1.

Kas määruse nr 1896/2006 (1) artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selline liikmesriigi õiguse säte nagu Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lõike 1 punkt 4 (mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse muu hulgas juhul, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise) takistab hagiavalduse menetlemist nõudes, mille kohta on liikmesriigi kohus andnud välja ja tunnistanud täidetavaks Euroopa maksekäsu?

2.

Kui esimesele küsimusele tuleb üldjuhul vastata takistust jaatavalt, siis kas vastus on teistsugune, kui pärast Euroopa maksekäsu täidetavaks tunnistamist ilmneb, et maksekäsku ei ole kätte toimetatud kooskõlas määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 kehtestatud miinimumstandarditega?

3.

Kui teisele küsimusele tuleb vastata takistust jaatavalt, siis kas Euroopa maksekäsu välja andnud ja täidetavaks tunnistanud kohus saab omal algatusel või hageja taotlusel otsustada, et maksekäsu täidetavaks tunnistamine on kehtetu, kui pärast maksekäsu täidetavaks tunnistamist ilmneb, et maksekäsku ei ole kätte toimetatud kooskõlas määruse nr 1896/2006 artiklites 13–15 kehtestatud miinimumstandarditega?

4.

Kui kolmandale küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas Euroopa maksekäsu välja andnud ja täidetavaks tunnistanud kohus saab teha otsustuse maksekäsu täidetavaks tunnistamise kehtetuse kohta olenemata maksekäsu sundtäitmise üle peetava menetluse läbiviimisest, lõppemisest või tulemusest maksekäsu täitmise liikmesriigi kohtus?