6.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/35

(1)

Komisjoni määruse (EL) nr 10/2011 (2) I lisas on kehtestatud liidu loetelu lubatud ainetest, mida võib kasutada toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalides ja -esemetes.

(2)

Pärast määruse (EL) nr 10/2011 viimast muutmist on Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) avaldanud täiendavaid teaduslikke arvamusi konkreetsete ainete kohta, mida võib kasutada toiduga kokkupuutuvates materjalides, ning juba varem lubatud ainete lubatud kasutusalade kohta. Selleks et tagada toiduohutusameti uusimate tulemuste kajastumine määruses (EL) nr 10/2011, tuleks määrust muuta.

(3)

Toiduohutusamet on vastu võtnud arvamused, millega hinnatakse uuesti toidu perkloraadiga saastumist ja inimeste toidukaudset kokkupuudet perkloraadiga (3) (4). Perkloorhappe soolad (perkloraadid) on määruse (EL) nr 10/2011 I lisa tabelisse 1 kantud kui lisaaine või polümeeri tootmise abiaine (toiduga kokkupuutuva materjali aine nr 822). Selle aine suhtes kohaldatakse migratsiooni piirnormi 0,05 mg/kg, mis põhineb toiduga kokkupuutuvatest materjalidest pärit toidu kaudu toimuvat tavapärast kokkupuudet käsitleval eeldusel, et 60 kg kehakaaluga isik tarbib päevas 1 kg toitu. Perkloraadi uuesti hindamisel kehtestas toiduohutusamet lubatud päevadoosiks 0,3 μg kehamassi kg kohta päevas, ning leidis, et kui täiskasvanute lühi- ja pikaajaline toidukaudne kokkupuude perkloraadiga oli normi piires, siis noorema elanikkonna kõigi rühmade puhul ületas see lubatud päevadoosi kõigi toiduga kokkupuuteallikate korral. Selle arvesse võtmiseks tuleks konkreetse aine migratsiooni piirnormi arvutamisel lähtuda toiduga kokkupuutuva materjali kaudu toimuva kokkupuute lubatud päevadoosist ning kohaldada jaotustegurit 10 %. Sellest tulenevalt tuleks perkloraadi migratsiooni piirnormi 0,05 mg/kg vähendada väärtuseni 0,002 mg/kg, et tagada toiduga kokkupuutuvatest plastmaterjalidest pärit perkloraadi migratsiooni ohutus inimeste tervisele.

(4)

Toiduohutusamet võttis vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (5) fosforishappe tri-2,4-bis(1,1-dimetüülpropüül)fenüülestri ja tri-4-(1,1-dimetüülpropüül)fenüülestri ning asjaomaste segatriestrite segu (toiduga kokkupuutuva materjali aine nr 974 ja CASi nr 939402-02–5) kasutamise kohta. Kõnealuse aine migratsiooni piirnorm on 5 mg toidu kg kohta. Toiduohutusamet jõudis uute teaduslike tõendite põhjal järeldusele, et kui muid piiranguid järgitakse, ei ole kõnealune aine migratsiooni piirnormi suurendamisel toidu kg kohta 5 mg-lt 10 mg-ni tarbijale ohtlik. Seepärast tuleks kõnealuse aine migratsiooni piirnormi toidu kg kohta tõsta 5 mg-lt 10 mg-ni tingimusel, et muud piirangud säilitatakse.

(5)

Toiduohutusamet võttis vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (6) aine 1,2,3,4-tetrahüdronaftaleen-2,6-dikarboksüülhappe dimetüülestri kasutamise kohta (toiduga kokkupuutuva materjali aine nr 1066 ja CASi nr 23985-75–3). Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et aine ei kujuta endast tarbijale ohtu, kui seda kasutatakse komonomeerina selliste toiduainetega kokkupuutuva mitmekihilise plastmaterjali sisemise kihina kasutatava polüesterkihi tootmisel, mille puhul on määruse (EL) nr 10/2011 III lisa tabelis 2 ette nähtud toidu mudelaine A, B, C ja/või D1 kasutamine. Aine ja selle dimeeride (tsüklilised ja avatud ahelaga) summaarne migratsioon ei tohiks ületada 0,05 mg toidu kg kohta. Seepärast tuleks kõnealune monomeer lisada liidu lubatud ainete loetellu tingimusel, et järgitakse nimetatud spetsifikatsioone.

(6)

Toiduohutusamet võttis vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (7) aine [3-(2,3-epoksüpropoksü)propüül]trimetoksüsilaani (toiduga kokkupuutuva materjali aine nr 1068 ja CASi nr 2530-83–8) kasutamise kohta. Toiduohutusamet tegi järelduse, et kuigi ainel on genotoksiline potentsiaal, ei põhjusta see ohtu tervisele, kuna sellega kokkupuude puudub või on väga väike, kui seda kasutatakse sellistes väikese läbilaskvusega plastides sisalduva klaaskiu töötlemisel viimistlusaine komponendina nagu polüetüleentereftalaat (PET), polükarbonaat (PC), polübutüleentereftalaat (PBTP), temperatuurikindlad polüestrid ning epoksübisfenoolvinüülester, mis on mõeldud ühekordseks ja korduvkasutamiseks igasuguse toidu pikaajalisel säilitamisel toatemperatuuril ning korduvaks lühiajaliseks kokkupuuteks igasuguse toiduga kõrgemal või kõrgel temperatuuril. Kuna aine mõnel epoksürühma sisaldaval reaktsioonisaadusel võib olla ka genotoksiline potentsiaal, peaks aine ja selle kõigi reaktsioonisaaduste jääkide piirnorm töödeldud klaaskius olema aine puhul alla 10 μg toidu kg kohta ja reaktsioonisaaduste puhul alla 60 μg toidu kg kohta (hüdrolüüsitud monomeerid epoksürühma sisaldav tsükliline dimeer, trimeer ja tetrameer).

(7)

Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 10/2011 I lisa vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,