31998L0076

Nõukogu direktiiv 98/76/EÜ,

1. oktoober 1998,

millega muudetakse direktiivi 96/26/EÜ siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 75 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189c ettenähtud menetluse kohaselt [3]

ning arvestades, et:

(1) maanteeveo-ettevõtjate tegevusalale lubamist ning diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist käsitlevate siseriiklike õigusaktide vahelised erinevused võivad põhjustada konkurentsi moonutamist;

(2) seepärast on vaja jätkata ühtlustamisprotsessi kõnealuses valdkonnas siseturu meetmeprogrammi raames, tugevdades veelgi direktiiviga 96/26/EÜ [4] ettenähtud ühiseeskirju;

(3) autoveoturu arengust ja siseturu toimimisest tulenevate nõuete tõttu on vaja laiendada direktiivi 96/26/EÜ reguleerimisala teatavatele ettevõtjate kategooriatele, kes rendi või tasu eest tegelevad väiksetonnaažilisi sõidukeid kasutades autoveoga, näiteks kullerteenustele, kuid nii, et konkreetne erand tehakse maanteeveo-ettevõtjatele, kes tegelevad kohalike lühivedudega ja kasutavad sõidukeid, mille maksimaalne lubatud mass on 3,5-6 tonni;

(4) hea maine osas tuleks sätestada rangemad nõuded, sh keskkonnakaitset ja kutsevastutust käsitlevad nõuded;

(5) vältimaks turu tasakaalustamatust, on finantsolukorra osas vaja määrata asjakohase omakapitali kõrgem miinimumtase ning iga viie aasta järel euro väärtus nende riikide vääringutes, kes ei osale rahaliidu kolmandas etapis;

(6) ametialase pädevuse osas on vajalik, et maanteeveo-ettevõtja tegevusloa taotlejad tõendaksid ühtlustatud väljaõppe miinimumtaset samades ainevaldkondades ning et neil oleks võrreldava näidise kohaselt koostatud ja kõigis liikmesriikides ühtsete kontrollmeetodite alusel antud tunnistused, mis tõendavad ühtlustatud miinimumtasemele vastavat ametialast pädevust konkreetses majandusvaldkonnas; selleks on vaja ühtlustada ka eksami korraldamise teatavad aspektid;

(7) see ei mõjuta liikmesriikide õigust korraldada taotlejatele, kelle peamine või alaline elukoht on nende territooriumil, esimeseks ametialase pädevuse eksamiks kohustuslikke ettevalmistuskursusi;

(8) seetõttu on ametialase pädevuse tunnistuse väljaandmisel arvessevõetav teadmiste tase liikmesriigiti erinev, ilma et see piiraks direktiivi 92/26/EÜ kohaldamist; nimetatud erinevuste tõttu võivad siseriiklikud meetmed kõnealuse direktiivi I lisas määratletud piires märgatavalt erineda, eelkõige veoettevõtja kvalifikatsiooni, teenuse kvaliteedi ja liiklusohutuse osas;

(9) tuleks aktsepteerida, et liikmesriigid võivad piiratud aja jooksul ja pärast komisjoniga konsulteerimist nõuda, et isikud, kes ei ole kunagi varem üheski liikmesriigis ametialase pädevuse tunnistust saanud, kuid kes on läbinud ametialase pädevuse eksami mõnes liikmesriigis, samal ajal kui nende peamine või alaline elukoht, kus nad soovivad esimestkord hakata tegelemamaanteeveo-ettevõtjategevusalal, oli hoopis teises liikmesriigis, peavad sooritama lisaeksami; lisaeksam peab hõlmama valdkondi, mille puhul kõnealuse majandusvaldkonnaga seotud siseriiklikud aspektid erinevad selle liikmesriigi omadest, kus eksam sooritati, eelkõige konkreetsete majandusalaste, sotsiaalsete, maksualaste ja tehniliste aspektide või turukorralduse ja äriõiguse osas;

(10) on vaja kehtestada üleminekumeetmed direktiivi 96/26/EÜ rakendamiseks Austrias, Soomes ja Rootsis;

(11) on vaja korrapäraselt kontrollida, kas tegevusloa saanud veoettevõtjad jätkavad hea maine, finantsolukorra ja ametialase pädevusega seotud nõuete täitmist;

(12) siseturu tõrgeteta toimimise huvides peavad liikmesriigid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 96/26/EÜ muudetakse järgmiselt:

1) artikli 1 lõikes 2:

- esimene taane asendatakse järgmisega:

- "maanteeveo-ettevõtja tegevusala — kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes veavad kaupu rendi või tasu eest mootorsõidukiga või autorongiga;",

- lisatakse järgmine taane:

- "alaline või peamine elukoht — koht, kus isik tavaliselt viibib, st iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike või ametialaste sidemetega või, juhul kui isikul ametialased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb kõnealuse isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.

Kui isiku ametialased sidemed on mujal kui isiklikud sidemed ning ta viibib seetõttu kordamööda kahes või enamas liikmesriigis asuvates eri kohtades, käsitletakse tema alalise või peamise elukohana isiklike sidemetega seotud kohta tingimusel, et kõnealune isik viibib seal korrapäraselt. Viimati nimetatud tingimust ei seata, kui isik elab liikmesriigis selleks, et täita kindlaksmääratud kestusega ülesannet. Ülikoolis või koolis õppimist ei käsitleta alalise või peamise elukoha vahetusena.";

2) artiklis 2:

- lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad maanteeveo-ettevõtja tegevusalal mootorsõidukite või autorongidega, mille maksimaalne lubatud mass ei ületa 3,5 tonni. Liikmesriigid võivad vähendada nimetatud piirmäära kõigi või mõnede veoliikide puhul.",

- lõike 2 tekst muutub lõike 2 punktiks a ja lõikesse lisatakse järgmine punkt:

- "b) Ettevõtjate puhul, kes tegutsevad maanteeveo-ettevõtja tegevusalal sõidukitega, mille maksimaalne lubatud mass on 3,5-6 tonni, võivad liikmesriigid pärast komisjoni teavitamist vabastada kogu käesoleva direktiivi või selle osa kohaldamisest need ettevõtjad, kes tegelevad ainult kohalike vedudega ja kelle mõju transporditurule on lühikeste vahemaade tõttu tähtsusetu.";

3) artiklis 3:

- lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

- "c) sest nad on süüdi mõistetud kehtivate eeskirjade tõsiste rikkumiste eest, kui eeskirjad käsitlevad:

- kõnealusel ametialal kohaldatavaid palga- ja töötingimusi, või

- vastavalt asjaoludele autovedu ja reisijate autovedu ning eelkõige juhtide juhtimis- ja puhkeaga, kommertsveokite massi ja mõõtmeid, liiklus- ja sõidukiohutust, keskkonnakaitset ning muid kutsevastutusega seotud eeskirju.",

- lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

- "c) Ettevõtja omakapitali suurus peab olema vähemalt 9000 eurot, kui kasutatakse ainult üht sõidukit, ja vähemalt 5000 eurot iga täiendava sõiduki kohta.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel määratakse iga viie aasta järel euro väärtus nende riikide vääringutes, kes ei osale rahaliidu kolmandas etapis. Kasutatakse oktoobri esimesel tööpäeval kehtivaid Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud kursse. Neid kursse hakatakse kohaldama alates järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist.";

- lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

- "d) Punktide a, b ja c kohaldamisel võib pädev asutus käsitada või nõuda tõendina panga või nõuetekohaselt kvalifitseeritud asutuse antud kinnitust või tagatist. Sellise kinnituse või tagatise võib anda pangatagatisena, võimaluse korral pandi või tagatise vormis, või muul samalaadsel viisil.",

- lõige 4 asendatakse järgmisega:

"4. a) Ametialase pädevusega seotud tingimuseks on selliste teadmiste olemasolu, mis vastavad I lisas loetletud ainevaldkondade puhul ettenähtud väljaõppetasemele. See tehakse kindlaks kohustusliku kirjaliku eksamiga, millele võib lisanduda suuline eksam, mida I lisas esitatud vormis korraldab liikmesriigi poolt selleks määratud asutus või organ.

b) Liikmesriigid võivad vabastada eksamist taotlejad, kes esitavad tõendi vähemalt viie aasta pikkuse juhtimiskogemuse kohta veoettevõtja tegevusalal, kui kõnealused taotlejad sooritavad testi, mille läbiviimise korra määravad kindlaks liikmesriigid kooskõlas I lisaga.

c) Liikmesriigid võivad vabastada teatavate kõrgema astme või tehnikaalaste diplomite omanikud eksami sooritamisest diplomiga hõlmatud ainevaldkondades, kui kõnesolevate diplomitega on võimalik tõestada, et neil on põhjalikud teadmised I lisas loetletud ainevaldkondade kohta.

d) Ametialase pädevuse tõendina tuleb esitada punktis a osutatud asutuse või organi väljaantud tunnistus. Tunnistus koostatakse Ia lisas esitatud vormis.

e) Liikmesriigid võivad näha ette, et taotlejate puhul, kes kavatsevad tõhusalt ja pidevalt juhtida ainult siseriiklike vedudega tegelevaid ettevõtjaid, hõlmavad ametialase pädevuse kindlaksmääramisel arvessevõetavad teadmised ainult siseriiklike vedudega seotud ainevaldkondi. Sel juhul märgitakse käesoleva direktiivi Ia lisas esitatud näidise kohasele ametialase pädevuse tunnistusele, et selle omanikul on õigus tunnistuse väljaandnud liikmesriigis tõhusalt ja pidevalt juhtida ainult siseriiklike vedudega tegelevat ettevõtjat.

f) Liikmesriik võib taotleda pärast komisjoniga konsulteerimist, et füüsiline isik, kellel on mõnes teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt pärast 1. oktoobrit 1999 väljaantud ametialase pädevuse tunnistus ja kelle alaline või peamine elukoht oli esimesena nimetatud liikmesriigis, sooritab lisaeksami, mille korraldab kõnealuses liikmesriigis selleks määratud asutus või organ. Lisaeksam hõlmab esimesena nimetatud liikmesriigi maanteeveo-ettevõtja tegevusala siseriiklikke aspekte käsitlevaid eriteadmisi.

Käesolevat punkti kohaldatakse kolme aasta jooksul alates 1. oktoobrist 1999. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul pikendada nimetatud tähtaega asutamislepingu eeskirjade kohaselt veel maksimaalselt viie aasta võrra. Seda kohaldatakse ainult füüsiliste isikute suhtes, kes said ametialase pädevuse tunnistuse esimeses lõigus osutatud tingimustel, kuid kes ei ole saanud kõnealust tunnistust liikmesriigis.";

4) artiklis 5:

- lõikesse 1 lisatakse järgmine taane:

- "1. jaanuari 1995 Austria, Soome ja Rootsi puhul.",

- lõike 2 esimese lõigu taande järele, mis algab sõnadega

"pärast 2. oktoobrit 1989"

, lisatakse järgmine taane:

- "pärast 31. detsembrit 1994 ja enne 1. jaanuari 1997 Austria, Soome ja Rootsi puhul.",

- lõike 2 esimese lõigu lõppu pärast taanet, mis algab sõnadega

"1. juulit 1992"

, lisatakse järgmine taane:

- "1. jaanuari 1997 Austria, Soome ja Rootsi puhul.",

- lisatakse järgmine lõige:

"3. a) Kõik ettevõtjad, kes on saanud loa tegutseda maanteeveo-ettevõtja tegevusalal enne 1. oktoobrit 1999, peavad järgima nende kasutuses kõnealusel kuupäeval olnud sõidukite puhul artikli 3 lõiget 3 hiljemalt 1. oktoobriks 2001.

Nimetatud ettevõtjad täidavad artikli 3 lõikega 3 kehtestatud tingimusi ka kõigi pärast 1. oktoobrit 1999 lisandunud sõidukite suhtes.

b) Ettevõtjad, kes tegutsesid maanteeveo-ettevõtja tegevusalal enne 1. oktoobrit 1999 sõidukitega, mille maksimaalne lubatud mass on 3,5-6 tonni, täidavad artikli 3 lõikega 3 kehtestatud tingimused hiljemalt 1. oktoobriks 2001.";

5) artikli 6 lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

"Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel, et ettevõtjad jätkavad hea maine, finantsolukorra ja ametialase pädevusega seotud nõuete täitmist.

Kui kontrolli ajal ei täideta finantsolukorraga seotud nõuet, kuid ettevõtja muude majandusnäitajate põhjal võib eeldada finantsolukorraga seotud nõude püsivat täitmist lähitulevikus vastavalt majanduskavale, võivad asutused anda lisaaega kõige rohkem ühe aasta.";

6) lõike 1 algus asendatakse järgmisega:

artiklis 7:

- "1. Kui maanteeveo-ettevõtjad on sooritanud õigusrikkumisi…",

- lõige 2 jäetakse välja ja lõige 3 muutub lõikeks 2;

7) artiklis 8:

- lõikest 2 jäetakse välja sõnad "või varasemate pankrottide puudumise",

- lõike 4 viimane lause jäetakse välja;

8) artikli 10 lõikes 3 asendatakse kuupäev "1. jaanuar 1990" käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevaga;

9) artikli 10 järele lisatakse järgmised artiklid:

"Artikkel 10a

Liikmesriigid näevad ette karistussüsteemid käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste kohaldamine. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 10b

Alates 1. oktoobrist 1999 tunnustavad liikmesriigid ametialase pädevuse piisava tõendina Ia lisas esitatud vormile vastavaid tunnistusi, mille on välja andnud mõne teise liikmesriigi poolt selleks määratud asutus või organ.";

10) I lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisaga ja lisatakse käesoleva direktiivi II lisas esitatud Ia lisa.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. oktoobril 1999. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 1. oktoober 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

C. Einem

[1] EÜT C 95, 24.3.1997, lk 66 ja EÜT C 324, 25.10.1997, lk 6.

[2] EÜT C 287, 22.9.1997, lk 21.

[3] Euroopa Parlamendi 17. juuli 1997. aasta arvamus (EÜT C 286, 22.9.1997, lk 224), nõukogu 17. märtsi 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 161, 27.5.1998, lk 12) ja Euroopa Parlamendi 17. juuni 1998. aasta otsus (EÜT C 210, 6.7.1998).

[4] EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

I LISA

I. ARTIKLI 3 LÕIKES 4 OSUTATUD AINEVALDKONDADE LOETELU

Liikmesriigid peavad ametialase pädevuse ametlikult tunnustamisel võtma vastavalt autovedude ja reisijate autovedude puhul arvesse vähemalt allpool loetletud ainevaldkondi. Maanteeveo-ettevõtja või reisijate autoveo-ettevõtja tegevusloa taotlejatel peab olema kõnealustes ainevaldkondades veoettevõtja juhtimiseks vajalik teadmistetase ja praktiline sobivus.

Allpool esitatud minimaalne teadmistetase ei tohi olla madalam otsuse 85/368/EMÜ [1] lisas sätestatud koolitustasemete struktuuri 3. tasemest, st tasemest, mis on saavutatud kohustusliku hariduse käigus saadud väljaõppega, millele lisandub kutseõpe ja täiendav tehniline väljaõpe või keskastme tehniline väljaõpe.

A. Tsiviilõigus

Autoevedu ja reisijate autovedu

Taotleja peab eelkõige:

1) olema tuttav autovedude puhul kasutatavate põhiliste lepinguliikidega ning nendest tulenevate õiguste ja kohustustega;

2) suutma pidada läbirääkimisi õiguslikult kehtiva veolepingu üle, eelkõige veotingimuste osas;

Autovedu

3) olema suuteline hindama oma kliendi nõuet, mis käsitleb hüvitist kauba kaotsimineku või rikkumise eest veo ajal või kohaletoimetamise hilinemise eest, ning aru saama sellise nõude mõjust lepingulistele kohustustele;

4) olema tuttav rahvusvahelisest kaupade autoveolepingu konventsioonist (CMR) tulenevate eeskirjade ja kohustustega;

Reisijate autovedu

5) olema suuteline hindama oma kliendi nõuet, mis käsitleb hüvitist reisijatele veo ajal toimunud avariist põhjustatud vigastuste või nende pagasi rikkumise eest või hüvitist hilinemise eest, ning aru saama sellise nõude mõjust lepingulistele kohustustele.

B. Äriõigus

Autovedu ja reisijate autovedu

Taotleja peab eelkõige:

1) olema tuttav vedudes osalemise tingimuste ja formaalsustega, veoettevõtjatele pandud üldkohustustega (registreerimine, arvepidamine jne) ning pankroti tagajärgedega;

2) omama asjakohaseid teadmisi äriühingu eri liikide ning nende loomist ja tegutsemist reguleerivate eeskirjade kohta.

C. Sotsiaalõigus

Autovedu ja reisijate autovedu

Taotleja peab eelkõige:

1) olema tuttav autovedudega seotud sotsiaalinstitutsioonide (ametiühingud, töönõukogud, usaldusisikud, tööinspektorid jne) ülesannete ja tegevusega;

2) olema tuttav tööandjate sotsiaalkindlustusalaste kohustustega;

3) olema tuttav maanteeveo-ettevõtjate palgatud töötajate eri kategooriate töölepinguid reguleerivate eeskirjadega (lepingu vorm, osapoolte kohustused, töötingimused ja -aeg, tasuline puhkus, töötasu, lepingu rikkumine jne);

4) olema tuttav määruste (EMÜ) nr 3820/85 [2] ja (EMÜ) nr 3821/85 [3] sätetega ning nende rakendamise praktilise korraga.

D. Maksuõigus

Autovedu ja reisijate autovedu

Taotleja peab olema eelkõige tuttav järgmisi valdkondi reguleerivate eeskirjadega:

1) veoteenuste käibemaks;

2) mootorsõidukimaks;

3) teatavate maanteeveosõidukite maksud ning tee- ja infrastruktuuri kasutamise maksud;

4) tulumaks.

E. Ettevõtja äri- ja finantsjuhtimine

Autovedu ja reisijate autovedu

Taotleja peab eelkõige:

1) olema tuttav tšekkide, vekslite, võlakirjade, krediitkaartide ja muude makseviiside kasutamisega seotud seaduste ja tavadega;

2) olema tuttav mitmesuguste krediidiviisidega (pangalaen, dokumentaalakreditiiv, hoiuste tagamine, hüpoteegid, liising, rentimine, faktooring jne) ning nendest tulenevate maksude ja kohustustega;

3) tundma bilanssi ning oskama seda koostada ja tõlgendada;

4) suutma lugeda ja tõlgendada kasumiaruannet;

5) suutma hinnata ettevõtjate tasuvust ja finantsseisundit eelkõige finantsnäitajate alusel;

6) olema võimeline koostama eelarvet;

7) olema tuttav ettevõtja kuluelementidega (püsi- ja muutuvkulud, käibekapital, amortisatsioon jne) ning suutma arvestada kulusid sõiduki, kilomeetri, reisi või tonni kohta;

8) suutma koostada kõiki ettevõtja töötajaid hõlmavat organisatsioonilise struktuuri skeeme ja tööplaane;

9) olema tuttav turundus-, reklaami- ja suhtekorralduspõhimõtetega, sh veoteenuste müügi edendamisega, ning kliendiregistrite koostamisega jne;

10) olema tuttav autovedudega seotud eri kindlustusliikidega (vastutuskindlustus, õnnetusjuhtumite/elukindlustus, kahjukindlustus ja pagasikindlustus) ning nendest tulenevate tagatiste ja kohustustega;

11) olema tuttav elektroonilise andmeedastuse kohaldamisega autovedude alal;

Autovedu

12) olema suuteline kohaldama autoveoteenuste hindamiseeskirju ning tundma Incotermi tarneklauslite tähendust ja mõju;

13) olema tuttav veonduse lisateenuste eri kategooriatega ning nende osatähtsuse, funktsioonide ja vajaduse korral staatusega;

Reisijate autovedu

14) olema suuteline kohaldama tariife ja hindu reguleerivaid eeskirju reisijate autoveo avalik-õiguslikus ja erasektoris;

15) olema suuteline kohaldama reisijate autoveoteenuste hindamiseeskirju.

F. Turulepääs

Autovedu ja reisijate autovedu

Taotleja peab eelkõige:

1) olema tuttav rendi või tasu eest toimuvat autovedu, tööstussõidukite rentimist ja alltöövõttu, eelkõige tegevusala ametlikku korraldust, tegevusalale lubamist, ühendusesiseste ja -väliste autovedude tegevuslube ning kontrolli ja karistust käsitlevate eeskirjadega;

2) olema tuttav maanteeveo-ettevõtja asutamiseeskirjadega;

3) olema tuttav mitmesuguste autoveoteenuste osutamiseks vajalike dokumentidega ja suutma kehtestada kontrollmenetlust tagamaks, et iga vedu, eelkõige sõidukit, juhti, kaupu ja pagasit käsitlevaid dokumente hoitakse nii sõidukis kui ka ettevõtja ruumides;

Autovedu

4) olema tuttav autoveoteenuste turu korralduse, eelkõige lasti käsitlemise ja logistikaeeskirjadega;

5) olema tuttav piiriformaalsustega, T-dokumentide ja TIR-märkmike osatähtsuse ja kohaldamisalaga ning nende kasutamisest tulenevate kohustuste ja vastutusega;

Reisijate autovedu

6) olema tuttav reisijate autoveo turu korralduse eeskirjadega;

7) olema tuttav reisijate autoveoteenuste kehtestamise eeskirjadega ja suutma koostada veokavu.

G. Tehnilised standardid ja tegutsemise tehnilised aspektid

Autovedu ja reisijate autovedu

Taotleja peab eelkõige:

1) olema tuttav liikmesriikide sõidukite massi ja mõõtmeid reguleerivate eeskirjadega ning korraga, mida tuleb järgida ebaharilike lastide puhul, kui on tegemist erandiga eeskirjadest;

2) olema suuteline valima sõidukeid ja nende komponente (šassiid, mootor, käiguvahetussüsteem, pidurisüsteem jne) vastavalt ettevõtja vajadustele;

3) olema tuttav formaalsustega, mis on seotud kõnealuste sõidukite tüübikinnituse, registreerimise ja tehnoülevaatusega;

4) saama aru, missuguseid meetmeid on vaja võtta, et vähendada müra ja võidelda mootorsõidukite heitgaasidest tingitud õhusaaste vastu;

5) olema suuteline koostama sõidukite ja nende seadmete perioodilise hoolduse kavu;

Autovedu

6) olema tuttav veoste käitlemis- ja laadimisseadmete eri liikidega (järelhaagised, konteinerid, alused jne) ning võimeline kehtestama kaupade peale- ja mahalaadimise korda ning välja andma sellekohaseid juhiseid (lasti jagamine, virnastamine, paigutamine, kiiludega kinnitamine jne);

7) olema tuttav mitmesuguste kombineeritud veo meetoditega, näiteks haagistegaühendvedude ja ro-ro-tüüpi vedudega;

8) olema suuteline rakendama korda, mis on ette nähtud ohtlike kaupade ja jäätmete veoeeskirjade, eelkõige direktiividest 94/55/EÜ [4] ja 96/35/EÜ [5] ning määrusest (EMÜ) nr 259/93 [6] tulenevate eeskirjade täitmiseks;

9) olema suuteline rakendama korda, mis on ette nähtud kergesti riknevate toiduainete veoeeskirjade, eelkõige kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alasest kokkuleppest (ATP) tulenevate eeskirjade täitmiseks;

10) olema suuteline rakendama elusloomade veoeeskirjade täitmiseks ettenähtud korda.

H. Liiklusohutus

Autovedu ja reisijate autovedu

Taotleja peab eelkõige:

1) teadma, missugust kvalifikatsiooni nõutakse juhtidelt (juhiluba, arstitõendid, kõlblikkustunnistused jne);

2) olema suuteline võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et juhid järgivad eri liikmesriikides kehtivaid liikluseeskirju, keelde ja piiranguid (kiirusepiirangud, sõidu eesõigused, seisu- ja parkimispiirangud, tulede kasutamine, liiklusmärgid jne);

3) olema suuteline koostama juhtidele juhiseid, kuidas kontrollida sõidukite, seadmete ja lasti seisundiga seotud ohutusnõuete täitmist ning võtta ennetusabinõusid;

4) olema suuteline kehtestama õnnetusjuhtumi korral järgitavat korda ja rakendama asjakohaseid menetlusi, et vältida õnnetusjuhtumite või tõsiste liiklussüütegude kordumist;

Reisijate autovedu

5) omama algteadmisi liikmesriikide teedevõrgu kohta.

II. EKSAMI KORRALDAMINE

1. Liikmesriigid korraldavad kohustusliku kirjaliku eksami, millele lisaks võidakse korraldada suuline eksam, et teha kindlaks, kas maanteeveo-ettevõtja tegevusloa taotlejatel on piisav teadmistetase I osas loetletud ainevaldkondades, eelkõige oskus kasutada kõnealuste valdkondadega seotud vahendeid ja tehnikat ning täita vastavaid juhtimis- ja koordineerimisülesandeid.

a) Kohustuslik kirjalik eksam koosneb kahest testist:

- kirjalikud küsimused kas valikvastustega küsimuste (igal küsimusel on neli võimalikku vastust), otseseid vastuseid nõudvate küsimuste või nimetatud kahe süsteemi kombinatsiooni vormis,

- kirjalikud ülesanded/juhtumi lahendamine.

Kummagi testi miinimumkestus on kaks tundi;

b) kui korraldatakse suuline eksam, võivad liikmesriigid seada tingimuseks, et osaleja on edukalt sooritanud kirjaliku eksami.

2. Kui liikmesriigid korraldavad ka suulise eksami, peavad nad ette nägema, et kõigi kolme testi puhul tuleb saada kogupunktidest vähemalt 25 % ja maksimaalselt 40 %.

Kui liikmesriigid korraldavad ainult suulise eksami, peavad nad ette nägema, et kõigi testide puhul tuleb saada kogupunktidest vähemalt 40 % ja maksimaalselt 60 %.

3. Taotlejad peavad saama kõigi testide eest keskmiselt vähemalt 60 % kogupunktidest, saades üksiktesti eest vähemalt 50 % võimalikust punktide arvust. Liikmesriik võib vähendada kõnealust piirmäära 50 %-lt 40 %-ni ainult ühe testi puhul.

[1] Nõukogu 16. juuli 1985. aasta otsus nr 85/368/EMÜ Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta (EÜT L 199, 31.7.1985, lk 56).

[2] Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3820/85 teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1).

[3] Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1056/97 (EÜT L 154, 12.6.1997, lk 21).

[4] Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv 94/55/EÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 96/86/EÜ (EÜT L 335, 24.12.1996, lk 43).

[5] Nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiiv 96/35/EÜ ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate määramise ja kutsekvalifikatsiooni kohta (EÜT L 145, 19.6.1996, lk 10).

[6] Nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ja ühendusest väljaveo korral (EÜT L 30, 6.12.1993, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 120/97 (EÜT L 22, 24.1.1997, lk 14).

--------------------------------------------------

II LISA

Ia LISA

EUROOPA ÜHENDUS

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------