1.1.

Põhivõrguettevõtjate-vaheline hüvitamismehhanism võimaldab hüvitada kulud, mis tulenevad piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest, sh ühendatud võrgule piiriülese juurdepääsu võimaldamisest.

1.2.

Põhivõrguettevõtjad loovad põhivõrguettevõtjate-vahelise hüvitamismehhanismi fondi selliste kulude hüvitamiseks, mida põhivõrguettevõtjad kannavad seoses piiriüleste elektrivoogude ülekandmisega.

Põhivõrguettevõtjate-vahelise hüvitamismehhanismi fondi kaudu hüvitatakse:

1.3.

Põhivõrguettevõtjate-vahelise hüvitamismehhanismi fondi sissemaksed arvutatakse vastavalt punktile 6.

Põhivõrguettevõtjate-vahelise hüvitamismehhanismi fondi väljamaksed arvutatakse vastavalt punktidele 4 ja 5.

Põhivõrguettevõtjad vastutavad põhivõrguettevõtjate-vahelise hüvitamismehhanismi fondi kõigi maksete kogumise ja väljamaksmise korra kehtestamise eest ning maksete ajakava kindlaksmääramise eest. Kõik sisse- ja väljamaksed tehakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuue kuu jooksul alates selle ajavahemiku lõpust, mida need hõlmavad.

1.4.

Elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm (ERGEG), mis loodi komisjoni otsusega 2003/796/EÜ, (1) esitab komisjonile igal aastal aruande põhivõrguettevõtjate-vahelise hüvitamismehhanismi rakendamise ja kõnealuse mehhanismi fondi juhtimise kohta.

Selleks teevad põhivõrguettevõtjad koostööd elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühmaga ning esitavad kõnealusele töörühmale ja komisjonile kogu selleks vajaliku teabe.

1.5.

Elektritransiiti arvutatakse tavaliselt üks kord tunnis; selleks kasutatakse riigisiseste põhivõrkude vaheliste ühenduste kaudu imporditud või eksporditud elektri absoluutkogust, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem.

Elektritransiidi arvutamiseks vähendatakse iga riigisiseste põhivõrkude vahelise ühenduse kaudu imporditud ja eksporditud elektri kogust võrdeliselt võimsuse osakaaluga, mis ei ole jaotatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1228/2003 lisa punktis 2 sätestatud suunistele ülekoormuse juhtimise kohta.

Olenemata käesoleva punkti teises lõigus sätestatust võetakse elektritransiidi arvutamisel arvesse importi ja eksporti läbi võrguühenduste kolmandate riikidega, kelle suhtes kohaldatakse punkti 7.1 sätteid.

1.6.

Lisa käesoleva osa kohaldamisel on elektri netovoog teatavast riigisisesest põhivõrgust sellistesse riikidesse eksporditava elektri ja samasse põhivõrku sellistest riikidest imporditava elektri kogumahu vahe absoluutväärtus, mille põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate-vahelises hüvitamismehhanismis.

Põhivõrguettevõtjate-vahelise hüvitamismehhanismi nende osaliste puhul, kellel on ühine piir vähemalt ühe kolmanda riigiga, kelle suhtes kohaldatakse punkti 7.1 sätteid, tehakse elektri netovoo arvutamisel järgmised kohandused:

1.7.

Käesoleva lisa kohaldamisel on koormus sellise elektri üldkogus, mis suundub riigisisesest põhivõrgust sellega ühendatud jaotussüsteemidesse, põhivõrguga ühinenud lõpptootjateni ja elektritootjateni elektri tootmisel tarbimiseks.

2.1.

Kõik reguleerivad asutused tagavad, et nende pädevusalasse kuuluvad põhivõrguettevõtjad osalevad põhivõrguettevõtjate-vahelises hüvitamismehhanismis ning et põhivõrguettevõtjate kohaldatavad võrkudele juurdepääsu tasud ei sisalda lisatasusid piiriüleste elektrivoogude ülekandmise eest.

2.2.

Põhivõrguettevõtjate-vahelises hüvitamismehhanismis on õigus osaleda kolmandate riikide põhivõrguettevõtjatel, kes on sõlminud Euroopa Liiduga lepingud, mille kohaselt nad on vastu võtnud elektrivaldkonnas kehtivad ELi õigusaktid ja kohaldavad neid.

Eelkõige on põhivõrguettevõtjate-vahelises hüvitamismehhanismis õigus osaleda sellistel territooriumidel tegutsevatel põhivõrguettevõtjatel, millele on osutatud energiaühenduse lepingu (2) artiklis 9.

Kõiki põhivõrguettevõtjate-vahelises hüvitamismehhanismis osalevaid kolmandate riikide põhivõrguettevõtjaid koheldakse liikmesriikide põhivõrguettevõtjatega võrdsetel alustel.

3.1.

Põhivõrguettevõtjad võivad sõlmida piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest tulenevate kulude hüvitamist käsitlevad mitmepoolsed lepingud põhivõrguettevõtjate-vahelises hüvitamismehhanismis osalevate põhivõrguettevõtjate ning selliste kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahel, kes ei ole sõlminud Euroopa Liiduga lepinguid elektrivaldkonnas kehtivate ELi õigusaktide vastuvõtmise ja kohaldamise kohta, kui osutatud põhivõrguettevõtjad kirjutasid 16. detsembril 2009 alla põhivõrguettevõtjate vabatahtlikule lepingule põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamise kohta.

3.2.

Selliste mitmepoolsete lepingute eesmärk on tagada kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtjate-vahelises hüvitamismehhanismis osalevate riikide põhivõrguettevõtjate võrdne kohtlemine.

3.3.

Vajaduse korral võib sellistes mitmepoolsetes lepingutes soovitada piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemise eest makstava, punkti 5 kohaselt kindlaksmääratud koguhüvitise asjakohast kohandamist. Komisjon peab kõik sellised kohandamised heaks kiitma.

3.4.

Kolmandate riikide põhivõrguettevõtjatele ei tehta soodustusi võrreldes põhivõrguettevõtjate-vahelises hüvitamismehhanismis osalevate põhivõrguettevõtjatega.

3.5.

Kõik sellised mitmepoolsed lepingud esitatakse komisjonile, kes esitab oma arvamuse selle kohta, kas mitmepoolsete lepingute jätkamisega edendatakse elektri siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piiriülest kauplemist. Komisjon käsitleb oma arvamuses eelkõige järgmist:

3.6.

Komisjon peab punktis 3.5 osutatud arvamuse koostamisel nõu kõigi liikmesriikidega ja võtab eelkõige arvesse nende liikmesriikide seisukohti, kellel on ühine piir asjakohase kolmanda riigiga.

4.1.

Riigisisestes põhivõrkudes piiriüleste elektrivoogude ülekandmise tõttu tekkinud energiakao eest makstav hüvitis arvutatakse piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevate kulude eest makstavast hüvitisest eraldi.

4.2.

Riigisiseses põhivõrgus tekkinud energiakao kindlaksmääramiseks arvutatakse välja erinevus järgmise vahel:

4.3.

Põhivõrguettevõtjad vastutavad punktis 4.2 osutatud arvutamise eest ja avaldavad oma arvutuse ja arvutusmeetodi sobivas vormis. Kõnealuse arvutuse võib teha asjakohase ajavahemiku eri ajahetki käsitlevate hinnanguliste andmete põhjal.

4.4.

Riigisiseses põhivõrgus piiriüleste elektrivoogude ülekandmise tõttu tekkinud energiakao arvutamiseks kasutatakse sama alust kui see, mille asjaomane reguleeriv asutus on heaks kiitnud kogu riigisisestes põhivõrkudes tekkinud energiakao arvutamiseks. Elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm kontrollib kadude riigi tasemel hindamise kriteeriume, pöörates erilist tähelepanu sellele, et kaod oleksid arvutatud õiglasel ja mittediskrimineerival viisil.

Juhul kui asjakohane reguleeriv asutus ei ole heaks kiitnud põhivõrguettevõtjate-vahelise hüvitamismehhanismi kohaldamise ajavahemikul tekkinud energiakao arvutamise alust, määratakse kõnealuse mehhanismi jaoks energiakadu kindlaks selliste hinnangute põhjal, mille on läbi vaadanud kõik põhivõrguettevõtjad.

5.1.

Piiriülese infrastruktuuriga seotud iga-aastane hüvitussumma jaotatakse riigisiseste põhivõrkude eest vastutavate põhivõrguettevõtjate vahel, et hüvitada piiriüleste elektrivoogude ülekandmiseks vajaliku infrastruktuuri kättesaadavaks tegemisest tulenevad kulud.

5.2.

Kõnealune piiriülese infrastruktuuriga seotud iga-aastane hüvitussumma jaotatakse riigisiseste põhivõrkude eest vastutavate põhivõrguettevõtjate vahel võrdeliselt järgmiste teguritega:

Transiiditegurile antakse kaal 75 % ja koormustegurile kaal 25 %.

5.3.

Iga-aastane piiriülese infrastruktuuri hüvitussumma on 100 000 000 eurot.

6.1.

Põhivõrguettevõtja teeb sissemakseid põhivõrguettevõtjate-vahelisse hüvitamismehhanismi fondi võrdeliselt tema riigisisesesse põhivõrku suunduva ja sellest väljuva elektri netovoogude absoluutväärtuse summa osakaaluga kõikidesse riigisisestesse põhivõrkudesse suunduva ja neist väljuva elektri netovoogude absoluutväärtusest.

7.1.

Kogu kolmandatest riikidest kavakohaselt imporditud ja neisse kavakohaselt eksporditud elektri puhul makstakse põhivõrgu kasutustasu, kui:

Kõnealust tasu väljendatakse eurodes megavatt-tunni kohta.

7.2.

Kõik põhivõrguettevõtjate-vahelises hüvitamismehhanismis osalejad võtavad põhivõrgu kasutustasu elektri kavakohase importimise ja eksportimise eest asjaomase riigisisese põhivõrgu ning asjaomase kolmanda riigi põhivõrgu vahel.

7.3.

Põhivõrgu iga-aastase kasutustasu arvutavad eelnevalt välja põhivõrguettevõtjad. Tasu suurus vastab sellisele hinnangulisele sissemaksele megavatt-tunni kohta, mille osalejariikide põhivõrguettevõtjad teevad põhivõrguettevõtjate-vahelisse hüvitamismehhanismi fondi asjakohase aasta prognoositud piiriüleste elektrivoogude põhjal.

1.

Iga liikmesriigi tootjate makstavad aastased keskmised ülekandetasud jäävad punktis 3 sätestatud vahemikku.

2.

Tootjate makstavad aastased keskmised ülekandetasud vastavad tootjate poolt aastas makstavate ülekandetasude kogusummale, mis on jagatud tootjate poolt aastas liikmesriigi põhivõrku sisestatud mõõdetud koguenergiaga.

Punktis 3 esitatud arvutuse puhul jäetakse aastaste ülekandetasude arvutamisel välja järgmine:

3.

Tootjate makstavad aastased keskmised ülekandetasud on vahemikus 0–0,5 eurot/MWh, välja arvatud Taanis, Rootsis, Soomes, Rumeenias, Iirimaal, Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal.

Taanis, Rootsis ja Soomes on tootjate makstavad aastased keskmised ülekandetasud vahemikus 0–1,2 eurot/MWh.

Iirimaal, Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal on tootjate makstavad aastased keskmised ülekandetasud vahemikus 0–2,5 eurot/MWh ja Rumeenias on asjaomased tasud vahemikus 0–2,0 eurot/MWh.