(1)

Liidu loomatervise valdkonna õigusakte ajakohastati hiljuti loomatervise määruse vastuvõtmisega. Selle määrusega, mis jõustus 20. aprillil 2016 ja mida kohaldatakse alates 21. aprillist 2021, tunnistati kehtetuks ja asendati umbes 40 põhiõigusakti. Samuti nõuab see paljude komisjoni delegeeritud ja rakendusmääruste vastuvõtmist, et tunnistada kehtetuks ja asendada umbes 400 komisjoni õigusakti, mis kehtisid loomatervise valdkonnas enne uut õigusraamistikku, mis kehtestati loomatervise määrusega.

(2)

Kaubandustingimused on pärast esimeste loomatervise eeskirjade vastuvõtmist liidu tasandil muutunud ning loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste kauplemismaht on märkimisväärselt suurenenud nii liidu sees kui ka kolmandate riikidega. Samal perioodil on liidu loomatervisealase poliitika ja eeskirjade tulemusel liidus likvideeritud teatavad taudid ning paljudes liikmesriikides on muid taude ennetatud ja tõrjutud. Samas on esilekerkivad taudid korduvalt tekitanud uusi probleeme liidu loomatervise olukorrale, kaubandusele ja kohalikule majandusele neist taudidest mõjutatud aladel.

(3)

Käesolevas õigusaktis sätestatud eeskirjadega täiendatakse loomatervise määruses juba sätestatud eeskirju. Need peaksid andma vajalikud tagatised, et liitu sisse toodavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised ei kujuta endast peetavate loomade ja metsloomade jaoks loomaterviseriski, mis võib kahjustada liidu loomataudidealast tervisestaatust ja millel võib olla kahjulik majanduslik mõju asjaomastele sektoritele.

(4)

Loomatervise määruse artikliga 234 on ette nähtud, et kuni ei ole vastu võetud delegeeritud õigusakte loomatervisenõuete kohta konkreetse looma, loomse paljundusmaterjali või loomse saaduse liigi ja kategooria osas, võivad liikmesriigid pärast asjaomaste riskide hindamist kohaldada riiklikke eeskirju, tingimusel et need vastavad teatavatele kõnealuses määruses kehtestatud nõuetele. Seepärast võib käesoleva määrusega hõlmamata loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liikide ja kategooriate liitu sissetoomise suhtes kohaldada selliseid liikmesriikide kohaldatavaid riiklikke eeskirju.

(5)

Kehtivad loomatervise eeskirjad, mis on sätestatud varasemates komisjoni õigusaktides loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sissetoomise kohta, on osutunud tõhusaks. Seetõttu tuleks käesolevas määruses nende kehtivate eeskirjade eesmärk ja sisu säilitada, kuid neid tuleks ajakohastada, et võtta arvesse parema õigusloome eeskirju, loomatervise määruses sätestatud uut loomatervishoiu raamistikku ning uusi teaduslikke teadmisi, rahvusvahelisi standardeid ja liidu varasemate õigusaktide rakendamisest tulenevaid praktilisi kogemusi.

(6)

Tarbetute kaubandushäirete vältimiseks peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate saadetiste liitu sissetoomisega seotud loomatervisenõuded tagama sujuva ülemineku juba varasemates liidu õigusaktides sätestatud nõuetelt.

(7)

Loomatervise määrusega on kehtestatud loomadele või inimestele edasikanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjad. Eelkõige on kõnealuse määruse V osa 1. peatükis, milles on kehtestatud loomatervisenõuded loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sissetoomisele, sätestatud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada selles määruses juba sätestatud loomatervisenõudeid.

(8)

Loomatervise määruse artikli 229 lõikes 1 on sätestatud nõuded, mille alusel peavad liikmesriigid lubama liitu sisse tuua loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetisi. Nõuded hõlmavad tingimusi, mis käsitlevad päritolukohaks olevat kolmandat riiki või territooriumi, päritoluettevõtet, loomatervisenõudeid, millele need saadetised peavad vastama, samuti loomatervise sertifikaati, deklaratsioone või muid dokumente, mis peaksid selliste saadetistega kaasas olema.

(9)

Lisaks on loomatervise määruse artikli 234 lõikes 1 sätestatud, et teatavaid kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest pärit loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid sisaldavate saadetiste liitu sissetoomise suhtes kohaldatavad loomatervisenõuded peavad olema vähemalt sama ranged kui kõnealuses määruses ja selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud loomatervisenõuded, mida kohaldatakse nende liikide ja kaubakategooriate liidusisese liikumise suhtes. Kui nõuded ei ole sama ranged kui määruses sätestatud nõuded, peavad need pakkuma võrdväärseid tagatisi loomatervisenõuetele, mis on kehtestatud kõnealuse määruse IV osas.

(10)

Loomatervise määruse artikli 234 lõikega 2 on ette nähtud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine, et täiendada kõnealuses määruses sätestatud eeskirju seoses loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liikide ja kategooriate kolmandatest riikidest või territooriumidelt liitu sissetoomise ning nende kaupade liidusisese liikumise ja liitu sissetoomisele järgneva käitlemise suhtes kohaldatavate loomatervisenõuetega, et vähendada võimalikke sellega kaasnevaid riske.

(11)

Loomatervise määruse artikli 237 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid annavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomiseks loa ainult siis, kui nende saadetistega on kaasas loomatervise sertifikaadid ja deklaratsioonid või muud kõnealuse määruse kohaselt nõutud dokumendid. Kõnealuse määruse artikli 237 lõikes 2 on sätestatud, et loomatervise sertifikaat peab olema kontrollitud ja allkirjastatud veterinaarjärelevalve ametniku poolt päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil. Sellega seoses on loomatervise määruse artikli 237 lõikega 4 ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad erandeid kõnealuse määruse artikli 237 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud loomatervise sertifikaadi nõuetest, ning kehtestab eeskirjad, mille kohaselt peavad selliste saadetistega kaasas olema deklaratsioonid või muud dokumendid.

(12)

Loomatervise määruse artikli 239 lõikega 2 on ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad erieeskirju ja täiendavaid nõudeid teatavat liiki loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomiseks, ning nähtud ette erandid kõnealuse määruse artikli 229 lõikes 1 ja artikli 237 lõikes 1 ning selle määruse artikli 234 lõike 2 ja artikli 237 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud täiendavates eeskirjades kehtestatud üldistest loomatervisenõuetest.

(13)

Täiendavad eeskirjad, mis tuleb käesolevas määruses loomatervise määruse artikli 234 lõike 2 ja artikli 239 lõike 2 kohaselt sätestada, on omavahel seotud. Artikli 234 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon peab kehtestama loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise üldnõuded, ning artikli 239 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon peab kehtestama erieeskirjad ja lisanõuded kõnealustest üldnõuetest erandite tegemiseks.

(14)

Loomatervise määruse artikliga 237 ette nähtud loomatervise sertifikaadi nõuded kuuluvad nende eeskirjade raamistikku, mis käsitlevad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomist. Kõnealuse määruse artikli 237 lõike 4 kohaselt komisjonile antud volitused loomatervisenõuetest erandite tegemiseks kuuluvad sellesse eeskirjade üldraamistikku.

(15)

Loomatervise määruses on juba esitatud hulk mõisteid. Lisaks tuleks käesolevas määruses võtta arvesse mõisteid, mis on kehtestatud muudes liidu õigusaktides, mis hõlmavad toiduhügieeni ja ametlikku kontrolli käsitlevaid seotud valdkondi, nagu näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 (2) kehtestatud mõisteid. Selleks et kehtestada loomatervisenõuded loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sissetoomisele, on siiski asjakohane lisada erimõisted, sealhulgas loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste teatavate kategooriate mõisted. Neid mõisteid on vaja selleks, et selgitada, millised loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste kategooriad kujutavad endast loomaterviseriski ning mille suhtes tuleb seetõttu kohaldada liitu sissetoomisel loomatervisenõudeid.

(16)

Liidu õigusaktide järjepidevuse huvides ja lähtuvalt loomaterviseriskist, mida need tooted endast kujutavad, peaks mõiste „värske liha“ käesoleva määruse tähenduses hõlmama mõisteid „värske liha“, „hakkliha“ ja „lihavalmistised“, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisas.

(17)

Lisaks peaks käesolevas määruses sisalduv mõiste „lihatooted“ hõlmama mõisteid „lihatooted“, „töödeldud maod“, „põied“, „sooled“, „sulatatud loomarasvad“ ja „lihaekstraktid“, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 853/2004. Selle põhjuseks on asjaolu, et loomatervise seisukohast kujutavad kõik need kaubad endast sama loomaterviseriski ja nende suhtes tuleks kohaldada samu riskimaandamismeetmeid.

(18)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud mõistet „rümp“ tuleks kohandada nii, et selle raames oleks määratletud „kabjalise rümp“, et eristada seda mõistest „rups“. Selle põhjuseks on asjaolu, et need kaks kaupa kujutavad endast erinevaid loomaterviseriske, kusjuures „rups“ kujutab endast suuremat riski.

(19)

Käesolevas määruses tuleks määratleda „kestad“ ja selle mõiste puhul tuleks arvesse võtta Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirjade sõnastikus sisalduvat mõistet. Mõiste peaks selgitama, milliseid loomseid saadusi tuleb pidada kestadeks ja mille suhtes tuleks seetõttu kohaldada käesolevas määruses ette nähtud konkreetseid töötlusi riskide maandamiseks.

(20)

Loomatervise määruse artikli 229 lõikega 1 on ette nähtud, et loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetisi lubatakse liitu sisse tuua ainult siis, kui need on pärit kolmandatest riikidest või territooriumidelt, mis on kantud konkreetsesse liiki või kategooriasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste liitu sissetoomist lubavasse loetellu vastavalt artikli 230 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, ning kui kõnealused saadetised on kooskõlas artiklis 234 sätestatud loomatervisenõuetega ja hiljem vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Käesoleva määrusega tuleks pädevale asutusele anda kohustus kontrollida, kas sellised liitu sissetoodavad saadetised vastavad nendele nõuetele.

(21)

Loomatervise määruse artikli 237 lõikes 1 on sätestatud, et teatavaid kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt pärit loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste liike ja kategooriaid sisaldavaid saadetisi lubatakse liitu sisse tuua ainult siis, kui nende saadetistega on kaasas kas kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse välja antud loomatervise sertifikaat või deklaratsioonid või muud dokumendid või kõik need dokumendid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses selgitada, milliseid dokumente igal üksikjuhul nõutakse, ning teha pädevale asutusele kohustuseks kontrollida, kas sellised liitu sissetoodavad saadetised vastavad sellele üldnõudele.

(22)

Teave, mis sisaldub loomatervise sertifikaatides, deklaratsioonides ja muudes loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetistega kaasas olevates dokumentides, peab täpselt kajastama seda, kas need saadetised vastavad loomatervise määruses ettenähtud üldnõuetele ja käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada selliste saadetiste liitu sissetoomise eest vastutavatele ettevõtjatele ja sisenemisliikmesriigi pädevatele asutustele kohustused seoses saadetistega kaasas olevate dokumentide kehtivuse ja nende saadetiste liitu sissetoomise kõlblikkusega.

(23)

Võttes arvesse loomaterviseriske (näiteks taudide peiteajad) ja selleks, et vältida loomatervise sertifikaatide kuritarvitamist, on vaja piiritleda sertifikaatide kehtivusaega üksnes loomade ja haudemunade puhul. Selle põhjuseks on asjaolu, et need kujutavad endast suuremat loomaterviseriski kui loomsed saadused, mille suhtes võib olla võetud riskimaandamismeetmeid, ja loomne paljundusmaterjal, mida veetakse külmutatuna suletud ja pitseeritud konteinerites. Kuna elusloomade ja haudemunade meretransport võib kesta kaua, tuleks sertifikaadi kehtivusaega sellisel juhul pikendada, tingimusel et on kohaldatud teatavaid riskimaandamismeetmeid.

(24)

Loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomisel järgitavad loomatervisenõuded ning kolmandate riikide ja territooriumide poolt selle kohta antavad tagatised sõltuvad loomatervise määruse artiklis 5 ja II lisas loetletud taudidest ja nende kategooriatest vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 1 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisale (3). Selles määruses on sätestatud A-, B-, C-, D- ja E-kategooria taudi määratlused ja märgitud, et loetellu kantud taudide suhtes kohaldatavaid taudiennetuse ja -tõrje eeskirju, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1, tuleb kohaldada selle lisas olevasse loetellu kantud liikide ja liigirühmade suhtes.

(25)

Loomatervise määruse II osa 1. peatükis on sätestatud taudist teavitamise ja aruandluse eeskirjad, et tagada liidus taudide varajane avastamine ja tõhus tauditõrje. Käesolevas määruses tuleks täpsustada kolmandates riikides või territooriumidel kehtivate teavitamis- ja aruandlussüsteemide üksikasjad (sealhulgas taudid, millest tuleks teavitada ja aru anda), et tagada liidus rakendatavate süsteemidega samaväärsed süsteemid. Kuigi elusloomad võivad levitada taude, mille puhul nad on lisatud rakendusmääruses (EL) 2018/1882 loetellu kantud liikide hulka, ei saa kõik loomsed saadused ja kogu nendelt loomadelt saadud paljundusmaterjal kõiki neid taude edasi kanda. Käesolevas määruses tuleks selgitada, millised on ohtlikud loomataudid ja millest tuleb seetõttu teavitada ja aru anda liitu sissetoomiseks ette nähtud loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste iga konkreetse liigi ja kategooria puhul.

(26)

Käesolevas määruses sätestatud loomatervisenõuded peaksid põhinema erinevatel loomaterviseriskide kaitsetasemetel. Erinevad nõuded varieeruvad sõltuvalt sellest, kas need on seotud päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumiga, selle kolmanda riigi või territooriumi piires asuva tsooniga, vesiviljelusloomade puhul selle kolmanda riigi või territooriumi piires asuva bioturvarühmikuga, loomade või loomsete saaduste päritoluettevõttega või paljundusmaterjali kogumisettevõtte või -jaamaga.

(27)

Taudiseire ja taudi jälgitavus ettevõtetes on liidu tauditõrjepoliitika määrava tähtsusega elemendid. Käesolev määrus peaks sisaldama teatavaid põhinõudeid jälgitavuse ja loomatervise ülevaatuste kohta liitu sissetoomiseks ette nähtud loomade päritoluettevõtetes ning selliste loomade päritoluettevõttes, kellelt liitu sissetoomiseks ettenähtud loomne paljundusmaterjal ja loomsed saadused on saadud. Need nõuded peaksid olema samaväärsed määruses (EL) 2016/429 sätestatud nõuetega ning kõnealuse määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud nõuetega.

(28)

Lisaks sellele peaks kolmandas riigis või territooriumil teatavat tüüpi loomi pidav või paljundusmaterjali tootev ettevõte juhul, kui ta kujutab endast erilist loomaterviseriski, saama liitu eksportimiseks kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse eriloa, andes samaväärsed tagatised, mis on teatavatele liidu ettevõtetele ette nähtud määruse (EL) 2016/429 artiklitega 92–100.

(29)

Liitu sissetoomiseks ette nähtud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetisi ei tohiks nende päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil käsitada loomaterviseriskina ning nende suhtes ei tohiks kohaldada riiklikke likvideerimisprogramme ega muid loomaterviseprobleemidel põhinevaid riiklikke piiranguid.

(30)

Liitu sissetoomiseks ette nähtud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste loomatervisenõuded peavad tagama tõhusa kaitse loomataudide liitu sissetoomise ja liidus levimise eest. Kõnealuste saadetiste liitu sissetoomist ei tohiks lubada kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul nende bioturvarühmikutest, mis on nakatunud teatavate loetellu kantud taudidega, mille puhul on liidul taudivaba staatus ja mis kujutavad sellest tulenevalt endast liidus suurt loomaterviseriski.

(31)

Liidu ülesanne on hinnata, kas päritolukohaks olev kolmas riik, territoorium või tsoon või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmik on konkreetsest taudist vaba. Liidu hinnang peaks põhinema kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse esitatud taudiseireteabel ning selles tuleks võtta arvesse loomatervise määruse II osas ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/689 (4) ettenähtud liidu loomatervise eeskirju. Täiendavate riskimaandamismeetmetena võidakse teatavate taudide ja asjaolude korral nõuda eritingimusi.

(32)

Kolmandale riigile, territooriumile või selle tsoonile teatavast taudist vaba staatuse andmine peab põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud diagnostilistel uuringutel ja meetoditel, mida tehakse samade standardite ja korra kohaselt, mida kohaldatakse liidus.

(33)

On vaja tagada, et liitu sissetoomiseks ette nähtud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste tervisestaatus vastaks päritolukohaks oleva kolmanda riigi, territooriumi või tsooni antud tagatistele. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada loomade jaoks minimaalne viibimisaeg päritolukohaks olevas kolmandas riigis, kolmandal territooriumil, tsoonis või päritoluettevõttes ning liitu lähetamisele eelnev minimaalne periood, mille vältel nad ei puutu kokku halvema tervisestaatusega kaupadega. Minimaalse viibimisaja pikkuse arvestamisel tuleks võtta arvesse asjakohaste taudide peiteaega ning loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste kavandatavat sihtkohta ja kasutust.

(34)

Koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul ei ole viibimisaeg vajalik, kuna igal juhul tuleb vaktsineerida marutaudi vastu, mis on nende liikide puhul kõige problemaatilisem taud. Võistlustel, võiduajamistel või hobustega seotud kultuuriüritustel osalevad registreeritud hobused tuleks samuti vabastada teatavatest viibimisaja nõuetest, kui nad vastavad lisatagatiste nõuetele. See erand põhineb eeldusel, et selliste hobuste tervislik seisund on väga hea.

(35)

Liitu sissetoomiseks ette nähtud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste tervisestaatust võidakse ohustada nende veo ajal päritolukohast kuni liitu sissetoomise kohani, kui nad puutuvad kokku loomade või toodetega, mis ei vasta samadele nõuetele või kui nende transiit toimub läbi kolmandate riikide, territooriumide või tsoonide, millel on halvem tervisestaatus kui päritolukohaks oleval kolmandal riigil, territooriumil või selle tsoonil. Seetõttu tuleks nende tervisestaatuse säilitamiseks kohaldada teatavaid ennetusmeetmeid.

(36)

Tagamaks, et liitu lähetatakse ainult terveid loomi, peaksid saadetistes olevad loomad enne nende lähetamist läbima veterinaarjärelevalve ametniku tehtava kliinilise kontrolli. Kõnealuse kontrolli tegemise ajakava tuleks kohandada teatavate liikide ja nendega kaasneva riskiga.

(37)

Liitu sissetoomiseks ette nähtud maismaaloomi, haudemune ja veeloomi tuleks vedada ainult läbi selliste kolmandate riikide, territooriumide või tsoonide või maha laadida ainult sellistes kolmandates riikides, kolmandatel territooriumidel või tsoonides, mis on samuti kantud samade looma- ja haudemunade liikide ja kategooriate liitu sissetoomist lubavasse loetellu. Nende riikide, territooriumide või tsoonide loetellu kandmine näitab, et nad annavad päritolukohaks oleva kolmanda riigi, territooriumi või selle tsooniga samaväärsed loomatervise tagatised.

(38)

Maismaaloomade ja haudemunade vedamisel õhusõiduki või laevaga võib esineda ootamatusi, näiteks veovahendite mehaanilised probleemid, streigid lennujaamades ja meresadamates või ettenägematud viivitused. Seetõttu on asjakohane näha ette erandid juhtudel, kui saab anda tagatisi. See võimaldab jätkata maismaaloomade ja haudemunade vedu liitu, tagades samal ajal nende kaupade tervisestaatuse ja ennetades täiendavaid loomaterviseriske.

(39)

Kuna hobuslaste puhul on ümberlaadimised ja vahepeatused loeteluvälistes riikides osa tavalistest veotoimingutest, tuleks neid teatavate ennetusmeetmete võtmise korral lubada.

(40)

Veovahendite puhastamine ja desinfitseerimine on loomataudide leviku riski vältimisel keskse tähtsusega. Liitu saatmiseks ette nähtud elusloomade saadetiste vedamisel tuleks veovahend puhastada ja desinfitseerida vahetult enne loomade pealelaadimist liitu lähetamiseks.

(41)

Loomade kogumine päritolukohaks olevates kolmandates riikides või kolmandatel territooriumidel võib kujutada endast täiendavat riski liitu sissetoomiseks ette nähtud loomade tervisestaatusele, kuna loomad segunevad ja puutuvad kokku erineva päritoluga loomadega. Seetõttu tuleks selliste kogumiste arvu ja kestust ning liike, mida lubatakse koguda, vähendada miinimumini ja need peaksid piirduma liikidega, mille puhul toimivad usaldusväärsed jälgitavussüsteemid.

(42)

Lisaks üldistele loomatervisenõuetele on vaja näha ette erinõuded, milles võetakse arvesse loomaterviseriske, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate maismaaloomade eri liikide ja kategooriatega.

(43)

Rakendusmääruses (EL) 2018/1882 on loomatervise määruse kohaselt määratletud kabiloomade eri liigid kantud erinevatele loetletud taudidele vastuvõtlike liikide loetellu. Loetellu kantud taudid on samas määruses sätestatud ka eri liiki kabiloomade puhul eri kategooriates. Seetõttu tuleks käesolevas määruses selgelt kehtestada kabiloomade eri liikidele ja kategooriatele erinõuded ja -tagatised seoses loetellu kantud taudidega.

(44)

Selleks et ennetada selliste A-kategooria taudide esinemist, millest liitu peetakse vabaks, peaks kabiloomade päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi või selle tsooni üldnõue olema samaväärne taudivabadus ajavahemiku jooksul, mis tagab, et loomade sissetoomine kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist ei sea ohtu liidu taudivaba staatust. B-kategooria taudide puhul, mille jaoks on liidul kohustuslikud likvideerimisprogrammid, tuleks käesoleva määrusega näha ette riskimaandamismeetmed, kui päritolukohaks olev kolmas riik või territoorium ei ole sellistest taudidest täiesti vaba.

(45)

Kui kabiloomade saadetised on ette nähtud sissetoomiseks liikmesriikidesse, mis on ametlikult taudivabad või kus on veiste nakkava rinotrahheiidi/nakkava pustuloosse vulvovaginiidi, veiste viirusdiarröa või Aujeszky haiguse viiruse nakkuse heakskiidetud likvideerimisprogramm, peaksid need saadetised vastama lisanõuetele eesmärgiga tagada, et kõnealused loomad ei kahjustaks nende konkreetsete liikmesriikide tervisestaatust seoses nimetatud taudidega.

(46)

Päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumiga seotud erieeskirju ja täiendavaid loomatervisenõudeid tuleks kohaldada juhul, kui kabiloomad pärinevad kinnisest ettevõttest ja on ette nähtud sissetoomiseks liidus asuvasse kinnisesse ettevõttesse. Erieeskirjades tuleks võtta arvesse nende kinniste ettevõtete eripära ja eritingimusi, millele nad vastavad, et päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi pädev asutus ja sihtliikmesriigi pädev asutus need heaks kiidaks.

(47)

Kinnine päritoluettevõte võib asuda kolmandas riigis või kolmandal territooriumil, mida ei ole kantud konkreetsete kabiloomaliikide liitu sissetoomist lubavasse loetellu. Siiski tuleb kolmanda riigi või territooriumi siseriiklikke õigusakte ja veterinaarteenistusi hinnata. Lisaks peaks päritoluettevõte järgima taudiseire, veterinaarjärelevalve, andmete säilitamise ja tegevusega seotud lisanõudeid. Selleks et tagada nende tagatiste andmine, tuleks käesolevas määruses sätestada eritingimused, mille alusel kolmanda riigi või territooriumi pädev asutu neile kinnistele ettevõtetele heakskiidu annab. Sihtliikmesriik peaks koostama selliste kinniste ettevõtete loetelu kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse tehtud riskihindamise soodsa hinnangu põhjal, mis põhineb ettevõtte poolt asjaomaste loomaterviseriskide kohta esitatud asjakohasel teabel.

(48)

Kodulindude ja tehistingimustes peetavate lindude liitu sissetoomisel tuleks kohaldada konkreetseid loomatervisenõudeid, mis võimaldavad käsitleda konkreetseid riske, mida kujutavad endast nende loomade jaoks asjakohased loetellu kantud taudid. Nendes nõuetes tuleks võtta arvesse kodulindude ja tehistingimustes peetavate lindude kategooriat, liiki ja kavandatavat kasutust ning need peaksid tagama tõhusa kaitse kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt pärinevate ohtlike loomataudide liidus levimise eest.

(49)

Selleks, et soodustada väikeste kodulinnusaadetistega kauplemist, tuleks kehtestada erinõuded ja erandid saadetistele, milles on vähem kui 20 kodulindu (v.a silerinnalised linnud).

(50)

Võttes arvesse tehistingimustes peetavate lindudega seotud tegevusi ja loomaterviseriske, tuleks nende loomade saadetiste liitu sissetoomiseks anda luba ainult siis, kui need on pärit ettevõtetest, millele on andnud heakskiidu tehistingimustes peetavate lindude päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi või selle tsooni pädevad asutused. Tehistingimustes peetavad linnud tuleks nende liitu saabumisel paigutada karantiini, et kinnitada mis tahes ohtliku taudi puudumine.

(51)

Lisaks peaksid lindude ja haudemunade saadetised juhul, kui need on ette nähtud sissetoomiseks liikmesriikidesse, millel on ilma vaktsineerimata Newcastle'i haiguse viiruse nakkusest vaba staatus, vastama lisanõuetele, tagamaks et need saadetised ei kahjusta nende konkreetsete liikmesriikide tervisestaatust seoses nimetatud taudiga.

(52)

Väikese tarumardika (Aethina tumida) nakkus on üks mesilastele kõige ohtlikumaid taude. See on liidus enamjaolt eksootiline, kuid viimastel aastakümnetel levinud kogu maailmas ning tekitab mesindusele suuri probleeme ja võib mõjutada ka kimalasi. Liigi Tropilaelaps lestad (Tropilaelaps spp.) on mesilasi potentsiaalselt laastavad patogeenid. Ka nemad on liidus eksootilised. Nende taudide vastu pole praegu olemas tõhusaid ja ohutuid raviviise. Kui need taudid toodaks sisse liitu saabuvate saadetistega, kujutaksid need endast ohtu nii mesindussektori kui ka muude sektorite jätkusuutlikkusele, võides mõjutada põllumajandust ja keskkonda, mis saavad kasu peetavate ja metsmesilaste tolmeldamisest.

(53)

Ameerika haudmemädanikku esineb liidus aeg-ajalt, kuid seda hoitakse mesilastega kauplemisel kontrolli all, samas kui teatavad liidu alad on tunnistatud varroalestadest vabaks ja need on kaitstud kaubanduse lisatagatistega, et hoida liidus olevad sihtkohad ohutuna. Liidu tasandil kehtivad eeskirjad on olnud ja jäävad oluliseks mesilaste ja kimalaste saadetistega eespool nimetatud patogeenide liitu sissetoomise ohu vähendamisel. Seetõttu tuleks sellised eeskirjad sätestada käesolevas määruses.

(54)

Väikese tarumardika või liigi Tropilaelaps lesta nakkuse suhtes on võimalik kergesti kontrollida üksnes ilma vastseteta mesilasemasid koos väikese arvu saatjamesilastega ühe mesilasemaga tarus, mistõttu peaks mesilaste liitu sissetoomine piirduma selliste saadetistega.

(55)

Keskkonnast eraldatud ettevõtetes aretatud ja kasvatatud kimalasperedega kaubeldakse sageli aiandustööstuses. Arvestades veetavate perede puhul tavaliselt kasutatavaid ruume, menetlusi ja suletud konteinereid, tuleks kimalaste (Bombus spp.) liitu sissetoomise luba anda ainult neile peredele, mida aretatakse, kasvatatakse ja pakendatakse üksnes kontrollitud keskkonnatingimustes ettevõtetes ning mida saab kontrollida, veendumaks et need ei sisalda väikest tarumardikat.

(56)

Marutaud on inimestele ja loomadele avalduva võimaliku mõju tõttu üks liidus kõige ohtlikumaid taude, millesse haigestuvad koerad, kassid ja valgetuhkrud. Seetõttu peavad liikmesriigid vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2020/689 viima ellu marutaudi nakkuse vastase kohustusliku likvideerimisprogrammi. Marutaudi võimaliku liitu sissetoomise ennetamiseks tuleks kõigi liitu sissetoodavate koerte, kasside ja valgetuhkrute saadetiste puhul nõuda vaktsineerimist, võttes arvesse selle taudi vastaste olemasolevate vaktsiinide kättesaadavust ja tõhusust.

(57)

Taudivaba staatusega või heakskiidetud Echinococcus multilocularis’e likvideerimisprogrammiga liikmesriiki sissetoomiseks ette nähtud koerad peaksid vastama lisanõuetele, et tagada selle staatuse kaitse neis liikmesriikides. Sellega seoses tuleks sellistele koertele enne nende liitu sissetoomist teha ennetavat ravi. Kui koerad, kassid ja valgetuhkrud on ette nähtud liidus asuvasse kinnisesse ettevõttesse toomiseks, tuleks kohaldada marutaudi ja Echinococcus multilocularis’e nakkusega seotud erieeskirju ja täiendavaid loomatervisenõudeid, võttes arvesse selliste ettevõtete tegevuse eripära ja eritingimusi, mille alusel neis loomi peetakse.

(58)

Loomne paljundusmaterjal võib kujutada endast olulist ohtu loomataudide levikule. Eriti kehtib see sperma puhul, kuid vähemal määral ka munarakkude ja embrüote puhul. Kuna loomset paljundusmaterjali kogutakse või toodetakse piiratud arvu doonorite abil, kuid kasutatakse laialdaselt loomade üldpopulatsioonis, võib see muutuda paljude loomade taudiallikaks, kui seda ei käidelda nõuetekohaselt või ei klassifitseerita õige tervisestaatuse alusel. Seda on minevikus ette tulnud ja see on põhjustanud olulist majanduslikku kahju. Seetõttu tuleb teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liitu sissetoomisele kehtestada loomatervisenõuded.

(59)

Kabiloomade paljundusmaterjali liitu sissetoomise nõuded peaksid põhinema elusloomade liitu sissetoomise nõuetel.

(60)

Erinõuded loomse paljundusmaterjali ettevõtetele, kus kogutakse, toodetakse, töödeldakse ja säilitatakse kabiloomade paljundusmaterjali, mis vastab liitu sissetoomise nõuetele, peaksid kajastama liidusisese liikumise suhtes kehtestatud nõuded. Sama käsitlusviisi kasutatakse loomse paljundusmaterjali jälgitavuse ja loomatervisenõuete puhul.

(61)

Kuna loomset paljundusmaterjali tuleb vedada kolmandates riikides asuvatest kinnistest ettevõtetest liidus asuvatesse kinnistesse ettevõtetesse, tuleks käesoleva määrusega sätestada sellise sissetoomise jälgitavuse ja loomatervise erinõuded.

(62)

Loomatervisenõuetes haudemunade liitu sissetoomisele tuleks arvestada riske, mis on seotud loetellu kantud taudidega, mida haudemunade eri kategooriatega võidakse liitu sisse tuua. Seetõttu peaksid sellised nõuded vastama vastavate linnuliikide või -kategooriate liitu sissetoomise nõuetele.

(63)

Lisaks peaksid kodulindude haudemunad juhul, kui need on ette nähtud sissetoomiseks liikmesriikidesse, millel on ilma vaktsineerimata Newcastle'i haiguse viiruse nakkusest vaba staatus, vastama lisanõuetele, tagamaks et need ei kahjusta nende konkreetsete liikmesriikide staatust.

(64)

Loomsed saadused võivad levitada tauditekitajaid loomadele ja toodetele. Värskete loomsete saaduste ja loomse toorainega seotud loomaterviserisk on ilmselgelt suurem kui töödeldud ja käideldud saadustega seotud risk. Seetõttu peaksid loomatervisenõuded värske liha, toorpiima, ternespiima ja ternespiimatoodete päritolukohaks olevale kolmandale riigile või territooriumile olema rangemad kui nõuded lihatoodete ja piimatoodete puhul. Kõnealuste töödeldud toodete töötlemine peab siiski olema tõhus, et vähendada nende poolt kujutatavat riski sõltuvalt saaduse päritoluliigist ning päritoluriigist või -territooriumist.

(65)

Liidus A-kategooria taudide esinemise puhuks kehtestatud piirangutsoonidest pärit loomsete saaduste suhtes kohaldatavad töötlused riskide maandamiseks sätestatakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 (5) olemasolevate teaduslike teadmiste ja varasemate õigusaktide kohaldamisel saadud kogemuste põhjal. Seetõttu tuleks samu töötlusi riskide maandamiseks kohaldada nende saaduste suhtes, mis on pärit kolmandatest riikidest, kolmandatelt territooriumidelt või nende tsoonidest ja mis kujutavad endast samaväärset loomaterviseriski.

(66)

Värske liha liitu sissetoomisega seotud riske tuleks vähendada nõuetega, mis käsitlevad päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi taudivabadust, ja loomataude käsitlevate nõuetega, mida kohaldatakse liha saamiseks kasutatud elusloomade suhtes, nõuetega peetavate loomade tapmisele saatmise kohta, nõuetega tapmise või surmamise kohta ning nõuetega käitlemise ja ettevalmistamise kohta.

(67)

Maismaaloomade värsket liha võib saada nii peetavatelt loomadelt (sh määruses (EÜ) nr 853/2004 määratletud tehistingimustes peetavatelt ulukitelt) kui ka metsloomadelt. Liidus tuleb liha, mis saadakse tootmisloomadena peetavatelt loomadelt, eriti liikidelt Bos taurus, Capra hirchus, Ovis aries, ja Sus scrofa, saada tapamajas. Piisavate ja samaväärsete tagatiste andmiseks on seetõttu asjakohane vältida olukorda, kus need liigid klassifitseeritakse tehistingimustes peetavate ulukite või metsloomadena, kui liitu sissetoomiseks ette nähtud värske liha pärineb neilt.

(68)

Kui kolmandas riigis või kolmandal territooriumil tekib asjakohase loomataudi puhang, on peetavate loomade tapmise kuupäev ja koht või metsloomade või tehistingimustes peetavate ulukite surmamise kuupäev oluline tegur, mille abil teha kindlaks nende loomade ja neilt saadud loomsete saadustega seotud võimalikud loomaterviseriskid. Seetõttu tuleb kindlaks teha tapmise või surmamise kuupäev, et kontrollida, kas loomad on tapetud või surmatud perioodil, mil taudipuhangut ei olnud ja mil kolmas riik või territoorium oli kantud loetellu, mille alusel oli neil lubatud tuua liitu sisse värsket liha.

(69)

Loomsete saaduste töötlemisviis peaks olema kooskõlas riskiga, mida kujutab endast saadust tootev kolmas riik või territoorium või selle tsoon. Selliste töödeldud loomsete saaduste liitu sissetoomist, mis on läbinud töötluse, mille tõhusust loetellu kantud ohtlike taudidega seotud riskide kõrvaldamisel loomse saaduse konkreetse kategooria puhul ei ole tõestatud, tuleks lubada ainult kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt või nende tsoonidest, mis annavad kõik tagatised seoses vabadusega asjakohastest taudidest. Kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide puhul, mis ei anna kõiki neid tagatisi, tuleks loomsete saaduste liitu sissetoomiseks anda luba ainult juhul, kui need saadused on läbinud eritöötluse.

(70)

Mõnel juhul hangib kolmas riik või territoorium või selle tsoon lihatoodete tootmiseks toorest liha, mis on pärit kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, mis on kantud eritöötluse läbinud asjaomaste liikide lihatoodete liitu sissetoomist lubavasse loetellu. Sellistel juhtudel peaks lihatoode läbima kõigi võimalike loomaterviseriskide vähendamiseks alati kõige rangema eritöötluse.

(71)

Linnuliha sisaldavad lihatooted, mis on pärit kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, kus on esinenud lindude kõrge patogeensusega gripi või Newcastle'i haiguse viiruse nakkuse puhang, peaksid läbima töötluse, mis aitab tõhusalt vähendada riski liitu sissetoomist lubavasse loetellu kantud kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis. Sel viisil võib lubada kaubandusel jätkuda enne tõrjemeetmete (nt piirkondadeks jaotamise meetmed) rakendamist. Kohe pärast taudipuhangut riskide maandamiseks tehtud töötlemine vähendab loomaterviseriske ja samal ajal ka mõju kaubandusele.

(72)

Kui lihatooteid valmistatakse eri liikide värskest lihast, peaks selline töötlemine kõrvaldama kõik võimalikud loomaterviseriskid. Seega, kui töötlemine toimub enne segamist, peab eri tüüpi värske liha läbima värske liha päritoluliikidele määratud asjaomase töötluse. Kui töötlemine toimub pärast segamist, peab valmis lihatoode läbima töötluse, mis on määratud sellele värske liha koostisosale, mis kujutab endast suurimat loomaterviseriski.

(73)

Kestade sissetoomisega seotud konkreetsete loomaterviseriskide vähendamiseks ette nähtud töötlusviisid tuleks läbi vaadata ja neid tuleks ajakohastada, võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni (6) hinnatud uusimate teaduslike tõendite järeldusi ja soovitusi.

(74)

Toorpiima, piimatoodete, ternespiima ja ternespiimatoodete liitu sissetoomise tingimused põhinevad loomaterviseriskidel, mida need tooted endast kujutavad. Sellised riskid on seotud päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi või selle tsooniga ja loomaliikidega, kellelt need saadi. Suu- ja sõrataud ning veiste katku viiruse nakkus on piima ja ternespiima puhul kaks ohtlikku taudi, mistõttu tuleks toorpiima ja ternespiima tuua sisse ainult neist kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt või nende tsoonidest, mis on kõnealustest taudidest vabad. Ka ternespiimatooted peaksid pärinema ainult neist kolmandatest riikidest, kolmandatelt territooriumidelt või nende tsoonidest, kuna puuduvad teaduspõhised riske maandavad töötlused, mis tagaksid tauditekitaja hävitamise selles tootekategoorias.

(75)

Liikidelt Bos taurus, Ovis aries, Capra hircus, Bubalus bubalis ja Camelus dromedarius saadud piima puhul saab suu- ja sõrataudiga seotud riski vähendada, kohaldades üldtuntud konkreetseid riskide maandamiseks kasutatavaid töötlusi. Kuna aga muudelt loomaliikidelt kui Bos taurus, Ovis aries, Capra hircus, Bubalus bubalis ja Camelus dromedarius pärit piimatoodete puhul ei ole teatavate kõnealuste töötlemisviiside tõhusust võimalik tagada, tuleks nende suhtes kohaldada kõige rangemaid riskide maandamiseks kasutatavaid töötlusi.

(76)

Loomsete saaduste töötlemine peaks alati toimuma liitu sissetoomist lubavasse loetellu kantud päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis.

(77)

Loetellu kantud veeloomade liike veetakse mõnikord meritsi laevades, sh sumplaevades, mis võivad teekonna vältel vett vahetada. Sellistel juhtudel peaks loomadel lisaks tervisesertifikaadile olema kaasas ka laeva kapteni allkirjastatud deklaratsioon, milles on üksikasjalik ülevaade lähte- ja sihtsadamate ning muude reisi ajal külastatud sadamate kohta. See deklaratsioon peaks kinnitama, et laeva pardal olevad loetellu kantud liikide loomad ei ole olnud tingimustes, mis oleksid võinud lõppsihtkohta reisimise ajal nende tervisestaatust muuta.

(78)

Veeloomi võib liitu sisse tuua mitmel eri eesmärgil. Arvestades elusloomade liikumisega seotud haigestumise riski, tuleks selliseid inimtoiduks liitu sissetoodavaid loomi käidelda samamoodi kui neid, kes tuuakse liitu sisse muudel eesmärkidel, näiteks loomapidamiseks või loodusesse laskmiseks. Muud veeloomadelt saadud loomsed saadused kujutavad endast väiksemat riski kui elusad veeloomad ja seetõttu on selliste edasiseks töötlemiseks liitu saabuvate saaduste suhtes võetavad meetmed leebemad kui elusloomade suhtes võetavad meetmed.

(79)

Veeloomade loodusvetesse laskmine on suure riskiga tegevus, kui need loomad on loetellu kantud taudiga nakatunud. Sel põhjusel peaks päritolukohaks olev kolmas riik või territoorium või selle tsoon või bioturvarühmik konkreetselt A- ja B-kategooria taudide korral olema neist taudidest vaba, kui veeloomad on ette nähtud liidus loodusvetesse laskmiseks. Lisaks peaksid loodusvetesse laskmiseks liitu toodud veeloomad olema alati pärit kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust, mis on kuulutatud vabaks C-kategooria taudist, isegi kui sihtliikmesriik või -tsoon või -piirkond ei ole sellest taudist vaba.

(80)

Veeloomade haiguste korral võivad liikmesriigid võtta loomatervise määruse artikli 226 alusel riiklikke meetmeid loeteluväliste taudide mõju piiramiseks oma territooriumil. Sellistel juhtudel peavad taudidele vastuvõtlike liikide saadetised, mille suhtes neid riiklikke meetmeid kohaldatakse, pärinema samuti kolmandatest riikidest, kolmandatelt territooriumidelt, nende tsoonidest või bioturvarühmikutest, mis on neist taudidest vabad.

(81)

Loomatervise määruse artikkel 226 on oma olemuselt sama nagu nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ (7) artikkel 43, kuna sellega lubatakse liikmesriikidel võtta loeteluväliste taudide vastu riiklikke meetmeid. Seetõttu on asjakohane jätkuvalt tunnustada loetelu, kuhu on kantud taudid ja asjaomased liigid, mille suhtes kõnealused meetmed on kehtestatud. Need üksikasjad tuleks sätestada käesolevas määruses.

(82)

Liidusiseselt kohaldatakse teatavaid vesiviljelusettevõtete registreerimise ja heakskiitmise eeskirju. See, kas ettevõtet saab registreerida või kas see tuleks heaks kiita, sõltub riskist, mida ettevõte endast taudi nakatumise või selle leviku seisukohalt kujutab. Seepärast on oluline, et kolmanda riigi, territooriumi, selle tsooni või bioturvarühmiku vesiviljelusettevõtetest liitu sissetoodavad vesiviljelusloomad oleksid pärit ühtmoodi hinnatavatest vesiviljelusettevõtetest. Seda silmas pidades peaksid sellised ettevõtted täitma registreerimis- ja heakskiitmisnõudeid, mis on vähemalt sama ranged kui sellistele ettevõtetele liidus kehtestatud nõuded.

(83)

Kõigis olukordades ei ole kohustuslik kohaldada nõuet, et loetellu kantud veeloomade liigid ja nende loomade loomsed saadused oleksid pärit taudivabast kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. Sellise päritoluta veeloomade ja nende loomade loomsete saaduste liitu sissetoomise hõlbustamiseks võib kohaldada teatavaid riskimaandamismeetmeid. Loetellu kantud veeloomade liikide puhul on vastuvõetavad teatavad riskimaandamismeetmed ja sellise liikumisega seotud madalamat riskitaset arvestades on muude veeloomadelt saadud loomsete saaduste kui elusate veeloomade puhul vastuvõetavad teistsugused, vähem ranged riskimaandamismeetmed.

(84)

Veeloomade suhtes kohaldatavad riskimaandamismeetmed hõlmavad nende saatmist tauditõrjet tegevasse veeandide ettevõttesse, kinnisesse ettevõttesse või heakskiidetud karantiiniasutusse pärast nende liitu sissetoomist. Teatavaid muid riskimaandamismeetmeid kohaldatakse selliste loetellu kantud limuste ja koorikloomade liikide suhtes, mis saabuvad liitu elusalt ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004, kuid mis kujutavad endast vastuvõetavat riski sõltuvalt sellest, kuidas neid enne lähetamist käideldi või pakendati, või selle tõttu, et need ei ole mõeldud enne töötlemist liidus ladustamiseks.

(85)

On võimalik teha erandeid nõuetest, et teatavad muud veeloomadelt saadud loomsed saadused kui elusad veeloomad peavad olema pärit kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust, mis on vaba asjakohastest loetellu kantud taudidest. Sellise kaubanduse toimumist võimaldavad riskimaandamismeetmed võivad tähendada loomsete saaduste saatmist liidus asuvasse tauditõrjet tegevasse veeandide ettevõttesse edasiseks töötlemiseks või selle tagamist, et loomsed saadused koosnevad kaladest, mis tapeti ja puhastati siseelunditest enne nende liitu lähetamist. Mõlemal juhul hinnatakse loomsete saadustega kaasnevat riski tähtsusetuks.

(86)

Rakendusmäärusega (EL) 2018/1882 on kehtestatud nimekiri veeloomade liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski loomatervise määruse artiklis 5 ja II lisas loetellu kantud taudide levimisel. Loetelu sisaldab ka vektorliikide loetelu, mis on esitatud kõnealuse määruse lisas oleva tabeli 4. veerus. Paljud neist liikidest ei toimi siiski kõigil asjaoludel siirutajatena. Liikumist silmas pidades on üksikasjad asjaolude kohta, mil neid liike peetakse loetellu kantud taudide siirutajateks, sätestatud käesoleva määruse XXX lisas. Kui loetellu kantud veeloomade liigid ei vasta siirutajaks olemise tingimustele, ei kohaldata nende suhtes käesoleva määruse eeskirju. Lisaks ei kohaldata käesolevas määruses muude veeloomadelt saadud loomsete saaduste kui elusate veeloomade suhtes sätestatud meetmeid ka rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikide suhtes, pidades silmas nende toodete väiksemat riskitaset.

(87)

Kõiki käesolevas määruses sätestatud erandeid ja käitlemisnõudeid, mis on seotud loetletud liikidesse kuuluvate veeloomadega ja nendelt loetletud liikidelt saadud muude loomsete saadustega kui elusad veeloomad, tuleks kohaldada ka nende rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 4. veerus loetletud liikide suhtes, mille suhtes liikmesriigid on võtnud loomatervise määruse artikli 226 alusel riiklikke meetmeid. Samamoodi tuleks kõnealuseid erandeid ja käitlemisnõudeid kohaldada ka teatavate vastuvõtlike liikide suhtes.

(88)

On oluline, et loetellu kantud veeloomade liike ja vett, milles neid veetakse, käideldaks pärast liitu sissetoomist nõuetekohaselt, tagamaks et nad ei kujuta endast haigestumise riski. Asjakohane käitlemine hõlmab ka selle tagamist, et loomad veetakse otse sihtkohta ja neid ei lasta ega paigutata muul viisil liidu loodusvetesse, kus nad võivad tekitada haigestumise riski.

(89)

Teatavatel juhtudel võib sihtkoha pädev asutus siiski anda loa selliste loomade loodusvetesse laskmiseks. Kõigil sellistel juhtudel peaks pädev asutus tagama, et vette laskmine või paigutamine ei kahjustaks tervisestaatust vettelaskmise kohas. Lisaks peaksid vette lastavad loomad isegi juhul, kui sihtveekogu ei ole teatavast C-kategooria taudist vaba, olema sellest taudist vabad, et tagada liidu loodusvete looduslike populatsioonide parim üldine tervisestaatus.

(90)

Seoses kaasneva loomaterviseriskiga tuleks kõiki läbi liidu toimuvaid transiitvedusid käsitada liitu sissetoomisega seotud liikumistena, kuna need kätkevad sama riskitaset. Seetõttu peaksid transiitveod vastama kõigile asjakohastele liitu sissetoomise nõuetele. Siiski tuleks päritolukohaga seotud konkreetsete riskimaandamistingimuste alusel kehtestada transiidile erandid ja erieeskirjad. Selliste erandite ja erieeskirjade eesmärk on hõlmata olukordi, kus liit ei ole loomade ja loomsete saaduste lõppsihtkoht, ning võtta arvesse geograafilisi piiranguid ja geopoliitilisi tegureid.

(91)

Erandid ja erieeskirjad tuleks kehtestada ka liikmesriikide vahelisele loomade ja loomsete saaduste saadetiste transiidile läbi kolmanda riigi või territooriumi. See hõlmab olukordi, kus liikmesriik nõuab sellist liitu sissetoomist.

(92)

Mõnel juhul keelduvad kolmanda riigi või territooriumi pädevad asutused nende piiril tehtud kontrolli järel teatavaid kaupu vastu võtmast. Loomatervise määruse artikli 239 alusel tuleks vastu võtta erieeskirjad, mis lubavad neid kaupu tagastada põhjusel, et need on toodetud liidu loomatervisealaste õigusaktide kohaselt.

(93)

Erieeskirjad on vajalikud ka registreeritud hobuste liitu naasmiseks pärast ajutist eksporti kolmandatesse riikidesse võiduajamistel, võistlustel ja hobustega seotud kultuuriüritustel osalemiseks.

(94)

Loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sissetoomist käsitlevate liidu õigusaktide ühetaolise kohaldamise huvides ning nende selguse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks käesoleva määrusega tunnistada kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 206/2010, (8) komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 139/2013, (9) komisjoni määrus (EL) nr 605/2010, (10) komisjoni määrus (EÜ) nr 798/2008, (11) komisjoni otsus 2007/777/EÜ, (12) komisjoni määrus (EÜ) nr 119/2009, (13) komisjoni määrus (EL) nr 28/2012 (14) ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/759 (15).

(95)

Käesolevas määruses sisalduvad eeskirjad on seotud alates 21. aprillist 2021 kehtiva loomatervise määruse eeskirjadega ja täiendavad neid. Sel põhjusel ja selleks, et hõlbustada uue loomatervist käsitleva õigusraamistiku kohaldamist, tuleks käesolevat määrust samuti kohaldada alates 21. aprillist 2021,