1.   Lepingu artikli 362 lõike 1 alusel moodustatud partnerlusnõukogu täidab lepingu artiklis 362 sätestatud ülesandeid.

2.   Lepingu artikli 362 lõike 2 kohaselt kuuluvad partnerlusnõukogusse lepinguosaliste esindajad ministrite tasandil ning partnerlusnõukogu kohtub korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui see osutub vajalikuks. Partnerlusnõukogu koosseisu määramisel võetakse arvesse asjaomasel koosolekul arutlusele tulevaid konkreetseid küsimusi.

3.   Lepingu artikli 362 lõike 6 kohaselt on partnerlusnõukogul lepingu eesmärkide saavutamiseks õigus teha lepingus ettenähtud juhtudel otsuseid lepingu kohaldamisala ulatuses. Otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning nad peaksid võtma otsuste rakendamiseks asjakohaseid meetmeid. Partnerlusnõukogu võib anda ka soovitusi. Ta võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud.

4.   Käesoleva kodukorra kohaldamisel käsitatakse terminit „lepinguosalised“ lepingu artiklis 382 määratletud tähenduses.

1.   Partnerlusnõukogu kohtub kord aastas ning vajaduse korral lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad partnerlusnõukogu koosolekud Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases toimumispaigas.

2.   Partnerlusnõukogu kõik koosolekud peetakse lepinguosaliste vahel kokkulepitud kuupäeval.

3.   Partnerlusnõukogu koosolekuid kutsuvad ühiselt kokku partnerlusnõukogu sekretärid kokkuleppel partnerlusnõukogu eesistujaga hiljemalt 30 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

1.   Lepinguosaliste esindajad partnerlusnõukogus võivad osaleda koosolekutel isiklikult või volitada teisi ametnikke, kellel on õigus nende nimel kasutada kõiki õigusi.

2.   Volitatud ametniku nimi teatatakse partnerlusnõukogu eesistujale kirjalikult enne koosolekut.

1.   Lepinguosaliste esindajatel partnerlusnõukogus võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse partnerlusnõukogu eesistujale partnerlusnõukogu sekretariaadi kaudu iga lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

2.   Partnerlusnõukogu võib lepinguosaliste nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte vaatlejatena või esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised lepivad kokku tingimustes, mille alusel kõnealused vaatlejad võivad koosolekutel osaleda.

1.   Partnerlusnõukogule adresseeritud kirjavahetus suunatakse kas Euroopa Liidu poolsele sekretärile või Armeenia Vabariigi poolsele sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2.   Partnerlusnõukogu sekretärid tagavad, et kirjavahetus saadetakse edasi partnerlusnõukogu eesistujale, teise lepinguosalise delegatsiooni juhile ja vajaduse korral edastatakse see lepinguosaliste esindajatele partnerlusnõukogus.

3.   Sekretärid saadavad eesistuja teatised adressaatidele eesistuja nimel. Vajaduse korral edastatakse kõnealused teatised lepinguosaliste esindajatele partnerlusnõukogus.

1.   Partnerlusnõukogu eesistuja koostab partnerlusnõukogu iga koosoleku kohta esialgse päevakorra. Partnerlusnõukogu sekretärid saadavad selle artiklis 7 osutatud adressaatidele hiljemalt 20 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

2.   Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse on eesistuja saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosolekut. Esialgsesse päevakorda ei kanta selliseid punkte, mille kohta ei ole sekretariaadile enne päevakorra väljasaatmise kuupäeva edastatud asjakohaseid kaasdokumente.

3.   Partnerlusnõukogu võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste esindajate kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.

4.   Pärast lepinguosaliste esindajatega konsulteerimist võib eesistuja lõikes 1 sätestatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

1.   Partnerlusnõukogu sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.

2.   Üldjuhul märgitakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta:

3.   Protokolli kavand esitatakse heakskiitmiseks partnerlusnõukogule. Partnerlusnõukogu kiidab kõnealuse protokolli kavandi heaks oma järgmisel koosolekul. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult.

1.   Lepingu artikli 362 lõike 6 kohaselt võtab partnerlusnõukogu vastu otsuseid ja annab soovitusi lepinguosalistele vastastikusel kokkuleppel ning pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist.

2.   Lepinguosaliste esindajate kokkuleppel võib partnerlusnõukogu võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi ka kirjaliku menetluse teel. Sel eesmärgil edastab partnerlusnõukogu eesistuja lepinguosaliste esindajatele kirjalikult otsuse või ettepaneku eelnõu kooskõlas artikliga 7, määrates tähtajaks 21 kalendripäeva. Lepinguosaliste esindajad partnerlusnõukogus peavad selle tähtaja jooksul tegema teatavaks kõik reservatsioonid ja muudatusettepanekud, mida nad soovivad teha. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja tähtaega lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

3.   Partnerlusnõukogu võib (lepingu artikli 362 lõike 6 tähenduses) võtta vastu otsuseid või anda soovitusi, millele märgitakse seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Kõnealustele otsustele ja soovitustele kirjutab alla eesistuja ja partnerlusnõukogu sekretärid kinnitavad need. Kõnealused otsused ja soovitused saadetakse edasi kooskõlas käesoleva kodukorra artikliga 7. Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada partnerlusnõukogu otsuseid ja soovitusi oma ametlikus väljaandes.

4.   Partnerlusnõukogu otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses või soovituses ei ole sätestatud teisiti.

1.   Partnerlusnõukogu ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.

2.   Partnerlusnõukogu töökeeleks on inglise keel. Kui ei otsustata teisiti, tugineb partnerlusnõukogu oma aruteludes inglise keeles koostatud dokumentidele.

1.   Lepinguosalised kannavad kõik partnerlusnõukogu koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Koosolekute suulise tõlke, dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud kannab Euroopa Liit.

3.   Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes koosoleku korraldab.

1.   Lepingu artikli 363 kohaselt abistab partnerluskomitee partnerlusnõukogu tema ülesannete täitmisel. Partnerluskomiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on kõrgemad ametnikud.

2.   Kui lepingus osutatakse konsulteerimise kohustusele või selle võimalusele või kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel üksteisega konsulteerida, võivad asjaomased konsultatsioonid toimuda partnerluskomitees, välja arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud teisiti. Mõlema lepinguosalise kokkuleppel võib konsulteerimine jätkuda partnerlusnõukogus.

3.   Lepingu artikli 364 lõike 2 kohaselt võib partnerlusnõukogu luua konkreetsetes valdkondades allkomitee või muu organi, mis on vajalik lepingu rakendamiseks, ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted.

4.   Lepinguosaliste nõusolekul võib partnerlusnõukogu muuta allkomiteede ja muude organite loetelu, nagu on sätestatud IV lisas.

1.   Lepingu artikli 363 lõike 1 alusel moodustatud partnerluskomitee abistab partnerlusnõukogu tema ülesannete täitmisel ning täidab lepingus sätestatud ja talle partnerlusnõukogu poolt määratud ülesandeid.

2.   Partnerluskomitee valmistab ette partnerlusnõukogu koosolekuid ja arutelusid, rakendab asjakohasel juhul partnerlusnõukogu otsuseid ning tagab üldiselt lepingu nõuetekohase toimimise. Partnerluskomitee käsitleb kõiki partnerlusnõukogu poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes teisi küsimusi, mis võivad tekkida lepingu igapäevase rakendamise käigus.

3.   Partnerluskomiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on kõrgemad ametnikud.

4.   Lepingu artikli 363 lõike 6 kohaselt on partnerluskomiteel õigus võtta vastu otsuseid lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles partnerlusnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Partnerluskomitee võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, tingimusel et lepinguosaliste asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud.

5.   Käesoleva kodukorra kohaldamisel käsitatakse terminit „lepinguosalised“ lepingu artiklis 382 määratletud tähenduses.

1.   Kui käsitletakse lepingu VI jaotisega seotud küsimusi (kaubandus ja kaubandusküsimused), peab partnerluskomitee aru ja tegutseb kaubanduskoosseisus.

2.   Kui partnerluskomitee tuleb kooskõlas lepingu artikli 363 lõikega 7 kokku erikoosseisus, et arutada lepingu VI jaotisega („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) seonduvaid küsimusi, koosneb see Euroopa Komisjoni ja Armeenia Vabariigi kõrgetest ametnikest, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest. Partnerluskomitee kaubanduskoosseisu eesistuja ülesandeid täidab Euroopa Komisjoni või Armeenia Vabariigi esindaja, kes vastutab kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest. Koosolekutel osaleb ka Euroopa välisteenistuse esindaja.

1.   Partnerluskomitee esindajatel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse partnerluskomitee eesistujale partnerluskomitee sekretariaadi kaudu iga delegatsiooni kavandatav koosseis.

2.   Partnerluskomitee võib lepinguosaliste nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte vaatlejatena või esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised lepivad kokku tingimustes, mille alusel kõnealused vaatlejad võivad koosolekutel osaleda.

3.   Enne iga koosolekut teavitatakse lepinguosalisi partnerluskomitee sekretariaadi vahendusel kummagi koosolekul osaleva delegatsiooni kavandatavast koosseisust.

1.   Partnerluskomitee eesistujaks on vaheldumisi lepinguosalise Euroopa Liidu esindaja ja Armeenia Vabariigi esindaja.

2.   Partnerlusnõukogu eesistujaks olev lepinguosaline on ka partnerluskomitee eesistuja.

1.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohtub partnerluskomitee korrapäraselt ning vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda partnerluskomitee erikoosolekuid, kui kõik lepinguosalised sellega nõustuvad.

2.   Partnerluskomitee kõik koosolekud kutsub kokku selle eesistuja lepinguosaliste kokkulepitud kohas ja kuupäeval. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab partnerluskomitee sekretariaat koosolekukutse hiljemalt kolm kuud enne koosoleku algust.

3.   Partnerluskomitee kohtub kaubanduskoosseisus vähemalt kord aastas ja kui olukord seda nõuab.

4.   Võimaluse korral kutsutakse partnerluskomitee korraline koosolek kokku aegsasti enne partnerlusnõukogu korralist koosolekut.

5.   Erandjuhul, ja kui delegatsioonide juhid sellega nõustuvad, võib partnerluskomitee koosolekuid pidada tehnoloogiliste vahendite abil, näiteks videokonverentsina.

1.   Euroopa välisteenistuse ametnik ja Armeenia Vabariigi välisministeeriumi ametnik tegutsevad ühiselt partnerluskomitee üldkoosseisu sekretäridena. Nad täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti.

2.   Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Armeenia Vabariigi ametnik, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest, tegutsevad ühiselt partnerluskomitee kaubanduskoosseisu sekretäridena.

1.   Partnerluskomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühe lepinguosalise poolsele sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2.   Partnerluskomitee sekretariaat tagab, et partnerluskomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse partnerluskomitee eesistujale ja saadetakse vajaduse korral edasi partnerluskomitee esindajatele nagu artiklis 8 osutatud dokumendid.

3.   Eesistuja kirjad saadab lepinguosalistele eesistuja nimel sekretariaat. Selline kirjavahetus saadetakse vajaduse korral edasi partnerluskomitee esindajatele kooskõlas artikliga 8.

1.   Dokumente saadavad edasi partnerluskomitee sekretärid.

2.   Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile, kes edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

3.   Euroopa Liidu poolne sekretär saadab dokumendid edasi Euroopa Liidu asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt Armeenia Vabariigi poolsele sekretärile.

4.   Armeenia Vabariigi poolne sekretär saadab dokumendid edasi Armeenia Vabariigi asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt Euroopa Liidu poolsele sekretärile.

1.   Partnerluskomitee sekretariaat koostab vastavalt artiklile 11 lepinguosaliste ettepanekute põhjal partnerluskomitee iga koosoleku kohta päevakorra kavandi ning tegevusjärelduste kavandi. Päevakorra kavand sisaldab punkte, mille partnerluskomitee sekretariaat on saanud lepinguosaliselt päevakorda lisamiseks.

2.   Päevakorra kavand koos asjaomaste dokumentidega saadetakse edasi vastavalt artiklis 7 sätestatule vähemalt üks kuu enne koosoleku algust.

3.   Partnerluskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.

4.   Partnerluskomitee koosoleku eesistuja võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda partnerluskomitee koosolekutele vastavalt vajadusele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusnõudeid.

5.   Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib partnerluskomitee koosoleku eesistuja lühendada lõikes 2 sätestatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

1.   Partnerluskomitee sekretärid koostavad ühiselt iga partnerluskomitee koosoleku protokolli kavandi ühe kuu jooksul pärast koosoleku toimumist.

2.   Protokollides esitatakse üldjuhul päevakord, koosolekul osalejate nimekiri, sealhulgas osalenud vaatlejad või eksperdid, ja koosoleku tegevusjäreldused, nagu on sätestatud lõikes 4, ning märgitakse iga päevakorrapunkti kohta:

3.   Protokolli kavand esitatakse partnerluskomiteele heakskiitmiseks järgmisel istungil. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult. Partnerluskomitee kaubanduskoosseisu protokolli kavand kiidetakse heaks kolme kuu jooksul pärast iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele saadetakse protokolli koopia.

4.   Partnerluskomitee eesistuja ülesandeid täitva lepinguosalise sekretariaat koostab iga koosoleku tegevusjärelduste kavandi. Tegevusjärelduste kavand saadetakse delegatsioonidele edasi koos päevakorraga tavaliselt hiljemalt seitse kalendripäeva enne järgmise koosoleku algust. Kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, ajakohastatakse tegevusjärelduste kavandit koosoleku edenedes nii, et koosoleku lõppedes võtab partnerluskomitee vastu tegevusjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste poolt kokku lepitud kavandatavad järelmeetmed. Pärast tegevusjäreldustes kokkuleppimist lisatakse need protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi partnerluskomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab partnerluskomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuspunkti konkreetse tähtajaga.

1.   Konkreetsetel juhtudel, kui lepinguga antakse partnerluskomiteele volitused võtta vastu otsuseid või kui sellised volitused on talle andnud partnerlusnõukogu, võtab otsuseid vastu partnerluskomitee. Lepinguosalised võtavad otsused ja soovitused vastu vastastikusel kokkuleppel. Kõigile otsustele ja soovitustele kirjutab alla partnerluskomitee eesistuja ja partnerluskomitee sekretärid kinnitavad need.

2.   Partnerluskomitee võib vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui lepinguosalised sellega nõustuvad. Otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui selles ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst kooskõlas artikliga 7 ning antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul tuleb teha teatavaks kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu lühendada või pikendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Pärast seda, kui tekstis on kokku lepitud, allkirjastab eesistuja otsuse või soovituse ning sekretärid kinnitavad selle.

3.   Otsused ja soovitused saadetakse lepinguosalistele edasi.

4.   Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada partnerluskomitee otsuseid ja soovitusi oma ametlikus väljaandes.

1.   Partnerluskomitee ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.

2.   Partnerluskomitee töökeeleks on inglise keel. Kui ei otsustata teisiti, peetakse partnerluskomitee arutelud inglise keeles ja dokumendid koostatakse inglise keeles. Kumbki lepinguosaline võib omal kulul pakkuda suulist või kirjalikku tõlget oma ametlikku keelde.

1.   Lepinguosalised kannavad kõik partnerluskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.

3.   Kui dokumendid tuleb tõlkida mõnda Euroopa Liidu ametlikku keelde, kannab kulud Euroopa Liit.

1.   Lepingu artikli 364 lõike 2 kohaselt võib partnerlusnõukogu luua konkreetsetes valdkondades allkomitee või muu organi, mis on vajalik lepingu rakendamiseks, ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted.

2.   Allkomiteed võivad oma pädevuse piires muu hulgas: