27.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/1

(1)

G-20 juhtide 2. aprilli 2009. aasta deklaratsioonis finantssüsteemi tugevdamise kohta kutsuti üles võtma rahvusvahelisel tasandil ühtseid meetmeid läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks ning reguleerimise tõhustamiseks, parandades selleks kapitali kvantiteeti ja kvaliteeti pangandussüsteemis pärast seda, kui majandus on hakanud elavnema. Samuti kutsuti deklaratsioonis üles kehtestama täiendavad riskil mitte põhinevad näitajad ülemäärase finantsvõimenduse vältimiseks pangandussüsteemis ja välja töötama tugevamate likviidsuspuhvrite raamistiku. Vastusena G-20-lt saadud mandaadile leppis keskpankade juhatajate ja järelevalveasutuste juhtide rühm 2009. aasta septembris kokku paljudes meetmetes, et tugevdada pangandussektori reguleerimist. Kõnealused meetmed kiideti heaks G-20 juhtide 24.–25. septembri 2009. aasta Pittsburghi tippkohtumisel ja sätestati üksikasjalikult 2009. aasta detsembris. 2010. aasta juulis ja septembris andis keskpankade juhatajate ja järelevalveasutuste juhtide rühm välja kaks täiendavat teatist kõnealuste uute meetmete ülesehituse ja parameetrite kohta ning 2010. aasta detsembris avaldas Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) lõplikud meetmed, mida nimetatakse Basel III raamistikuks.

(2)

Jacques de Larosière’i juhitav kõrgetasemeline ELi finantsjärelevalve eksperdirühm („Larosière’i rühm”) kutsus liitu üles töötama välja ühtsem finantsvaldkonna reguleerimise raamistik. Samuti rõhutati 18.–19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogul Euroopa tulevase järelevalveraamistiku kontekstis vajadust kehtestada ühtne Euroopa eeskirjade kogumik, mida kohaldatakse siseturul kõikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.

(3)

Nagu märgitakse de Larosière’i rühma 25. veebruari 2009. aasta aruandes („Larosière’i aruanne”) „peab liikmesriigil olema võimalik kehtestada rangemaid riiklikke reguleerivaid meetmeid, mida peetakse riigisiseselt finantsstabiilsuse säilitamiseks asjakohaseks, seni kuni järgitakse siseturu ja kokkulepitud peamiste miinimumstandardite põhimõtteid”.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (4) on korduvalt oluliselt muudetud. Direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ mitmed sätted on kohaldatavad nii krediidiasutuste kui ka investeerimisühingute suhtes. Selguse huvides ja nende sätete ühtseks kohaldamiseks tuleks need sätted koondada uutesse õigusaktidesse, mida kohaldatakse nii krediidiasutuste kui ka investeerimisühingute suhtes, nimelt käesolevasse määrusesse ja Euroopa Parlamendi … direktiivi 2013/36/EL (5). Parema juurdepääsu huvides tuleks direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ lisade sätted integreerida direktiivi 2013/36/EL ja käesoleva määruse regulatiivossa.

(5)

Käesolev määrus ja direktiivi 2013/36/EL koos peaksid moodustama õigusraamistiku, millega nähakse ette krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse alustamise tingimused, järelevalveraamistik ja usaldatavusnõuded. Seetõttu tuleks käesolevat määrust lugeda koos nimetatud direktiiviga.

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 53 lõikel 1 põhinev direktiiv 2013/36/EL peaks muu hulgas hõlmama sätteid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse alustamise tingimusi, üldjuhtimist ja järelevalveraamistikku (nt sätted, millega reguleeritakse tegevuslubade andmist, olulise osaluse omandamist, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist, sellega seonduvaid päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute algkapitali ja nende üle tehtavat järelevalvet).

(7)

Käesolev määrus peaks muu hulgas sisaldama krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid, mis on otseselt seotud pangandusturu ja finantsteenuste turu toimimisega ning mille eesmärk on tagada kõnealustel turgudel tegutsevate ettevõtjate finantsstabiilsus, samuti investorite ja hoiustajate kõrge kaitstuse tase. Käesoleva määruse eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele ja seega peaks see vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktika tõlgendustele põhinema ELi toimimise lepingu artiklil 114.

(8)

Kuigi direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ on teataval määral ühtlustanud liikmesriikide eeskirju usaldatavusnõuete täitmise järelevalve valdkonnas, hõlmavad need küllaltki palju valikuvõimalusi ja võimalusi liikmesriikidele kehtestada rangemad eeskirjad, kui on sätestatud kõnealustes direktiivides. Seetõttu on siseriiklikud eeskirjad erinevad, mis võib takistada teenuste piiriülest osutamist ja tegevuse alustamise vabadust ning seega olla takistuseks siseturu sujuvale toimimisele.

(9)

Õiguskindluse tagamiseks ja kuna on vaja tagada võrdsed tingimused liidus, on ühtse õigusaktide kogumi kohaldamine kõigile turuosalistele ühtse turu toimimise keskne osa. Konkurentsimoonutuste ja õigusliku arbitraaži ärahoidmiseks peaksid minimaalse usaldatavusnõuded tagama maksimaalse ühtlustamise. Seetõttu on käesolevas määruses ette nähtud üleminekuperioodid väga olulised määruse tõrgeteta rakendamiseks ja turgude ebakindluse ärahoidmiseks.

(10)

Võttes arvesse BCBSi standardite rakendamise töörühma tööd liikmesriikides Basel III raamistiku rakendamise jälgimise ja läbivaatamise valdkonnas, peaks komisjon esitama jooksvalt ajakohastatud aruandeid, vähemalt iga kord pärast seda, kui BCBS on avaldanud eduaruande Basel III raamistiku rakendamise ja riigisisese vastuvõtmise kohta teistes peamistes jurisdiktsioonides, sealhulgas hinnangu teiste riikide õigusaktide või määruste vastavuse kohta rahvusvahelisele miinimumstandardile, et teha kindlaks erinevused, mis võivad seoses võrdsete tegutsemistingimuste tagamisega probleeme tekitada.

(11)

Selleks et kõrvaldada siseriiklike õigusaktide erinevustest tingitud kaubandustõkked ja konkurentsimoonutused ning takistada uute selliste tõkete ja märkimisväärsete moonutuste teket, tuleb võtta vastu määrus, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides.

(12)

Usaldatavusnõuete sätestamine määruse vormis tagaks, et kõnealuseid nõudeid kohaldatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes vahetult. See tagaks ühtsed tingimused ja väldiks siseriiklike nõuete erinevust, mis tuleneb direktiivi ülevõtmisest. Käesoleva määrusega tagatakse, et kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad samasid eeskirju kogu liidus, mis aitab suurendada ka usaldust krediidiasutuste ja investeerimisühingute stabiilsuse vastu, seda eriti stressiolukordades. Samuti vähendaks määrus õiguslikku keerukust ja ettevõtete (eelkõige piiriüleselt tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud) nõuete täitmisega seotud kulusid ning aitaks kõrvaldada konkurentsimoonutusi. Seoses kinnisvaraturgude eripäraga, mida iseloomustab eri liikmesriikide, regioonide või kohalike piirkondade erinev majanduslik areng ja jurisdiktsioon, peaks pädevatel asutustel olema makseviivitusjuhtude andmetele ja prognoositavatele turusuundumustele tuginedes õigus kehtestada kõrgemad riskikaalud või kohaldada rangemaid kriteeriume riskipositsioonide puhul, mis tulenevad teatavates piirkondades asuvale kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud nõuetest.

(13)

Käesoleva määrusega hõlmamata valdkondades, nagu näiteks dünaamilise reservi loomine ning pandikirjade riiklikke skeeme käsitlevad sätted, mis ei ole seotud pandikirjade käsitlusega käesolevas määruses kehtestatud eeskirjade kohaselt, osaluste omandamine ja hoidmine nii finantssektoris kui ka väljaspool finantssektorit eesmärkidel, mis ei ole seotud käesolevas määruses täpsustatud nõuetega, peaks pädevatel asutustel ja liikmesriikidel olema võimalik kehtestada riiklikke eeskirju, tingimusel et need eeskirjad ei ole vastuolus käesoleva määrusega.

(14)

Kõige olulisemad de Larosière’i aruandes esitatud ja hiljem liidus rakendatud soovitused olid ühtsete eeskirjade kogumiku arendamine ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve Euroopa raamistiku loomine ning mõlemad elemendid suunati kombineeritult finantsstabiilsuse tagamisele. Ühtne eeskirjade kogumik tagab kindla ja ühtse õigusraamistiku, mis soodustab siseturu toimimist ja kõrvaldab õigusliku arbitraaži tekkimise võimalused. Finantsteenuste siseturul võivad makrotasandi usaldatavusriskid erineda mitut moodi tulenevalt riikide eripäradest, mis tähendab, et varieeruvust võib märgata näiteks pangandussektori struktuuris ja suuruses võrrelduna laiema majanduse ja krediiditsükliga.

(15)

Käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL on kehtestatud mitmed vahendid makrotasandi usaldatavusriskide ja süsteemsete riskide ennetamiseks ja maandamiseks, tagades samal ajal, et nende vahendite kasutamise üle toimub nõuetele vastav kontroll, et mitte kahjustada siseturu toimimist, tagades seejuures ka, et nende vahendite kasutamine on läbipaistev ja ühtne.

(16)

Kui makrotasandi usaldatavusriskid või süsteemsed riskid puudutavad liikmesriiki, peaks asjaomase liikmesriigi pädevatel või määratud asutustel olema peale direktiivis 2013/36/EL ette nähtud süsteemse riski puhvri kasutamise võimalik maandada neid riske teatavate spetsiifiliste siseriiklike makrotasandi usaldatavusmeetmete abil, kui seda peetakse nende riskide kõrvaldamiseks tõhusamaks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul (ESRB), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010 (7) asutatud Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Pangandusjärelevalve) („EBA”) peaks olema võimalus anda oma arvamus selle kohta, kas tingimused selliste siseriiklike makrotasandi usaldatavusmeetmete jaoks on täidetud, samuti peaks olemas olema liidu mehhanism liikmesriikide meetmete täideviimise takistamiseks, kui on väga kindlad tõendid selle kohta, et asjakohased tingimused ei ole täidetud. Kuigi käesoleva määrusega määratakse kindlaks ühtsed mikrotasandi usaldatavuseeskirjad krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, jääb liikmesriikidele juhtroll makrotasandi usaldatavusjärelevalves seoses nende ekspertteadmiste ja olemasolevate kohustustega finantsstabiilsuse alal. Kuna otsus võtta vastu siseriiklikke makrotasandi usaldatavusmeetmeid hõlmab teatud hinnanguid riskide kohta, mis võivad kokkuvõttes mõjutada asjaomase liikmesriigi makromajanduslikku, fiskaal- ja eelarveseisundit, tuleb sellel konkreetsel juhul anda komisjoni ettepaneku põhjal toimivale nõukogule kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 õigus lükata tagasi kavandatavaid siseriiklikke makrotasandi usaldatavusmeetmeid.

(17)

Kui komisjon on esitanud nõukogule ettepaneku lükata siseriiklikud makrotasandi usaldatavusmeetmed tagasi, peaks nõukogu analüüsima viivitamatult seda ettepanekut ja otsustama, kas siseriiklikud meetmed lükatakse tagasi või mitte; liikmesriigi või komisjoni taotlusel võib kooskõlas nõukogu kodukorraga (8) korraldada hääletuse. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 peaks nõukogu põhjendama oma otsust seoses käesolevas määruses nõukogu sekkumise kohta sätestatud tingimuste järgimisega. Võttes arvesse makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide ja süsteemsete riskide tähtsust asjaomase liikmesriigi finantsturu jaoks ja seega vajadust kiiresti reageerida, on oluline seada nõukogu otsuse tegemise ajapiirang ühele kuule. Kui nõukogu otsustab pärast seda, kui on põhjalikult analüüsinud komisjoni ettepanekut kavandatav siseriiklik meede tagasi lükata, et käesolevas määruses sätestatud tingimused siseriiklike meetmete tagasilükkamiseks ei ole täidetud, peab ta alati esitama oma põhjendused selgel ja üheselt mõistetaval viisil.

(18)

Kuni likviidsusnõuete ühtlustamiseni 2015. aastal ja finantsvõimenduse määra ühtlustamiseni 2018. aastal peaks liikmesriikidel olema võimalik neid meetmeid kasutada oma äranägemise kohaselt, sealhulgas makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud ja süsteemse riski leevendamisel.

(19)

Peaks olema võimalik kohaldada süsteemse riski puhvreid või liikmesriikide võetavaid üksikmeetmeid neid liikmesriike puudutava süsteemse riski maandamiseks pangandussektori suhtes üldiselt või ühe või enama allsektori suhtes selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle äritegevuses esineb sarnane riskiprofiil, või pangandussektoris ühest või mitmest siseriiklikust majandus- või piirkondlikust sektorist tulenevate riskipositsioonide suhtes.

(20)

Kui kahe või enama liikmesriigi määratud asutused tuvastavad sama suure muutuse süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusriski intensiivsuses, mis ohustab finantsstabiilsust riiklikul tasandil igas liikmesriigis, võivad need liikmesriigid, kus määratud asutused leidsid, et riski oleks parem maandada riiklike meetmete abil, esitada nõukogule, komisjonile, ESRB-le ja EBA-le ühise teatise. Nõukogu, komisjoni, ESRB ja EBA teavitamisel peaksid liikmesriigid esitama asjaomase teabe, sealhulgas põhjenduse ühise teatise esitamise kohta.

(21)

Lisaks tuleks komisjonile anda volitused delegeeritud aktide vastuvõtmiseks, et ajutiselt suurendada omavahendite nõuete taset, muuta rangemaks suurte riskikontsentratsioonidenõudeid ja avalikustamise nõudeid. Sellised sätted peaksid olema kohaldatavad ühe aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu väljendab kahe kuu jooksul oma vastuseisu delegeeritud õigusaktidele. Komisjon peaks esitama selle menetluse kasutamise põhjendused. Komisjonil peaks olema õigus kehtestada rangemad usaldatavusnõuded üksnes nende riskipositsioonide suhtes, mis tulenevad kõiki liikmesriike mõjutavatest turuarengutest liidus või väljaspool liitu.

(22)

Makrotasandi usaldatavusnõuete eeskirjade muutmine on õigustatud, et komisjon saaks muu hulgas hinnata, kas käesolevas määruses või direktiivis 2013/36/EL kehtestatud makrotasandi usaldatavusnõuete kasutamine on toimiv, tõhus ja läbipaistev, kas tuleks esitada ettepanekuid uute õigusaktide vastuvõtmiseks, kas käesolevas määruses või direktiivis 2013/36/EL kehtestatud makrotasandi usaldatavusnõuete vahendite ulatus ja võimalik kattumise määr sarnaste riskide käsitlemiseks on asjakohane ja kuidas süsteemselt oluliste krediidiasutuste või investeerimisühingute rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on seotud käesoleva määruse või direktiivi 2013/36/EL sätetega.

(23)

Kui liikmesriigid võtavad vastu üldised suunised, eelkõige valdkondades, kus komisjon ei ole tehniliste standardite eelnõusid veel vastu võtnud, ei tohi kõnealused suunised olla vastuolus liidu õigusaktidega ega takistada nende kohaldamist.

(24)

Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel kehtestamast vajadusel samaväärseid nõudeid ettevõtjate suhtes, kes ei kuulu määruse reguleerimisalasse.

(25)

Käesolevas määruses sätestatud üldisi usaldatavusnõudeid täiendatakse individuaalsete nõuetega, mille üle otsustavad pädevad asutused üksiku krediidiasutuse ja investeerimisühingu üle teostatava järelevalve tulemusena. Selliste järelevalvenõuete ulatus tuleks kehtestada muu hulgas direktiivis 2013/36/EL, sest pädevad asutused peaksid saama ise otsustada, millised nõuded tuleb kehtestada.

(26)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada pädevate asutuste õigust kehtestada direktiivi 2013/36/EL kohase järelevalve ja hindamise põhjal erinõuded, mis vastavad krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile.

(27)

Määruse (EL) nr 1093/2010 eesmärk on siseriikliku järelevalve kvaliteedi ja järjepidevuse parandamine ning piiriüleste konsolideerimisgruppide järelevalve tõhustamine.

(28)

Arvestades, et käesoleva määruse ja direktiiviga 2013/36/EL suurendatakse EBA-le antavaid ülesandeid, peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagama piisavate inim- ja finantsressursside kättesaadavaks tegemise

(29)

Määrusega (EL) nr 1093/2010 on ette nähtud, et EBA tegutseb direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ reguleerimisala piires. Samuti on ette nähtud, et EBA tegutseb krediidiasutuste ja investeerimisühingute muudes tegevusvaldkondades seoses küsimustega, mis ei ole otseselt hõlmatud kõnealuste direktiividega, tingimusel et selline tegevus on vajalik kõnealuste õigusaktide tõhusa ja ühtse kohaldamise tagamiseks. Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta EBA rolli ja ülesandeid ning sellega tuleks lihtsustada määruse (EL) nr 1093/2010 kohaste EBA volituste rakendamist.

(30)

Pärast vaatlusperioodi ja käesoleva määruse kohase likviidsuskatte nõude täielikku rakendamist peaks komisjon hindama, kas EBA-le õiguse andmine sekkuda omal algatusel siduva vahendamisega käesoleva määruse artiklite 20 ja 21 kohasesse ühisotsuste tegemisse pädevate asutuste poolt aitaks kaasa ühtsete likviidsusalagruppide praktilisele moodustamisele ja toimimisele, samuti piiriüleste krediidiasutuste ja investeerimisühingute grupisisese erikäsitluse kriteeriumite täidetuse kindlakstegemisele. Seetõttu peaks komisjon vaatama sellisel ajal määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 81 kohaselt EBA tegevuse kohta tehtavate korrapäraste aruannete osana konkreetselt läbi vajaduse anda EBA-le sellised volitused ning lisama selle läbivaatamise tulemused oma aruandesse, millele lisatakse seadusandliku akti eelnõu, kui see on asjakohane.

(31)

Larosière’i aruandes märgiti, et mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ei saa finantsstabiilsust tulemuslikult kaitsta ilma makrotasandi arenguid vajalikul määral arvesse võtmata, samal ajal kui makrotasandi usaldatavusjärelevalvel on mõte ainult siis, kui see saab kuidagi mõjutada mikrotasandi järelevalvet. Tihe koostöö EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) vahel on esmatähtis, et tagada ESRB tõhus toimimine ning kõnealuse nõukogu antud hoiatuste ja soovituste järgimine. EBA peaks eelkõige suutma edastada ESRBle kogu pädevate asutuste kogutud olulise teabe kooskõlas käesolevas määruses kehtestatud aruandekohustustega.

(32)

Viimase finantskriisi laastavat mõju silmas pidades on käesoleva määruse üldeesmärkideks ergutada majanduslikku kasu toovat ja üldhuve teenivat pangandustegevust ning piirata tegeliku lisandväärtuseta jätkusuutmatuid finantsspekulatsioone. See tähendab hoiuste tootlikesse investeeringutesse suunamise viiside kõikehõlmavat reformi. Liidu jätkusuutliku ja mitmekesise panganduskeskkonna kaitsmiseks tuleks anda pädevatele asutustele volitused kõrgemate omavahendite nõuete kehtestamiseks süsteemselt olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis võivad oma äritegevuse tõttu kujutada endast ohtu maailmamajandusele.

(33)

Krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes hoiavad nende klientidele kuuluvat raha või väärtpabereid, esitatavad samaväärsed finantsnõuded on vajalikud selleks, et tagada hoiustajatele sarnane kaitse ning samalaadsetele krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgruppidele õiglased konkurentsitingimused.

(34)

Kuna krediidiasutused ja investeerimisühingud siseturul otseselt konkureerivad, peaksid järelevalvenõuded olema liidu kõigis osades ühesugused, võttes arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevaid riskiprofiile.

(35)

Kui järelevalve teostamise käigus on vaja kindlaks määrata krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi konsolideeritud omavahendite hulk, tuleks arvutused teostada vastavalt käesolevale määrusele.

(36)

Käesoleva määruse kohaselt kohaldatakse omavahendite nõudeid individuaalselt ja konsolideeritud alusel, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused peavad vajalikuks mitte teostada individuaalset järelevalvet. Individuaalne, konsolideeritud ja piiriülene konsolideeritud järelevalve on kasulikud krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve vahendid.

(37)

Et tagada konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute piisav maksevõime, on väga oluline, et omavahendite nõudeid kohaldatakse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud olukorra alusel. Tagamaks et omavahendid on konsolideerimisgrupis asjakohaselt jaotatud ja et vajaduse korral on võimalik nendega hoiuseid kaitsta, tuleks omavahendite nõudeid kohaldada kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes individuaalselt, kui seda eesmärki ei ole võimalik muul viisil tõhusalt saavutada.

(38)

Vahendajana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate vähemusosalused, millele allkonsolideeritud alusel laienevad käesoleva määruse nõuded, võivad samuti vastata konsolideeritud alusel konsolideerimisgrupi esimese taseme põhiomavahendite nõuetele (asjaomaste piirangutega), kuna vahendajana tegutseva finantsvaldusettevõtja vähemusosalusega seotud esimese taseme põhiomavahendid ning samade omavahendite emaettevõtjaga seotud osa katavad mõlemad võrdselt oma tütarettevõtjate kahjumeid, kui need tekivad.

(39)

Omavahendite ja nende piisavuse arvutamiseks krediidiasutuse ja investeerimisühingu tegevusega seotud riskide seisukohast ning riskide kontsentreerumise hindamiseks kasutatav täpne arvestusmeetod peaks võtma arvesse nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) (9), mis sisaldab teatavaid nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) (10) sätete kohandusi, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) (11), olenevalt sellest, kummaga reguleeritakse siseriiklikus õiguses krediidiasutuste ja investeerimisühingute raamatupidamist.

(40)

Piisava maksevõime tagamiseks on oluline näha ette omavahendite nõuded, mille kohaselt kaalutakse varasid ja bilansiväliseid kirjeid vastavalt nende riskiastmele.

(41)

Baseli pangajärelevalve komitee võttis 26. juunil 2004 vastu raamkokkuleppe kapitali mõõtmise ja omavahendite nõuete rahvusvahelise lähendamise kohta („Basel II raamistik”). Direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ sätted, mis on üle võetud käesoleva määrusega, on samaväärsed Basel II raamkokkuleppe sätetega. Kaasates Basel III raamistiku täiendavad elemendid, on käesoleva määruse sätted seega samaväärsed Basel II ja Basel III raamistike sätetega.

(42)

Esmatähtis on võtta arvesse liidus tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute mitmekesisust, nähes krediidiriski omavahendite nõuete arvutamiseks ette eri meetodid, mille riskitundlikkuse ja keerukuse tase on erinev. Asjaolu, et kasutatakse välisreitinguid ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisehinnangul põhinevat lähenemist teatavatele krediidiriski parameetritele, viitab krediidiriski eeskirjade riskitundlikkuse ja usaldusväärsuse märkimisväärsele kasvule. Krediidiasutusi ja investeerimisühinguid tuleks julgustada kasutama riskitundlikumaid meetodeid. Käesoleva määruse kohaste krediidiriski meetodite kohaldamiseks vajalike hinnangute koostamiseks peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tõhustama oma krediidiriski mõõtmise ja juhtimise protsesse, et teha regulatiivsete omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks kättesaadavaks sellised meetodid, mis kajastaksid konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu protsesside laadi, ulatust ja keerukust. Sellega seoses peaks klientidega seotud nõuete tekkimise ja juhtimisega seonduvate andmete töötlus hõlmama krediidiriski juhtimise ja mõõtmise süsteemide väljatöötamist ja valideerimist. See ei teeni mitte ainult krediidiasutuste ja investeerimisühingute õiguspäraseid huve, vaid ka käesoleva määruse eesmärki kasutada paremaid riski mõõtmise ja juhtimise meetodeid ning rakendada neid ühtlasi regulatiivsete omavahendite eesmärgil. Sellest olenemata nõuab riskitundlikumate meetodite kasutamine arvestatavaid teadmisi ja vahendeid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid seetõttu enne nende meetodite normatiivsete omavahendite eesmärgil kasutamist järgima rangeid standardeid. Võttes arvesse käimasolevat tööd sisemudelitele asjakohaste kaitsemehhanismide tagamiseks, peaks komisjon ette valmistama aruande Baseli I alampiiri kohaldamisaja pikendamise võimalikkuse kohta ja lisama sellele aruandele seadusandliku akti ettepaneku, kui see on asjakohane.

(43)

Omavahendite nõuded peaksid olema asjaomaste riskidega proportsionaalsed. Eelkõige tuleks nõuete puhul arvesse võtta riskitasemete vähendamist, mis tuleneb suhteliselt väikeste riskipositsioonide suurest arvust.

(44)

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on üks liidu majanduse alustalasid, võttes arvesse nende põhjapanevat rolli majanduskasvu ja töökohtade loomisel. Liidu majanduse elavnemine ja tulevane kasv sõltuvad suures osas kapitali ja rahastamise kättesaadavusest liidus asutatud VKEdele, et teha vajalikke investeeringuid uue tehnoloogia ja varustuse kasutuselevõtmiseks eesmärgiga suurendada nende konkurentsivõimet. Alternatiivsete rahastamisallikate piiratud hulk on teinud liidus asutatud VKEd panganduskriisi mõju suhtes veelgi tundlikumaks. Seega on oluline täita olemasolev lünk VKEde rahastamises ja tagada praeguses kontekstis pangalaenude asjakohane voog VKEdele. Omavahendite nõudeid VKEde vastu suunatud nõuete puhul tuleks vähendada, kohaldades toetuskoefitsienti 0,7619, et võimaldada krediidiasutustel suurendada laenude andmist VKEdele. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid krediidiasutused kasutama tõhusalt toetuskoefitsiendi kohaldamise kaudu moodustuvat kapitalitoetust ainult selleks, et tagada piisav krediidivoog liidus asutatud VKEdele. Järelevalveasutused peaksid jälgima perioodiliselt krediidiasutuste VKEde vastu suunatud nõuete kogusummat ja kapitali mahaarvamiste kogusummat.

(45)

Vastavalt Baseli pangajärelevalve komitee otsusele, mille keskpankade juhatajate ja järelevalveasutuste juhtide rühm 10. jaanuaril 2011 heaks kiitis, peab olema võimalik kõik krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavad esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid täielikult ja alaliselt alla hinnata või konverteerida täielikult esimese taseme põhiomavahenditeks, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole enam elujõuline. Liidu õigusesse tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamisele ja solveerimisele kohaldatavate nõuete osana lisada vajalikud õigusaktid selle tagamiseks, et omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse täiendavaid kahjumi katmise mehhanisme. Kui 31. detsembriks 2015 ei ole vastu võetud liidu õigusakti, millega reguleeritakse nõuet, et kapitaliinstrumente peaks olema võimalik täielikult ja alaliselt nullini alla hinnata või konverteerida täielikult esimese taseme põhiomavahenditeks, kui krediidiasutust või investeerimisühingut ei loeta enam elujõuliseks, siis peaks komisjon analüüsima ja andma aru selle kohta, kas vastav säte tuleks käesolevasse määrusesse lisada, ning esitama selle analüüsiga seoses asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

(46)

Käesoleva määruse sätted vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, võttes eelkõige arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevusi suuruse, tegevuse mahu ja tegevusvaldkondade osas. Proportsionaalsuse põhimõttest kinnipidamine tähendab ühtlasi seda, et jaenõuete osas võetakse arvesse kõige lihtsamaid võimalikke reitinguprotseduure, isegi sisereitingute meetodi kasutamisel. Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevas määruses kehtestatud tingimused kehtivad viisil, mis on proportsionaalne krediidiasutuste ja investeerimisühingute ärimudelist ja tegevusest tulenevate riskide iseloomu, ulatuse ja keerukusega. Selleks et oleks tagatud käesoleva määruse proportsionaalne kohaldamine, peaks komisjon tagama, et delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides, regulatiivsetes tehnilises standardites ja rakenduslikes tehnilistes standardites võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. EBA peaks seega tagama, et kõik regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid koostatakse viisil, mis hõlmab ja toetab proportsionaalsuse põhimõtet.

(47)

Pädevad asutused peaksid pöörama asjakohast tähelepanu juhtumitele, kus nad kahtlustavad, et teavet käsitleti ärisaladuse või konfidentsiaalsena selle teabe avalikustamise vältimiseks. Kuigi krediidiasutus või investeerimisühing võib otsustada teavet mitte avalikustada, kui seda teavet loetakse ärisaladuseks või konfidentsiaalseks, ei tohiks vabastada teabe ärisaladuse või konfidentsiaalsena käsitlemine olulist mõju omava teabe avalikustamata jätmisest tulenevast vastutusest.

(48)

Käesoleva määruse „arenev olemus” võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel valida krediidiriski kolme erineva keerukusastmega meetodi vahel. Selleks et eelkõige väikesed krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid kasutada riskitundlikumat sisereitingute meetodit, tuleks asjaomaseid sätteid tõlgendada selliselt, et riskipositsiooni klassid hõlmavad kõiki riskipositsioone, mida on käesolevas määruses nendega – otseselt või kaudselt – võrdselt käsitletud. Üldjuhul ei tohiks pädevad asutused järelevalveprotsessi käigus kolme meetodi hulgast valitud meetodist lähtuvalt kedagi diskrimineerida, s.t standardmeetodite sätteid rakendavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevust ei kontrollita ainuüksi selle tõttu rangemalt.

(49)

Krediidiriski maandamise tehnikaid tuleks rohkem arvesse võtta, tagades samas asjaomaste eeskirjadega, et põhjendamatu arvessevõtmine ei kahjustaks maksevõimet. Võimaluste piires tuleb standardmeetodi, aga ka muude meetodite puhul arvesse võtta asjaomaste liikmesriikide praegust tavapärast krediidiriski maandamiseks kasutatavat pangatagatist.

(50)

Tagamaks et omavahendite nõuete puhul võetakse asjakohaselt arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute väärtpaberistamise tehingutest ja investeeringutest tulenevaid riske ja riskide vähendamist, tuleb näha ette eeskirjad, milles sätestatakse selliste tehingute ja investeeringute riskitundlik ja usaldusväärne käsitlemine. Selleks on vaja väärtpaberistamise selget ja laiaulatuslikku määratlust, mis hõlmab kõiki tehinguid ja skeeme, millega nõude või nõuete kogumiga seonduv krediidirisk kantakse üle erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele. Riskipositsiooni, mis loob otsese maksekohustuse füüsilise vara rahastamiseks või haldamiseks kasutatava tehingu või skeemi eest, ei tuleks lugeda väärtpaberistamisest tulenevaks riskipositsiooniks, isegi kui sellel tehingul või skeemil on erineva nõudeõiguse järguga maksekohustused.

(51)

Samal ajal finantsstabiilsuse tagamisele suunatud järelevalvega on vaja mehhanisme tõhustada ja arendada potentsiaalsete mullide ennetamise järelevalvet, et tagada makromajanduslikke probleeme ja eesmärke arvestades kapitali optimaalne paigutamine, eelkõige seoses pikaajaliste investeeringutega reaalmajandusse.

(52)

Operatsioonirisk on krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks märkimisväärne risk, mis tuleb katta omavahenditest. Esmatähtis on võtta arvesse liidus tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute mitmekesisust, nähes operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamiseks ette eri meetodid, mille riskitundlikkuse ja keerukuse tase on erinev. Krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tuleks pakkuda asjakohaseid stiimuleid riskitundlikumate meetodite kasutamiseks. Pidades silmas, et operatsiooniriski mõõtmise ja juhtimise metoodika on alles arengufaasis, tuleks eeskirju vastavalt vajadusele läbi vaadata ja ajakohastada, sealhulgas seoses eri äriliinide puhul kohaldatavate omavahendite nõuetega ja riski maandamise tehnikate aktsepteerimisega. Sellest lähtuvalt tuleks operatsiooniriski omavahendite nõuete lihtsate arvutusmeetodite kohaldamisel pöörata erilist tähelepanu kindlustuse arvessevõtmisele.

(53)

Krediidiasutuse ja investeerimisühingu nõuete seire ja kontroll peaksid moodustama lahutamatu osa tema üle teostatavast järelevalvest. Seepärast võib nõuete liigse kontsentreerumisega ühele kliendile või omavahel seotud klientide rühmale kaasneda aktsepteerimatu kahjurisk. Sellist olukorda võib pidada krediidiasutuse ja investeerimisühingu maksevõimet kahjustavaks.

(54)

Selle kindlaks tegemisel, kas tegemist on omavahel seotud klientide rühmaga ja kas riskipositsioonide puhul on seega tegemist ühe riskiga, on ühtlasi oluline arvesse võtta riske, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu, selle konsolideerimisgrupi või sellega seotud isikute pakutava märkimisväärse rahastamise ühisest allikast.

(55)

Kuigi riskipositsiooni väärtus tuleks soovitatavalt arvutada lähtuvalt väärtusest, mida kohaldatakse omakapitali nõuete puhul, on asjakohane kehtestada suure riskide kontsentreerumise seireks eeskirjad, mis ei näe ette riskikaalude või riskiastmete kohaldamist. Lisaks sellele olid maksevõimekorras kasutatavad krediidiriski maandamise tehnikad töötatud välja eeldusega, et krediidirisk on hästi hajutatud. Kui suure riskide kontsentreerumise puhul on tegemist ühest allikast lähtuva kontsentratsiooniriskiga, ei ole krediidirisk hästi hajutatud. Seetõttu tuleks selliste tehnikate mõju suhtes kohaldada usaldatavusnõuete kohaseid kaitsemeetmeid. Suure riskikontsentratsiooni tarvis on seega oluline näha ette krediidiriski kaitse tõhusa sissenõudmise võimalus.

(56)

Kuna krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevast nõudest tulenev kahju võib olla sama oluline kui igast teisest riskipositsioonist tulenev kahju, tuleks kõnealuseid nõudeid käsitada ja neist aru anda sarnaselt kõigi teiste riskipositsioonidega. On kehtestatud alternatiivne kvantitatiivne piirmäär, et leevendada selle lähenemisviisi ebaproportsionaalselt suurt mõju väiksematele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. Ühtlasi jäetakse finantsturgude ja nendega seotud infrastruktuuri sujuva toimimise tagamiseks välja väga lühiajalised riskipositsioonid, mis on seotud maksevahendusega, sealhulgas makse-, kliiringu-, arveldus- ja hoiuteenuste osutamisega klientidele. Need teenused hõlmavad näiteks kliiringut ja arveldamist ning samalaadseid arveldamist hõlbustavaid tegevusi. Nendega kaasnevaid riske ei pruugita ette näha, mistõttu need ei ole krediidiasutuse täieliku kontrolli all, muu hulgas klientide maksetest tulenevad pankade poolt teistes pankades avatud kontode saldod, sealhulgas debiteeritud või krediteeritud teenustasud ja intressid, ning muud klientidele osutatavate teenustega seotud maksed ja antud või saadud tagatised.

(57)

Oluline on, et nende ettevõtjate huvid, kes „pakivad” laenu kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse (väärtpaberistamise tehingu algatajad või sponsorid), ja nende ettevõtjate huvid, kes investeerivad kõnealustesse väärtpaberitesse või instrumentidesse (investorid) langeksid kokku. Selle saavutamiseks peaks väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor säilitama märkimisväärse majandusliku huvi seoses alusvaraga. Seetõttu on oluline, et väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor säilitab kõnealuse laenu puhul riskipositsiooni. Üldisemalt ei peaks väärtpaberistamise tehingud olema struktureeritud nii, et välditakse säilitamisnõude kohaldamist, eelkõige mis tahes teenustasu või preemia struktuuri või mõlema kaudu. Sellist säilitamist tuleks kohaldada igas olukorras, mil kohaldatakse väärtpaberistamise majandusliku sisu määratlust, olenemata kõnealuse majandusliku sisu saavutamiseks kasutatud õiguslikust struktuurist või instrumentidest. Eelkõige juhul, kui krediidirisk kantakse üle väärtpaberistamise teel, peaksid investorid tegema otsuseid üksnes pärast piisavalt hoolikat analüüsi, milleks neil on vaja asjakohast teavet väärtpaberistamise kohta.

(58)

Käesolev määrus näeb ette ka seda, et säilitamisnõuet ei kohaldataks mitmekordselt. Mis tahes väärtpaberistamise korral on piisav, kui nõuet kohaldatakse üksnes väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandja suhtes. Samamoodi tuleks selliste väärtpaberistamise tehingute korral, mille aluseks on muud väärtpaberistamised, kohaldada säilitamisnõuet üksnes investeeringu objektiks oleva väärtpaberistamise suhtes. Säilitamisnõuet ei tuleks kohaldata ostetud nõuete suhtes, kui need tulenevad äriühingute tegevusest, mille raames need antakse üle või müüakse allahinnatuna sellise tegevuse rahastamiseks. Pädevad asutused peaksid kohaldama riskikaalu seoses väärtpaberistamisega seotud hoolsuskohustuste ja riskijuhtimise kohustuste mittetäitmisega selliste põhimõtete ja protseduuride oluliste rikkumiste puhul, mis on olulised alusriskide analüüsimiseks. Komisjon peaks ka läbi vaatama selle, kas säilitamisnõuete mitmekordse kohaldamise vältimine võib aidata kaasa selliste tavade kasutamisele, mille abil hoitakse kõrvale säilitamisnõude täitmisest, ja kas pädevad asutused jõustavad väärtpaberistamise eeskirju tõhusalt.

(59)

Selleks et hinnata nõuetekohaselt riske, mis tulenevad väärtpaberistamise positsioonidest nii kauplemisportfellile kui ka kauplemisportfellivälise tegevusele, tuleks rakendada hoolsuskohustust. Lisaks peavad hoolsuskohustused olema proportsionaalsed. Hoolsuskohustuse rakendamise kord peaks aitama suurendada usaldust väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite vahel. Seetõttu on soovitatav, et asjaomane hoolsuskohustuse rakendamise korda käsitlev teave avalikustataks nõuetekohaselt.

(60)

Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on nõue oma emaettevõtja või oma emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vastu. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute selliseid riskipositsioone tuleks hallata täiesti sõltumatult, kooskõlas heade juhtimistavadega ja arvestamata mingeid muid kaalutlusi. See on eriti oluline riskide kontsentreerumise korral ja juhtude puhul, mis ei ole lihtsalt seotud grupisisese juhtimisega või tavapäraste grupisiseste tehingutega. Pädevad asutused peaksid pöörama sellistele grupisisestele riskipositsioonidele erilist tähelepanu. Selliseid eeskirju ei ole siiski vaja kohaldada siis, kui emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või kui teised tütarettevõtjad on kas krediidi- või finantseerimisasutused või krediidiasutuse abiettevõtjad, tingimusel et kõigi selliste ettevõtjate üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel.

(61)

Pidades silmas omavahendite nõuetega seotud eeskirjade riskitundlikkust, on soovitav jälgida, kas neil on majandustsüklile oluline mõju. Komisjon peaks arvesse võtma Euroopa Keskpanga (EKP) seisukohti ja andma nendes küsimustes aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(62)

Kaubadiilerite, sealhulgas praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (12) nõuete täitmisest vabastatud kaubadiilerite omavahendite nõuded tuleks läbi vaadata.

(63)

Gaasi- ja elektrituru liberaliseerimine on liidu jaoks nii majanduslikult kui ka poliitiliselt oluline eesmärk. Seda silmas pidades peaksid kõnealustel turgudel tegutsevate äriühingute suhtes kohaldatavad omavahendite nõuded ja muud usaldatavusnõuded olema proportsionaalsed ning need ei tohiks liigselt takistada liberaliseerimise eesmärgi saavutamist. Eelkõige tuleks seda eesmärki silmas pidada käesoleva määruse läbivaatamiste käigus.

(64)

Edasiväärtpaberistamise tehingutesse investeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid täitma hoolsuskohustust ka edasiväärtpaberistamise aluseks olevate väärtpaberistamise positsioonide ja omakorda nende positsioonide aluseks olevate muude riskipositsioonide suhtes. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid hindama, kas varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi kontekstis kujutavad riskipositsioonid endast edasiväärtpaberistamisest tulenevaid riskipositsioone, sealhulgas selliste programmide kontekstis, mille raames omandatakse erinevate hulgilaenude (whole loans) kogumite kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriad, kui ükski selline laen ei ole väärtpaberistamise ega edasiväärtpaberistamise positsioon, ning kui laenude müüja tagab iga investeeringu esimese järjekoha kahju kaitse. Viimasel juhul ei peaks kogumipõhist likviidsuse tagamise tehingut üldiselt lugema edasiväärtpaberistamisest tulenevaks riskipositsiooniks, kuna see esindab üheainsa varakogumi (st asjaomane hulgilaenude kogum) ühte väärtpaberistamise seeriat, mis ei sisalda väärtpaberistamise positsioone. Seevastu kogu programmi ulatuses krediidikvaliteedi parandamine, mis hõlmaks ainult mõningaid müüja antud krediidiriski kaitset ületavaid kahjusid eri kogumites, kujutaks endast üldiselt sellisest erinevaid varasid sisaldavast kogumist tuleneva riski erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kandmist, mis sisaldaks vähemalt ühte väärtpaberistamise -positsiooni, ja oleks seega edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon. Kui selline programm siiski rahastab end täielikult vaid üht liiki kommertsväärtpaberitega ning kui kogu programmi hõlmav krediidikvaliteedi parandamine ei ole edasiväärtpaberistamine või kommertsväärtpaberit toetab täielikult sponsorina tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, jättes kommertsväärtpaberi investori kanda aluskogumite või -varade asemel hoopis sponsori makseviivituse riski, ei tohiks sellist kommertsväärtpaberit üldiselt käsitada edasiväärtpaberistamise positsioonina.

(65)

Kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise sätteid tuleks kohaldada kõikide õiglases väärtuses mõõdetavate instrumentide suhtes, olenemata sellest, kas need on krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisportfellis või kauplemisportfelli välised. Tuleks täpsustada, et kui usaldusväärse hindamise kohaldamine tooks kaasa raamatupidamises tegelikult kajastatuga võrreldes madalama bilansilise väärtuse, tuleks vahe absoluutväärtus omavahenditest maha arvata.

(66)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid saama valida, kas kohaldada käesoleva määruse alusel 1 250 % riskikaaluga kaalutavate väärtpaberistamise positsioonide suhtes omavahendite nõuet või arvata need esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha, olenemata sellest, kas tegemist on kauplemisportfelli või kauplemisportfelli väliste positsioonidega.

(67)

Väärtpaberistamise tehingu algatajast või sponsorist krediidiasutusel või investeerimisühingul ei tohiks olla võimalik minna mööda kaudse toetuse pakkumise keelust, kasutades sellise toetuse pakkumiseks oma kauplemisportfelli.

(68)

Kui käesolevas määruses selgesõnaliselt sätestatud avalikustamisnõuetest ei tulene teisiti, peaks avalikustamisnõuete eesmärk olema turuosalistele täpse ja põhjaliku teabe edastamises krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili kohta. Seepärast peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud olema kohustatud avalikustama lisateavet, mis ei ole käesolevas määruses selgesõnaliselt loetletud, kui selline avalikustamine on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Samal ajal peaksid pädevad asutused pöörama asjakohast tähelepanu juhtumitele, kus nad kahtlustavad, et krediidiasutus või investeerimisühing käsitles teavet ärisaladuse või konfidentsiaalsena selle teabe avalikustamise vältimiseks.

(69)

Kui väärtpaberistamise positsioonile antud välises krediidikvaliteedi hinnangus on arvesse võetud investeeringu tegijast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda antud krediidiriski kaitse mõju, ei tohiks see krediidiasutus või investeerimisühing saada kasu sellise kaitse tõttu madalamast riskikaalust. Väärtpaberistamise positsiooni ei tohiks maha arvata kapitalist, kui asjaomase positsiooni tegelikule riskile vastava riskikaalu kindlakstegemiseks leidub muid võimalusi, mille puhul ei võeta sellist krediidiriski kaitset arvesse.

(70)

Arvestades tururiski omavahendite nõuete arvutamisel kasutatavate sisemudelite halba toimimist viimastel aegadel, tuleks neile esitatavaid nõudeid tugevdada. Eelkõige tuleks täiendada nende suutlikkust võtta arvesse kauplemisportfelli krediidiriske. Selleks et tugevdada omavahendite nõudeid halvenevaid turutingimusi silmas pidades ja vähendada võimalikku protsüklilisust, peaksid omavahendite nõuded sisaldama lisaks ka stressitingimusteks piisavat komponenti. Samuti peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud läbi viima vastupidised stressitestid, et uurida, millised stsenaariumid võiksid proovile panna krediidiasutuse või investeerimisühingu elujõulisuse, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõestada, et selline test ei ole vajalik. Arvestades, et väärtpaberistamise positsioonide käsitlemisel sisemudelitel põhinevate meetoditega on viimasel ajal ilmnenud erilisi raskusi, tuleks piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute õigust kapitalinõuete arvutamiseks kauplemisportfellis väärtpaberistamise riske modelleerida ja kauplemisportfellis sisalduvate väärtpaberistamise positsioonide suhtes tuleks üldjuhul kohaldada standardset omavahendite nõuet.

(71)

Käesolevas määruses sätestatakse teatavat tüüpi korrelatsioonil põhinevale kauplemisele piiratud erandid, mille kohaselt võib järelevalveasutus lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul arvutada koguriski omavahendite nõude lähtuvalt rangest nõuetest. Sellistel juhtudel peaks krediidiasutus või investeerimisühing olema kohustatud kohaldama kõnealuse kauplemise suhtes omavahendite nõuet, mis võrdub kas kõnealuse asutusesiseselt väljatöötatud meetodile vastava omavahendite nõudega või 8 %-ga standardse mõõtmismeetodi alusel saadud spetsiifilise riski omavahendite nõudest, olenevalt sellest, kumb on suurem. Nende riskide suhtes ei peaks krediidiasutus või investeerimisühing olema kohustatud kohaldama täiendavate riskide omavahendite nõuet, kuid need peaksid olema kaasatud nii VaR meetodiga saadud riskihinnangutesse kui ka VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangutesse.

(72)

Finants- ja majanduskriisi ajal krediidiasutuste ja investeerimisühingute saadud ettenägematu kahju laadi ja ulatust silmas pidades tuleks veelgi parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustuslike omavahendite kvaliteeti ja ühtlustada neid. See peaks hõlmama kapitali selliste põhielementide uut määratlemist, mida saab kasutada ettenägematute kahjude jooksvaks katmiseks, samuti hübriidkapitali määratluse laiendamist ja omavahendite ühtset usaldatavusnõuete kohast korrigeerimist. Samuti tuleks märkimisväärselt suurendada omavahendite taset, sealhulgas uusi omavahendite suhtarvusid, mis kajastavad omavahendite põhielemente, mida saab kasutada jooksvalt võimalike kahjude katteks. Eeldatakse, et krediidiasutus või investeerimisühing, kelle aktsiad on reguleeritud turul kauplemiseks lubatud, peaks täitma talle esitatud omavahendite nõuded seoses kapitali põhielementidega nende noteeritud lihtaktsiatega, mis vastavad rangetele põhiliste kapitaliinstrumentide kriteeriumitele, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu avaldatud reservidega. Selleks et võtta nõuetekohaselt arvesse õiguslikke vorme, mida liidus tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad omada, peaksid ranged põhiliste kapitaliinstrumentide kriteeriumid tagama selle, et nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute, kelle aktsiad on reguleeritud turul kauplemiseks lubatud, põhilised kapitaliinstrumendid on kõrge kvaliteediga. See ei tohiks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel takistada diferentseeritud hääleõigusega aktsiatelt selliste väljamaksete tegemist, mis on suhteliselt kõrgema hääleõigustasemega aktsiatelt tehtavate väljamaksete kordsed, tingimusel, et olenemata hääleõigusetasemest on täidetud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kehtivad ranged kriteeriumid, kaasa arvatud maksete paindlikkusega seotud kriteeriumid, ja tingimusel, et kui väljamakse tehakse, tuleb see teha kõikidelt asjaomaste krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsiatelt.

(73)

Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid on olemuselt erinevad, aga neil on ühiseid omadusi, nagu väike väärtus ja lühike kestvus ning identifitseeritav tagasimaksmise allikas. Nende aluseks on kaupade ja teenuste liikumine, mis toetab reaalmajandust ja enamusel juhtudel aitab väikeettevõtjaid nende igapäevaste vajaduste täitmisel, luues seeläbi majanduskasvu ja võimalusi töökohtade loomiseks. Sissevool ja väljavool on tavaliselt vastavuses ja seetõttu on likviidsusrisk piiratud.

(74)

EBA jaoks on asjakohane pidada ajakohastatud loetelu iga liikmesriigi kõigist kapitaliinstrumentidest, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena. EBA peaks jätma sellest loetelust välja riigiabi hulka mitte kuuluvad, käesoleva määruse jõustumiskuupäeva järel emiteeritud instrumendid, mis ei vasta käesolevas määruses esitatud kriteeriumidele, ja peaks sellisest väljajätmisest avalikult teatama. Kui EBA poolt loetelust välja jäetud instrumente tunnustatakse jätkuvalt pärast EBA teatamist, peaks EBA kasutama täielikult oma volitusi, eelkõige volitusi, mis antakse määruse (EL) nr 1093/2010 liidu õiguse rikkumist käsitleva artikliga 17. Tuletatakse meelde, et liidu õigusaktide väära või ebapiisava kohaldamise juhtumitele proportsionaalseks reageerimiseks kohaldatakse kolmeastmelist mehhanismi, kus esimeses astmes antakse EBAle volitused uurida liidu õiguse kohaste kohustuste väidetavat väära või ebapiisavat kohaldamist siseriiklike asutuste järelevalvetegevuses ja selle kohta tehakse soovitus. Kui pädev siseriiklik asutus ei järgi soovitust, siis on komisjonil õigus esitada teises astmes EBA soovitust arvestades ametlik arvamus, milles nõutakse, et pädev asutus võtaks liidu õigusaktide järgimise tagamiseks vajalikke meetmeid. Selliste erandlike olukordade ületamiseks, kus asjaomane asutus on jätkuvalt tegevusetu, on EBAl kolmandas astmes õigus võtta viimase abinõuna vastu otsuseid, mis on adresseeritud üksikutele finantseerimisasutustele. Lisaks tuletatakse meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt on komisjonil õigus anda asi Euroopa Liidu Kohtusse, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingute kohaseid kohustusi.

(75)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada pädevate asutuste võimalusi säilitada heakskiitmisele eelnevad protsessid seoses täiendavaid esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente käsitlevate lepingutega. Sellistel juhtudel peaks omavahenditesse kuuluvaid instrumente olema lubatud arvutada ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite suhtes, kui need on heakskiitmise protsessid edukalt läbinud.

(76)

Turudistsipliini tugevdamiseks ja finantsstabiilsuse edendamiseks tuleks kehtestada üksikasjalikumad nõuded regulatiivse kapitali laadi ja olemuse ning tehtud usaldatavusnõuete kohaste korrigeerimiste avalikustamise kohta, tagamaks, et investoritel ja hoiustajatel on piisavalt teavet krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime kohta.

(77)

Samuti peavad pädevatel asutustel olema vähemalt koondandmed repolepingute, väärtpaberite laenuks andmise ja vara igat liiki koormatiste kohta. Sellised andmed tuleb teatada pädevale asutusele. Turudistsipliini tugevdamiseks peaksid olema üksikasjalikumad nõuded repolepingute ja tagatud rahastamise avalikustamise kohta.

(78)

Uus kapitali määratlus ja regulatiivsed omavahendite nõuded tuleks kehtestada nii, et võetaks arvesse liikmesriikide erinevaid lähtekohti ja asjaolusid. See tähendab, et alguses võib esineda teatavaid erinevusi uutest nõuetest, kuid need erinevused peaksid üleminekuperioodi jooksul vähenema. Omavahendite taseme asjakohase järjepidevuse tagamiseks jäävad instrumentide suhtes, mis emiteeriti rekapitaliseerimismeetme raames vastavalt riigiabi eeskirjadele ja mis emiteeriti enne määruse kohaldamise kuupäeva, üleminekuperioodil kehtima varasemad nõuded. Riigiabile toetumist tuleb tulevikus võimalikult palju vähendada. Siiski tuleks käesoleva määrusega ette näha raamistik selliste olukordade käsitlemiseks, kui riigiabi on teatud olukordades vajalik. Eelkõige tuleks käesoleva määruses kindlaks määrata, kuidas tuleks kohelda omavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis on emiteeritud rekapitaliseerimismeetme kontekstis kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Krediidiasutuse või investeerimisühingu võimalustele sellist kohtlemist kasutada tuleks kohaldada rangeid tingimusi. Lisaks tuleks selliseid kõrvalekaldumisi võimalikult palju piirata selles osas, kui selline kohtlemine võimaldab kalduda kõrvale omavahenditesse kuuluvate instrumentide kvaliteeti käsitlevatest uutest kriteeriumitest. Rekapitaliseerimismeetme kontekstis riigiabi eeskirjadega kooskõlas emiteeritud olemasolevate kapitaliinstrumentide kohtlemisel tuleks selgelt eristada selliseid kapitaliinstrumente, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele, ja selliseid, mis ei vasta. Käesolevas määruses tuleks seega sätestada viimastele asjakohased üleminekusätted.

(79)

Direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt peavad krediidiasutused kuni 31. detsembrini 2011 tagama omavahendid, mille maht on võrdne vähemalt kindlaksmääratud miinimumsummaga. Pidades silmas finantskriisi jätkuvaid mõjusid pangandussektoris ja Baseli pangajärelevalve komitee vastuvõetud omavahendite nõuete üleminekukorra kehtivuse pikendamist, on asjakohane taaskehtestada madalam piirmäär piiratud ajaks, kuni on kehtestatud piisavad omavahendid vastavalt käesoleva määruse kohasele omavahendite üleminekukorrale, mida rakendatakse järk-järgult käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni aastani 2019.

(80)

Märkimisväärse pangandus- või investeerimistegevusega ja kindlustustegevusega konsolideerimisgruppide suhtes kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivile 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet) (13) erieeskirju, et vältida sellist kapitali topeltarvestamist. Direktiiv 2002/87/EÜ põhineb rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud põhimõtetel riskide käsitlemise kohta sektoriüleselt. Käesoleva määrusega tugevdatakse kõnealuste finantskonglomeraate käsitlevate eeskirjade kohaldamist pangandus- ja investeerimisühingute konsolideerimisgruppide suhtes, tagades seega kõnealuste eeskirjade kindla ja järjepideva kohaldamise. Muud vajalikud muudatused tehakse direktiivi 2002/87/EÜ läbivaatamise käigus eeldatavalt 2015. aastal.

(81)

Finantskriisi puhkedes tuli ilmsiks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud alahindasid tugevasti börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud vastaspoole krediidiriski. Seetõttu kutsusid G-20 juhid 2009. aasta septembris üles kliirima börsiväliseid tuletisinstrumente rohkem keskse vastaspoole kaudu. Lisaks kutsusid nad üles kehtestama kõrgemad omavahendite nõuded sellistele börsivälistele tuletisinstrumentidele, mida ei saa kliirida keskse vastaspoole kaudu, et nõuetekohaselt kajastada selliste tuletisinstrumentidega seotud suuremaid riske.

(82)

G-20 juhtide üleskutset silmas pidades muutis Baseli pangajärelevalve komitee Basel III raamistiku raames oluliselt vastaspoole krediidiriski arvessevõtmise korda. Basel III raamistik peaks märkimisväärselt suurendama omavahendite nõudeid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute börsiväliste tuletisinstrumentide tehingutega ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega ning looma krediidiasutustele ja investeerimisühingutele suuremad stiimulid kesksete vastaspoolte kasutamiseks. Samuti peaks Basel III raamistik looma täiendavad stiimulid vastaspoole krediidiriski positsioonide riskijuhtimise tugevdamiseks ja keskse vastaspoole suhtes olevate vastaspoole krediidiriski positsioonide käsitlemise praeguse korra läbivaatamiseks.

(83)

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaksid olema täiendavad omavahendid seoses börsivälistest tuletisinstrumentidest tuleneva krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga. Samuti peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldama kõrgemat vara väärtuse korrelatsiooni selliste omavahendite nõuete arvutamiseks, mis on seotud vastaspoole krediidiriski positsioonidega, mis tulenevad börsivälistest tuletisinstrumentide ja väärtpaberite finantseerimise tehingutest teatavate finantseerimisasutuste puhul. Samuti peaks krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõudma ka vastaspoole krediidiriski mõõtmise ja juhtimise märkimisväärset parandamist, käsitledes paremini korrelatsiooniriski, suure finantsvõimendusega vastaspooli ja tagatist ning vastavalt tõhustades järeltestimist ja stressitestimist.

(84)

Keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonid saavad tavaliselt kasu keskse vastaspoole pakutavast mitmepoolse tasaarvestuse ja kahju jagamise mehhanismist. Seepärast hõlmavad need väga väikest vastaspoole krediidiriski ja seega tuleks nende suhtes kohaldada väga madalaid omakapitali nõudeid. Samas on kõnealune nõue väga vajalik selle tagamiseks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud hea riskijuhtimistava osana jälgiksid oma riskipositsioone seoses keskse vastaspoolega, ning selle kajastamiseks, et isegi keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonid ei ole riskivabad.

(85)

Keskse vastaspoole tagatisfond on mehhanism, mis võimaldab jagada (jaotada) kahju keskse vastaspoole kliirivate liikmete vahel. Seda kasutatakse juhul, kui kliiriva liikme makseviivitusest tingitud keskse vastaspoole kahju ületab kõnealuse liikme antud võimendustagatist ja tema poolt tagatisfondi tehtud osamaksusid, samuti mis tahes muud kaitset, mida keskne vastaspool võib kasutada enne ülejäänud kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud osamaksude kasutamist. Seda silmas pidades on tagatisfondi osamaksudest tuleneva riskipositsiooniga seotud kahjurisk suurem kauplemisriski positsiooniga seotud riskist. Seepärast tuleb sellist liiki riskipositsioonide suhtes kohaldada suuremaid omakapitali nõudeid.

(86)

Keskse vastaspoole „hüpoteetiline kapital” peaks olema see näitaja, mille alusel määratakse kindlaks omavahendite nõuded seoses kliiriva liikme riskipositsioonidega, mis tulenevad tema osamaksudest keskse vastaspoole tagatisfondi. Seda ei tuleks käsitada kuidagi teisiti. Eelkõige ei tuleks seda käsitada kapitalina, mis peab pädevate asutuste nõudel kesksel vastaspoolel olema.

(87)

Vastaspoole krediidiriski käsitluse läbivaatamine ja eelkõige suuremate omavahendite nõuete kehtestamine kahepoolsete tuletislepingute puhul, et kajastada selliste lepingutega finantssüsteemile kaasnevat suuremat riski, on lahutamatu osa komisjoni jõupingutustest tõhusate, turvaliste ja usaldusväärsete tuletisinstrumentide turgude tagamisel. Seega täiendatakse käesoleva määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) (14).

(88)

Komisjon peaks asjaomased erandid vaatama läbi hiljemalt 31. detsembriks 2015. Kuni saabuvad selle läbivaatamise tulemused, peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada teha teatavate riskide kontsentseerumist käsitlevate eeskirjade puhul erand piisavalt pikaks üleminekuperioodiks. Lähtudes Euroopa Parlamendi 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/111/EÜ (millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2007/64/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskikontsentratsiooni, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega) (15) ettevalmistamise ja selle üle läbirääkimiste pidamise kontekstis tehtud tööst ja võttes arvesse rahvusvahelisi arenguid ja arenguid liidus vastavates valdkondades, peaks komisjon vaatama läbi selle, kas nimetatud erandid peaksid olema jätkuvalt kohaldatavad valikuliselt või üldisemal viisil ja kas nende riskipositsioonidega seotud riske maandatakse muude käesolevas määruses sätestatud tõhusate vahenditega.

(89)

Selleks et tagada, et pädevate asutuste poolt riskipositsioonide suhtes tehtud erandid ei ohustaks käesolevas määruses kehtestatud ühtsete eeskirjade alalist järjekindlat kohaldamist pärast üleminekuperioodi ning kui nimetatud läbivaatamise tulemusi veel ei ole, peaksid pädevad asutused konsulteerima EBAga selle üle, kas on asjakohane jätkata selle võimaluse kasutamist.

(90)

Finantskriisile eelnenud aastaid iseloomustas krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskipositsioonide ülemäärane suurenemine võrreldes nende omavahenditega (finantsvõimendus). Finantskriisi ajal olid krediidiasutused ja investeerimisühingud kahjude ja rahastamisprobleemide tõttu sunnitud finantsvõimendust lühikese aja jooksul märkimisväärselt vähendama. See võimendas survet varade väärtuse languseks, põhjustades nii krediidiasutustele kui ka investeerimisühingutele täiendavaid kahjusid, mis omakorda veelgi vähendasid nende omavahendeid. Sellise allakäiguspiraali lõpptulemusel halvenes krediidi kättesaadavus reaalmajandusele, mis pikendas kriisi kestvust ja süvendas kriisi.

(91)

Riskipõhised omavahendite nõuded on esmatähtsad, et tagada piisavalt omavahendeid ettenägematute kahjude katteks. Samas tuli kriisi tulemusel ilmsiks, et ainult kõnealustest nõuetest ei piisa selleks, et takistada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ülemäärase ja jätkusuutmatu finantsvõimenduse riski võtmist.

(92)

G-20 juhid kohustusid 2009. aasta septembris välja töötama rahvusvahelisel tasandil kokkulepitavad eeskirjad ülemäärase finantsvõimenduse piiramiseks. Selleks pandi ette kehtestada Basel II raamistiku täiendava näitajana finantsvõimenduse määr.

(93)

Baseli pangajärelevalve komitee avaldas 2010. aasta detsembris suunised finantsvõimenduse määra arvutamise meetodite kohta. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette 1. jaanuarist 2013 kuni 1. jaanuarini 2017 kestev vaatlusperiood, mille jooksul jälgitakse finantsvõimenduse määra ja selle komponente ning nende mõju võrreldes riskipõhiste nõuetega. Vaatlusperioodi tulemuste põhjal kavatseb Baseli pangajärelevalve komitee teha 2017. aasta esimesel poolel mis tahes lõplikud kohandused finantsvõimenduse määra määratluses ja parameetrites, et minna asjakohase läbivaatamise ja kalibreerimise põhjal üle siduvatele nõuetele 1. jaanuaril 2018. Samuti nähti Baseli pangajärelevalve komitee suunistega ette finantsvõimenduse määra ja selle komponentide avalikustamine alates 1. jaanuarist 2015.

(94)

Finantsvõimenduse määr on liidu uus reguleerimis- ja järelevalvevahend. Kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega tuleks see esialgu kehtestada täiendava näitajana, mida järelevalveasutused võivad omal äranägemisel kohaldada konkreetsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavad aruandekohustused võimaldavad finantsvõimenduse määra asjakohaselt läbi vaadata ja kalibreerida, et hakata seda siduva meetmena kasutama alates 2018. aastal.

(95)

Finantsvõimenduse määra poolt eri ärimudelitele avalduva mõju läbivaatamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata ärimudelitele, millega seotud riske hinnatakse väikseks, nt hüpoteeklaenud ja eriotstarbelised laenud piirkondlikele valitsustele ja kohalikele omavalitsustele või avaliku sektori asutustele. EBA peaks saadud andmete ja vaatlusperioodil teostatud järelevalve tulemuste alusel töötama koostöös pädevate asutustega välja ärimudelite ja riskide klassifikatsiooni. Asjakohase analüüsi alusel ja võttes arvesse ka ajaloolisi andmeid või stressiolukorra stsenaariumeid tuleks anda hinnang ka vastavate ärimudelite vastupanuvõimet tagava finantsvõimenduse määra asjakohasele tasemele ja sellele, kas võimenduse määra tasemed tuleks kehtestada lävede või vahemikena. Pärast vaatlusperioodi ja finantsvõimenduse määra vastavate tasemete kalibreerimist ning antud hinnangu põhjal saab EBA avaldada asjakohase statistilise ülevaate finantsvõimenduse määra, sealhulgas selle keskmiste väärtuste ja standardhälvete kohta. Pärast võimenduse määra nõude vastuvõtmist peaks EBA avaldama asjakohase statistilise ülevaate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kindlaksmääratud kategooriatega seotud finantsvõimenduse määra, sealhulgas selle keskmiste väärtuste ja standardhälvete kohta

(96)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid osana sisemise kapitali adekvaatsuse hindamisest jälgima finantsvõimenduse määra taset ja muutusi, samuti finantsvõimenduse riski. Selline seire peaks kuuluma järelevalveprotsessi. Eelkõige pärast finantsvõimenduse määra käsitlevate nõuete jõustumist peaksid pädevad asutused jälgima ärimudeli ja vastava riskiprofiili arengut, et tagada krediidiasutuste ja investeerimisühingute ajakohastatud ja nõuetekohane klassifitseerimine.

(97)

Usaldusväärsete tasustamispõhimõtete hädavajalikuks eelduseks on hea juhtimisstruktuur, läbipaistvus ja avalikustamine. Selleks et tagada turu jaoks tasustamissüsteemide ja nendega seotud riskide piisav läbipaistvus, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustama üksikasjaliku teabe oma tasustamispõhimõtete ja -tavade ning konfidentsiaalsuse kaalutlusel kogusummade kohta, mida rakendatakse töötajate puhul, kelle ametialane tegevus oluliselt mõjutab asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. See teave tuleks teha kättesaadavaks kõigile sidusrühmadele. Need erinõuded ei tohiks mõjutada horisontaalselt erinevates sektorites kohaldatavaid tasustamispoliitikat puudutavaid üldisemaid avalikustamisnõudeid. Lisaks peaks liikmesriikidel olema lubatud nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud teeksid kättesaadavaks detailsema teabe tasustamise kohta.

(98)

Reitinguagentuuri tunnustamine reitinguagentuurina ei tohiks suurendada juba kolme põhiettevõtte valitsetava turu suletust. EBA ja Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad peaksid protsessi lihtsustamata ja nõudeid vähendamata tagama suurema arvu reitinguagentuuride tunnustamise reitinguagentuuridena, mis võimaldaks avada turu teistele ettevõtjatele.

(99)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (17) tuleks täies ulatuses kohaldada isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse kohaldamisel.

(100)

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaks olema likviidse vara hajutatud puhver, mida saab kasutada likviidsusvajaduste rahuldamiseks lühiajaliste likviidsusprobleemide korral. Kuna ette ei ole võimalik kindlalt teada, millise konkreetse vara väärtus igas varade klassis võib hiljem järsult muutuda, on asjakohane edendada diversifitseeritud ja kvaliteetse, erinevatest varakategooriatest koosneva likviidsuspuhvri loomist. Vara kontsentreerumine ja liigne tuginemine turu likviidsusele tekitab finantssektoris süsteemse riski ja seda tuleks vältida. Esialgsel vaatlusperioodil tuleks seetõttu võtta arvesse suurt hulka kõrge krediidikvaliteediga varasid, mida kasutatakse likviidsuskatte nõuete määratluse väljatöötamisel. Likviidse vara ühtse määratluse kehtestamisel tuleks eeldada, et äärmiselt likviidseks ja kõrge krediidikvaliteediga varaks tuleks pidada vähemalt riigivõlakirju ja pandikirju, millega kaubeldakse läbipaistvatel turgudel pidevalt. Samuti oleks asjakohane, et artikli 416 lõike 1 punktidele a–c vastav vara peaks sisalduma puhvris ilma piiranguteta. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud likviidsusvaru kasutavad, tuleks koostada likviidsete varade mahu taastamise kava, mille asjakohasuse ja rakendamise peaksid tagama pädevad asutused.

(101)

Likviidsete varade varu peaks olema kasutatav kogu aeg likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks. Likviidsusvajadused lühiajaliste likviidsusprobleemide korral tuleks kindlaks määrata ühtsel viisil, et tagada ühtsed usaldatavuskriteeriumid ja võrdsed tingimused. Tuleks tagada, et sellisel ühtsel kindlaksmääramisel ei ole soovimatuid tagajärgi finantsturgudele, laenuandmisele ja majanduskasvule, võttes samuti arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute eri äri- ja investeerimismudeleid ja rahastamisolusid ELis. Selleks tuleb likviidsuskatte nõude puhul kohaldada vaatlusperioodi. Komisjonil peaks olema õigus võtta vaatlustulemuste põhjal ja EBA aruannetele tuginedes vastu delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse liidu jaoks õigeaegselt ühtlustatud likviidsuskatte nõue. Likviidsuse regulatsiooni valdkonnas üldise ühtlustamise tagamiseks peaks delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse likviidsuskatte nõue, olema võrreldav likviidsuskattekordajaga, mis on sätestatud BCBS likviidsusriski mõõtmist, standardeid ja jälgimist käsitlevas lõplikus rahvusvahelises raamistikus, võttes arvesse liidu ja siseriiklikku eripära.

(102)

Selleks peaks EBA vaatlusperioodi jooksul läbi vaatama ja hindama muu hulgas seda, kui asjakohane on 60 % piirmäär esimese taseme likviidsetele varadele, sissevoolu ja väljavoolu suhte piiramine 75 %-ga ning likviidsuskatte nõude järkjärguline kehtestamine alates 60 %-st 1. jaanuaril 2015, suurendades seda astmeliselt 100 %-ni. EBA peaks likviidsete varade varu ühtseid määratlusi hinnates ja nendest aru andes arvesse võtma Baseli pangajärelevalve komitee kõrgekvaliteediliste likviidsete varade määratlust, arvestades ka liidu ja siseriiklikku eripära. Kuigi EBA peaks kindlaks tegema vääringud, milles liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute vajadus likviidsete varade järele ületab selliste likviidsete varade kättesaadavuse selles vääringus, peaks EBA kontrollima kord aastas ka seda, kas tuleks kohaldada erandeid, sealhulgas selliseid, mis on määratletud käesolevas määruses. Lisaks peaks EBA hindama kord aastas, kas selliste erandite või käesolevas määruses juba kindlaks määratud erandite kasutamisele liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt tuleks lisada täiendavaid tingimusi või tuleks olemasolevad tingimused läbi vaadata. EBA peaks esitama oma analüüsi tulemused kord aastas komisjonile esitatavas aruandes.

(103)

EBA peaks tõhususe suurendamise ja halduskoormuse vähendamise eesmärgil looma sidusa aruandlusraamistiku likviidsusnõuete ühtlustatud standardite alusel, mida tuleks kohaldada kogu liidus. Selleks peaks EBA välja töötama ühtsed aruandluse vormid ja IT-lahendused, milles võetakse arvesse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätteid. Täielike likviidsusnõuete kohaldamise kuupäevani peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkama oma siseriiklike aruandlusnõuete täitmist.

(104)

EBA peaks koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja andma juhised likviidsete varude kasutamise põhimõtete kohta stressiolukorras.

(105)

Ei tohiks eeldada, et krediidiasutused või investeerimisühingud saavad makseraskuste korral likviidsustoetust teistelt samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatelt krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt. Siiski peaks pädevatel asutustel olema rangetel tingimustel ja kõigi osalevate pädevate asutuste eraldi kokkuleppe alusel võimalik loobuda likviidsusnõude kohaldamisest üksikute krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ja kohaldada nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes nõudeid konsolideeritud alusel, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimalus juhtida oma likviidsust tsentraliseeritult grupi või alagrupi tasandil.

(106)

Kui loobumist ei võimaldata, siis tuleks juhul, kui likviidsusnõue kehtestatakse siduva meetmena, kohaldada likviidsete vahendite voogude suhtes samasse gruppi kuuluva kahe krediidiasutuse või investeerimisühingu vahel, mille suhtes kehtib konsolideeritud järelevalve, vahendite sisse- ja väljavoo soodusmäärasid ainult juhtudel, kui kõik vajalikud tagatised on olemas. Selline konkreetne sooduskohtlemine tuleks kitsalt määratleda ja siduda mitmete rangete ja objektiivsete kriteeriumide täitmisega. Grupisiseste vahendite voogude suhtes kohaldatav konkreetne käsitlus tuleks kehtestada objektiivseid kriteeriume ja parameetreid kasutava meetodiga, et määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu ja vastaspoole vahelise vahendite sisse- ja väljavoo konkreetsed tasemed. Komisjonile tuleks tähelepanekute alusel ja EBA aruandele tuginedes, kui see on asjakohane, ning osana delegeeritud aktist, mille ta vastavalt käesolevale määrusele likviidsuskatte nõude määratlemiseks vastu võtab, anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada kõnealused konkreetsed grupisisesed käsitlused, meetodid koos nendega seotud objektiivsete kriteeriumidega ning ühised otsustamisviisid kriteeriumide hindamiseks.

(107)

Iirimaa National Asset Management Agency (NAMA) poolt emiteeritud võlakirjadel on eriline tähtsus Iirimaa panganduse elavdamisel ja ELi liikmesriigid on nende emiteerimiseks andnud eelneva heakskiidu, samuti on Euroopa Komisjon need heaks kiitnud riiginabina, kui toetusmeetme, mis kehtestati teatavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute langenud väärtusega vara bilansist kõrvaldamiseks. Nende võlakirjade emiteerimine, mis on komisjoni ja EKP toetatav üleminekumeede, on Iirimaa pangandussüsteemi ümberkorraldamise lahutamatu osa. Nendele võlakirjadele annab garantii Iirimaa valitsus ning need kujutavad endast rahaasutuste jaoks aktsepteeritavat tagatist. Komisjon peaks käsitlema konkreetseid varasemalt kehtinud nõuete kohaldamise mehhanisme võõrandatava vara suhtes, mille üksused on välja andnud või taganud liidu poolse riigiabile antava heakskiiduga, osana delegeeritud aktist, mille ta vastavalt käesolevale määrusele likviidsuskatte nõude määratlemiseks vastu võtab. Seoses sellega peaks komisjon võtma arvesse, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes arvutavad likviidsusnõuded vastavalt käesolevale määrusele, peaks kuni 2019. aasta detsembrini olema lubatud arvestada NAMA eelisvõlakirju äärmiselt kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varana.

(108)

Sarnaselt on Hispaania varahaldusettevõtja poolt emiteeritavad võlakirjad eriti olulised Hispaania panganduse taastumiseks ning see on komisjoni ja EKP toetatav üleminekumeede ja Hispaania pangandussüsteemi ümberkorraldamise lahutamatu osa. Kuna nende emiteerimine on ette nähtud komisjoni ja Hispaania ametiasutuste vahel 23. juulil 2012 alla kirjutatud finantssektori poliitika tingimuslikkust käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis ning varade üleandmine nõuab komisjoni heakskiitu kui riigiabi meede, mis on kasutusele võetud langenud väärtusega vara kõrvaldamiseks teatud krediidiasutuste bilansist, ning kui nad on tagatud Hispaania valitsuse poolt ja on rahandusasutuste jaoks vastuvõetavaks tagatiseks. Komisjon peaks osana delegeeritud aktist, mille ta vastavalt käesolevale määrusele likviidsuskatte nõude määratlemiseks vastu võtab, käsitlema konkreetseid varasemalt kehtinud nõuete kohaldamise mehhanisme võõrandatava vara suhtes, mille üksused on välja andnud või taganud liidu poolse riigiabile antava heakskiiduga. Sellega seoses peaks komisjon võtma arvesse, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes arvutavad likviidsusnõuded vastavalt käesolevale määrusele, peaks vähemalt kuni 2023. aasta detsembrini olema lubatud arvestada Hispaania varahaldusettevõtja eelisvõlakirju äärmiselt kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varana.

(109)

Aruannete alusel, mis EBA peab esitama, ning likviidsusnõuete kohta delegeeritud akti ettepaneku ettevalmistamisel peaks komisjon samuti kaaluma, kas Iirimaa NAMA või Hispaania varahaldusettevõtjaga sarnaste juriidiliste isikute poolt emiteeritud eelisvõlakirju, mis on loodud samal eesmärgil ja on samuti väga olulised panganduse taastumiseks mõnes muus liikmesriigis, tuleks kohelda samamoodi, kui nad on tagatud vastava liikmesriigi keskvalitsuse poolt ja on rahandusasutuste jaoks vastuvõetavaks tagatiseks.

(110)

Täiendava väljavoolu mõõtmise meetodi kindlaksmääramiseks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel peaks EBA kaaluma sellise mõõtmise meetodina ajalooliste andmete arvestamise standardmeetodit.

(111)

Enne stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR) kui kohustusliku miinimumstandardi kasutuselevõtmist peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud järgima üldist rahastamise kohustust. Üldine rahastamiskohustus ei tohiks olla kordajaga seotud nõue. Kui enne stabiilse netorahastamise kordaja kasutuselevõtmist võetakse siseriikliku sättega miinimumstandardina kasutusele stabiilse rahastamise kordaja, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud järgima seda miinimumstandardit.

(112)

Lisaks lühiajalistele likviidsusvajadustele peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud töötama välja rahastamisskeemid, mis on stabiilsed pikaajalisemas perspektiivis. Baseli pangajärelevalve komitee leppis 2010. aasta detsembris kokku, et stabiilse netorahastamise kordajat hakatakse miinimumnõudena kasutama alates 1. jaanuarist 2018 ning et Baseli pangajärelevalve komitee näeb ette range aruandluskorra kõnealuse määra seireks üleminekuperioodil ja hindab jätkuvalt kõnealuse nõude mõju finantsturgudele, laenuandmisele ja majanduskasvule, võttes vajaduse korral meetmeid soovimatute tagajärgede vältimiseks. Seega leppis Baseli pangajärelevalve komitee kokku, et stabiilse netorahastamise kordaja puhul kohaldatakse vaatlusperioodi ja et kõnealust määra käsitlevatesse sätetesse lisatakse läbivaatamisklausel. Sellega seoses peaks EBA käesoleva määrusega ette nähtud aruandluse alusel hindama, kuidas stabiilse rahastamise nõue tuleks välja töötada. Kõnealuse hinnangu alusel peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos asjakohaste ettepanekutega, et kehtestada selline nõue 2018. aastaks.

(113)

Puudused paljude krediidiasutuste ja investeerimisühingute üldjuhtimises on soodustanud pangandussektoris ülemäärast ja hooletut riskide võtmist, mis on viinud mitmete asutuste maksejõuetuks muutumiseni ja põhjustanud süsteemseid probleeme.

(114)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute üldjuhtimistavade seire hõlbustamiseks ja turudistsipliini parandamiseks peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustama oma üldjuhtimiskorra. Nende juhtorganid peaksid heaks kiitma ja avalikustama avalduse, milles kinnitatakse, et kõnealune kord on nõuetekohane ja tõhus.

(115)

Selleks et võtta arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute ärimudelite mitmekesisust siseturul, tuleks uurida põhjalikult teatavaid pikaajalisi struktuurilisi nõudeid, nagu stabiilne netorahastamise kordaja ja finantsvõimenduse määr, et edendada eri usaldusväärseid pangandusstruktuure, mis on liidu majandust teeninud ja peaksid seda ka edaspidi tegema.

(116)

Järjepidev finantsteenuste osutamine kodumajapidamistele ja ettevõtetele eeldab stabiilset rahastamisstruktuuri. Pikaajalised rahastamisvood pankadel põhinevates finantssüsteemides paljudes liikmesriikides võivad üldiselt erineda oma tunnuste poolest nendest, mida võib leida teistelt rahvusvahelistelt turgudelt. Lisaks võivad liikmesriigid olla välja töötanud konkreetseid rahastamisskeeme, et tagada stabiilne rahastamine pikaajalisteks investeeringuteks, sealhulgas detsentraliseeritud pangandusstruktuurid, et suunata likviidsust või spetsiaalseid hüpoteegiga tagatud väärtpabereid, millega kaubeldakse väga likviidsetel turgudel või mis kujutavad endast teretulnud investeeringut pikaajalistele investoritele. Selliseid struktuurseid tegureid tuleks hoolikalt arvesse võtta. Sellega seoses on väga oluline, et pärast rahvusvaheliste standardite väljatöötamise lõpuleviimist hindaksid EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu käesoleva määruse kohaselt nõutavate aruannete põhjal, kuidas stabiilse rahastamise nõue tuleks välja töötada, võttes täielikult arvesse liidu pangandusturul olemasolevate rahastamisskeemide mitmekesisust.

(117)

Liidus omavahendite määratluse ja käesoleva määruse kohase omavahendite määratluse kohaselt kohaldatavate omavahendite taseme ning usaldatavusnõuete kohaste korrigeerimiste järkjärguliseks lähendamiseks üleminekuperioodi jooksul peaks käesoleva määruse kohaste omavahendite nõuete kehtestamine toimuma järk-järgult. Esmatähtis on tagada, et nende selline järkjärguline kehtestamine oleks kooskõlas liikmesriikide hiljuti tehtud omavahendite nõuete suurendamisega ja liikmesriikides kohaldatava omavahendite määratlusega. Selleks peaksid pädevad asutused üleminekuperioodi jooksul määrama ettenähtud ülem- ja alampiiri vahemikus kindlaks selle, kui kiiresti kehtestatakse käesoleva määruse kohane omavahendite tase ja usaldatavusnõuete kohased korrigeerimised.

(118)

Selleks et hõlbustada sujuvat üleminekut praegu liikmesriikides kohaldatavatelt erinevatelt usaldatavusnõuete kohastelt korrigeerimistelt käesoleva määrusega ette nähtud usaldatavusnõuete kohasele korrigeerimisele, peaks pädevatel asutustel olema õigus jätkata üleminekuperioodil krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt selliste omavahendites tehtavate usaldatavusnõuete kohaste korrigeerimiste nõudmist, mis erinevad käesolevast määrusest.

(119)

Selleks et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel oleks piisavalt aega enda uue nõutava omavahendite taseme ja määratlusega vastavusseviimiseks, tuleks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2021 järk-järgult arvata omavahenditest välja teatavad kapitaliinstrumendid, mis ei vasta käesoleva määruse kohasele omavahendite määratlusele. Lisaks tuleks piiratud ajavahemiku jooksul täielikult aktsepteerida omavahenditena teatavaid riigi poolse kapitalisüstiga seotud instrumente. Lisaks peaks teatavatel tingimustel ülekurss, mis on seotud kirjetega, mis direktiivi 2006/48/EÜ siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaselt kvalifitseerusid omavahenditena, kvalifitseeruma esimese taseme põhiomavahenditena.

(120)

Selleks et tagada järkjärguline üleminek krediidiasutuste ja investeerimisühingute ühtsetele avalikustamisnõuetele, mille eesmärk on anda turuosalistele täpset ja põhjalikku teavet iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu riskiprofiili kohta, tuleks avalikustamisnõuded kehtestada järk-järgult.

(121)

Selleks et võtta arvesse turusuundumusi ja kogemusi käesoleva määruse kohaldamisel, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded koos õigusaktide ettepanekutega, kui see on asjakohane, omavahendite nõuete võimaliku mõju kohta majandustsüklile, pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega seotud omavahendite nõuetele, suurtele riskide kontsentreerumistele, likviidsusnõuetele, finantsvõimendusele, ülekantud krediidiriski positsioonidele, vastaspoole krediidiriskile ja esmase riskipositsiooni meetodile, jaenõuetele, aktsepteeritud kapitali määratlusele ja käesoleva määruse kohaldamise astmele.

(122)

Krediidiasutuste õigusraamistiku esmane eesmärk peaks olema tagada reaalmajandusele eluliselt oluliste teenuste toimimine, piirates samal ajal moraaliriski. Selle eesmärgi toetamise üks keskseid vahendeid võiks olla jae- ja investeerimispanganduse tegevuse struktuurne eraldamine pangandusgrupis. Praeguse regulatiivse raamistiku ükski säte ei tohiks seetõttu takistada taoliseks eraldamiseks vajalike meetmete kasutuselevõttu. Komisjonilt tuleks nõuda liidus struktuurse eraldamise küsimuse analüüsimist ja Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande esitamist koos seadusandliku akti ettepanekutega, kui see on asjakohane.

(123)

Sarnaselt tuleks hoiustajate kaitsmiseks ja finantsstabiilsuse säilitamiseks lubada liikmesriikidel võtta vastu ka struktuurimeetmeid, mille kohaselt selles liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused peaksid vähendama oma nõudeid erinevate juriidiliste isikute vastu sõltuvalt nende tegevusest, olenemata selle tegevuse kohast. Kuna sellistel meetmetel võib olla negatiivne mõju seoses siseturu killustamisega, tuleks neid aga heaks kiita ainult rangetel tingimustel enne tulevase õigusakti jõustumist, millega ühtlustatakse selgelt sellised meetmed.

(124)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusakte seoses käesoleva määruse tehniliste kohandustega, et selgitada määratlusi, tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine või võtta arvesse suundumusi finantsturgudel; viia terminoloogia vastavusse edasiste asjakohaste õigusaktidega ja piiritleda määratlusi kooskõlas nendega; kohandada käesoleva määruse kohaseid omavahendite sätteid, et võtta arvesse raamatupidamisstandardite või liidu õiguse arengut või järelevalvealase tegevuse lähendamist; laiendada standardmeetodi või sisereitingute meetodi jaoks riskipositsioonide klasside loetelu, et võtta arvesse finantsturgude arengut; kohandada teatavaid kõnealuste riskipositsioonide klassidega seotud summasid, et võtta arvesse inflatsiooni mõju; kohandada bilansiväliste kirjete loetelu ja klassifitseerimist; ning kohandada vastaspoole krediidiriski käsitlemise, standardmeetodi ja sisereitingute meetodi, krediidiriski maandamise, väärtpaberistamise, operatsiooniriski, tururiski, likviidsuse, finantsvõimenduse ja avalikustamise erisätteid ja tehnilisi kriteeriume, et võtta arvesse finantsturgude, raamatupidamisstandardite või liidu õiguse arengut, või seoses järelevalvealase tegevuse ja riskijuhtimise lähendamisega ning direktiivi 2004/39/EÜ reguleerimisalaga seonduvate eri küsimuste läbivaatamise tulemuse arvessevõtmisega.

(125)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva määruse kohase omavahendite taseme või riskikaalude ajutise vähendamisega, et võtta arvesse konkreetseid asjaolusid; selgitada teatavate riskipositsioonide suhtes tehtavaid erandeid käesoleva määruse kohastest suurt riskide kontsentreerumist käsitlevatest sätetest; täpsustada kauplemisportfelliga seotud omavahendite nõuete arvutamiseks vajalikke teatavaid summasid, et võtta arvesse suundumusi majanduse ja rahanduse valdkonnas; kohandada investeerimisühingute kategooriaid, mille suhtes võib kohaldada teatavaid erandeid nõutavast omavahendite tasemest, et võtta arvesse suundumusi finantsturgudel; selgitada käesoleva määruse ühtse kohaldamise tagamiseks nõuet, et investeerimisühingul peaks olema omavahendeid summas, mis võrdub ühe neljandikuga nende eelmise aasta püsivatest üldkuludest; määrata kindlaks omavahendite elemendid, millest tuleks maha arvata krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus asjaomaste üksuste instrumentides; kehtestada täiendavad üleminekusätted seoses kindlustusmatemaatilise kasu või kahju käsitlemisega krediidiasutuse või investeerimisühingu kindlaksmääratud hüvitisega pensionikohustuste mõõtmisel. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(126)

Kooskõlas deklaratsiooniga nr 39 (ELi toimimise lepingu artikli 290 kohta) peaks komisjon finantsteenuste valdkonnas delegeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel jätkama konsulteerimist liikmesriikide määratud ekspertidega, nagu juba tavaks on kujunenud.

(127)

Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama ühtsuse ning võrdsed tingimused hoiustajatele, investoritele ja tarbijatele ning nende asjakohase kaitse kogu liidus. Kuna EBA-l on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada liidu õiguses kindlaksmääratud valdkondades komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. EBA peaks tagama tehniliste standardite koostamisel tõhusad haldus- ja aruandlusmenetlused. Aruannete vormid peaksid olema proportsionaalsed krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(128)

Komisjon peaks EBA väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste ja samalaadsete krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, teatavate omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, usaldatavusnõuete kohaste korrigeerimistega, mahaarvamistega omavahenditest, täiendavate omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, vähemusosalustega, panganduse abiteenustega, krediidiriskiga korrigeerimise käsitlemisega, makseviivituse tõenäosusega, makseviivitusest tingitud kahjumääraga, varale riskikaalu määramise meetoditega, järelevalvetavade lähendamisega, likviidsusega ja omavahendite suhtes kohaldatava üleminekukorraga, vastu võtma vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktidega ja määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. EBA ja komisjon peaksid tagama, et kõnealuseid standardeid ja nõudeid oleks võimalik kohaldada kõigi asjaomaste asutuste suhtes viisil, mis on proportsionaalne nende asutuste ning nende tegevuse iseloomu, ulatuse ja keerukusega.

(129)

Mõningate käesolevas määruses ette nähtud delegeeritud õigusaktide rakendamine, näiteks delegeeritud aktid likviidsuskatte nõuete kohta, võib avaldada järelevalve alla kuuluvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning reaalmajandusele olulist mõju. Komisjon peaks tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu pideva põhjaliku teavitamise asjaomastest arengutest rahvusvahelisel tasandil ja komisjoni antud hetke seisukohast juba enne delegeeritud õigusaktide avaldamist.

(130)

Samuti peaks komisjonil olema õigus võtta rakendusaktidena ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaselt vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15 vastu EBA väljatöötatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses konsolideerimisega, ühisotsustega, aruandlusega, avalikustamisega, hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidega, riski hindamisega, varale riskikaalude määramise meetoditega, riskikaaludega ja teatavate riskipositsioonide täpsustamisega, optsioonide ja ostutähtede käsitlemisega, omakapitali instrumentide ja välisvaluuta positsioonidega, sisemudelite kasutamisega, finantsvõimendusega ja bilansiväliste kirjetega.

(131)

Võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt vastu võetavate regulatiivsete tehniliste standardite üksikasju ja arvu, peaks saama siis, kui komisjon võtab vastu regulatiivse tehnilise standardi, mis on EBA poolt esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõuga ühesugune, pikendada ühe kuu võrra ajavahemikku, mille jooksul Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada vastuväiteid regulatiivsele tehnilisele standardile, kui see on asjakohane. Lisaks peaks komisjon püüdma võtta regulatiivsed tehnilised standardid vastu aegsasti, et võimaldada Euroopa Parlamendil ja nõukogul kasutada täies ulatuses kontrolliperioodi, võttes arvesse regulatiivse tehnilise standardi mahtu ja keerukust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu kodukorra üksikasju, töögraafikut ja koosseisu.

(132)

Suurema läbipaistvuse tagamiseks peaks EBA alustama konsultatsioone seoses käesolevas määruses osutatud tehniliste standardite eelnõudega. EBA ja komisjon peaksid ühtlasi alustama võimalikult kiiresti käesolevas määruses sätestatud aruannete koostamist likviidsusnõuete ja finantsvõimenduse kohta.

(133)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (18).

(134)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 345, milles nähakse ette, et aluslepingud ei mõjuta mingil viisil omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides, ei soodusta ega diskrimineeri käesolev määrus selle kohaldamisalasse kuuluvaid omandiõiguse liike.

(135)

Euroopa andmekaitseinspektoriga on kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 konsulteeritud ning ta on esitanud arvamuse (19).

(136)

Määrust (EL) nr 648/2012 tuleks vastavalt muuta,

a)

omavahendite nõuded seoses krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski ja arveldusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

b)

nõuded riskide kontsentreerumise piiramiseks;

c)

pärast artiklis 460 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist likviidsusnõuded seoses likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

d)

punktidega a, b ja c ja finantsvõimendusega seotud aruandlusnõuded;

e)

avalikustamisnõuded.

1)

„krediidiasutus” – ettevõtja, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine;

2)

„investeerimisühingud” – direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud isikud, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiiviga kehtestatud nõudeid, välja arvatud:

3)

„krediidiasutused ja investeerimisühingud” – krediidiasutused ja investeerimisühingud;

4)

„kohalik ettevõtja” – ettevõtja, kes tegutseb enda arvel futuuri-, optsiooni- või muude tuletisinstrumentide turgudel ja hetketurgudel ainsa eesmärgiga maandada tuletisinstrumentide turgudel positsioonide riske või kes tegutseb nende turgude teiste liikmete arvel ja keda tagavad samade turgude kliirivad liikmed, kui sellise ettevõtja sõlmitud lepingute täitmise tagamise eest vastutavad samade turgude kliirivad liikmed;

5)

„kindlustusandja” – kindlustusandja nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) (20) artikli 13 punktis 1;

6)

„edasikindlustusandja” – edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4;

7)

„ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” –Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (21) artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond), sealhulgas, kui ei ole teisiti sätestatud, sarnase tegevusega kolmanda riigi üksused, mis kuuluvad liidu õiguse või sellise kolmanda riigi õigusaktide kohase järelevalve alla, kes kohaldab liidus kohaldatavate järelevalvealaste ja regulatiivsete nõuetega vähemalt samaväärseid nõudeid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond või nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis aa määratletud kolmanda riigi alternatiivne investeerimisfond;

8)

„avaliku sektori asutused” – mittetulunduslikud haldusorganid, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ees, või asutuste ees, kes täidavad samu kohustusi kui piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, või keskvalitsustele, piirkondlikele valitsustele või kohalikele omavalitsustele kuuluvad või nende asutatud ja toetatavad otseselt tagatud mittetulunduslikud ettevõtted ning võib samuti hõlmata seadusega ette nähtud end ise juhtivaid organeid, kes on avaliku järelevalve all;

9)

„juhtorgan” – juhtorgan nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 7;

10)

„kõrgem juhtkond” – kõrgem juhtkond nagu see on süsteemne risk määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 9;

11)

„süsteemne risk” – süsteemne risk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 10;

12)

„mudelirisk” – mudelirisk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 11;

13)

„väärtpaberistamise tehingu algataja” –üksus, mis:

14)

„sponsor” – muu kui väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutus või investeerimisühing, kes koostab varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või muu väärtpaberistamise skeemi, mille alusel ostetakse kolmandatelt isikutelt nõudeid, ja haldab seda;

15)

„emaettevõtja”:

16)

„tütarettevõtja”:

Tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse samuti esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;

17)

„filiaal” – tegevusüksus, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiliselt sõltuv osa ning mis teostab otseselt kõiki või mõningaid krediidiasutuste ja investeerimisühingute majandustegevusele omaseid tehinguid;

18)

„abiettevõtja” – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või sarnane tegevus, millel on ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

19)

„varahaldusettevõtja” – direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud varahaldusettevõtja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kaasa arvatud (kui ei ole sätestatud teisiti) kolmandate riikide ettevõtjad, kelle tegevus on sarnane ja kelle suhtes kohaldatakse sellise kolmanda riigi õigust, kus kehtivad liidus kohaldatavate järelevalvealaste ja regulatiivsete nõuetega vähemalt samaväärsed nõuded;

20)

„finantsvaldusettevõtja” – finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing, ja kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja;

21)

„segafinantsvaldusettevõtja” – segafinantsvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15;

22)

„segavaldusettevõtja” – emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja ega krediidiasutus või investeerimisühing ega segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing;

23)

„kolmanda riigi kindlustusandja” – kolmanda riigi kindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 3;

24)

„kolmanda riigi edasikindlustusandja” – kolmanda riigi edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 6;

25)

„kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud” – äriühingud, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

26)

„finantseerimisasutus” – ettevõtja, kes ei ole investeerimisühing ega krediidiasutus ning kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2 kuni 12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad, makseasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul) (22) tähenduses ja varahaldusettevõtjad, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtjad ega segakindlustusvaldusettevõtjad nagu need on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis g;

27)

„finantssektori ettevõte” – üks järgmistest:

28)

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing” – liikmesriigis tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, millel on krediidiasutusest või investeerimisühingust või finantseerimisasutusest tütarettevõtja või millel on sellises asutuses või ühingus osalus ja mis ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

29)

„ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing” – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu, mis tahes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

30)

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – finantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

31)

„ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

32)

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” – segafinantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

33)

„ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

34)

„keskne vastaspool” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

35)

„osalus” – nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) (23) artikli 17 esimeses lauses määratletud osalus või äriühingus vähemalt 20 % hääleõiguste või kapitali otsene või kaudne omamine;

36)

„oluline osalus” – otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele;

37)

„kontroll” –direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1, mida asjakohasel juhul täiendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavad raamatupidamisstandardid, määratletud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või sarnane suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

38)

„märkimisväärne seos” – olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud mis tahes järgmisel viisil:

39)

„omavahel seotud klientide rühm” – on üks järgmistest:

Piiramata punktide a ja b kohaldamist, kui keskvalitsus otseselt kontrollib enam kui üht füüsilist või juriidilist isikut või on otseselt ja tihedalt seotud enam kui ühe füüsilise või juriidilise isikuga, siis kogumit, mille moodustab keskvalitsus koos vastavalt alapunktile a tema poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega või koos füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kellega keskvalitsus vastavalt alapunktile b on tihedalt seotud, ei pruugi käsitada kui omavahel seotud klientide rühma. Selle asemel võib keskvalitsuse ja teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt moodustatud omavahel seotud klientide rühma olemasolu hinnata eraldi iga isiku puhul, keda keskvalitsus otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on temaga tihedalt seotud vastavalt punktile b, ja kõikide füüsiliste või juriidiliste isikute puhul, keda see isik otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on selle isikuga otseselt ja tihedalt seotud vastavalt punktile b, kaasa arvatud keskvalitsus. Sama kehtib piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 115 lõiget 2.

40)

„pädevad asutused” – siseriikliku õiguse kohaselt ametlikult tunnustatud ametiasutused või organid, kellele on siseriikliku õigusega antud volitused teostada kõnealuses liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi osana järelevalvet krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle;

41)

„konsolideeritud järelevalvet teostav asutus” – pädev asutus, kes vastutab ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest;

42)

„tegevusluba” – ametiasutuse poolt mis tahes vormis välja antud juriidiline dokument, millega antakse luba tegutsemiseks;

43)

„päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on krediidiasutusele või investeerimisühingule antud tegevusluba;

44)

„vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

45)

„Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad” – liikmesriikide keskpangad, kes on Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, ja Euroopa Keskpank;

46)

„keskpangad” – Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad ja kolmandate riikide keskpangad;

47)

„konsolideeritud olukord” – olukord, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete kohaldamisest vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes selliselt, nagu kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing moodustaks koos ühe või mitme teise üksusega ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu;

48)

„konsolideeritud alusel” – konsolideeritud olukorra alusel;

49)

„allkonsolideeritud alusel” – emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja (välja arvatud üksuste alagrupi) konsolideeritud olukorra alusel või sellise emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel, kes ei ole kõrgeima tasandi emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;

50)

„finantsinstrumendid” – mis tahes järgmine instrument:

Punktides a, b ja c osutatud instrumendid on finantsinstrumendid ainult juhul, kui nende väärtus tuleneb aluseks oleva finantsinstrumendi või muu alusvara hinnast, määrast või indeksist;

51)

„algkapital” – krediidiasutuste puhul direktiivi 2013/36/EL artiklis 12 ja investeerimisühingute puhul kõnealuse direktiivi IV jaotises määratletud omavahendite suurus ja liigid;

52)

„operatsioonirisk” - risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel; see hõlmab ka õiguslikku riski;

53)

„lahjendusrisk” – risk, et saadaoleva summa suurus väheneb võlgniku rahalise või mitterahalise krediteerimise tõttu;

54)

„makseviivituse tõenäosus” – vastaspoole makseviivituse tõenäosus üheaastase ajavahemiku jooksul;

55)

„makseviivitusest tingitud kahjumäär” – vastaspoole makseviivitusest riskipositsioonile tuleneva kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe;

56)

„ümberhindlustegur” – sellise krediidilimiidi, mis on praegu kasutamata, kuid mida saaks seetõttu kasutada ja mis oleks seega makseviivituse hetkeks tasumata, suhe praegu kasutamata krediidilimiiti, mille mahu määrab kokkulepitud limiit, kui kokkuleppimata limiit ei ole suurem;

57)

„krediidiriski maandamine” – tehnika, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab selleks, et vähendada hoitava riskipositsiooni või hoitavate riskipositsioonidega kaasnevat krediidiriski;

58)

„otsene krediidiriski kaitse” – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu õigusest vastaspoole makseviivituse või vastaspoolega seotud muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral teatavad varad või summad realiseerida või saavutada nende üleandmine või sissenõudmine või need enda omandisse jätta või vähendada riskipositsiooni summat summa võrra või asendada see summaga, mis vastab riskipositsiooni summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu oleva nõude summa vahelisele erinevusele;

59)

„kaudne krediidiriski kaitse” – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda isiku kohustusest tasuda teatav summa laenuvõtja makseviivituse või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral;

60)

„raha sarnane instrument” – krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud hoiusesertifikaat, võlakiri, sealhulgas pandikiri, või mis tahes muu allutamata instrument, mille eest on krediidiasutusele või investeerimisühingule juba täielikult makstud ja mille krediidiasutus või investeerimisühing ostab tingimusteta tagasi nimiväärtuses;

61)

„väärtpaberistamine” – tehing või skeem, millega nõude või nõuete kogumiga seonduv krediidirisk kantakse üle erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ja millel on mõlemad järgmised tunnused:

62)

„edasiväärtpaberistamine” – väärtpaberistamine, mille puhul aluspositsioonide kogumiga seonduv risk kantakse üle erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ning vähemalt üks aluspositsioon on väärtpaberistamise positsioon;

63)

„väärtpaberistamise positsioon” – väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

64)

„edasiväärtpaberistamise positsioon” – edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

65)

„krediidikvaliteedi parandamine” - leping, mille kohaselt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteeti parandatakse võrreldes sellega, mis see oleks olnud ilma parandamiseta, sealhulgas parandamine sama väärtpaberistamise madalama nõudeõiguse järguga seeriate ja muude krediidiriski kaitse liikide kaudu;

66)

„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõte” – trust või muu üksus, mis ei ole krediidiasutus või investeerimisühing ja mis on loodud ühe või mitme väärtpaberistamise läbiviimise eesmärgil ja mille tegevus on piiratud selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ja mille struktuuri eesmärk on eraldada väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtte kohustused väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustustest ning milles majanduslikku huvi omavad isikud võivad oma osalust ilma piiranguteta pantida või vahetada;

67)

„väärtpaberistamise seeria” – lepingust tulenev krediidiriski segment, mis on seotud teatud riskipositsiooni või riskipositsioonidega, mille puhul positsiooniga ühes segmendis kaasneb suurem või väiksem krediidikahju risk kui sama suure positsiooniga mis tahes teises segmendis, arvestamata krediidiriski kaitset, mida kolmandad isikud annavad vahetult kõnealuses segmendis või muudes segmentides positsioone hoidvatele isikutele;

68)

„turuhinnas hindamine” – positsioonide hindamine hõlpsasti kättesaadavate sulgemishindade põhjal, mille allikad on sõltumatud (sealhulgas börsihinnad, börsisaali ekraanihinnad või mitme sõltumatu hea reputatsiooniga maakleri noteeringud);

69)

„mudelipõhine hindamine” – mis tahes hindamine, mille korral kasutatakse võrdlusalust, ekstrapoleerimist või muud ühel või mitmel turusisendil põhinevat arvutust;

70)

„sõltumatu hinnakontroll” – protsess, mille abil kontrollitakse korrapäraselt turuhindade või mudeli sisendite täpsust ja sõltumatust;

71)

„aktsepteeritud kapital” – järgmiste elementide summa:

72)

„tunnustatud börsid” – börsid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

73)

„vabatahtlikud pensionihüvitised” – tõhustatud pensionihüvitised, mida krediidiasutus või investeerimisühing vabatahtlikult võimaldab töötajale osana nimetatud töötaja muutuvtasu paketist ja mis ei hõlma töötajale äriühingu pensioniskeemi raames kogunenud hüvitisi;

74)

„hüpoteekimisväärtus” – kinnisvara väärtus, mis on kindlaks määratud konservatiivse hinnanguga vara turustatavuse kohta tulevikus, võttes arvesse vara pikaajalisi püsiomadusi, tavapäraseid ja kohalikke turutingimusi, vara praegust kasutust ja muid võimalikke kasutusviise;

75)

„elamukinnisvara” – eluase, milles elab eluaseme omanik või üürnik, sealhulgas õigus elada sellise elamuühistu korteris nagu Rootsi elamuühistud.

76)

„turuväärtus” – kinnisvara puhul eeldatav summa, mille eest peaks saama anda kinnisvara hindamiskuupäeval huvitatud müüjalt huvitatud ostjale üle pärast nõuetekohast turustamist turutingimustel tehtava tehingu alusel, milles pooled osalesid teadlikult, kaalutletult ja ilma sunnita;

77)

„kohaldatav raamatupidamistava” – määruse (EÜ) nr 1606/2002 või direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavad raamatupidamisstandardid;

78)

„üheaastane makseviivituse määr” – kuupäevale T eelnenud üheaastase ajavahemiku jooksul aset leidnud makseviivituse juhtude arvu ja üks aasta enne kõnealust kuupäeva asjaomasesse reitinguklassi või kogumisse määratud võlgnike arvu suhe;

79)

„spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine” – laenud kinnisvaraga seotud maatüki soetamiseks või arendamiseks või sellele ehitamiseks või kinnisvara jaoks või seoses sellega, kavatsusega see kasumi teenimise eesmärgil edasi müüa;

80)

„kaubanduse rahastamine” – rahastamine, sealhulgas garantiid, mis on seotud kaupade ja teenuste vahetusega fikseeritud lühiajalise lõpptähtajaga (üldjuhul alla ühe aasta), automaatse pikenduseta finantstoodete kaudu;

81)

„riiklikult toetatavad ekspordikrediidid” – laenud või krediidid kauba ja teenuste ekspordi rahastamiseks, mida tagab, kindlustab või otseselt rahastab ametlik ekspordikrediidi agentuur;

82)

„repoleping” ja „pöördrepoleping” – mis tahes leping, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing või nende vastaspool võõrandab väärtpaberid, kaubad või garantiiga tagatud õigused, mis on seotud ühega järgnevast:

83)

„repotehing” – määratluse „repoleping” või „pöördrepoleping” alla kuuluv mis tahes tehing;

84)

„lihtne repoleping” – üksiku vara või sarnase lihtvara repotehing vastandina varade kogumi repotehingule.

85)

„kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid” – mis tahes järgmised positsioonid:

86)

„kauplemisportfell” – kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kas kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone;

87)

„mitmepoolne kauplemissüsteem” – mitmepoolne kauplemissüsteem nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15;

88)

„nõuetele vastav keskne vastaspool” – keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või kes on tunnustatud vastavalt selle määruse artiklile 25;

89)

„tagatisfond” – keskse vastaspoole poolt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 42 kohaselt loodud ja selle määruse artikli 45 kohaselt kasutatav fond;

90)

„eelrahastatud osamaks keskse vastaspoole tagatisfondi” – osamaks, mille krediidiasutus või investeerimisühing maksab keskse vastaspoole tagatisfondi;

91)

„kauplemisriski positsioon” – kliiriva liikme või kliendi praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata variatsioonitagatis, ja võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a kuni e loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;

92)

„reguleeritud turg” – reguleeritud turg nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 14;

93)

„finantsvõimendus” – krediidiasutuse või investeerimisühingu vara, bilansiväliste kohustuste ning maksmise, ülekandmise või tagatise andmisega seotud tingimuslike kohustuste, sealhulgas saadud rahalistest vahenditest, võetud siduvatest kohustustest, tuletisinstrumentidest või repolepingutest tulenevate kohustuste, välja arvatud selliste kohustuste, mida saab jõustada ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu likvideerimise ajal, suhteline suurus võrrelduna kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditega;

94)

„ülemäärase finantsvõimenduse risk” – risk, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu haavatavusest finantsvõimenduse või tingimusliku finantsvõimenduse tõttu, mistõttu võib olla vaja ettekavatsematult korrigeerida äriplaani, sealhulgas müüa erakorraliselt varasid, millega võib kaasneda kahju või allesjäänud varade väärtuse muutus;

95)

„krediidiriskiga korrigeerimine” – krediidiriskidega seotud spetsiifilise ja üldise laenukahjumi katteks mõeldud eraldise summa, mida on kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsaruannetes;

96)

„sisemine riskimaandus” – positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni või positsioonide komplekti ja kauplemisportfellivälise positsiooni või positsioonide komplekti vahel;

97)

„krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument” – võlainstrument, mida kasutatakse krediidituletisinstrumendi sularahaarvelduse väärtuse määramiseks;

98)

„reitinguagentuur” – reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) (24), või krediidireitinguid andev keskpank, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse;

99)

„määratud reitinguagentuur” – krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt määratud reitinguagentuur;

100)

„muu akumuleeritud koondkasum” – määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt kohaldatavas rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) 1;

101)

„põhiomavahendid” – põhiomavahendid direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 tähenduses;

102)

„kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjed” – selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1;

103)

„kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed” – selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1 ning kõnealuste kirjete kaasamine on piiratud kõnealuse direktiivi artikli 99 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

104)

„kindlustuse teise taseme omavahendite kirjed” – selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud teise taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 2;

105)

„kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjed” – selliste ettevõtjate kindlustuse põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud kolmanda taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 3;

106)

„edasilükkunud tulumaksu vara” – määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

107)

„tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara” – edasilükkunud tulumaksu vara, mille tulevikuväärtust saab realiseerida ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing saab tulevikus maksustatavat kasumit;

108)

„edasilükkunud tulumaksu kohustus” – määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

109)

„kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara” – kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist;

110)

„väljamaksed” – mis tahes vormis dividendide või intresside maksmine;

111)

„finantsettevõtja” – määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõike 25 punktides b ja d;

112)

„üldine pangandusreserv” – üldine pangandusriski fond direktiivi 86/635/EMÜ artikli 38 tähenduses;

113)

„firmaväärtus” – määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

114)

„kaudne osalus” – igasugune nõue vaheüksuse vastu, millel on finantssektori ettevõtte emiteeritud kapitaliinstrumentidest tulenev riskipositsioon, kui finantssektori ettevõtte emiteeritud kapitaliinstrumendi püsiva mahakandmise korral ei ole krediidiasutusele või investeerimisühingule selle tulemusel tekkiv kahju oluliselt erinev kahjust, mida krediidiasutus või investeerimisühing kannaks, kui tal oleks otsene osalus neis finantssektori ettevõtte emiteeritud kapitaliinstrumentides;

115)

„immateriaalne vara” – määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas ja hõlmab firmaväärtust;

116)

„muud kapitaliinstrumendid” – finantssektori ettevõtete emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis ei ole kvalifitseeritavad esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ega kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetena ega kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetena;

117)

„muud reservid” – kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis;

118)

„omavahendid” – esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summa;

119)

„omavahenditesse kuuluvad instrumendid” – krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahenditena;

120)

„vähemusosalus” – krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, mis on seotud füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes ei ole kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühingu usaldatavusnõuete kohasesse konsolideerimisse;

121)

„kasum” – määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

122)

„vastastikune ristosalus” – ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus finantssektori ettevõtete emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides või muudes kapitaliinstrumentides, kui nendel ettevõtetel on samal ajal osalus kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides;

123)

„jaotamata kasum” – eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses;

124)

„ülekurss” – määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

125)

„ajutised erinevused” – määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

126)

„sünteetiline osalus” – krediidiasutuse või investeerimisühingu investeering finantsinstrumenti, mille väärtus on otseselt seotud mõne finantssektori ettevõtte emiteeritud kapitaliinstrumentide väärtusega;

127)

„ristgarantii skeem” – skeem, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

128)

„väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed” – kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, õigusaktide või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse kohaldatava siseriikliku õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, kusjuures kahjum ja reservid määratakse kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu oma raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal.

a)

emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

b)

emaettevõtja kas tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse loal kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

c)

emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat,

d)

emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

a)

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule;

b)

konsolideeritud järelevalve seisukohalt olulised riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevat krediidiasutust või investeerimisühingut.

a)

emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing täidab konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing allkonsolideeritud alusel VI osas sätestatud kohustusi;

b)

emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kontrollib konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing allkonsolideeritud alusel likviidsusgruppi või alagruppi kuuluvate kõigi selliste krediidiasutuste või investeerimisühingute likviidsuspositsioone, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, teostab kõnealuste likviidsuspositsioonide üle pidevat järelevalvet ning tagab piisava likviidsuse taseme kõikide nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul;

c)

krediidiasutused või investeerimisühingud on sõlminud pädevatele asutustele vastuvõetavad lepingud, millega nähakse ette vahendite vaba liikumine nende vahel ja mis võimaldavad neil õigeaegselt täita oma individuaalseid ja ühiseid kohustusi;

d)

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused punktis c osutatud lepingute täitmiseks.

a)

nende hinnang likviidsusriski juhtimise ja käsitlemise korra vastavuse kohta direktiivi 2013/36/EL artiklis 86 sätestatud tingimustele ühe likviidsusalagrupi piires;

b)

selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida kõnealune likviidsusalagrupp peab hoidma;

c)

selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse VI osa kohaldamisest;

d)

vajadus rangemate parameetrite järele, kui on sätestatud VI osas;

e)

pädevate asutuste vaheline täielik ja takistamatu teabejagamine;

f)

sellise loobumise tähenduse täielik mõistmine.

a)

keskasutuse ning sellega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute siduvad kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute siduvad kohustused;

b)

keskasutuse ja kõigi sellega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud aastaaruannete põhjal;

c)

keskasutuse juhtkond on volitatud andma juhtnööre seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtkondadele.

a)

iga konsolideerimisgruppi kuuluv ELi investeerimisühing kasutab koguriskipositsiooni arvutamiseks artikli 95 lõike 2 kohast alternatiivset meetodit;

b)

kõik konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud kuuluvad artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1 osutatud kategooriatesse;

c)

iga konsolideerimisgruppi kuuluv ELi investeerimisühing täidab artikli 95 kohaseid nõudeid individuaalselt ja samal ajal arvab oma esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha kõik sellised tingimuslikud kohustused investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja investeerimisühingute abiettevõtjate ees, mis kuuluksid muul juhul konsolideerimisele;

d)

igal finantsvaldusettevõtjal, mis on konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes investeerimisühingu emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja liikmesriigis, peab olema vähemalt nii palju kapitali, mis on siin määratletud artikli 26 lõikes 1, artikli 51 lõikes 1 ja artikli 62 lõikes 1 osutatud varade summana, et see katab järgmiste elementide summa:

e)

konsolideerimisgruppi ei kuulu krediidiasutusi.

a)

emaettevõtja vastutus on piiratud temale kuuluva osaga tütarettevõtja kapitalist teiste aktsionäride või liikmete vastutuse tõttu;

b)

kõnealuste teiste aktsionäride või liikmete maksevõime on rahuldav;

c)

teiste aktsionäride või liikmete vastutus on õiguslikult siduval viisil selgelt kindlaks määratud.

a)

pädevate asutuste arvates on krediidiasutusel või investeerimisühingul oluline mõju ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid, ning

b)

kaht või enamat krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

a)

10 miljonit eurot;

b)

1 % emaettevõtja või osalust omava ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumahust.

a)

asjaomane ettevõtja asub kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamisele on õiguslikud takistused;

b)

asjaomasel ettevõtjal ei ole üksnes krediidiasutuste järelevalve eesmärkide seisukohalt märkimisväärset tähendust;

c)

konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste arvates ei oleks asjaomase ettevõtja finantsseisundi konsolideerimine krediidiasutuste järelevalve eesmärkide seisukohast asjakohane või oleks eksitav.

a)

kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja tema tütarettevõtjad eraldi või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt esitavad taotluse artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 osutatud lubade saamiseks, konsulteerivad pädevad asutused omavahel, et otsustada, kas taotletud luba anda ja millistel tingimustel seda tuleks teha;

b)

selleks et kindlaks teha, kas on täidetud artikli 422 lõikes 9 ja artikli 425 lõikes 5 sätestatud grupisisese erikäsitluse kriteeriumid, mida täiendavad artikli 422 lõikes 10 ja artikli 425 lõikes 6 osutatud EBA regulatiivsed tehnilised standardid.

a)

lõike 1 punktis a osutatud taotlus;

b)

lõike 1 punktis b osutatud erikäsitluse kriteeriumide hindamine ja selle erikäsitluse kindlaksmääramine.

a)

kuupäevast, mil konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saab lõike 1 punktis a osutatud täieliku taotluse. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab täieliku taotluse viivitamata teistele pädevatele asutustele;

b)

kuupäevast, mil pädevad asutused saavad kätte konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse koostatud aruande, milles analüüsitakse grupisiseseid kohustusi asjaomases konsolideerimisgrupis.

a)

kapitaliinstrumendid, tingimusel et täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;

b)

punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;

c)

jaotamata kasum;

d)

muu akumuleeritud koondkasum;

e)

muud reservid;

f)

üldine pangandusreserv.

a)

kõnealune kasum on kontrollitud krediidiasutusest või investeerimisühingust sõltumatute isikute poolt, kes vastutavad asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisarvestuse auditeerimise eest;

b)

krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuvaldaval viisil tõendanud, et kõnealusest kasumist on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid;

a)

krediidiasutus või investeerimisühing on siseriikliku õigusega ette nähtud tüüpi ettevõtja, keda pädevad asutused loevad kvalifitseeruvaks ühena järgmistest:

b)

täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;

a)

instrumendid on otseselt emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing pärast kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu omanike või kui see on lubatud siseriikliku õigusega, siis juhtorgani eelnevat heakskiitu;

b)

instrumentide eest on täielikult tasutud ja krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta nende ostu otseselt ega kaudselt;

c)

instrumendid vastavad seoses klassifitseerimisega kõigile järgmistele tingimustele:

d)

instrumendid kajastatakse selgelt ja eraldi krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsaruannetes esitatavas bilansis;

e)

instrumendid on tähtajatud;

f)

instrumentide põhisummat ei või vähendada ega tagasi maksta, välja arvatud järgmistel juhtudel:

g)

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et instrumentide põhisummat tulevikus vähendatakse või makstakse see tagasi või et seda võidakse teha muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele instrumentide emiteerimisel või enne seda ka ühelgi muul viisil, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul, mille tagasivõtmisest ei tohi krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele keelduda.

h)

instrumendid vastavad seoses väljamaksetega järgmistele tingimustele:

i)

võrreldes krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kõigi kapitaliinstrumentidega, kaetakse instrumentide arvelt esimene ja proportsionaalselt suurim osa tekkinud kahjust, ning iga instrumendi arvelt kaetakse kahju samal määral, kui kõigi muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide arvelt;

j)

instrumendid järjestatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral kõigist muudest nõuetest madalamasse nõudeõiguse järku;

k)

instrumendid annavad omanikele sellise nõudeõiguse krediidiasutuse või investeerimisühingu järelejäänud varadele, mis likvideerimise korral ja pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist on proportsionaalne selliste emiteeritud instrumentide summaga ning mis ei ole fikseeritud ja mille suhtes ei kohaldata ülemmäära, välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul;

l)

instrumente ei ole taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

m)

instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral.

a)

kohaldatav komavahendite kaudse rahastamise vorm ja laad;

b)

kas ja millal tähendaksid korduvad väljamaksed omavahendite ebaproportsionaalset vähenemist;

c)

eelisväljamaksete tähendus.

a)

krediidiasutusel või investeerimisühingul peab olema võimalik keelduda instrumentide tagasivõtmisest, välja arvatud juhul, kui see on keelatud kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega;

b)

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega keelatud keelduda instrumentide tagasivõtmisest, peab instrumente reguleerivate sätetega olema ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing saab piirata kõnealuste instrumentide tagasivõtmist;

c)

instrumentide tagasivõtmisest keeldumist või vajaduse korral tagasivõtmise piiramist ei käsitata krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitusjuhuna.

a)

hääleõigust mitte andvate instrumentide omanike nõudeõigus krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral on proportsionaalne selle osaga esimese taseme põhiomavahendite kogusummast, mida need hääleõigust mitte andvad instrumendid esindavad;

b)

muu poolest kvalifitseeruvad instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena.

a)

instrumendi kvalifitseerumine esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;

b)

kõnealuse instrumendiga seotud ülekursi kvalifitseerumine esimese taseme põhiomavahendite kirjena lõpeb otsekohe.

a)

kapitaliinstrumendid emiteeritakse pärast 1. jaanuariks 2014;

b)

komisjon käsitleb kapitaliinstrumente riigiabina;

c)

kapitaliinstrumendid emiteeritakse rekapitaliseerimismeetmete kontekstis kooskõlas sel ajal kehtivate riigiabi eeskirjadega;

d)

riik või asjakohane avaliku sektori asutus või avaliku sektori omandis olev üksus on kapitaliinstrumendid täielikult märkinud ja hoiab neid;

e)

kapitaliinstrumendid on suutelised kahjusid katma;

f)

välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul, annavad kapitaliinstrumendid likvideerimise korral nende omanikele pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist õiguse investeerimisühingu või krediidiasutuse järelejäänud varale;

g)

riigi või, kui see on kohaldatav, siis asjakohase avaliku sektori asutuse või avaliku sektori omandis oleva üksuse jaoks on olemas sobivad väljumismehhanismid;

h)

pädev asutus on andnud oma eelneva loa ja avaldanud oma otsuse koos selgitusega selle otsuse kohta.

a)

võimendusest saadava tuluga seotud suurenemine, millest tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu müügitulu;

b)

kui krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberistamise tehingu algataja, siis puhastulu, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.

a)

õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga, sealhulgas prognoositavad rahavood;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedi muutusest;

c)

kõik õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist.

a)

kohustused on võlakirjade vormis, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4;

b)

muutused krediidiasutuse või investeerimisühingu varade ja kohustuste väärtuses tulenevad samadest muutustest krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedis;

c)

punktis a osutatud võlakirjade väärtuse ja krediidiasutuse või investeerimisühingu vara väärtuste vahel on tihe seos;

d)

hüpoteeklaene on võimalik tagasi osta, ostes hüpoteeklaenude rahastamiseks kasutatavad võlakirjad turu- või nimiväärtusega tagasi.

a)

jooksva majandusaasta kahjum;

b)

immateriaalsed varad;

c)

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara;

d)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingute meetodit, negatiivsed summad, mis tulenevad artiklite 158 ja 159 kohasest oodatava kahju arvutamisest;

e)

krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis olev kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara;

f)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ostmiseks on krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus;

g)

otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel asjaomastel üksustel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid;

h)

selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid asjaomastes üksustes;

i)

selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringud asjaomastes üksustes;

j)

artikli 53 kohaselt täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid;

k)

järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250 % kohaldamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing alternatiivina riskikaalu 1 250 % kohaldamisele arvab kõnealuse riskipositsiooni summa esimese taseme põhiomavahendite summast maha:

l)

kõik arvutamise ajal prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks.

a)

esimese taseme põhiomavahendite kirjed;

b)

täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed;

c)

teise taseme omavahendite kirjed.

a)

mahaarvatavat summat vähendatakse sellega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, mille saab kustutada, kui immateriaalsete varade väärtus langeb või nende raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;

b)

mahaarvatav summa hõlmab firmaväärtust, mida võetakse arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu oluliste investeeringute hindamisel.

a)

ettevõttel on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel juriidilist jõudu omav õigus neid praeguseid tulumaksu varasid praeguste tulumaksu kohustustega tasaarvestada;

b)

edasilükkunud tulumaksu varad ja edasilükkunud tulumaksu kohustused on seotud maksudega, mida sama maksuhaldur kogub samalt maksustatavalt ettevõttelt.

a)

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei ole maha arvatud vastavalt artikli 48 lõikele 1;

b)

igasugune muu tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara.

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu enammakstud maksusummad jooksva aasta eest;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu jooksva aasta maksukahjum, mis on kantud tagasi eelmistele aastatele ja mis annab aluse nõudeks keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku maksuhalduri vastu või õiguse neilt saadaolevale summale.

a)

see asendatakse automaatselt, kohustuslikult ja viivitamatult maksukrediidiga, juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab ametlikult heakskiidetud iga-aastastes finantsaruannetes kahjumit, juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing likvideeritakse või juhul kui ta muutub maksejõuetuks;

b)

krediidiasutusel või investeerimisühingul on kohaldatava siseriikliku maksuõiguse alusel võimalus tasaarvestada punktis a osutatud maksukrediit oma või nimetatud maksuõiguse kohaselt maksustamise otstarbel selle krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes teise ettevõtja maksukohustusega või mis tahes teise I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla kuuluva ettevõtja maksukohustusega;

c)

kui punktis b osutatud maksukrediidi summa ületab selles punktis osutatud maksukohustused, siis asendatakse iga selline vahe viivitamata otsese nõudega selle liikmesriigi keskvalitsuse vastu, kus krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud.

a)

mis tahes seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille saaks kustutada, kui vara väärtus langeb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;

b)

kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summa, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada, tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa. Kõnealune vara, millega vähendatakse mahaarvatavat summat, saab riskikaalu vastavalt vajadusele kas III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt.

a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

b)

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides;

c)

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

krediidiasutus või investeerimisühing omab üle 10 % kõnealuse ettevõtte emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest;

b)

krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärne seos kõnealuse ettevõttega ja ta omab kõnealuse ettevõtte emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing omab kõnealuse ettevõtte emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente ning asjaomane ettevõte ei ole kaasatud I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse, kuid on kohaldatava raamatupidamistava kohase finantsaruandluse eesmärgil kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse raamatupidamislikku konsolideerimisse.

a)

osalused finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides ja nende muudes kapitaliinstrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;

b)

kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.

a)

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtetes esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

b)

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtete kapitaliinstrumentides.

a)

kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjete kogusummast, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist esimese taseme põhiomavahendite kirjete suhtes:

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtete omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

a)

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b)

iga hoitava esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

a)

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

b)

alapunktis i täpsustatud summa jagatud alapunktis ii täpsustatud summaga:

a)

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

b)

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering finantssektori ettevõttes, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu selline otsene, kaudne ja sünteetiline osalus asjaomaste ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

a)

esimese taseme põhiomavahendite kirjete jääk pärast artiklites 32 kuni 35 sätestatud kõigi korrigeerimiste ja mahaarvamiste kohaldamist ning ilma käesolevas artiklis täpsustatud künnisega seotud erandite kohaldamist;

b)

17,65 %.

a)

tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

b)

järgmise summa:

a)

finantssektori ettevõte on kindlustusandja, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtja;

b)

see kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja on direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt hõlmatud sama täiendava järelevalvega kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on osalus;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevatelt asutustelt eelneva loa;

d)

pädevad asutused teevad enne punktis c osutatud loa andmist ja pärast seda pidevalt kindlaks, et 1., 2. või 3. meetodi kohase konsolideerimise alla kuuluvate üksuste integreeritud juhtimine, riskijuhtimine ja sisekontroll on adekvaatsel tasemel;

e)

osalus ettevõttes kuulub ühele järgmistest:

a)

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus teises krediidiasutuses või investeerimisühingus ning on täidetud alapunktides i–vi sätestatud tingimused:

b)

kui piirkondlikul krediidiasutusel on osalus enda keskkrediidiasutuses või teises piirkondlikus krediidiasutuses ja täidetud on punkti a alapunktides i–v sätestatud tingimused.

a)

kapitaliinstrumendid, tingimusel, et täidetud on artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused;

b)

punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss.

a)

instrumendid on emiteeritud ja nende eest on täielikult tasutud;

b)

instrumente ei ole ostnud ükski järgmistest:

c)

krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta instrumentide ostu otseselt ega kaudselt;

d)

instrumendid järjestatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse korral teise taseme omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest madalamasse nõudeõiguse järku;

e)

järgmised üksused ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

f)

instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral;

g)

instrumendid on tähtajatud ja neid reguleerivad sätted ei hõlma krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende tagasivõtmiseks;

h)

kui instrumente reguleerivad sätted hõlmavad üht või mitut tagasiostu võimalust, võib seda kasutada vastavalt emitendi äranägemisele;

i)

instrumente võib tagasi võtta, lunastada või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast instrumentide emiteerimist, välja arvatud juhul, kui artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud;

j)

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et instrumendid võetakse tagasi, lunastatakse või ostetakse tagasi või et seda võidakse teha, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil, välja arvatud järgmistel juhtudel:

k)

krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta otseselt ega kaudselt, et pädev asutus annaks nõusoleku instrumentide tagasi võtmiseks, lunastamiseks või tagasi ostmiseks;

l)

instrumentidelt tehtavad väljamaksed vastavad järgmistele tingimustele:

m)

instrumendid ei aita kaasa selle kindlaksmääramisele, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustused ületavad tema vara, kui sellist kindlaksmääramist kasutatakse kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt maksejõuetuse kindlakstegemiseks;

n)

instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

o)

instrumente reguleerivad sätted ei hõlma tunnusjooni, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu rekapitaliseerimist;

p)

kui instrumente ei ole otseselt emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing, tuleb täita mõlemad järgmised tingimused:

a)

tagasivõtmise ajendite vorm ja laad;

b)

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma mis tahes üleshindamise laad pärast selle põhisumma ajutist allahindamist;

c)

protseduurid ja ajakava seoses järgmisega:

d)

instrumentide tunnusjooned, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu rekapitaliseerimist;

e)

eriotstarbeliste ettevõtete kasutamine omavahenditesse kuuluvate instrumentide kaudseks emiteerimiseks.

a)

nõue, mille kohaselt tuleb teha instrumentidelt väljamaksed juhul, kui tehakse väljamakse selliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud instrumendilt, millel on sama või madalam nõudeõiguse järk kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluval instrumendil, sealhulgas esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluval instrumendil;

b)

nõue, mille kohaselt tühistatakse väljamaksed esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt juhul, kui kõnealustelt täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt väljamakseid ei tehta;

c)

kohustus asendada intressi- või dividendimaksed muud laadi maksetega. Krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ei kohaldata sellist kohustust ka ühelgi muul viisil.

a)

käivitav sündmus leiab aset, kui artikli 92 lõike 1 punkti a kohane krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb allapoole ükskõik kummast järgnevast:

b)

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad instrumenti reguleerivates sätetes täpsustada lisaks punktis a osutatule veel ühe või mitu käivitavat sündmust;

c)

kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, täpsustatakse kõnealuste sätetega üks järgmisest:

d)

kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma alla, vähendatakse allahindlusega kõike järgmist:

a)

summa, mida on vaja krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu täielikuks tagasiviimiseks 5,125 %-le;

b)

instrumendi täielik põhisumma.

a)

teavitama viivitamata pädevaid asutusi;

b)

teavitama täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikke;

c)

viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul hindama alla instrumentide põhisumma või konverteerima instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

a)

instrumendi kvalifitseerumine täiendavasse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;

b)

kõnealuse instrumendiga seotud ülekursiosa kvalifitseerumine täiendavate esimese taseme omavahendite kirjena lõpeb otsekohe.

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda nendes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma;

b)

otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtete täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid;

c)

finantssektori ettevõtete täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate, artikli 60 kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole neis ettevõtetes olulist investeeringut;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtete täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

e)

artikli 66 kohaselt teise taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid;

f)

kõik arvutamise ajal prognoositavad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks.

a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

b)

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides;

c)

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;

b)

kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

a)

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtetes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

b)

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtete kapitaliinstrumentides.

a)

kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtete täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

a)

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b)

alapunktis i osutatud summa jagatud alapunktis ii osutatud summaga:

a)

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

b)

alapunktis i täpsustatud summa jagatud alapunktis ii täpsustatud summaga:

a)

kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud, tingimusel et on täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused;

b)

punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;

c)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt, üldine krediidiriskiga korrigeerimine (koos maksumõjuga) kuni 1,25 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile;

d)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt, artiklite 158 ja 159 kohaselt arvutatavad positiivsed summad (koos maksumõjuga) kuni 0,6 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile.

a)

instrumendid on emiteeritud või allutatud laenud on välja antud ja nende eest on täielikult tasutud;

b)

instrumente ei ole ostnud või allutatud laenusid ei ole välja andnud ükski järgmistest:

c)

krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta instrumentide ostu või allutatud laenude väljaandmist otseselt ega kaudselt;

d)

instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded või allutatud laenusid reguleerivate sätete kohased allutatud laenude põhisummaga seotud nõuded on täielikult allutatud kõigile allutamata võlausaldajate nõuetele;

e)

järgmised üksused ei ole instrumente või allutatud laenusid taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentide või allutatud laenudega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

f)

instrumentide või allutatud laenude suhtes ei kohaldata mis tahes korda, mis muul viisil suurendaks vastavalt kas instrumentide või allutatud laenudega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku;

g)

instrumentide või allutatud laenude esialgne tähtaeg on vähemalt viis aastat;

h)

instrumente või allutatud laenusid reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende põhisumma tagasivõtmiseks või tagasimaksmiseks enne lõpptähtaega;

i)

kui instrumendid või allutatud laenud hõlmavad üht või mitut tagasiostu võimalust või ennetähtaegse tagasimakse võimalust, võib seda kasutada vastavalt emitendi või võlgniku, äranägemisele;

j)

instrumente või allutatud laenusid võib tagasi võtta, lunastada või tagasi osta või ennetähtaegselt tagasi maksta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast instrumentide või allutatud laenude emiteerimist või väljaandmist, välja arvatud juhul, kui artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud;

k)

instrumente või allutatud laenusid reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing võtab, lunastab, ostab või maksab ennetähtaegselt instrumendid või allutatud laenud tagasi või võib seda teha muul juhul kui maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

l)

instrumente või allutatud laenusid reguleerivate sätetega ei anta instrumentide omanikule või laenuandjale õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;

m)

instrumentidelt või allutatud laenudelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

n)

kui instrumente ei ole otseselt emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või kui allutatud laenusid ei ole saanud otse krediidiasutus või investeerimisühing, tuleb täita mõlemad järgmised tingimused:

a)

instrumentide või allutatud laenude nimiväärtus lepingujärgse lõpptähtajani jäänud viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku kalendripäevade arvuga;

b)

instrumentide või allutatud laenude lepingujärgse lõpptähtajani jäänud kalendripäevade arv.

a)

instrumendi kvalifitseerumine teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;

b)

kõnealuse instrumendiga seotud ülekursiosa kvalifitseerumine teise taseme omavahendite kirjena lõpeb otsekohe.

a)