnistame, et avalik sektor on nimetatud uute infoteenuste arendamise algetapis peamine nõudluse tekitaja.

3.6.4.6

Eriti tervitame komisjoni kohustust teha koostööd ettevõtjatega käsitlemaks uute teenuste arendamist takistavaid probleeme – digitaalõiguste haldust, koostalitlusvõimet, mikromakseid, mobiilimakseid jne. Sellega seoses tervitame hiljutist teatist (10) ning konsultatsioone seoses intellektuaalomandi õigustega ning palume komisjonil pöörata tähelepanu komitee 2003. a arvamusele intellektuaalomandi õiguste kohta. (11)

3.6.4.7

Komitee rõhutab turvaküsimuste olulisust tarbijatele, kes peaksid uued teenused omaks võtma. Tarbija usaldus uute tehnoloogiate ja teenuste vastu sõltub nende kindlustundest, et tarbijakaitse on tagatud.

3.6.4.8

Komitee palub, et komisjon jätkaks workshoppidel tehtavat tööd operaatoritega, internetiteenuste pakkujatega, sisu pakkujatega, ringhäälinguorganisatsioonidega ning meelelahutustööstusega selle osas, kuidas neil oleks võimalik oma tegevust läbi uute partnerluse vormide kohandada loomaks uusi ärimudeleid ning teenuseid koonduva mobiilse liidu jaoks.

3.6.4.9

Samuti tervitame teadus- ja arendustegevusele suunatud toetust IV teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi all. Elektroonilise side sektoris ning ka kõigis teistes tehnoloogilise arenguga seotud valdkondades rõhutame Euroopa vajadust investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni kooskõlas meie enda poolt püstitatud eesmärkidega vastavalt Lissaboni strateegiale. Mööndes, et nimetatud sektor on üle elanud konsolideerumisperioodi ja investeeringute kärpimise, kutsub komitee nüüd kõiki pooli – Euroopa Liitu, liikmesriike ja erasektorit – üles näitama uuenenud pühendumust investeerimaks elektroonilise side sektori tulevikku, suurendades oluliselt teadus- ja arendustegevuse ulatust ning määra.