Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006R1032

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 1032/2006, 6. juuli 2006 , millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 186, 7.7.2006, p. 27–45 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
    ELT L 322M, 2.12.2008, p. 228–246 (MT)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO, HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 04/10/2023; kehtetuks tunnistatud 32023R1771

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1032/oj

    7.7.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 186/27


    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1032/2006,

    6. juuli 2006,

    millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (2) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Lennuliikluse korraldamine nõuab ohutuid ja efektiivseid lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennuliikluse juhtimisüksuste vahel üleandmise mehhanisme. Selliste mehhanismide tagamine Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu raames nõuab lennuandmete automaatset vahetamist lennuandmete töötlemise süsteemide vahel. Olemasoleva olukorra uurimine ühenduses on näidanud, et mõnedes liikmesriikides ei ole need mehhanismid veel saavutanud rahuldavat taset ja vajavad edasist parandamist. Seetõttu on vaja sätestada nõuded lennuandmete töötlemise süsteemidele nende lennuandmete vahetamise funktsioonide koostalitlusvõime, toimivuse ja teenuse kvaliteedi suhtes.

    (2)

    Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) on vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 8 lõikele 1 volitatud välja arendama lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise nõuded. Käesolev määrus põhineb kõnealuse volituse alusel koostatud 31. märtsi 2005. aasta aruandel.

    (3)

    Eurocontroli sidusandmevahetuse standard esitati komisjoni 6. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2082/2000 (millega võetakse vastu Eurocontroli standardid ja muudetakse direktiivi 97/15/EÜ Eurocontroli standardite vastuvõtmise ja nõukogu direktiivi 93/65/EMÜ muutmise kohta) (3) lisana, muutes standardi kasutamise ühenduses kohustuslikuks uute lennuandmete töötlemise süsteemide hankimisel. Kuna määrus (EÜ) nr 2082/2000 muudeti kehtetuks alates 20. oktoobrist 2005, on vaja uuendada ühenduse õigusakte, et tagada asjassepuutuvate õigusnormide järjepidevus.

    (4)

    Käesolev määrus ei hõlma sõjalisi operatsioone ega õppusi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 2.

    (5)

    Liikmesriigid on oma avalduses ühtse Euroopa õhuruumiga seotud sõjaliste küsimuste kohta (4) kohustunud riiklikke sõjalisi nõudeid arvesse võttes tegema üksteisega koostööd, et kõik õhuruumi kasutajad kohaldaksid õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni täielikult ja ühetaoliselt kõikides liikmesriikides.

    (6)

    Õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsioon, nagu see on defineeritud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 punktis 22, nõuab lennuandmete õigeaegse vahetamise süsteemide loomist lennuliikluse teenindusüksuste ja sõjaväeliste juhtimisüksuste vahel.

    (7)

    Teavitamise ja esmase koordineerimisega seotud automaatseid protsesse peaksid rakendama piirkondlikud juhtimiskeskused, et anda järjepidevat lennuinformatsiooni nii üleandvatele kui ka vastuvõtvatele üksustele ja toetada lendude planeeritud üleandmise koordineerimist. Need olid osa määruses (EÜ) nr 2082/2000 sätestatud standarditest ja seetõttu tuleks neid kohaldada alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast.

    (8)

    Esmase koordineerimise käigus edastatud lennuinfot tuleks ajakohastada. Seetõttu peaks automaatseid protsesse rakendama etapiti, et pärast esmast koordineerimist oleks võimalik lendudega seotud info üle vaadata või koordineerimine tühistada, kui vastuvõttev üksus ei ole enam lennuga seotud.

    (9)

    Automaatsete protsesside rakendamine lendudest teavitamisel, nende esmasel koordineerimisel, koordineerimise ülevaatamisel ja koordineerimise tühistamisel on lisaks piirkondlikele juhtimiskeskustele kasulik ka muudele lennuliikluse juhtimisüksustele. Kui need üksused otsustavad seda teha, on Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (edaspidi EATMN) koostalitlusvõime saavutamiseks vaja, et nad kohaldavad samu nõudeid, mis kehtivad piirkondlike juhtimiskeskuste jaoks.

    (10)

    Lennuandmete õigeaegne vahetus lennuliikluse teenindusüksuste ja sõjaliste juhtimisüksuste vahel peaks tuginema automaatsete protsesside etapiviisilisele rakendamisele. Esimene etapp peaks hõlmama põhiliste lennuandmete edastamist nimetatud tsiviil- ja sõjandusvaldkonna üksuste vahel koos võimalusega neid vajaduse korral ajakohastada.

    (11)

    Kindlaks on määratud automaatsed lisaprotsessid, mis tugevdavad lennuliikluse juhtimisüksuste vahelist või lennuliikluse teenindusüksuste ja sõjaliste juhtimisüksuste vahelist koordineerimist. Kui need üksused otsustavad automaatseid lisaprotsesse rakendada, on EATMNi koostalitlusvõime saavutamiseks vaja, et nad kohaldavad nende protsesside suhtes ühtlustatud nõudeid.

    (12)

    Käesoleva määruse rakendamine peab võimaldama edasist arengut, et saavutada kõrgem koostalitlusvõime tase.

    (13)

    Olemasolevate ohutustasemete hoidmiseks või tõstmiseks peaks liikmesriigid ohutuse tagamisega seotud tegevuse raames tagama, et asjaomaste osaliste poolt viiakse läbi ohutushinnang, mis hõlmab ohutegurite kindlaksmääramist, riskide hindamist ja vähendamist. Nende protsesside ühtlustatud rakendamiseks käesoleva määrusega hõlmatud süsteemide puhul on vaja kindlaks määrata konkreetsed ohutusnõuded kõigi kohustuslike koostalitlusvõime, toimivuse ja teenuse kvaliteedi nõuete jaoks.

    (14)

    Vastavalt määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 3 lõike 3 punktile d peaksid koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad kirjeldama konkreetseid vastavushindamismenetlusi, mida kasutatakse koostisosade vastavuse või nende kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning süsteemide kontrollimiseks.

    (15)

    Vastavalt määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 10 lõigetele 1 ja 2 võib üleminekukorra kohaldamise kuupäevad kindlaks määrata asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades.

    (16)

    Tootjatele ja aeronavigatsiooniteenuse osutajatele tuleb anda aega uute koostisosade ja süsteemide arendamiseks vastavalt uutele tehnilistele nõuetele.

    (17)

    Käesolevas määruses sätestatud meetmed on vastavuses määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 kohaselt asutatud ühtse õhuruumi komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Eesmärk ja kohaldamisala

    1.   Käesolevas määruses sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö nõuded.

    2.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

    a)

    lennuandmete töötlemise süsteemide suhtes, mida kasutavad üldisele lennuliiklusele teenuseid pakkuvad lennuliikluse juhtimisüksused;

    b)

    lennuandmete vahetamise süsteemide suhtes, mis toetavad lennuliikluse teenindusüksuste ja sõjaliste juhtimisüksuste vahelise koordineerimise protseduure.

    3.   Käesolevat määrust ei kohaldata lennuandmete vahetamise kohta lennuliikluse juhtimisüksuste vahel, mis kasutavad lõikes 2 sätestatud lennuandmete töötlemise süsteeme, mille jaoks käesoleva määrusega hõlmatud lennuandmeid sünkroniseeritakse tavalise süsteemi abil.

    Artikkel 2

    Mõisted

    1.   Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määrusega (EÜ) nr 549/2004 kehtestatud mõisteid.

    2.   Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)   teavitamine– üleandva üksuse poolt andmete edastamine, et koordineerimise ettevalmistamisel ajakohastada vastuvõtva üksuse süsteemi;

    2)   koordineerimine– lennuliikluse juhtimisüksuste vaheline lendude koordineerimine lennuohutuse tagamiseks, kui lennud planeeritult ületavad üksuste piiri;

    3)   lennuliikluse juhtimisüksus (edaspidi ATC-üksus)– kas piirkondlik juhtimiskeskus, lähenemislennu juhtimisüksus või lennuvälja juhtimistorn;

    4)   tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö– nende tsiviil- ja sõjandusvaldkonna osapoolte vaheline koordineerimine, kellele on antud pädevus võtta vastu otsuseid ja leppida kokku toimimisviisis;

    5)   lennuandmete töötlemise süsteem– lennuliikluse teenindussüsteemi osa, mis võtab vastu lennuplaani andmed ja nendega seotud teated, töötleb need automaatselt ja jagab lennuliikluse juhtimisüksuste töökohtadele;

    6)   lennuliikluse teenindusüksus (edaspidi ATS-üksus)– tsiviil- või sõjandusvaldkonna üksus, mis vastutab lennuliiklusteeninduse eest;

    7)   sõjaline juhtimisüksus– paikne või mobiilne sõjaline üksus, mis juhib sõjalist lennuliiklust ja/või arendab muid tegevusi, mis oma spetsiifilise iseloomu tõttu võivad vajada õhuruumi reserveerimist või piiramist;

    8)   üleandev üksus– lennuliikluse juhtimisüksus, mis annab vastutuse lennukile lennuliikluse juhtimisteenuse osutamise eest üle lennumarsruudi järgmisele ATC-üksusele;

    9)   vastuvõttev üksus– lennuliikluse juhtimisüksus, mis andmed vastu võtab;

    10)   piir– horisontaalne või vertikaalne tasand, mis piiritleb õhuruumi, milles ATC-üksus pakub lennuliiklusteenust;

    11)   piirkondlik kontrollkeskus (edaspidi ACC-üksus)– üksus, mis on loodud lennuliikluse juhtimisteenuse osutamiseks tema vastutusel olevas juhtimispiirkonnas juhitavatele lendudele;

    12)   töökoht– mööbel ja tehniline varustus, mille juures lennuliiklusteeninduse töötaja sooritab oma tööga seotud tegevusi;

    13)   lennuplaan– lennuliikluse teenindusüksustele pakutav spetsiifiline informatsioon seoses lennuki kavandatud lennuga või lennu osaga;

    14)   hoiatus– teade, mis esitatakse töökohal, kui automaatne koordineerimisprotsess on katkenud;

    15)   hinnangulised andmed– koordineerimispunkt, lennuki arvestuslik koordineerimispunktis viibimise aeg ja oodatav lennukõrgus koordineerimispunktis;

    16)   sekundaarjälgimisradar (edaspidi SSR)– jälgimisradarite süsteem, mis kasutab saatjaid või vastuvõtjaid ja transpondereid;

    17)   koostööleping– leping kahe kõrvuti asetseva ATC-üksuse vahel, millega määratakse kindlaks, kuidas nende vastavaid ATC-kohustusi koordineerida;

    18)   juhtimise üleandmise punkt– õhusõiduki lennuteekonnal olev punkt, mille kohal antakse vastutus lennuliiklusteenuse osutamise eest üle ühelt ATC-üksuselt teisele;

    19)   koordineerimisandmed– operatiivsele personalile huvi pakkuvad andmed seoses lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessiga ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koordineerimise protsessiga;

    20)   üleandmise lennutasand– koordineerimise käigus kokkulepitud lennutasand, kui lend toimub samal tasandil, või lubatud lennutasand, milleni tõustes või laskudes koordineerimispunktis jõutakse;

    21)   vastuvõttev üksus– lennuliikluse juhtimisüksus, mis võtab järgmisena õhusõiduki juhtimise üle;

    22)   koordineerimispunkt (edaspidi COP)– punkt ATC-üksuste poolt kasutataval piiril või selle juures, millele viidatakse koordineerimisprotsessis;

    23)   teavitatud üksus– ATC-üksus, mis on saanud teavitamisinformatsiooni;

    24)   korrelatsioon– lennuplaani andmete ja sama lennu radartreki seostamise protsess;

    25)   vabastamine– lennukit üle andva lennujuhi poolt vastuvõtvale üksusele loa andmine juhiste andmiseks lennukile enne, kui see läbib juhtimise üleandmise punkti;

    26)   kasutatavus– määr, milleni süsteem või komponent on töövõimeline ja kättesaadav, kui selle kasutamine on vajalik;

    27)   usaldusväärsus– tõenäosus, et maapinnal asuv seadmestik töötab lubatud hälbe piirides.

    Artikkel 3

    Nõuded koostalitlusvõimele ja toimivusele

    1.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemid ja teenindav ACC vastavad I lisa osades A ja B sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuetele.

    2.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes on oma koostöölepingus kindlaks määranud, et rakendavad teavitamist, esmast koordineerimist, koordineerimise ülevaatamist, koordineerimise tühistamist, põhilisi lennuandmeid või muutusi põhilennuandmete protsessides muude ATC-üksuste vahel peale ACC, tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemid vastavad I lisa osades A ja B sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuetele.

    3.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes on oma koostöölepingus kindlaks määranud, et rakendavad stardieelset teavitamist ja koordineerimist, sageduse muutmist või sideprotsesside manuaalset ülevõtmist, tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemid vastavad I lisa osades A ja C sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuetele.

    4.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis b viidatud süsteemid vastavad põhiliste lennuandmete ja põhiliste lennuandmeprotsesside muutmise osas I lisa osades A ja B sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuetele.

    5.   Kui lennuliikluse teenindusüksused ja sõjalised juhtimisüksused on artikli 1 lõike 2 punktis b viidatud süsteemide vahel rakendanud ülelennu kavatsusest teavitamise, ülelennu loa taotlemise, ülelennu vastupakkumise või ülelennu tühistamise protsesse, peavad liikmesriigid tagama, et need süsteemid vastavad I lisa osades A ja C sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuetele.

    Artikkel 4

    Nõuded teenuse kvaliteedile

    1.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemid vastavad II lisas sätestatud teenuse kvaliteedi nõuetele.

    2.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis b viidatud süsteemid vastavad II lisas sätestatud teenuse kvaliteedi nõuetele.

    Artikkel 5

    Seotud menetlused

    1.   Lennu puhul, mille jaoks kehtib esmane koordineerimine, on kokkulepitud lennu üleandmise tingimused tegevuses siduvad mõlema ATC-üksuse jaoks, kui koordineerimist ei tühistata ega vaadata üle.

    2.   Lennu puhul, mille jaoks kehtib koordineerimise ülevaatamine, on kokkulepitud lennu üleandmise tingimused tegevuses siduvad mõlema ATC-üksuse jaoks, kui koordineerimist ei tühistata või tingimusi uuesti üle ei vaadata.

    3.   Juhul kui ülevaatamise lõpuleviimist või koordineerimise tühistamise protsesside lõpetamist ei õnnestu kinnitada kohaldatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt, alustab üleandev üksus verbaalset koordineerimist.

    Artikkel 6

    Ohutusnõuded

    Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et enne käesoleva määrusega reguleeritud kehtivate lennuandmete vahetamise automaatsüsteemide muudatusi või enne uute süsteemide kehtestamist asjaomaste osaliste poolt viiakse läbi ohutushinnang, mis hõlmab ohutegurite kindlaksmääramist, riskide hindamist ja vähendamist.

    Ohutuse hindamisel tuleb III lisas sätestatud ohutusnõudeid arvestada kui miinimumnõudeid.

    Artikkel 7

    Koostisosade vastavus või kasutussobivus

    Enne määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 5 osutatud EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsiooni väljastamist peavad artikli 1 lõike 2 punktides a ja b viidatud süsteemide koostisosade tootjad hindama nende koostisosade vastavust või kasutussobivust vastavalt IV lisa osas A sätestatud nõuetele.

    Artikkel 8

    Süsteemide vastavustõendamine

    1.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes suudavad tõendada, et nad täidavad V lisas sätestatud tingimused, viivad läbi artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemide vastavustõendamise vastavalt IV lisa osas B sätestatud nõuetele.

    2.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes ei suuda tõendada, et nad täidavad V lisas sätestatud tingimusi, peavad teavitatud asutusele esitama allhanke korras läbiviidud artikli 1 lõike 2 punktis a viidatud süsteemide vastavustõendamise. Vastavustõendamine viiakse läbi vastavalt IV lisa osas C sätestatud nõuetele.

    3.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktis b viidatud süsteemide vastavustõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesoleva määruse koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuetele.

    Artikkel 9

    Määruse järgimine

    Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine.

    Artikkel 10

    Üleminekukorraldused

    1.   Määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 10 lõikes 1 sätestatud üleminekukorraldusi kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 viidatud Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (edaspidi EATMN) süsteemide suhtes alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast seoses teavitamise ja esmase koordinatsiooni protsessidega.

    Neid kohaldatakse EATMNi süsteemide suhtes alates 1. jaanuarist 2009 seoses koordineerimise ülevaatamise, koordineerimise tühistamise, põhiliste lennuandmete ja põhiliste lennuandmete muutmise protsessidega.

    2.   Määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 10 lõikes 2 sätestatud üleminekukorraldusi kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 viidatud süsteemide suhtes alates 31. detsembrist 2012.

    Artikkel 11

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009 kõigi artikli 1 lõikes 2 viidatud EATMNi süsteemide kasutamise suhtes seoses koordineerimise ülevaatamise, koordineerimise tühistamise, põhiliste lennuandmete ja põhiliste lennuandmete muutmise protsessidega.

    Seda kohaldatakse alates 31. detsembrist 2012 kõigi artikli 1 lõikes 2 viidatud EATMNi süsteemide suhtes, mida sel ajal kasutatakse.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 6. juuli 2006

    Komisjoni nimel

    asepresident

    Jacques BARROT


    (1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

    (2)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

    (3)  EÜT L 254, 9.10.2000, lk 1.

    (4)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 9.


    I LISA

    Nõuded koostalitlusvõimele ja toimivusele

    (artiklis 3 viidatud)

    A-OSA:   ÜLDNÕUDED

    1.   NÕUDED SÜSTEEMILE

    1.1.

    Süsteem peab pakkuma kogu informatsiooni, mida on vaja kindlaksmääratud protsesside käigus vahetatava süsteemiinformatsiooni esitamiseks, töötlemiseks ja koostamiseks.

    1.2.

    Süsteem peab olema võimeline automaatselt vastu võtma, säilitama, töötlema, eraldama ja esitamiseks väljastama ning edastama lennuinformatsiooni, mida vajatakse seoses teavitamise, koordineerimise ja üleandmise ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koordineerimise protsessidega.

    1.3.

    Süsteem peab väljastama hoiatuse, kui avastatakse infovahetusseadmete rikked või kõrvalekalded.

    1.4.

    Süsteem peab olema võimeline andma asjaomastele töökohtadele süsteemi infovahetusega seotud hoiatusi.

    1.5.

    Süsteem peab tagama ATC personalile vahendid protsessidega seotud lennuinformatsiooni muutmiseks.

    1.6.

    Süsteem peab olema võimeline pakkuma ATC personalile informatsiooni asjaomase süsteemi infovahetusprotsesside seisundi kohta.

    2.   SÜSTEEMI INFOVAHETUSE ANDMETE SALVESTAMINE

    2.1.

    Süsteemi infovahetuse andmed salvestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja poolt sellisel moel, mis võimaldab salvestatud andmete otsingut ja esitamist.

    B-OSA:   NÕUDED KOHUSTUSLIKELE PROTSESSIDELE, MIDA TOETAB SÜSTEEMI INFOVAHETUS

    1.   TEAVITAMINE

    1.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    1.1.1.

    Teavitamisprotsessi informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

    õhusõiduki tunnus;

    SSRi režiim ja kood, kui need on saadaval;

    lähtelennuväli;

    hinnangulised andmed;

    sihtlennuväli;

    õhusõiduki number ja tüüp;

    lennu tüüp;

    seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

    1.1.2.

    Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta peab sisaldama vähendatud vertikaalse eraldatuse miinimumi (edaspidi RVSM) ja vähemalt 8,33 KHz võimalust.

    1.1.3.

    Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta võib sisaldada muid punkte vastavalt koostöölepingutele.

    1.2.   Rakenduseeskirjad

    1.2.1.

    Teavitamine sooritatakse vähemalt üks kord iga aktsepteeritud lennu kohta, mis on planeeritud piiri ületama, kui lend ei ole seotud stardieelse teavitamis- ja koordineerimisprotsessiga.

    1.2.2.

    Lendude piiriületamise teavitamisega seotud aktsepteerimise kriteeriumid peavad vastama koostöölepingutele.

    1.2.3.

    Kui teavitamist ei saa sooritada kahepoolselt kokkulepitud ajal enne esmast koordineerimist, tuleb see lülitada esmasesse koordineerimisprotsessi.

    1.2.4.

    Sooritamisel eelneb teavitamine esmasele koordineerimisele.

    1.2.5.

    Teavitamist tuleb korrata iga kord, kui enne esmast koordineerimist tehakse muudatusi ükskõik millistes järgmistes andmetes:

    COP;

    oodatav SSRi kood juhtimise üleandmise punktis;

    sihtlennuväli;

    õhusõiduki tüüp;

    seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

    1.2.6.

    Kui tehakse kindlaks lahknevus edastatud andmete ja vastuvõtva süsteemi vastavate andmete vahel või kui selline informatsioon, mis nõuab korrektiivide tegemist järgneva esmase koordineerimise andmete vastuvõtmisel, pole kättesaadav, tuleb sellise vastuolu lahendamiseks teavitada asjaomast ametiisikut.

    1.3.   Ajakriteeriumid teavitamise alustamiseks

    1.3.1.

    Teavitamist tuleb alustada parameetris märgitud minutite arvu võrra enne arvestuslikku aega koordineerimispunktis.

    1.3.2.

    Teavitamise parameeter (parameetrid) peavad sisalduma ACTi ja asjaomaste üksuste vahelistes koostöökokkulepetes.

    1.3.3.

    Teavitamise parameeter (parameetrid) võib (võivad) olla kindlaks määratud eraldi iga koordineerimispunkti jaoks.

    2.   ESMANE KOORDINEERIMINE

    2.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    2.1.1.

    Esmase koordineerimise protsessi informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

    õhusõiduki tunnus;

    SSRi režiim ja kood;

    lähtelennuväli;

    hinnangulised andmed;

    sihtlennuväli;

    õhusõiduki number ja tüüp;

    lennu tüüp;

    seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

    2.1.2.

    Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta peab sisaldama RVSMi ja 8,33 KHz võimalust miinimumina.

    2.1.3.

    Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta võib sisaldada muid punkte, nagu koostöölepingutes kahepoolselt kokku on lepitud.

    2.2.   Rakenduseeskirjad

    2.2.1.

    Esmase koordineerimise protsess viiakse läbi kõigi aktsepteeritud lendude jaoks, mille puhul planeeritakse piiride ületamist.

    2.2.2.

    Aktsepteerimise kriteeriumid piire ületavate lendude esmase koordineerimise jaoks peavad vastama koostöölepingutele.

    2.2.3.

    Kui seda pole juba manuaalselt alustatud, algab esmase koordineerimise protsess automaatselt vastavalt koostöökokkulepetele kas:

    kahepoolselt kokkulepitud parameetris märgitud ajal enne arvestuslikku aega koordineerimispunktis või

    ajal, mil lend on kahepoolselt kokkulepitud kaugusel koordineerimispunktist.

    2.2.4.

    Lennu esmase koordineerimise protsess sooritatakse ainult üks kord, kui koordineerimisprotsessi tühistamist ei ole alustatud.

    2.2.5.

    Pärast koordineerimisprotsessi tühistamist saab esmast koordineerimise protsessi uuesti alustada sama üksus.

    2.2.6.

    Esmase koordineerimise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele; seejärel peetakse lendu koordineerituks.

    2.2.7.

    Kui esmase koordineerimise protsessi lõpetamise kinnitamine teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus lennu koordineerimise eest vastutava üleandva üksuse töökohal.

    2.2.8.

    Informatsioon esmase koordineerimise kohta tuleb teha kättesaadavaks vastuvõtva üksuse vastaval töökohal.

    3.   KOORDINEERIMISE ÜLEVAATAMINE

    3.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    3.1.1.

    Koordineerimisprotsessi ülevaatamine tagab seostumise eelnevalt koordineeritud lennuga.

    3.1.2.

    Koordineerimise ülevaatamine annab järgmise lennuinformatsiooni, kui on muutunud:

    SSRi režiim ja kood;

    arvestuslik aeg ja lennukõrgus;

    seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

    3.1.3.

    Kui kahepoolselt on kokku lepitud, annab koordineerimise andmete ülevaatamine järgmise informatsiooni, kui see on muutunud:

    koordineerimispunkt;

    marsruut.

    3.2.   Rakenduseeskirjad

    3.2.1.

    Koordineerimisprotsessi ülevaatamine võib toimuda üks kord või mitu korda üksuses, millega lend on käesoleval hetkel koordineeritud.

    3.2.2.

    Koordineerimisprotsessi ülevaatamine toimub, kui:

    arvestuslik aeg koordineerimispunktis erineb eelnevalt ettenähtust rohkem kui kahepoolselt kokkulepitud väärtuse võrra,

    üleandmise kõrgus(ed), SSRi kood või seadmete kasutamise võimalus ja seisund erinevad eelnevalt ettenähtust.

    3.2.3.

    Kahepoolse kokkuleppe korral toimub koordineerimisprotsessi ülevaatamine, kui on muutused järgmises:

    koordineerimispunkt,

    marsruut.

    3.2.4.

    Koordineerimisprotsessi ülevaatamise lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.

    3.2.5.

    Kui koordineerimisprotsessi ülevaatamise lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus üleandva üksuse lennu koordineerimise eest vastutaval töökohal.

    3.2.6.

    Koordineerimisprotsessi ülevaatamine leiab aset kohe pärast asjaomaste andmete sisestamist või uuendamist.

    3.2.7.

    Koordineerimisprotsessi ülevaatamist pidurdatakse pärast seda, kui lend on kahepoolselt kokkulepitud aja/vahemaa kaugusel juhtimise üleandmise punktist vastavalt koostöökokkulepetele.

    3.2.8.

    Informatsioon koordineerimise ülevaatamise kohta tuleb teha kättesaadavaks vastuvõtva üksuse vastaval töökohal.

    4.   KOORDINEERIMISE TÜHISTAMINE

    4.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    4.1.1.

    Koordineerimisprotsessi tühistamine tagab seostumise eelmise tühistatud teavitamis- või koordineerimisprotsessiga.

    4.2.   Rakenduseeskirjad

    4.2.1.

    Koordineerimisprotsessi tühistamise leiab aset koordineeritud lennu üksuses, kui:

    üksus ei ole enam järgmine üksus koordineerimise järjestuses;

    lennuplaan on tühistatud väljasaatvas üksuses ja koordineerimine pole enam asjakohane;

    informatsioon lennuga seotud koordineerimise tühistamise kohta saadakse eelmiselt üksuselt.

    4.2.2.

    Koordineerimisprotsessi tühistamine võib toimuda lennu teavitatud üksuses, kui:

    üksus ei ole enam järgmine üksus koordineerimise järjestuses;

    lennuplaan on tühistatud väljasaatvas üksuses ja koordineerimine pole enam asjakohane;

    informatsioon lennuga seotud koordineerimise tühistamise kohta saadakse eelmiselt üksuselt;

    lend hilineb marsruudil ning parandatud arvestust ei ole võimalik automaatselt kindlaks määrata.

    4.2.3.

    Koordineerimisprotsessi tühistamise lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.

    4.2.4.

    Kui koordineerimisprotsessi tühistamise lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus üleandva üksuse lennu koordineerimise eest vastutaval töökohal.

    4.2.5.

    Informatsioon koordineerimise tühistamise kohta tuleb teha kättesaadavaks vastaval teavitatud üksuse töökohal või selles üksuses, millega koordineerimine tühistatakse.

    5.   PÕHILISED LENNUANDMED

    5.1.   Asjaomane lennuinfo

    5.1.1.

    Põhiliste lennuandmete töötluse informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

    õhusõiduki tunnus;

    SSRi režiim ja kood.

    5.1.2.

    Põhiliste lennuandmete töötluse poolt pakutava lisainformatsiooni suhtes tuleb kahepoolselt kokku leppida.

    5.2.   Rakenduseeskirjad

    5.2.1.

    Põhiliste lennuandmete töötlus viiakse läbi automaatselt iga aktsepteeritud lennu jaoks.

    5.2.2.

    Aktsepteerimise kriteeriumid põhiliste lennuandmete jaoks peavad vastama koostöölepingutele.

    5.2.3.

    Põhiliste lennuandmete töötluse lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.

    5.2.4.

    Kui põhiliste lennuandmete töötluse lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus varustava üksuse vastaval töökohal.

    6.   PÕHILISTE LENNUANDMETE MUUTUS

    6.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    6.1.1.

    Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine tagab seostumise lennuga, mille puhul enne sooritati põhiliste lennuandmete töötlemine.

    6.1.2.

    Igasuguse lisainformatsiooni suhtes, mida pakub põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine, ja selle esitamise kriteeriumide suhtes tuleb kahepoolselt kokku leppida.

    6.2.   Rakenduseeskirjad

    6.2.1.

    Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine leiab aset ainult lennu puhul, mida on eelnevalt teavitatud põhiliste lennuandmete töötlemisest.

    6.2.2.

    Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemine käivitatakse automaatselt vastavalt kahepoolselt kokkulepitud kriteeriumidele.

    6.2.3.

    Põhiliste lennuandmete muutuse töötlemise lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse varustavale üksusele.

    6.2.4.

    Kui põhiliste lennuandmete muutuse töötlemise lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus varustava üksuse vastaval töökohal.

    6.2.5.

    Informatsioon põhiliste lennuandmete muutuse kohta tuleb teha kättesaadavaks vastuvõtva üksuse vastaval töökohal.

    C-OSA:   NÕUDED FAKULTATIIVSETELE PROTSESSIDELE, MIDA TOETAB SÜSTEEMI INFOVAHETUS

    1.   STARDIEELNE TEAVITAMINE JA KOORDINEERIMINE

    1.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    1.1.1.

    Stardieelne teavitamis- ja koordineerimisprotsessi informatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

    õhusõiduki tunnus;

    SSRi režiim ja kood, kui need on saadaval;

    lähtelennuväli;

    arvestuslik stardiaeg või hinnangulised andmed vastavalt kahepoolsele kokkuleppele;

    sihtlennuväli;

    õhusõiduki number ja tüüp.

    1.1.2.

    Informatsioon seoses stardieelse teavitamise ja koordineerimise protsessiga lähenemisala (TMA) juhtimisüksusest või ACCst peab sisaldama järgmist teavet:

    lennu tüüp;

    seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

    1.1.3.

    Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta peab sisaldama RVSMi ja 8,33 KHz võimalust miinimumina.

    1.1.4.

    Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta võib sisaldada muid punkte, nagu koostöölepingutes kahepoolselt on kokku lepitud.

    1.2.   Rakenduseeskirjad

    1.2.1.

    Stardieelne teavitamis- ja koordineerimisprotsess viiakse läbi üks kord või mitu korda iga aktsepteeritud lennu jaoks, mis on planeeritud piiri ületama, kui lennuaeg stardist kuni koordineerimispunktini ei võimalda piisavat aega esmase koordineerimise või teavitamise protsesside läbiviimiseks.

    1.2.2.

    Aktsepteerimise kriteeriumid piire ületavate lendude stardieelse teavitamise ja koordineerimise jaoks peavad vastama koostöölepingutele.

    1.2.3.

    Stardieelne teavitamis- ja koordineerimisprotsess toimub uuesti iga kord, kui enne starti tehakse ükskõik millistesse eelmisesse stardieelsesse teavitamis- ja koordineerimisprotsessi andmetesse muudatusi.

    1.2.4.

    Stardieelse teavitamis- ja koordineerimisprotsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale üksusele.

    1.2.5.

    Kui stardieelse teavitamis- ja koordineerimisprotsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus lennu teavitamise/koordineerimise eest vastutava üleandva üksuse töökohal.

    1.2.6.

    Informatsioon stardieelse teavitamise ja koordineerimise kohta tuleb teha kättesaadavaks teavitatud üksuse vastaval töökohal.

    2.   SAGEDUSE MUUTMINE

    2.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    2.1.1.

    Informatsioon sageduse muutmise protsessi kohta peab sisaldama minimaalselt:

    õhusõiduki tunnust.

    2.1.2.

    Informatsioon sageduse muutmise protsessi kohta peab võimaluse korral sisaldama järgmisi andmeid:

    vabastamise märge;

    lubatud lennukõrgus;

    määratud kurss/trajektoor või otselennuluba;

    määratud kiirus;

    määratud tõusu- või laskumiskiirus.

    2.1.3.

    Kahepoolse kokkuleppe korral peavad sageduse muutmise andmed sisaldama järgmist:

    olemasolev kurss;

    määratud sagedus.

    2.2.   Rakenduseeskirjad

    2.2.1.

    Sageduse muutmise protsessi algatab üleandev lennujuht manuaalselt.

    2.2.2.

    Sageduse muutmise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud vastuvõtva üksuse kinnitus, edastatakse üleandvale ATC-üksusele.

    2.2.3.

    Kui sageduse muutmise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus üleandva ATC-üksuse vastaval töökohal.

    2.2.4.

    Informatsioon sageduse muutmise kohta tuleb viivitamata teha kättesaadavaks vastuvõtvale lennujuhile.

    3.   MANUAALSED SIDEPROTSESSID

    3.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    3.1.1.

    Informatsioon manuaalsete sideprotsesside kohta peab sisaldama minimaalselt õhusõiduki tunnust.

    3.2.   Rakenduseeskirjad

    3.2.1.

    Manuaalseid sideprotsesse alustab vastuvõttev üksus pärast side loomist.

    3.2.2.

    Manuaalsete sideprotsesside lõpetamine, kaasa arvatud üleandva üksuse kinnitus, edastatakse vastuvõtvale ATC-üksusele.

    3.2.3.

    Kui manuaalsete sideprotsesside lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus vastuvõtva ATC-üksuse vastaval töökohal.

    3.2.4.

    Informatsioon manuaalsete sideprotsesside kohta tuleb esitada kohe üleandva üksuse lennujuhile.

    4.   ÜLELENNU KAVATSUSEST TEAVITAMINE

    4.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    4.1.1.

    Informatsioon seoses ülelennu kavatsusest teavitamisega peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

    õhusõiduki tunnus;

    SSRi režiim ja kood;

    õhusõiduki number ja tüüp;

    identifitseerimise eest vastutav sektor;

    ülelennu marsruut, kaasa arvatud arvestuslikud ajad ja lennukõrgused iga marsruudi punkti jaoks.

    4.2.   Rakenduseeskirjad

    4.2.1.

    Ülelennu kavatsusest teavitamise protsessi algatab lennujuht manuaalselt või automaatselt, nagu kirjeldatud koostöökokkulepetes.

    4.2.2.

    Ülelennu kavatsusest teavitamise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud teavitatud üksuse kinnitus, edastatakse teavitavale üksusele.

    4.2.3.

    Kui ülelennu kavatsusest teavitamise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus teavitavas üksuses.

    4.2.4.

    Informatsioon ülelennu kavatsusest teavitamise kohta tuleb teha kättesaadavaks teavitatud üksuse vastaval töökohal.

    5.   ÜLELENNULOA TAOTLEMINE

    5.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    5.1.1.

    Ülelennuloa taotlemiseks peab informatsioon sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

    õhusõiduki tunnus;

    SSRi režiim ja kood;

    õhusõiduki number ja tüüp;

    identifitseerimise eest vastutav sektor;

    ülelennu marsruut, kaasa arvatud arvestuslikud ajad ja lennukõrgused iga marsruudi punkti jaoks.

    5.1.2.

    Kui nii on kahepoolselt kokku lepitud, peab ülelennuloa taotluses sisalduma seadmete kasutamise võimalus ja seisund.

    5.1.3.

    Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta peab sisaldama RVSMi ja 8,33 KHz võimalust miinimumina.

    5.1.4.

    Informatsioon seadmete kasutamise võimaluse ja seisundi kohta võib sisaldada muid punkte, nagu kahepoolselt on kokku lepitud.

    5.2.   Rakenduseeskirjad

    5.2.1.

    Ülelennuloa taotlemist alustatakse lennujuhi äranägemisel vastavalt koostöökokkulepetes kindlaksmääratud tingimustele.

    5.2.2.

    Ülelennuloa taotlemise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud taotluse saava üksuse kinnitus, edastatakse taotlevale üksusele.

    5.2.3.

    Kui ülelennuloa taotlemise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus taotleva üksuse vastaval töökohal.

    5.2.4.

    Informatsioon ülelennuloa taotlemise kohta tuleb teha kättesaadavaks taotluse saava üksuse vastaval töökohal.

    5.3.   Opereerimise vastus

    5.3.1.

    Ülelennuloa taotlemisele vastatakse:

    väljapakutud marsruudi/õhuruumi läbimise üksikasjade heakskiitmisega või

    vastuettepanekuga, mis sisaldab erinevaid marsruudi/õhuruumi läbimise üksikasju, nagu on kindlaks määratud allolevas jaos 6, või

    väljapakutud marsruudi/õhuruumi läbimise üksikasjade tagasilükkamisega.

    5.3.2.

    Kui opereerimise vastust ei saada kahepoolselt kokku lepitud ajavahemiku jooksul, antakse hoiatus taotleva üksuse vastaval töökohal.

    6.   VASTUETTEPANEK ÜLELENNU KOHTA

    6.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    6.1.1.

    Ülelennu vastuettepaneku protsess tagab seostumise eelnevalt koordineeritud lennuga.

    6.1.2.

    Informatsioon seoses ülelennu vastuettepanekuga peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

    õhusõiduki tunnus;

    ülelennu marsruut, kaasa arvatud arvestuslikud ajad ja lennukõrgused iga marsruudi punkti jaoks.

    6.2.   Rakenduseeskirjad

    6.2.1.

    Vastuettepanek peab sisaldama väljapakutud uut lennukõrgust ja/või marsruuti.

    6.2.2.

    Ülelennu vastuettepaneku protsessi lõpetamine, kaasa arvatud algse taotleva üksuse kinnitus, edastatakse vastuettepaneku teinud üksusele.

    6.2.3.

    Kui ülelennu vastuettepaneku protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus vastuettepaneku teinud üksuse vastaval töökohal.

    6.2.4.

    Informatsioon ülelennu vastuettepaneku kohta tuleb teha kättesaadavaks algse taotluse esitanud üksuse vastaval töökohal.

    6.3.   Opereerimise vastus

    6.3.1.

    Ülelennu vastuettepaneku informatsiooni eduka töötlemise kinnitusele algse taotluse esitanud üksuses järgneb opereerimise vastus algse taotluse esitanud üksuselt.

    6.3.2.

    Opereerimise vastus ülelennu vastuettepanekule on kas nõustumine või tagasilükkamine.

    6.3.3.

    Kui opereerimise vastust ei saada kahepoolselt kokkulepitud ajavahemiku jooksul, antakse hoiatus vastuettepaneku teinud üksuse vastaval töökohal.

    7.   ÜLELENNU TÜHISTAMINE

    7.1.   Asjaomane lennuinformatsioon

    7.1.1.

    Ülelennu tühistamise protsess tagab seostumise eelmise tühistatava teavitamise või koordineerimise protsessiga.

    7.2.   Rakenduseeskirjad

    7.2.1.

    Ülelennu tühistamise algatab üksus, mis vastutab lennu eest, ühel järgmistest põhjustest:

    eelnevalt põhiliste lennuandmete töötlemisprotsessi poolt teavitatud lend ei sisene teavitatud üksuse õhuruumi või ei paku teavitatud üksusele enam huvi;

    ülelendu ei sooritata ülelennust teavitamise informatsioonis esitatud marsruudil;

    ülelendu ei sooritata vastavalt arutluse all olevatele tingimustele või vastavalt tingimustele, milles kokku lepiti pärast õhuruumi läbimise kohta peetud dialoogi.

    7.2.2.

    Ülelennu tühistamise protsess algatatakse automaatselt või manuaalselt lennujuhi poolt vastavalt koostöölepingutele.

    7.2.3.

    Ülelennu tühistamise protsessi lõpetamine, kaasa arvatud teavitatud/taotluse saanud üksuse kinnitus, edastatakse tühistavale üksusele.

    7.2.4.

    Kui ülelennu tühistamise protsessi lõpetamise kinnitamine rakendatavate teenuse kvaliteedi nõuete kohaselt ei õnnestu, on tulemuseks hoiatus tühistava üksuse vastaval töökohal.

    7.2.5.

    Informatsioon ülelennu tühistamise kohta tuleb teha kättesaadavaks teavitatud/taotluse saanud üksuse vastaval töökohal.


    II LISA

    Nõuded teenuse kvaliteedile

    (artiklis 4 viidatud)

    1.   Kättesaadavus, usaldatavus, andmeturve ja andmete terviklikkus

    1.1.

    Süsteemi infovahetusseadmed on kasutatavad üksuse töötundide ajal.

    1.2.

    Kõik graafikukohased tööseisaku ajad lepitakse kahe asjaomase üksuse vahel kokku.

    1.3.

    Süsteemi infovahetuslingi töökindlus peab olema vähemalt 99,86 %.

    1.4.

    Süsteemi infovahetusseadmete kasutamisel tagatakse vahetatava informatsiooni terviklikkus ja turvalisus asjakohasel tasemel vastavalt heakskiidetud praktikale.

    2.   Protsessi kestus

    2.1.

    Protsessi kestus kujutab endast vahemikku protsessi alustamise ja selle aja vahel, mil nõutav kinnitus on alustavas üksuses kättesaadav.

    2.2.

    Protsessi kestus ei sisalda opereerimise vastuseid seal, kus need on nõutavad.

    2.3.

    Maksimaalne protsessi kestus enne hoiatuse andmist lepitakse kokku kahepoolselt.


    III LISA

    Ohutusnõuded

    (artiklis 6 viidatud)

    1.

    Süsteemi infovahetuse ja maa-maa häälside kanalite rakendamine välistab mõistlikus ulatuses samaaegsete rikete võimaluse.

    2.

    I lisa osa B lõigetes 3.2.4, 3.2.5, 4.2.3, 4.2.4, 5.2.3, 5.2.4, 6.2.3 ja 6.2.4 kindlaksmääratud nõudeid koostalitlusvõimele ja toimivusele loetakse samuti ohutusnõueteks.

    3.

    Koordineerimise ülevaatamise, koordineerimise tühistamise, põhiliste lennuandmete ja põhiliste lennuandmete muutmise töötlemise jaoks II lisas kindlaksmääratud nõudeid teenuse kvaliteedile loetakse samuti ohutusnõueteks.


    IV LISA

    A-OSA:   NÕUDED ARTIKLIS 7 VIIDATUD KOOSTISOSADE VASTAVUSE VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMISELE

    1.

    Vastavustõendamistegevus näitab koostisosade vastavust käesoleva määruse nõuetele koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse osas või koostisosade kasutuskõlblikkust ajal, kui need töötavad katsekeskkonnas.

    2.

    Tootja juhib vastavushindamist ja peab:

    määrama kindlaks sobiva katsekeskkonna;

    kontrollima, et katseplaan kirjeldaks koostisosi katsekeskkonnas;

    kontrollima, et katseplaan kataks kohaldatavad nõuded täielikult;

    tagama tehnilise dokumentatsiooni ja katseplaani järjepidevuse ja kvaliteedi;

    planeerima katsetamise korralduse, personali, seadmed ja katseplatvormi konfiguratsiooni;

    läbi viima kontrollimisi ja katseid vastavalt katseplaanile;

    kirjutama ettekande, mis sisaldab kontrollimiste ja katsete tulemusi.

    3.

    Tootja tagab, et lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koordineerimise protsessi toetavad infovahetuse koostisosad, mis on katsekeskkonda integreeritud, vastavad käesoleva määruse koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutusnõuetele.

    4.

    Vastavuse või kasutussobivuse hindamise rahuldava lõpetamise korral koostab tootja omal vastutusel EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsiooni, täpsustades eriti koostisosa vastavust käesoleva määruse nõuetele ja kasutamistingimusi vastavalt koostalitlusvõime määruse III lisa lõikele 3.

    B-OSA:   NÕUDED ARTIKLI 8 LÕIKES 1 VIIDATUD SÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISELE

    1.

    Süsteemide vastavustõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesoleva määruse nõuetele koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse osas süsteemide opereerimise konteksti peegeldavas simuleeritud keskkonnas.

    2.

    Lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamine viiakse läbi vastavalt asjakohasele ja heakskiidetud katsetamispraktikale.

    3.

    Katsetamisriistad, mida kasutatakse lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamiseks, peavad olema asjakohaselt funktsionaalsed.

    4.

    Lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamine annab tulemuseks tehnilise toimiku vastavalt koostalitlusvõime määruse IV lisa lõike 3 nõuetele ja järgmised osad:

    rakendamise kirjeldus;

    ettekanne kontrollimiste ja katsete kohta enne süsteemi teenistusse rakendamist.

    5.

    Aeronavigatsiooni teenuse osutaja juhib vastavustõendamise tegevusi ja peab eelkõige:

    kindlaks määrama sobiva simuleeritud tegevus- ja tehnilise keskkonna, mis peegeldab opereerimise keskkonda;

    kontrollima, et katseplaan kirjeldaks lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetava infovahetuse integreerimist simuleeritud tegevus- ja tehnilises keskkonnas katsetatud süsteemi;

    kontrollima, et katseplaan kataks käesoleva määruse koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutusnõuded täielikult;

    tagama tehnilise dokumentatsiooni ja katseplaani järjepidevuse ja kvaliteedi;

    planeerima katsetamise korralduse, personali, seadmed ja katseplatvormi konfiguratsiooni;

    läbi viima kontrollimisi ja katseid vastavalt katseplaanile;

    kirjutama ettekande, mis sisaldab kontrollimiste ja katsete tulemusi.

    6.

    Aeronavigatsiooni teenuse osutaja tagab, et lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetav infovahetus, mis on integreeritud simuleeritud tegevuskeskkonnas töötavatesse süsteemidesse, vastab käesoleva määruse kohastele koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuetele.

    7.

    Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostavad aeronavigatsiooni teenuse osutajad süsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja esitavad selle siseriiklikule järelevalveametile koos tehnilise toimikuga, nagu nõutakse koostalitlusvõime määruse artiklis 6.

    C-OSA:   NÕUDED ARTIKLI 8 LÕIKES 2 VIIDATUD SÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISELE

    1.

    Süsteemide vastavustõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesoleva määruse nõuetele koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse osas süsteemide opereerimise konteksti peegeldavas simuleeritud keskkonnas.

    2.

    Lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamine viiakse läbi vastavalt asjakohasele ja heakskiidetud katsetamispraktikale.

    3.

    Katsetamisriistad, mida kasutatakse lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamiseks, peavad olema asjakohaselt funktsionaalsed.

    4.

    Lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetavate infovahetussüsteemide vastavustõendamine annab tulemuseks tehnilise toimiku vastavalt koostalitlusvõime määruse IV lisa lõike 3 nõuetele ja järgmised osad:

    rakendamise kirjeldus;

    ettekanne kontrollimiste ja katsete kohta enne süsteemi teenistusse rakendamist.

    5.

    Aeronavigatsiooni teenuse osutaja määrab kindlaks sobiva simuleeritud tegevus- ja tehnilise keskkonna, mis peegeldab tegevuskeskkonda, ja laseb vastavustõendamistegevused sooritada teavitatud asutusel.

    6.

    Teavitatud asutus juhib vastavustõendamise tegevusi ja peab:

    kontrollima, et katseplaan kirjeldaks lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetava infovahetuse integreerimist katsetatud simuleeritud tegevus- ja tehnilisse keskkonda;

    kontrollima, et katseplaan kataks käesoleva määruse kohased koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuded täielikult;

    tagama tehnilise dokumentatsiooni ja katseplaani järjepidevuse ja kvaliteedi;

    planeerima katsetamise korralduse, personali, seadmed ja katseplatvormi konfiguratsiooni;

    läbi viima kontrollimisi ja katseid vastavalt katseplaanile;

    kirjutama ettekande, mis sisaldab kontrollimiste ja katsete tulemusi.

    7.

    Teavitatud asutus tagab, et lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja üleandmise protsessi ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna koordineerimise protsessi toetav infovahetus, mis on integreeritud simuleeritud tegevuskeskkonnas töötavatesse süsteemidesse, vastab käesoleva määruse kohastele koostalitlusvõime ja toimivuse, teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuetele.

    8.

    Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostab teavitatud asutus vastavussertifikaadi enda poolt läbiviidud tegevuste kohta.

    9.

    Seejärel koostab aeronavigatsiooni teenuse osutaja süsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja esitab selle siseriiklikule järelevalveametile koos tehnilise toimikuga, nagu nõutakse koostalitlusvõime määruse artiklis 6.


    V LISA

    Artiklis 8 viidatud tingimused

    1.

    Aeronavigatsiooni teenuse osutajal peavad olema oma organisatsioonisisesed aruandemeetodid, mis tagavad ja väljendavad erapooletust ja hindamise sõltumatust vastavustõendamistegevustes.

    2.

    Aeronavigatsiooni teenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessidesse kaasatud personal viib kontrollimisi läbi maksimaalse võimaliku professionaalse usaldusväärsusega ja maksimaalse võimaliku tehnilise kompetentsusega ning on vaba igasugusest nende otsustusvõimet või nende kontrollimiste tulemusi mõjutada võivast survest ja stiimulitest, eriti rahalist tüüpi stiimulitest eelkõige isikute või isikute gruppide poolt, keda kontrollimiste tulemused mõjutavad.

    3.

    Aeronavigatsiooni teenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessidesse kaasatud personalil on juurdepääs varustusele, mis võimaldab neil vajalikke katseid korralikult läbi viia.

    4.

    Aeronavigatsiooni teenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessidesse kaasatud personalil on usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, rahuldavad teadmised nende poolt läbiviidavate vastavustõendamiste nõuete kohta, selliste tegevuste jaoks piisav kogemus ning nõutav oskus koostada deklaratsioone, dokumente ja ettekandeid vastavustõendamiste läbiviimise kohta.

    5.

    Aeronavigatsiooni teenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessidesse kaasatud personal on võimeline oma kontrollimisi erapooletult läbi viima. Nende töötasu ei tohi sõltuda läbiviidud kontrollimiste arvust või nende kontrollimiste tulemustest.


    Top