31994L0022

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/22/EÜ,

30. mai 1994,

süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artikleid 66 ja 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud menetluse kohaselt [3]

ning arvestades, et:

siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine; selle toimimiseks on vaja vastu võtta meetmed;

selleks et tõhustada energiavarustuse kindlust, vähendada kulusid ja parandada majanduslikku konkurentsivõimet, seadis nõukogu 16. septembri 1986. aasta resolutsioonis [4] ühenduse ja liikmesriikide energiapoliitika eesmärgiks energia siseturu parema kaubandustõketeta integreerituse;

ühendus sõltub süsivesinike tarnimisel suuresti impordist; seetõttu on soovitatav soodustada ühenduses asuvate varude võimalikult head geoloogilist luuret, uurimist ja tootmist;

liikmesriigid on suveräänsed ja neil on suveräänsed õigused oma territooriumil asuvate süsivesinikevarude suhtes;

ühendus on alla kirjutanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile;

tuleb võtta meetmeid, et kedagi diskrimineerimata tagada juurdepääs süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmisega seotud toimingutele ja sellekohaste taotluste esitamisele tingimustel, mis soodustavad suuremat konkurentsi kõnealuses sektoris ning võimaldavad seega parimal viisil läbi viia liikmesriikide ressursside geoloogilist luuret, uurimist ja tootmist ning tugevdada energia siseturu integreerumist;

selleks tuleb kehtestada ühiseeskirjad, millega tagatakse, et süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmise korda kohaldatakse kõigi vajaliku suutlikkusega üksuste suhtes; lube tuleb anda objektiivsete avaldatud kriteeriumide alusel; samamoodi peavad lubade andmise tingimused olema ette teada kõigile loa taotlemises osalevatele üksustele;

liikmesriikidele peab jääma võimalus piirata juurdepääsu kõnealustele toimingutele ja nende läbiviimist üldiste huvidega seotud põhjustel ning kehtestada tasu rahas või süsivesinikes, kusjuures kõnesoleva tasu maksmise üksikasjalik kord tuleb kindlaks määrata nii, et sellega ei sekkutaks üksuste juhtimisse; nimetatud võimalusi tuleb kasutada kedagi diskrimineerimata; v.a kõnealuse võimaluse kasutamisega seotud kohustused, tuleb võtta meetmeid, et vältida üksuste suhtes selliste tingimuste ja kohustuste kehtestamist, mida ei õigusta vajadus, et nad oma tegevust nõuetekohaselt täidaksid; üksuste tegevust tuleb kontrollida ainult niipalju, kui see on vajalik, et tagada kõnealuste kohustuste ja tingimuste täitmine;

loaga hõlmatud piirkondade pindala ja loa kestust tuleb piirata, et vältida olukorda, kus ühele üksusele antakse ainuõigus piirkonnas, kus mitu erinevat üksust võiksid geoloogilist luuret läbi viia ning uurida ja toota tõhusamalt;

liikmesriikide üksustele peaks saama kolmandates riikides osaks samasugune kohtlemine, nagu käesoleva direktiivi alusel koheldakse kolmandate riikide üksusi ühenduses; on vaja ette näha sellekohane kord;

käesolevat direktiivi tuleks kohaldada lubade suhtes, mis on välja antud pärast seda kuupäeva, mis ajaks liikmesriigid peavad jõustama käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid;

nõukogu 17. septembri 1990. aasta direktiivi 90/531/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetluste kohta [5] ning nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused, [6] kohaldatakse energiasektori üksuste suhtes tarnete, tööde ja teenuste hankimise korral; direktiivi 90/531/EMÜ artikliga 3 ettenähtud teistsugust korda kohaldatakse eelkõige tingimusel, et kõnealuse korra kohaldamist taotlevas liikmesriigis antakse lube kedagi diskrimineerimata ja arusaadavalt; liikmesriik täidab nimetatud tingimust alates sellest hetkest ja nii kaua, kui ta vastab käesoleva direktiivi nõuetele; järelikult on vaja muuta direktiivi 90/531/EMÜ;

direktiivi 90/531/EMÜ artikliga 36 on ette nähtud, et kõnealuse direktiivi kohaldamisvaldkond vaadatakse läbi nelja aasta jooksul vastavalt eelkõige turu avanemise ja konkurentsitaseme osas saavutatud arengule. Kohaldamisvaldkonna läbivaatamine hõlmab süsivesinike uurimist ja tootmist;

Taani on eriolukorras, sest ta on kohustatud alustama läbirääkimisi, mis käsitlevad toimingute võimalikku jätkumist piirkondades, mille kohta 8. juulil 1962 väljaantud kontsessiooni kehtivusaeg lõpeb 8. juulil 2012, ning seetõttu võidakse Taanile teha erand seoses kõnealuste piirkondadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) pädevad asutused — direktiivi 90/531/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud asutused, kes vastutavad lubade väljaandmise eest ja/või kontrollivad nende kasutamist;

2) üksus — füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes taotleb, võib taotleda või omab luba;

3) luba — õigus- või haldusnorm või lepingu säte või nende alusel väljaantud dokument, millega liikmesriigi pädevad asutused annavad üksusele õiguse kasutada geograafilises piirkonnas nende enda nimel ja vastutusel süsivesinike geoloogilise luure, uurimise või tootmise ainuõigust. Loa võib anda iga toimingu kohta eraldi või mitme toimingu kohta korraga;

4) avalik-õiguslik üksus — direktiivi 90/531/EMÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud riigi osalusega äriühing.

Artikkel 2

1. Liikmesriikidele jääb õigus kindlaks määrata oma territooriumil asuvad piirkonnad, kus võib läbi viia süsivesinike geoloogilist luuret ning neid uurida ja toota.

2. Kui piirkonnas on lubatud läbi viia lõikes 1 sätestatud toiminguid, tagavad liikmesriigid, et üksusi ei diskrimineerita kõnealuste toimingute juurde pääsemisel ega nende teostamisel.

Liikmesriigid võivad riigi julgeolekuga seotud põhjustel keelduda võimaldamast juurdepääsu nimetatud toimingutele ja nende läbiviimist üksustele, kes on tegelikult kolmandate riikide või nende kodanike kontrolli all.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lubade andmisel järgitakse menetlust, mille alusel võivad kõik huvitatud üksused esitada lõigete 2 või 3 kohase taotluse.

2. Nimetatud menetlus algatatakse:

a) kas pädevate asutuste poolt taotluste esitamise teadaandega, mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas vähemalt 90 päeva enne taotluste esitamise tähtaega,

b) või taotluste esitamise teadaandega, mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas pärast seda, kui mõni üksus on taotluse esitanud, ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist. Teised huvitatud üksused saavad esitada taotlused hiljemalt 90 päeva jooksul alates avaldamiskuupäevast.

Teadaandes määratakse kindlaks loa liik, geograafiline piirkond või selle osad, mille kohta taotlus on esitatud või võidakse esitada ning loa andmise kavandatav kuupäev või tähtaeg.

Kui eelistatakse füüsilistest või juriidilistest isikutest üksuste taotlusi, märgitakse see teadaandes.

3. Liikmesriigid võivad anda loa ilma lõike 2 kohase menetluse algatamiseta, kui taotlus käsitleb piirkonda:

a) mis on pidevalt kasutatav või

b) mille suhtes on varem kohaldatud lõike 2 kohast menetlust, mille tulemusena luba ei ole antud, või

c) millest üksus on loobunud ja mis ei kuulu automaatselt punkti a alla.

Liikmesriik, kes soovib kohaldada käesolevat lõiget, tagab, et kolme kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist või viivitamata, kui on tegemist liikmesriikidega, kes ei ole veel nimetatud menetlust rakendanud, avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas teadaanne, milles märgitakse need kõnesoleva liikmesriigi territooriumil asuvad piirkonnad, mille suhtes võib kohaldada käesolevat lõiget, ning koht, kust on võimalik saada üksikasjalikku teavet. Kõikide nimetatud teabesse tehtud muudatuste kohta avaldatakse lisateadaanne. Käesoleva lõike kohast loataotlust ei saa käsitleda enne, kui ei ole avaldatud käesolevale sättele vastavat asjakohast teadaannet.

4. Liikmesriik võib teha otsuse mitte kohaldada lõike 1 sätteid, kui ja niivõrd, kuivõrd mõne piirkonna puhul on geoloogilistel ja tootmisalastel kaalutlustel põhjendatud loa andmine naaberpiirkonda käsitleva loa omanikule. Asjaomased liikmesriigid tagavad, et sel juhul on muude naaberpiirkondade lubade omanikel võimalus esitada taotlus ja et neile antakse selleks piisavalt aega.

5. Loa andmisena lõike 1 tähenduses ei käsitleta järgmisi juhtumeid:

a) luba antakse ainult seepärast, et olemasolevat luba omava üksuse nimi, omandiline kuuluvus või koosseis on muutunud või luba on üle antud;

b) luba antakse üksusele, kellel on teist liiki luba ja nimetatud teise loa omamisega kaasneb õigus anda esimesena nimetatud luba;

c) pädevad asutused on teinud loaga seoses otsuse (hoolimata sellest, kas luba anti enne artiklis 14 kindlaksmääratud kuupäeva või mitte), mis käsitleb toimingute alustamist, katkestamist, pikendamist või lõpetamist või loa pikendamist.

6. Hoolimata lõikes 2 nimetatud menetluste algatamisest jääb liikmesriikidele võimalus keelduda lubade andmisest ja tagada samal ajal, et sellega ei põhjustata ühegi üksuse diskrimineerimist.

Artikkel 4

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et:

a) kui geograafilisi piirkondi ei ole piiritletud varasema territooriumi geomeetrilise jaotusega, määratakse iga piirkonna pindala nii, et see ei oleks suurem piirkonnast, mis on toimingute võimalikuks läbiviimiseks tehnilisest ja majanduslikust seisukohast parim. Kui load antakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud korra alusel, kehtestatakse sellekohased objektiivsed kriteeriumid ja tehakse need üksustele kättesaadavaks enne taotluste esitamist;

b) loa kehtivusaeg ei ole pikem kui loaga hõlmatud toimingute läbiviimiseks vajalik ajavahemik. Pädevad asutused võivad siiski luba pikendada, kui kindlaksmääratud kehtivusajast ei piisa kõnealuse toimingu lõpetamiseks ja kui toiming on läbi viidud kooskõlas loaga;

c) üksustele ei jää geograafilistes piirkondades, mille kohta nad on loa saanud, ainuõigusi kauemaks, kui on vaja, et loaga hõlmatud toimingud nõuetekohaselt läbi viia.

Artikkel 5

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et:

1) load antakse kõigil juhtudel järgmisi asjaolusid käsitlevate kriteeriumide alusel:

a) üksuste tehniline ja finantssuutlikkus ja

b) viis, kuidas nad kavatsevad läbi viia kõnealuse geograafilise piirkonna geoloogilist luuret, seda uurida ja/või tootmisse rakendada,

ning vajaduse korral:

c) hind, mida üksus on valmis loa saamiseks maksma, kui luba pannakse müüki;

d) kui pärast kriteeriumide a, b ja vajaduse korral c kohast hindamist on kahel või enamal taotlusel võrdne seis, tuleb nimetatud taotluste vahel lõpliku valiku tegemiseks rakendada muid asjakohaseid objektiivseid kriteeriume kedagi diskrimineerimata.

Pädevad asutused võivad taotluste hindamisel võtta arvesse ka taotlejate varasemas lubadega seotud tegevuses ilmnenud tulemuste ja vastutuse puudumist.

Kui pädevad asutused määravad kindlaks selle üksuse koosseisu, kellele võib loa anda, tehakse seda objektiivsete kriteeriumide alusel ja kedagi diskrimineerimata.

Kui pädevad asutused määravad kindlaks selle üksuse tegevuse iseloomu, kellele võib loa anda, tehakse seda objektiivsete kriteeriumide alusel ja kedagi diskrimineerimata.

Kõnealused kriteeriumid koostatakse ja avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas enne taotluste esitamisperioodi algust. Liikmesriigid, kes on kriteeriumid oma ametlikus väljaandes juba avaldanud, võivad avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas ainult viite oma ametlikule väljaandele. Kõik kriteeriumide muudatused avaldatakse täielikult Euroopa Ühenduste Teatajas;

2) kehtestatakse toimingu läbiviimise ja lõpetamise tingimused ja nõuded, mida taotluste esitamise ajal kehtinud õigusnormide põhjal kohaldatakse kõikide loaliikide suhtes ning mis sisalduvad kas loas endas või tuleb heaks kiita enne sellise loa andmist, ning need peavad olema huvitatud üksustele kogu aeg kättesaadavad. Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud juhtudel võib need teha kättesaadavaks alles alates taotluste esitamise kuupäevast;

3) kõigist menetluse käigus tehtud tingimuste ja nõuete muudatustest tuleb teatada kõigile huvitatud üksustele;

4) käesolevas artiklis osutatud kriteeriume, tingimusi ja nõudeid kohaldatakse kedagi diskrimineerimata;

5) kõiki üksusi, kelle loataotlust ei rahuldata, teavitatakse nende soovi korral otsuse põhjendustest.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid tagavad lõike 2 kohaldamisega või rahas või süsivesinikes makstava tasu kehtestamisega, et artikli 5 lõikes 2 osutatud tingimuste ja nõuete ning eriloa kasutamise üksikasjalike kohustuste põhjuseks on üksnes vajadus tagada toimingute nõuetekohane läbiviimine loataotluses käsitletud piirkondades.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada artikli 2 lõikes 1 sätestatud toimingute läbiviimiseks tingimused ja nõuded ulatuses, mis on põhjendatud riigi julgeolekuga, avaliku korraga, rahvatervisega, liiklusohutusega, keskkonnakaitsega, bioloogiliste ressursside ning kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitsega, rajatiste ja töötajate ohutusega, süsivesinikevarude kavandatava haldamisega (näiteks süsivesinike ammendamismääraga või nende taastumise optimeerimisega) või maksutulu kindlustamise vajadusega.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks lõikes 1 osutatud tasu maksmise eeskirjad, k.a riigi osalust käsitleva nõude nii, et oleks tagatud üksuste sõltumatu juhtimine.

Kui loa andmise eelduseks on riigi osalemine toimingutes ja kui juriidilisele isikule on tehtud ülesandeks hallata nimetatud osalust või kui seda teeb riik ise, ei takistata juriidilist isikut ega riiki kasutamast osalusega seotud õigusi ja kohustusi vastavalt osaluse tähtsusele tingimusel, et kõnealuse juriidilise isiku või riigi valduses ei ole teavet üksuste hankeallikaid käsitlevate otsuste kohta ja nad ei kasuta selles suhtes hääleõigust, et juriidiline isik või riik koos avalik-õigusliku üksuse või üksustega ei rakenda häälteenamust muude otsuste suhtes, et riigi või juriidilise isiku hääletamine põhineb üksnes läbipaistvatel, objektiivsetel põhimõtetel ega diskrimineeri kedagi ning et üksust ei takistata tegemast tavalistel kaubanduspõhimõtetel põhinevaid haldamisalaseid otsuseid.

Eelmise lõigu sätted ei takista juriidilist isikut ega riiki vaidlustamast loaomanike otsust, mis ei arvesta loas täpsustatud tingimusi ja nõudeid varude ammendamise ja riigi finantshuvide kaitse kohta.

Otsuse vaidlustamise võimalust kasutatakse kedagi diskrimineerimata, eelkõige investeerimisotsuste ja üksuste tarneallikate suhtes. Kui riigi osalust toimingutes haldab juriidiline isik, kes on ka loa omanik, kehtestab liikmesriik korra, millega nähakse ette, et kõnealune juriidiline isik peab eraldi raamatupidamisarvestust oma kaubandusliku tegevuse ja riigi osaluse haldaja tegevuse kohta, ning tagatakse, et riigi osaluse haldamise eest vastutavalt juriidiliselt isikult ei liigu teave iseseisvale loaomanikust juriidilisele isikule. Kui riigi osaluse haldamise eest vastutav juriidiline isik palkab loaomanikust juriidilise isiku konsultandiks, võib esimesena mainitud isik teha kättesaadavaks kogu konsulteerimiseks vajaliku teabe. Kõiki nimetatud teabega seotud loaomanikke teavitatakse eelnevalt edastatava teabe laadist ja neile antakse piisavalt aega vastuväidete esitamiseks.

4. Liikmesriigid tagavad, et lube omavaid üksusi kontrollitakse ainult sel määral, mis tagab lõikes 1 osutatud tingimuste, nõuete ja kohustuste täitmise. Eelkõige võtavad nad vajalikud meetmed tagamaks, et ühegi õigusnormi, kokkuleppe ega kohustusega ei nõutaks üksuselt teabe esitamist kavandatavate või tegelike hankeallikate kohta, v.a pädevate asutuste taotlusel ja üksnes asutamislepingu artiklis 36 sätestatud eesmärke silmas pidades.

Artikkel 7

Ilma et see piiraks ühekordseid lube käsitlevate või nendes sisalduvate sätete kohaldamist ning artikli 3 lõike 5 punkti b kohaldamist, kaotavad asjaomased liikmesriigid enne 1. jaanuari 1997 õigus- ja haldusnormid, mille kohaselt on ühel üksusel õigus saada luba teatavas liikmesriigi territooriumil asuvas geograafilises piirkonnas.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist neile teada antud üldistest raskustest, mida üksused de jure või de facto kohtavad süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute juurde pääsemisel või nende läbiviimisel kolmandates riikides. Liikmesriigid ja komisjon tagavad ärisaladuse hoidmise.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 1994 ja seejärel korrapäraselt aruande üksuste olukorra kohta kolmandates riikides ning kõnealuste riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonide raames lõike 3 alusel alustatud läbirääkimiste kulgemise kohta.

3. Kui komisjon leiab lõikes 2 nimetatud aruannete või muu teabe põhjal, et kolmas riik ei võimalda ühenduse üksustele juurdepääsu lõikes 1 osutatud toimingutele ega nende läbiviimisele samadel alustel, nagu seda võimaldab ühendus kõnealuse kolmanda riigi üksustele, võib komisjon pöörduda nõukogu poole ettepanekuga saada vajalikud volitused läbirääkimisteks, et saavutada ühenduse üksustele samalaadsed konkurentsivõimalused. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

4. Komisjon võib lõikes 3 kirjeldatud asjaoludel teha igal ajal nõukogule ettepaneku lubada ühel või mitmel liikmesriigil keelduda loa andmisest üksusele, kes on tegelikult asjaomase kolmanda riigi ja/või selle kodanike kontrolli all.

Komisjon võib teha sellise ettepaneku omal algatusel või liikmesriigi taotlusel.

Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega niipea kui võimalik.

5. Käesoleva artikli alusel võetud meetmete kohaldamine ei piira ühenduse kohustuste kohaldamist, mis tulenevad mõnest muust rahvusvahelisest kokkuleppest, millega reguleeritakse juurdepääsu süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmisega seotud toimingutele.

Artikkel 9

Iga liikmesriik avaldab ja edastab komisjonile aastaaruande, mis sisaldab teavet geoloogiliseks luureks, uurimiseks ja tootmiseks avatud geograafiliste piirkondade, antud lubade, lube omavate üksuste ja nende koosseisu kohta ning tema territooriumi hinnanguliste varude kohta.

Käesoleva sättega ei kaasne liikmesriikidele kohustust avaldada äritegevuse seisukohast konfidentsiaalset teavet.

Artikkel 10

Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 1. maiks 1995 pädevad asutused. Liikmesriigid teatavad edasistest muudatustest viivitamata komisjonile. Komisjon avaldab pädevate asutuste loetelu ja sellesse tehtud muudatused Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 11

Käesolevat direktiivi kohaldatakse lubade suhtes, mis on antud alates artiklis 14 sätestatud kuupäevast.

Artikkel 12

Direktiivi 90/531/EMÜ artiklile 3 lisatakse järgmine lõige:

"5. Geograafiliste piirkondade kasutamisel nafta või gaasi geoloogilise luure läbiviimiseks või nende tootmiseks kohaldab asjaomane liikmesriik alates kuupäevast, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai direktiivi 94/22/EÜ [7] (süsivesinikegeoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ja kasutamistingimuste kohta) sätted on täidetud, lõikeid 1—4 järgmiselt:

a) lõikes 1 sätestatud tingimused loetakse täidetuks alates kõnealusest kuupäevast, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist;

b) alates kõnesolevast kuupäevast peab lõikes 4 osutatud liikmesriik edastama teavet ainult lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimuste täitmisega seotud sätete kohta."

Artikkel 13

Artiklite 3 ja 5 sätteid ei kohaldata enne 31. detsembrit 2012 Taanis antud uute lubade suhtes, mis käsitlevad piirkondi, mille kohta 8. juulil 1962 väljaantud lubade kehtivusaeg lõpeb 8. juulil 2012. Uued load antakse objektiivsete põhimõtete alusel ja kedagi diskrimineerimata.

Seega ei looda käesoleva artikliga liikmesriikidele pretsedenti.

Artikkel 14

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. juuliks 1995. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. mai 1994

Euroopa Parlamendi nimel

president

E. Klepsch

Nõukogu nimel

eesistuja

C. Simitis

[1] EÜT C 139, 2.6.1992, lk 12.

[2] EÜT C 19, 25.1.1993, lk 128.

[3] Euroopa Parlamendi 18. novembri 1992. aasta arvamus (EÜT C 337, 21.12.1992, lk 145), nõukogu 22. detsembri 1993. aasta ühine seisukoht (EÜT C 101, 9.4.1994, lk 14) ja Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT C 241, 25.9.1986, lk 1.

[5] EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1.

[6] EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84.

[7] EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.

--------------------------------------------------