Šis dokumentas gautas iš interneto svetainės „EUR-Lex“
Dokumentas 62022CN0597
Case C-597/22 P: Appeal brought on 16 September 2022 by the European Commission against the judgment of the General Court (Second Chamber) delivered on 6 July 2022 in Case T-408/21, HB v European Commission
Kohtuasi C-597/22 P: Euroopa Komisoni 16. septembril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 6. juuli 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-408/21: HB versus Euroopa Komisjon
Kohtuasi C-597/22 P: Euroopa Komisoni 16. septembril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 6. juuli 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-408/21: HB versus Euroopa Komisjon
ELT C 24, 23.1.2023, p. 20—21
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
23.1.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 24/20 |
Euroopa Komisoni 16. septembril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 6. juuli 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-408/21: HB versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-597/22 P)
(2023/C 24/29)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Baquero Cruz, J. Estrada de Solà ja B. Araujo Arce)
Teine menetlusosaline: HB (esindaja: advokaat L. Levi)
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 6. juuli 2022. aasta otsus kohtuasjas T-408/21, HB vs. Komisjon, osas, milles sellega tühistatakse komisjoni 5. mai 2021. aasta otsus C(2021) 3339 final ja 5. mai 2021. aasta otsus C(2021) 3340 final; |
|
— |
saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse tühistamishagi kohta sisulise otsuse tegemiseks; |
|
— |
mõista kohtukulud välja HB-lt. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks üheainsa tühistamisväite, et on rikutud õigusnorm.
Komisjoni hinnangul leidis Üldkohus ekslikult, et otsused C(2019) 7318 final ja C(2019) 7319 olid lepingulised.
Järelikult tähendab nende kahe nõude ekslik klassifitseerimine lepingulisteks kohtupraktika ADR (C-584/17) kohaselt seda, et käesoleva apellatsioonkaebuse esemeks olevad komisjoni 5. mai 2021. aasta otsus C(2021) 3339 final ja 5. mai 2021. aasta otsus C(2021) 3340 final on tühistatud alusetult.