Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AP0462

    P8_TA(2018)0462 Rongireisijate õigused ja kohustused ***I Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0548 – C8-0324/2017 – 2017/0237(COD)) P8_TC1-COD(2017)0237 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. novembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT C 363, 28.10.2020, p. 296–347 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    28.10.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 363/296

    P8_TA(2018)0462

    Rongireisijate õigused ja kohustused ***I

    Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0548 – C8-0324/2017 – 2017/0237(COD))

    (Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

    (2020/C 363/36)

    Euroopa Parlament,

    —

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0548),

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0324/2017),

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

    —

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2018. aasta arvamust (1),

    —

    olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

    —

    võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (2),

    —

    võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 24. juuli 2017. aasta kirja transpordi- ja turismikomisjonile,

    —

    võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

    —

    võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0340/2018),

    A.

    arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

    1.

    		 võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

    2.

    		 palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

    3.

    		 teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

    (1)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 66.

    (2)  EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

    P8_TC1-COD(2017)0237

    Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. novembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud)

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

    pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1371/2007 (2) tuleb teha mitmeid muudatusi mitu muudatust, et tagada reisijate parem kaitse ja soodustada sagedasemat rongiga reisimist, võttes arvesse eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 11, 12 ja 14 . Nende muudatuste tõttu ja selguse huvides tuleks kõnealune määrus määrus (EÜ) nr 1371/2007 uuesti sõnastada. [ME 1]

    (2)

    Ühise transpordipoliitika raames on oluline tagada rongireisijate kasutajaõigused ning parandada raudtee reisijateveo teenuste kvaliteeti ja tõhusust, et aidata suurendada raudteeveo osakaalu võrreldes teiste transpordiliikidega.

    (3)

    Vaatamata sellele, et liidus on tarbijate kaitse valdkonnas tarbijakaitses tehtud märkimisväärseid edusamme, on vaja jätkata rongireisijate õiguste kaitse parandamist tuleb rongireisijate õigusi kaitsta veel paremini ja tagada kindlamini, et hilinemise ja tühistamise ning varalise kahju korral makstakse neile hüvitist . [ME 2]

    (4)

    Kuna rongireisija on veolepingu nõrgem osapool, tuleks reisija õigusi sellega seoses kaitsta.

    (5)

    Samade õiguste andmine rongireisijatele, kes teevad rahvusvahelisi ja riigisiseseid reise, peaks tõstma tarbijakaitse taset liidus, tagama raudteeveo-ettevõtjatele võrdsed tingimused ning reisijatele ühtsed õigused reisijate õigusi liidus suurendama , eriti puudutab see õigust saada reisi hilinemise või tühistamise korral teavet ja hüvitist. Reisijad peaksid oma õiguste kohta saama võimalikult täpselt teavet . [ME 3]

    (5a)

    Käesoleva määrusega ei tohiks kahjustada liikmesriigi või pädevate asutuste õigust kehtestada teenustele, mida osutatakse avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks, ega kommertsteenustele sotsiaalseid tariife. [ME 4]

    (6)

    Linna- ja linnalähiliinide ning piirkondlikel Linnaliinide raudtee reisijateveo teenustel on kaugveoteenustest erinev iseloom. Seega tuleks liikmesriikidel lubada linnaliinide raudtee reisijateveo teenused reisijate õigusi käsitlevate teatavate sätete kohaldamisest vabastada sellised linna- ja linnalähiliinide ning piirkondlikud raudtee reisijateveo teenused, mis ei ole liidus osutatavad piiriülesed teenused. [ME 136]

    (7)

    Käesoleva määruse eesmärgiks on raudtee reisijateveo teenuse parandamine liidus. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalus teha erandeid teenustele piirkondades, kus olulist osa teenustest kasutatakse väljaspool liitu, tingimusel et reisijate õigused on asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel piisaval määral tagatud kõnealuste teenuste selle osa puhul, mida osutatakse nende liikmesriikide territooriumil.

    (8)

    Samas ei tohiks erandeid kohaldada käesoleva määruse nende sätete suhtes, millega hõlbustatakse raudteeveoteenuste kasutamist puudega isikute või piiratud liikumisvõimega isikute poolt. Lisaks ei peaks erandeid kohaldama nende isikute õiguste suhtes, kes soovivad osta rongiga reisimiseks pileteid ilma põhjendamatute takistusteta, samuti sätete suhtes, mis käsitlevad raudteeveo-ettevõtjate vastutust seoses reisijate ja nende pagasiga, nõude suhtes, mille kohaselt ettevõtjad peavad olema piisavalt kindlustatud, ja nõude suhtes, et ettevõtjad peavad võtma asjakohaseid meetmeid reisijate turvalisuse tagamiseks raudteejaamades ja rongides ning riskijuhtimiseks. [ME 6]

    (9)

    Raudteeveoteenuste kasutaja õiguste hulka kuulub õigus saada teavet teenuste kohta nii enne reisi kui ka reisi ajal ja pärast seda nende teenuste ja nendega seotud küsimuste kohta teavet . Võimaluse korral peaksid Raudteeveo-ettevõtjad ja piletimüüjad peaksid andma seda teavet ette ja võimalikult kiiresti varakult enne reisi või kõige hiljem reisi alguses . See teave tuleks kättesaadavas vormis esitada puudega isikutele Puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele tuleks see teave esitada kättesaadavas vormis ning teave peaks olema avalik. Raudteeveo-ettevõtjad peaksid andma selle teabe piletimüüjatele ja teistele raudteeveo-ettevõtjatele, kes nende teenuseid müüvad . [ME 7]

    (9a)

    Kui klientidel on ilma diskrimineerimiseta ja mõistlikel tingimustel võimalik näha kogu reaalajas kättesaadavat operatiivteavet ja tariife, on uutel klientidel rongiga reisimise kasuks lihtsam otsustada ning neil on rohkem sõiduvõimalusi ja tariife, mille vahel valida. Raudteeveo-ettevõtjad peaksid rongiga reisimise soodustamiseks esitama operatiivteabe ja tariifid piletimüüjatele. Reisijatele tuleks püüda pakkuda võimalust broneerida otsepileteid ja optimaalseid ühtseid rongireise. [ME 8]

    (9b)

    Mahukas mitmeliigiline reisijatevedu aitab saavutada kliimaeesmärke. Seepärast peaksid raudteeveo-ettevõtjad reklaamima ka kombinatsioone teiste transpordiliikidega, et raudteeveoteenuste kasutajad oleksid neist enne reisi broneerimist teadlikud. [ME 9]

    (9c)

    Korralikult väljaarendatud mitmeliigilised reisijateveosüsteemid aitavad saavutada kliimaeesmärke. Seepärast peaksid raudteeveo-ettevõtjad reklaamima ka kombinatsioone teiste transpordiliikidega, et raudteeveoteenuste kasutajad oleksid neist enne reisi broneerimist teadlikud. [ME 10]

    (10)

    Reisiteabe andmist käsitlevad üksikasjalikumad nõuded on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 454/2011 (3) osutatud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes (KTK).

    (11)

    Rongireisijate õiguste tugevdamine peaks tuginema olemasoleval rahvusvahelisel õigusel, mis sisaldub 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) (nagu seda on muudetud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokolliga) lisas A – reisijate ja pagasi rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIV). Kuid soovitatav on laiendada käesoleva määruse kohaldamisala ja kaitsta mitte ainult rahvusvahelisi, vaid ka riigisiseseid reisijaid. Liit ühines COTIFiga 23. veebruaril 2013.

    (12)

    Reisijapiletite müümisega seoses peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et keelata diskrimineerimine kodakondsuse või elukoha alusel, vaatamata sellele, kas asjaomane reisija asub alaliselt või ajutiselt muus liikmesriigis. Need meetmed peaksid hõlmama kõiki diskrimineerimise vorme, millel võib muude kriteeriumide (näiteks elukoht, füüsiline või digitaalne asukoht) kohaldamisel olla sama mõju. Võttes arvesse reisijapileteid müüvate veebiplatvormide arengut, peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu diskrimineerimise ärahoidmisele veebiliideste kasutamise või piletite ostmise käigus. Siiski ei tohiks automaatselt kõrvale jätta transpordiskeeme, mis hõlmavad sotsiaalseid tariife, tingimusel et kõnealused tariifid on proportsionaalsed ega ei sõltu asjaomase isiku kodakondsusest. [ME 11]

    (13)

    Jalgrattasõidu suurenev populaarsus kogu liidus mõjutab üldist liikuvust ja turismi. Nii rongiliikluse kui ka jalgratta kasutamise kasv transpordiliikide lõikes vähendab transpordi keskkonnamõju. Seega peaksid raudteeveo-ettevõtjad võimalikult palju hõlbustama jalgrattasõidu ja rongireiside kombineerimist, eelkõige võimaldades jalgrataste vedu . Eelkõige peaks kõigis reisirongides , sealhulgas kiirrongides ning pikamaa-, rahvusvahelisi ja kohalikke reise tegevates rongides , olema selleks ettenähtud ruumis piisavalt palju hoiukohti rongi kaasavõetavatele jalgratastele. Reisijatele tuleks jalgratastele ettenähtud ruumist teada anda. Neid nõudeid tuleks kõigi raudteeveo-ettevõtjate suhtes kohaldada alates … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] . [ME 12]

    (14)

    Raudteeveo-ettevõtjad peaksid hõlbustama rongireisijate üleminekut ühe operaatori juurest teise juurde, pakkudes võimaluse korral otsepileteid. [ME 13]

    (15)

    Arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning selleks, et anda puudega puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele teiste kodanikega samaväärne võimalus rongiga reisida, tuleks kehtestada sõidu ajal mittediskrimineerimise ja abistamise eeskirjad. Puudega isikutel Puuetega inimestel ja puude, vanuse või muu teguri tõttu piiratud liikumisvõimega isikutel on kõigi teiste kodanikega võrdsed õigused vabale liikumisele ja mittediskrimineerimisele. Sealhulgas tuleks erilist tähelepanu pöörata puudega isikute sellele, et puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikute teavitamisele seoses raudteeveoteenustele juurdepääsuga, veeremile juurdepääsu tingimustega isikutele esitataks teave raudteeveoteenuste kasutamise võimaluste , rongi pääsemise tingimuste ja rongis olevate võimalustega pakutavate võimaluste kohta kättesaadavas vormis . Meelepuudega reisijatele hilinemiste kohta parima teabe andmiseks tuleks vajaduse korral kasutada visuaal- ja helisüsteeme , mis on nende reisijate jaoks sobivad ja arusaadavad . Puudega isikutel ja piiratud liikumisvõimega isikutel peaks olema võimalus osta rongis pileteid ilma lisatasuta. Personal peaks läbima vastava koolituse, et nad suudaksid täita puudega isikute puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi, eelkõige neile abi osutades. Võrdsete reisitingimuste tagamiseks tuleks sellistele isikutele osutada abi jaamades rongi sisenemisel ja rongides kogu selle aja vältel, kui rongid sõidavad, mitte ainult teatavatel kellaaegadel päeva jooksul rongist väljumisel tasuta abi . [ME 14]

    (15a)

    Kui jaamas ei ole puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele sobivat piletimüügivõimalust, peaks neil olema võimalik osta pilet rongist. [ME 15]

    (16)

    Raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad peaksid võtma arvesse puudega isikute puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi, järgides piiratud liikumisvõimega isikutega seotud komisjoni määrust (EL) nr 1300/2014 (koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta)  (4) ja koostalitluse tehnilisi kirjeldusi tehnilise kirjelduse täiendamise korral direktiivi XXX . Lisaks tuleks kooskõlas liidu riigihanke-eeskirjadega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL, (5) tagada uute materjalide hankimisel või ehitus- või suurte renoveerimistööde teostamisel kõigi hoonete ja veeremite juurdepääsetavus, eemaldades järk-järgult füüsilised ja funktsionaalsed takistused. [ME 16]

    (17)

    On soovitav, et käesoleva määrusega loodaks reisijate jaoks hilinemise korral rakendatav hüvitiste süsteem, mis on seotud raudteeveo-ettevõtja vastutusega, samadel alustel nagu COTIFiga sätestatud rahvusvaheline süsteem ja eriti CIV ühtsed eeskirjad reisijate õiguste kohta. Ostetud piletid peaksid olema täielikult hüvitatavad. Kui reisijateveoteenuse osutamisel esineb hilinemisi, peaksid raudteeveo-ettevõtjad pakkuma reisijatele hüvitist, võttes aluseks teatava protsendimäära (kuni 100 %) piletihinnast. [ME 17]

    (18)

    Raudteeveo-ettevõtjatel peaks olema kohustus ennast kindlustada või võtta samaväärseid meetmeid seoses nende vastutusega rongireisijate eest õnnetusjuhtumi korral. Kui liikmesriigid kehtestavad kahjuhüvitise maksimaalse summa reisija surma või vigastuse korral, peaks see summa olema vähemalt võrdne CIVi ühtsetes eeskirjades sätestatud summaga. Liikmesriikidel peaks olema võimalus reisija surma või vigastuse korral makstava kahjuhüvitise summat igal ajal suurendada. [ME 18]

    (19)

    Suuremad õigused hüvitisele ja abile hilinemise, ühendusreisist mahajäämise või teenuse tühistamise korral peaks muutma rongireisijateturu motiveeritumaks reisijate kasuks.

    (20)

    Hilinemise korral tuleks reisijatele pakkuda jätkutranspordi või muudetud marsruudiga transpordi võimalusi võrdväärsetel transporditingimustel. Sellises olukorras tuleks arvesse võtta puudega isikute eriti suurt tähelepanu pöörata sellele, et puuetega inimesed ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi isikud saaksid vajaliku teabe . [ME 19]

    (20a)

    Reisi või kombineeritud reisi tõlgendus peaks hõlmama kõiki olukordi, kus algsel broneerimisel kehtisid realistlikud või kohaldatavad minimaalsed ühenduse ajad, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, nagu asjaomaste jaamade ja platvormide suurus ja asukoht. [ME 137]

    (21)

    Samas ei peaks raudteeveo-ettevõtja olema kohustatud hüvitist maksma, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid halvad ilmastikuolud või loodusõnnetus, mis seadsid ohtu teenuse ohutu osutamise. Hilinemise põhjustanud sündmus peaks vastama erakordse looduskatastroofi tunnustele ning erinema tavapärastest aastaajale omastest ilmastikutingimustest, näiteks sügistormidest või loodete või lume sulamise põhjustatud regulaarsetest üleujutustest linnades. Raudteeveo-ettevõtjad peaksid tõendama, et nad ei suutnud kõnealust hilinemist ette näha ega ära hoida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed. [ME 20]

    (22)

    Jaamaülemad peaksid koostöös taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjatega koostama ja tegema üldsusele kättesaadavaks hädaolukorra lahendamise plaanid, et minimeerida suurte häirete mõju, andes edasipääsemisvõimaluseta reisijatele asjakohast teavet ja abi. [ME 21]

    (23)

    Käesolev määrus Käesoleva määrusega ei tohiks piirata raudteeveo-ettevõtjate õigusi taotleda vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele , piletimüüjate, jaamaülemate või taristuettevõtjate õigust taotleda vajaduse korral hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt , et täita käesoleva määruse kohaseid kohustusi reisijate vastu . [ME 22]

    (24)

    Kui liikmesriik lubab raudteeveo-ettevõtjatel teha erandi käesoleva määruse sätetest, julgustab ta raudteeveo-ettevõtjaid konsulteerima reisijaid esindavate organisatsioonidega ning võtma meetmeid hüvitise maksmiseks ja abi osutamiseks raudtee reisijateveo teenuse olulise katkemise korral.

    (25)

    Ühtlasi on soovitav leevendada õnnetuses kannatanute ja nende ülalpeetavate lühiajalisi rahamuresid vahetult pärast õnnetust.

    (26)

    Rongireisijate huvides on asjakohaste meetmete võtmine kokkuleppel avalik-õiguslike asutustega, et tagada reisijate turvalisus nii jaamades kui ka rongis.

    (27)

    Rongireisijad peaksid saama esitada kaebuse igale asjaomasele raudteeveo-ettevõtjale , piletimüüjale, jaamaülemale või taristuettevõtjale seoses käesoleva määrusega sätestatud õiguste ja kohutustega ning saama neilt mõistliku aja jooksul vastuse. [ME 23]

    (28)

    Raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad peaksid raudtee reisijateveo teenuste , sealhulgas puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele osutatavate teenuste kvaliteedi standardid kindlaks määrama, avalikult kättesaadavaks tegema ning neid haldama ja jälgima. [ME 24]

    (29)

    Raudteetranspordis tarbijakaitse kõrge taseme hoidmiseks tuleks liikmesriikidele teha kohustuslikuks riiklike täitevasutuste määramine käesoleva määruse rakendamise hoolikaks jälgimiseks ja jõustamiseks. Kõnealused asutused peaksid olema võimelised võtma mitmesuguseid täitemeetmeid ning pakkuma reisijatele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL  (6) siduvat vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalust . Reisijatel peaks olema võimalus esitada nendele asutustele kaebusi määruse väidetava rikkumise kohta ning kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 524/2013  (7) kohast võimalust lahendada vaidlus interneti kaudu, kui nii on kokku lepitud. Samuti tuleks ette näha, et kaebusi võivad esitada reisijarühmi esindavad organisatsioonid . Selliste kaebuste rahuldava käsitlemise menetlemise tagamiseks peaksid kõnealused asutused ka üksteisega koostööd tegema ning käesolev määrus peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394  (8) lisas esitatud loetelusse alles jääma. Riiklikud täitevasutused peaksid igal aastal avaldama oma veebisaidil statistikaaruanded, milles tuuakse välja neile esitatud kaebuste arv ja liik ning kirjeldatakse üksikasjalikult asutuste võetud täitemeetmete tulemusi. Peale selle tuleks aruanded teha kättesaadavaks Euroopa Liidu Raudteeameti veebisaidil . [ME 25]

    (30)

    Isikuandmete töötlemine peaks toimuma vastavalt liidu õigusaktidele, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (9).

    (31)

    Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused käesoleva määruse rikkumise eest ja tagama nende karistuste rakendamise. Karistused, mille hulka võib kuuluda ka asjaomasele isikule hüvitise maksmine, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning nende hulka peaks muu hulgas kuuluma miinimumtrahv või teatav protsent asjaomase ettevõtja või organisatsiooni aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem . [ME 26]

    (32)

    Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu raudteede arendamist ja reisijate õiguste kehtestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    (33)

    Reisijate kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks komisjoni volitada võtma vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte, et muuta I, II ja III lisa seoses CIV ühtsete eeskirjadega, raudteeveo-ettevõtjate ja piletimüüjate antava miinimumteabega, teenusekvaliteedi miinimumstandarditega ning kohandada määruses osutatud rahasummasid vastavalt inflatsioonile. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et seda tehtaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

    (33a)

    Et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu standardne liidu kaebuse vorm, mida reisijad võivad kasutada käesoleva määruse kohaselt hüvitise taotlemiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011  (11) . [ME 27]

    (34)

    Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklites 21, 26, 38 ja 47, mis käsitlevad vastavalt igasuguse diskrimineerimise keeldu, puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, tarbijakaitse kõrget taset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Liikmesriikide kohtud peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 1

    Reguleerimisese ja eesmärgid [ME 28]

    Käesoleva määrusega kehtestatakse raudteetranspordi suhtes kohaldatavad eeskirjad , et tagada reisijate mõjus kaitse ja soodustada rongiga reisimist, ning need kehtivad järgneva kohta: [ME 29]

    a)

    reisijate diskrimineerimise keeld seoses transporditingimustega transpordi- ja piletimüügitingimustega ; [ME 30]

    b)

    raudteeveo-ettevõtjate vastutus ning nende kindlustuskohustused reisijate ja nende pagasi suhtes;

    c)

    reisijate õigused raudteeveoteenuste kasutamisest tingitud õnnetuse korral, mis lõpeb surma, vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamisega;

    d)

    reisijate õigused ja hüvitised reisi katkestuse, näiteks tühistamise või hilinemise korral; [ME 31]

    e)

    reisijatele kättesaadavas vormis antav täpne ja õigeaegne miinimumteave , sealhulgas veolepingute sõlmimine ja piletite väljastamine ; [ME 32]

    f)

    puudega isikute puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute diskrimineerimise keeld ning kohustuslik abistamine koolitatud töötajate poolt ; [ME 33]

    g)

    teenuse kvaliteedi standardite kindlaksmääramine ja järelevalve ning reisijate turvalisuse riskide ohjamine;

    h)

    kindel kord kaebuste käsitlemine esitamiseks ja käsitlemiseks ; [ME 34]

    i)

    täitmise tagamise üldeeskirjad.

    Artikkel 2

    Kohaldamisala

    1.   Käesolevat määrust kohaldatakse liidu piires siseriiklikele ja rahvusvahelistele raudteereisidele ja -teenustele, mida osutab üks või mitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/34/EL (12) tegevusloa saanud raudteeveo-ettevõtjat.

    2.   Vastavalt lõikele 4 võivad liikmesriigid vabastada käesoleva määruse kohaldamisest järgmised teenused:

    a)

    direktiivis 2012/34/EL osutatud linna- ja linnalähiliinide ning piirkondlikud linnaliinide raudtee reisijateveo teenused, välja arvatud piiriülesed teenused liidus; [ME 138]

    b)

    rahvusvahelised raudtee reisijateveo teenused, millest oluline osa, sealhulgas vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus jaamas, toimub väljaspool liitu, tingimusel et reisijate õigused on nõuetekohaselt tagatud asjakohase siseriikliku õigusega vabastuse andnud liikmesriigi territooriumil. [ME 36]

    ba)

    kuni 12 kuuks pärast … [käesoleva määruse jõutumise kuupäev] riigisisesed raudtee reisijateveo teenused, kui liikmesriigid on need teenused vabastanud määruse (EÜ) nr 1371/2007 alusel. [ME 37]

    3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 2 punktide a, ja b  ja ba kohaselt antud vabastustest ja nende territooriumil rakendatava siseriikliku õiguse nõuetekohasusest, pidades silmas lõike 2 punkti b. [ME 38]

    4.   Artikleid 5, 6, 10, 11 , 12 ja 25 17 ning V peatükki kohaldatakse kõigi lõikes 1 osutatud raudtee reisijateveo teenuste suhtes, sealhulgas nende teenuste suhtes, mille puhul on antud vabastus vastavalt lõike 2 punktidele punktile  a ja b. [ME 39]

    4a.     Käesolevat määrust ei kohaldata teenuste suhtes, mida osutatakse üksnes ajaloolise huviväärsuse tõttu. [ME 40]

    Artikkel 3

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)

    „raudteeveo-ettevõtja“ – raudteeveo-ettevõtja direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

    1a)

    „vedaja“ – lepinguline raudteeveo-ettevõtja, kellega reisija on sõlminud veolepingu, või üksteisele järgnevad raudteeveo-ettevõtjad, kes on nimetatud lepingu alusel vastutavad; [ME 41]

    1b)

    „asendusvedaja“ – raudteeveo-ettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga veolepingut, kuid kellele lepingu sõlminud raudteeveo-ettevõtja on täielikult või osaliselt usaldanud raudteeveo läbiviimise; [ME 42]

    2)

    „taristuettevõtja“ – taristuettevõtja direktiivi 2012/34/EL artiklis 3 määratletud tähenduses;

    3)

    „jaamaülem“ – liikmesriigis asuv organisatsiooniline üksus, kes vastutab raudteejaamade juhtimise eest ning kes võib olla taristuettevõtja;

    4)

    „reisikorraldaja“ – korraldaja või vahendaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2302 (13) artikli 3 punktides punktis  8 ja 9 määratletud tähenduses, välja arvatud raudteeveo-ettevõtja; [ME 43]

    5)

    „piletimüüja“ – raudteeveoteenuste vahendaja, kes sõlmib veolepinguid ja müüb pileteid nii , sealhulgas eraldi pileteid, või otsepileteid kas ühe või mitme raudteeveo-ettevõtja nimel kui või enda arvel; [ME 44]

    5a)

    „turustaja“ – raudteeveoteenuste vahendaja, kes müüb pileteid raudteeveo-ettevõtja nimel ja kellele ei ole reisija ja raudteeveo-ettevõtja vahelises lepingus kohustusi kehtestatud; [ME 45]

    6)

    „veoleping“ – tasulist või tasuta vedu käsitlev leping raudteeveo-ettevõtja või piletimüüja ja reisija vahel ühe või mitme veoteenuse osutamiseks; [ME 46]

    6a)

    „pilet“ – kehtiv tõend, mis annab reisijale õiguse raudteeveole, olenemata sellest, kas see on paberkandjal, e-pilet, kiipkaart või sõidukaart; [ME 47]

    6b)

    „kombineeritud reis“ – pilet või piletid, mis tõendavad rohkem kui ühe veolepingu olemasolu, mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeteenusteks, mida osutavad üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat; [ME 48]

    7)

    „broneering“ – reisimisõigust andev dokument või elektrooniline luba, kui isiklik veokokkulepe on eelnevalt kinnitatud;

    8)

    „otsepilet“ – pilet või eraldi piletid, mis tõendavad on ostetud ühe või mitme veolepingu olemasolu alusel , mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeteenusteks, mida osutavad üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat , ja mis on ostetud samalt piletimüüjalt, reisikorraldajalt või raudteeveo-ettevõtjalt lähtepunktist sihtpunkti toimuvaks reisiks ; [ME 49]

    9)

    „teenus“ – raudtee reisijateveo teenus, mida osutatakse raudteejaamade või peatuste vahel vastavalt sõiduplaanile;

    10)

    „reis“ – reisija vedamine lähtejaamast sihtjaama ühe veolepingu alusel; [ME 50]

    11)

    „riigisisene veoteenus“ – raudtee reisijateveo teenus, mille puhul rong ei ületa liikmesriigi piiri;

    12)

    „rahvusvaheline raudtee reisijateveo teenus“ – rahvusvaheline reisijateveoteenus direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 5 määratletud tähenduses;

    13)

    „hilinemine“ – ajaline erinevus selle kellaaja vahel, millal reisija pidi avaldatud sõiduplaani kohaselt lõplikku sihtjaama saabuma, ning tema tegeliku või oodatava saabumisaja vahel;

    13a)

    „saabumine“ – hetk, millal perrooni ääres peatunud rongi uksed avatakse ja reisijatel lubatakse väljuda; [ME 51]

    14)

    „reisikaart“ või „perioodipilet“ – piiramata reiside arvuga pilet, mis võimaldab selle volitatud omanikul rongiga reisida kindla ajavahemiku jooksul kindlal marsruudil või kindlatel liinidel;

    15)

    „ühendusreisist mahajäämine“ – olukord, kus reisijal jääb reisi või kombineeritud reisi vältel ja sõltumata sellest, kas tegemist on ühe veolepinguga või mitte, kasutamata üks või mitu teenust selle tõttu, et üks või mitu eelnevat teenust on hilinenud või tühistatud; [ME 139]

    16)

    „puudega isik puuetega inimesed “ ja „piiratud liikumisvõimega isik isikud “ – isik isikud , kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellekti- või meelepuue, mis koostoimes eri takistustega võib takistada transpordivahendi täielikku ja tulemuslikku kasutamist teiste reisijatega võrdsetel alustel, või kelle liikumisvõime transpordivahendi kasutamisel on vanuse tõttu piiratud; [ME 53]

    17)

    „üldised veotingimused“ – raudteeveo-ettevõtja tingimused üldtingimuste või igas liikmesriigis seaduslikult kehtivate tariifide kujul, mis saavad veolepingu sõlmimisel selle lahutamatuks osaks;

    18)

    „sõiduk“ – mootorsõiduk või haagis, mida veetakse seoses reisijateveoga;

    19)

    „CIV ühtsed eeskirjad“ – reisijate ja pagasi rahvusvahelise raudteeveo lepingut (edaspidi „CIV“) käsitlevad ühtsed eeskirjad, mis on sätestatud rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (edaspidi „COTIF“) lisas A.

    II PEATÜKK

    VEOLEPING, TEAVE JA PILETID

    Artikkel 4

    Veoleping

    Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, reguleeritakse veolepingu sõlmimist ja täitmist, teabe andmist ja piletite väljastamist I lisa II ja III jaotise sätetega.

    Artikkel 5

    Veolepingu mittediskrimineerivad tingimused

    Ilma et see piiraks sotsiaalsete tariifide kohaldamist, pakuvad raudteeveo-ettevõtjad , reisikorraldajad või piletimüüjad üldsusele lepingutingimusi veolepingu ja piletimüügi tingimusi ja tariife ning müüvad pileteid, sh otsepileteid, ja kinnitavad kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10 reisijate broneeringuid , ilma et selle kaudu otseselt või kaudselt diskrimineeritaks lõpptarbijat lõppreisijat tema kodakondsuse või elukoha alusel või raudteeveo-ettevõtja , reisikorraldaja või piletimüüja liidus asuva tegevuskoha alusel või vahendi alusel, mille kaudu reisija pileti ostis . [ME 55]

    Artikkel 6

    Jalgrattad

    Reisijatel võimaldatakse võtta rongi, kaasa jalgrattaid, vajaduse korral mõistliku tasu eest. Jalgrattad on reisi vältel reisijate järelevalve all ja reisijad tagavad, et need ei häiri ega kahjusta teisi reisijaid, liikumisabivahendeid, pagasit ega rongi käitamist. sealhulgas kiirrongi ning pikamaa-, rahvusvahelisi ja kohalikke reise tegevasse rongi, kaasa võtta jalgrattaid. Hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] peab kõikides uutes või renoveeritud reisirongides olema jalgrataste veost võidakse keelduda või seda võidakse piirata ohutuse või käitamisega seotud põhjustel, tingimusel et hoidmiseks hästi tähistatud ruum, kuhu mahub vähemalt kaheksa jalgratast. Raudteeveo-ettevõtjad, piletimüüjad, reisikorraldajad ning vajaduse korral jaamaülemad teavitavad reisijaid sellise keeldumise või piirangu hiljemalt pileti ostmisel jalgrataste veo tingimustest kõigi teenuste puhul vastavalt määrusele (EL) nr 454/2011. [ME 56]

    Artikkel 7

    Kohustustest loobumise keeld ja piirangute kehtestamine

    1.   Käesoleva määruse alusel reisijate ees võetud kohustusi ei või piirata ega nendest loobuda, eelkõige veolepingusse märgitava mööndus- või piirava klausliga. Lepingutingimused, millega käesolevast määrusest tulenevatest õigustest otse või kaudselt loobutakse, kõrvale kaldutakse või neid piiratakse, ei ole reisija jaoks siduvad. Lepingutingimused, millega käesolevast määrusest tulenevatest õigustest otse või kaudselt loobutakse, kõrvale kaldutakse või neid piiratakse, ei ole reisija jaoks siduvad. [ME 57]

    2.   Raudteeveo-ettevõtja , reisikorraldaja või piletimüüja võib pakkuda reisijatele soodsamaid lepingutingimusi kui käesolevas määruses kehtestatud tingimused. [ME 58]

    Artikkel 8

    Teavitamiskohustus seoses veoteenuste lõpetamisega

    Raudteeveo-ettevõtjad või vajaduse korral raudteel avaliku teenindamise lepingu eest vastutavad pädevad ametiasutused avalikustavad oma otsused ettepanekud veoteenuste alalise või ajutise lõpetamise või olulise vähendamise kohta asjakohaste kanalite kaudu ja viivitamata , sealhulgas puudega isikutele puuetega inimestele kättesaadaval kujul vastavalt direktiivis XXX (14) ja määruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele, aegsasti enne nende otsuste rakendamist ning tagavad, et asjaomaste ettepanekute suhtes korraldatakse enne rakendamist sisulised ja nõuetekohased konsultatsioonid sidusrühmadega . [ME 59]

    Artikkel 9

    Reisiteave

    1.   Raudteeveo-ettevõtjad , reisikorraldajad ja enda või ühe või mitme raudteeveo-ettevõtja nimel veolepinguid pakkuvad piletimüüjad peavad andma nõudmise korral reisijale vähemalt II lisa I osas osutatud teavet seoses reisidega, mille jaoks asjaomane raudteeveo-ettevõtja on sõlminud veolepingu. Enda arvel veolepinguid pakkuvad piletimüüjad ning reisikorraldajad annavad peavad andma seda teavet, kui see on kättesaadav. Käesoleva määruse järgimiseks annavad raudteeveo-ettevõtjad selle teabe piletimüüjatele ja teistele raudteeveo-ettevõtjatele, kes nende teenust müüvad. [ME 60]

    2.   Raudteeveo-ettevõtjad ja vajaduse korral piletimüüjad peavad reisijale reisi vältel, sealhulgas ühendusjaamades, andma vähemalt II lisa II osas osutatud teavet. Käesoleva määruse järgimiseks annavad raudteeveo-ettevõtjad selle teabe piletimüüjatele ja teistele raudteeveo-ettevõtjatele, kes nende teenust müüvad. [ME 61]

    3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave peab olema antud kõige asjakohasemas vormis, sealhulgas teavet peavad raudteeveo-ettevõtjad, reisikorraldajad ja piletimüüjad andma reisijatele kergesti juurdepääsetavat, laialdaselt kasutatavat ja lõike 2 kohaldamisel ajakohast reaalaja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutades ning võimaluse korral kirjalikult, et anda reisijatele kogu teave, mida on nõutud käesoleva määruse II lisas . Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et oleks tagatud kõnealuse teabe kättesaadavus puudega isikutele puuetega inimestele vastavalt direktiivis XXX ja, määruses (EL) nr 454/2011 ja määruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. Selgelt tuleb teada anda, et teave on kättesaadav ka piiratud liikumisvõimega isikutele sobivas vormis. [ME 62]

    4.    Raudteeveo-ettevõtjad, jaamaülemad ja taristuettevõtjad teevad rongidega, sealhulgas muude raudteeveo-ettevõtjate käitatavate rongidega seotud reaalajas saadavad andmed mittediskrimineerival viisil kättesaadavaks raudteeveo-ettevõtjatele ja piletimüüjatele avalikult kättesaadavaks reaalajas, et reisijaid mitte diskrimineerida . [ME 63]

    4a.     Raudteeveo-ettevõtjad esitavad koostöös jaamaülemate ja taristuettevõtjatega ajakavades teabe juurdepääsetavate rongiühenduste ja -jaamade kohta. [ME 64]

    Artikkel 10

    Piletite, otsepiletite ja broneeringute kättesaadavus

    1.   Raudteeveo-ettevõtjad ja piletimüüjad pakuvad pileteid, ning võimaluse korral sealhulgas otsepileteid ja broneeringuid. Nad teevad kõik selleks, et pakkuda otsepileteid, sealhulgas piiriüleste , sealhulgas piiriüleste või ööronge hõlmavate reiside ja rohkem kui ühe raudteeveo-ettevõtja teostatavate reiside puhul. [ME 65]

    2.   Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, levitavad raudteeveo-ettevõtjad ja piletimüüjad reisijatele pileteid vähemalt ühe järgmise kanali kaudu:

    a)

    piletikassad või piletiautomaadid;

    b)

    telefon, Internet või muu laialdaselt kättesaadav infotehnoloogiavahend;

    c)

    rong.

    Liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007  (15) osutatud pädevad asutused võivad nõuda, et raudteeveo-ettevõtjad pakuksid avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate teenuste pileteid rohkem kui ühe kanali kaudu. [ME 66]

    3.   Raudteeveo-ettevõtjad pakuvad võimalust osta vastavaks veoteenuseks pileteid ka rongis, juhul kui see ei ole piiratud ega keelatud turvalisuse või pettustevastase poliitika, kohustusliku broneeringu või mõistlike äriliste motiividega seonduvatel mõjuvatel põhjustel , sealhulgas ruumi- või vabade istekohtade puudusel, piiratud ega keelatud . [ME 67]

    4.   Kui rongi lähtejaamas ei ole piletikassat ega piletiautomaati, teavitatakse reisijaid jaamas:

    a)

    võimalusest osta pileteid telefoni teel või Internetis või rongis ja ostu sooritamise korraldusest;

    b)

    lähimast raudteejaamast või kohast, kus on olemas piletikassad ja/või piletiautomaadid.

    5.   Kui rongi lähtejaamas ei ole piletikassat ega juurdepääsetavat piletiautomaati, lubatakse puudega isikutel ja piiratud liikumisvõimega isikutel ega muud eelneva piletiostu võimalust, lubatakse reisijatel osta pilet rongist ilma selle eest lisatasu maksmata. [ME 68]

    6.   Kui reisija saab eraldi piletid ühe või kombineeritud reisi jaoks, mis koosneb järjestikustest raudteeveoteenustest, mille osutajaks on üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat, on tema õigused teabele, abile, hoolitsusele ja hüvitamisele võrdväärsed nende õigustega, mille annab otsepilet, ning kõnealused õigused peavad reisijal olema terve reisi või kombineeritud reisi vältel lähtepunktist kuni lõpliku sihtpunktini, kui reisijat ei ole vastupidisest selgesõnaliselt kirjalikult teavitatud. Sellise teavitamise raames tuleb eelkõige rõhutada, et kui reisija jääb maha ühendusreisist, siis ei ole tal kogu reisi pikkust silmas pidades õigust abile või hüvitisele. Teabe esitamise tõendamise kohustus on raudteeveo-ettevõtjal, tema agendil, reisikorraldajal või piletimüüjal. [ME 140]

    Artikkel 10a

    Reisiteabe esitamine rakendusliideste kaudu

    1.     Raudteeveo-ettevõtjad pakuvad rakendusliideste kaudu üldsusele mittediskrimineerivat juurdepääsu kogu reisiteabele, sealhulgas reaalajas reisiteabele sõiduplaanide ja tariifide kohta, nagu on osutatud artiklis 9.

    2.     Raudteeveo-ettevõtjad annavad nende teenuseid müüvatele reisikorraldajatele, piletimüüjatele ja teistele raudteeveo-ettevõtjatele rakendusliideste kaudu mittediskrimineeriva juurdepääsu nende broneerimissüsteemidele, nii et nad saavad sõlmida veolepinguid ja väljastada pileteid, otsepileteid ja broneeringuid sellisel viisil, et nad pakuvad kõige optimaalsemaid ja kulutõhusamaid reise, sealhulgas piiriüleselt.

    3.     Raudteeveo-ettevõtjad tagavad, et rakendusliideste tehniline kirjeldus on hästi dokumenteeritud ning vabalt ja tasuta kättesaadav. Rakendusliidesed kasutavad avatud standardeid ja protokolle, üldkasutatavas masinloetavas vormingus, et need oleksid koostalitusvõimelised.

    4.     Raudteeveo-ettevõtjad tagavad, et juhul, kui tegemist ei ole eriolukorraga, tehakse kõik rakendusliideste tehnilise kirjelduse muudatused reisikorraldajatele ja piletimüüjatele eelnevalt kättesaadavaks niipea kui võimalik ja hiljemalt kolm kuud enne muudatuse rakendamist. Hädaolukorrad dokumenteeritakse ja dokumendid tehakse pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks.

    5.     Raudteeveo-ettevõtjad tagavad, et rakendusliidestele võimaldatakse juurdepääsu mittediskrimineerival viisil ning samal kättesaadavuse ja jõudluse tasemel, k.a tugi ning juurdepääs kõigile dokumentidele, standarditele, protokollidele ja vormingutele. Reisikorraldajaid ja piletimüüjaid ei seata raudteeveo-ettevõtjate endiga võrreldes ebasoodsamasse olukorda.

    6.     Rakendusliidesed määratakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 2017/1926  (16) . [ME 70]

    III PEATÜKK

    RAUDTEEVEO-ETTEVÕTJA VASTUTUS REISIJATE JA NENDE PAGASI EEST

    Artikkel 11

    Vastutus reisijate ja pagasi eest

    Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti ja piiramata siseriikliku õigusega reisijatele ette nähtud täiendavat hüvitist, reguleeritakse raudteeveo-ettevõtja vastutust reisijate ja nende pagasi eest I lisa IV jaotise I, III ja IV peatükiga ning VI ja VII jaotisega.

    Artikkel 12

    Kindlustus ja kohustuste katmine reisija surma või vigastuse korral

    Raudteeveo-ettevõtja peab end piisavalt kindlustama vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 22 ja oma riskide hindamisest lähtudes või võtma samaväärseid meetmeid, et end katta käesolevast määrusest tulenevate kohustuste ulatuses.

    Artikkel 13

    Ettemaksed

    1.   Reisija surma või vigastuse korral teeb raudteeveo-ettevõtja, nagu viidatud I lisa artikli 26 lõikes 5, viivitamata, kuid igal juhul mitte hiljem kui 15 päeva pärast hüvitise saamisele õigust omava füüsilise isiku kindlakstegemist ettemaksed, mis katavad vahetud majanduslikud vajadused võrdeliselt kahju suurusega.

    2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on surma korral ettemakse suuruseks reisija kohta vähemalt 21 000 eurot.

    3.   Ettemakse ei tähenda vastutuse tunnistamist ja selle võib käesoleva määruse alusel hiljem makstavatest summadest maha arvata, kuid see ei kuulu tagasimaksmisele, välja arvatud juhul, kui kahju tekitas reisijapoolne hooletus või viga või kui ettemakse saanud isikul ei olnud õigust hüvitist saada.

    Artikkel 14

    Vastutuse vaidlustamine

    Isegi kui raudteeveo-ettevõtja vaidlustab oma vastutuse edasitoimetatava reisija kehavigastuse eest, teeb ta igasugused mõistlikud jõupingutused reisija abistamiseks kahju hüvitamise nõudmisel kolmandatelt isikutelt.

    IV PEATÜKK

    HILINEMINE, ÜHENDUSREISIST MAHAJÄÄMINE JA REISI TÜHISTAMINE

    Artikkel 15

    Vastutus hilinemise, ühendusreisist mahajäämise ja reisi tühistamise eest

    Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, reguleeritakse raudteeveo-ettevõtjate vastutust hilinemise, ühendusreisist mahajäämise ja reisi tühistamise eest I lisa IV jaotise II peatükiga.

    Artikkel 16

    Tagasimakse ja marsruudi muutmine

    1.   Juhul kui väljumisel või otsepileti alusel toimuva reisi jooksul ühendusreisist mahajäämisel võib põhjendatult eeldada, et rong hilineb veolepingus märgitud sihtkohta saabumisel rohkem kui 60 minutit või reis tühistatakse , peab reisijal olema viivitamatult võimalik valida üks järgmistest võimalustest: [ME 71]

    a)

    pileti täishinna tagasimaksmine vastavalt selle ostmise tingimustele reisi läbitud osa või osade ning läbimata osa või osade eest, juhul kui reis ei täida enam ühtegi eesmärki reisija algse reisikava suhtes, vajaduse korral koos tagasisõidu teenusega algsesse lähtekohta esimesel võimalusel. Tagasimaksmine toimub samadel tingimustel kui artiklis 17 osutatud hüvitise maksmine;

    b)

    esimesel võimalusel reisi jätkamine või marsruudi muutmine sihtkohta jõudmiseks võrdväärsetel transporditingimustel ja ilma lisakuludeta, sealhulgas reisi varasemas etapis toimunud rongi hilinemise või reisi tühistamise tõttu ühendusreisist mahajäämise korral. Sellisel juhul võimaldatakse reisijal kasutada oma lõplikku sihtkohta jõudmiseks järgmist kättesaadavat teenust isegi juhul, kui puudub broneering või kui järgmist rongi käitab teine raudteeveo-ettevõtja ; [ME 72]

    c)

    reisi jätkamine või marsruudi muutmine sihtkohta jõudmiseks võrdväärsetel transporditingimustel hilisemal kuupäeval vastavalt sellele, kuidas reisijale sobib , kuid mitte rohkem kui üks kuu pärast teenuse taastamist . [ME 73]

    2.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel võib võrdväärset marsruuti teenindada mis tahes raudteeveo-ettevõtja ning see võib hõlmata kõrgema klassi transpordivahendi ja alternatiivsete transpordiliikide maismaatranspordiliikide kasutamist, kui see ei põhjusta reisijale lisakulu. Raudteeveo-ettevõtjad teevad mõistlikke jõupingutusi, et vältida täiendavaid ühendusreise. Kui reisi selle osa puhul, mis ei toimunud esialgse kava kohaselt, kasutatakse alternatiivset transpordiliiki, siis peab reisi kogukestus olema võrreldav esialgse reisi kavandatud kestusega. Reisijaid ei paigutata madalama klassi transpordivahendisse, välja arvatud juhul, kui sellise transpordivahendi kasutamine on ainus marsruudi muutmise võimalus. [ME 74]

    3.   Veoteenuse osutajad, kes marsruuti muudavad, pööravad erilist tähelepanu sellele, et tagada puudega isikutele tagavad puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele võrreldav juurdepääs alternatiivsele teenusele alternatiivset teenust pakkudes võrreldava abi ja juurdepääsu. Selline alternatiivne teenus võib olla kõigile reisijatele ühine või vedaja võib otsustada kasutada puuetega inimeste või piiratud liikumisvõimega isikute teatavate erivajaduste rahuldamiseks kohandatud individuaalset transpordivahendi . [ME 75]

    Artikkel 17

    Piletihinna hüvitamine

    1.   Kaotamata õigust Säilitades õiguse transpordile, võib reisija hilinemise korral taotleda raudteeveo-ettevõtjalt hüvitist nende hilinemiste eest veolepingus ühe- või mitmekordset veolepingut esindaval piletil või piletitel märgitud lähte- ja sihtkoha vahel, mille puhul pileti maksumust pole hüvitatud vastavalt artiklile 16. Hilinemiste eest makstavad miinimumhüvitised on järgmised:

    a)

    25 % 50 % piletihinnast 60- kuni 119 –90 -minutilise hilinemise korral;

    b)

    50 % 75 % piletihinnast 91– 120-minutilise või pikema hilinemise korral;

    ba)

    100 % piletihinnast 121-minutilise või pikema hilinemise korral . [ME 76]

    2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka reisikaardi või perioodipiletiga reisijate suhtes. Kui sellised reisijad kogevad reisikaardi , sooduskaardi või perioodipileti kehtivuse ajal korduvaid hilinemisi või tühistamisi, siis võivad nad taotleda piisavat hüvitist vastavalt raudteeveo-ettevõtja hüvitiste korrale. Selles korras sätestatakse hilinemise kindlaksmääramise ja hüvitise arvutamise kriteeriumid. Kui reisikaardi või perioodipileti kehtivusaja vältel esineb korduvalt vähem kui 60-minutilisi hilinemisi, arvestatakse hilinemised kumulatiivselt ja reisijatele makstakse hüvitist vastavalt raudteeveo-ettevõtja hüvitiste artikli 1 punktides a, b ja ba sätestatud korrale. [ME 77]

    3.   Hilinemise Tühistamise või hilinemise korral makstava hüvitise arvutamisel võetakse arvesse täishind, mille reisija tühistatud või hilinenud teenuse eest tegelikult tasus. Kui veoleping on sõlmitud edasi-tagasi sõidu eest, võetakse edasi- või tagasisuunal tühistamise või hilinemise korral makstava hüvitise arvutamisel arvesse pool pileti eest makstud hinnast. Samal viisil täishinnaga võrdeliselt arvutatakse hüvitis mis tahes teisel kujul veolepinguga ja järjestikuseid reisietappe võimaldava tühistatud või hilinenud veoteenuse eest. [ME 78]

    4.   Hilinemise aja arvutamisel ei võeta arvesse hilinemist, mille kohta raudteeveo-ettevõtja saab tõestada, et see toimus väljaspool liidu territooriumi.

    5.   Piletihinna hüvitis makstakse ühe kuu jooksul pärast hüvitisetaotluse esitamist. Hüvitist võib maksta tšekkide ja/või teiste teenustega, kui tingimused on paindlikud (eelkõige seoses kehtivusaja ja sihtkohaga). Reisija nõudmisel makstakse hüvitist rahas.

    6.   Piletihinna hüvitisest ei või maha arvata tehingukulusid, sealhulgas lõive, telefonikõnede maksumust või marke. Raudteeveo-ettevõtjad võivad määrata alammäärad, millest madalamaid hüvitussummasid ei maksta. Selline alammäär ei ületa 4 5  eurot pileti kohta. [ME 79]

    7.   Reisijatel ei ole mingit õigust hüvitisele, kui neid teavitati hilinemisest enne, kui ta ostis pileti, pileti ostmist või kui hilinemine muu teenuse kasutamise või marsruudi muutmise tõttu on alla 60 minuti. [ME 80]

    8.   Raudteeveo-ettevõtja ei ole kohustatud hüvitist maksma, kui ta suudab tõendada, et hilinemise on põhjustanud halvad ilmastikuolud või loodusõnnetus, mis takistab teenuse ohutut pakkumist ja mida ei oleks saanud ette näha ega ära hoida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed. [ME 81]

    Artikkel 18

    Abi

    1.   Saabumise või väljumise hilinemise korral teavitab raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja või jaamaülem vastavalt artiklile 9 reisijaid olukorrast ning arvestuslikust väljumis- ja saabumisajast niipea, kui see teave on kättesaadav. [ME 83]

    2.   Lõikes 1 osutatud hilinemise korral rohkem kui 60 minutit pakutakse reisijatele tasuta:

    a)

    einet ja karastusjooke ootamisajale vastaval hulgal, kui need on rongis või jaamas kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu tarnija kaugus, kohaletoimetamiseks vajalik aeg ja kulud;

    b)

    hotelli või muud majutust ning transporti raudteejaama ja majutuskoha vahel, kui on vajalik üks või mitu ööbimist või kui on vajalik lisaööbimine, kui see on füüsiliselt võimalik , võttes arvesse puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsunõudeid ja tõendavate dokumentidega abilooma vajadusi ; [ME 84]

    c)

    kui rong on raudteel blokeeritud, siis transporti rongist raudteejaama, teise võimalikku lähtekohta või veoteenuse sihtkohta, kui see on füüsiliselt võimalik.

    3.   Kui raudteeteenust ei saa enam jätkata, korraldab raudteeveo-ettevõtja reisijatele võimalikult kiiresti alternatiivse veoteenuse.

    4.   Raudteeveo-ettevõtjad tõendavad reisija soovil pakuvad mõjutatud reisijatele võimalust tõendada piletil või mis tahes muul viisil, et raudteeveoteenus on vastavalt kas hilinenud, sellega on kaasnenud ühendusreisist mahajäämine või see on tühistatud. Seda tõendamist kohaldatakse seoses artikli 17 sätetega, tingimusel et reisikaarti või perioodipiletit omav reisija tõendab, et ta kasutas mõjutatud teenust. [ME 85]

    5.   Lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamisel pöörab asjaomane raudteeveo-ettevõtja erilist tähelepanu puudega isikute ja puuetega inimeste, piiratud liikumisvõimega isikute ning neid saatvate isikute ja tõendavate dokumentidega abiloomade vajadustele. [ME 86]

    6.   Lisaks direktiivi 2012/34/EL artikli 13a lõike 3 kohastele raudteeveo-ettevõtjate suhtes kohaldatavatele kohustustele tagavad jaamaülemad raudteejaamades, mida läbib aasta jooksul keskmiselt vähemalt 10 000 reisijat päevas, et jaama käitamine ning raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtja tegevus on koordineeritud nõuetekohase teevad liikmesriigid , raudteeveo-ettevõtjad, jaamaülemad ja taristuettevõtjad koostööd tagamaks, et direktiivi 2012/34/EL artikli 13a lõikes 3 osutatud hädaolukorra lahendamise plaani kaudu, et valmistuda suurte häirete ja hilinemiste esinemise võimaluseks, mille tagajärjel jääb jaama märkimisväärne arv edasipääsemisvõimaluseta reisijaid. Kõnealuse plaani abil tagatakse, et edasipääsemisvõimaluseta reisijatele pakutakse piisavalt abi ja teavet, sealhulgas direktiivis XXX sätestatud juurdepääsetavusnõuete kohasel kättesaadaval kujul. Taotluse korral teeb jaamaülem plaani ja kõik selle muudatused kättesaadavaks riiklikule täitevasutusele või mis tahes muule liikmesriigi määratud asutusele. Nende raudteejaamade jaamaülemad, mida läbib aasta jooksul keskmiselt vähem kui 10 000 reisijat päevas, teevad sellistes olukordades kõik mõistlikud jõupingutused, et koordineerida jaama kasutajate tegevust ning pakkuda edasipääsemisvõimaluseta reisijatele abi ja teavet plaanid sisaldavad nõudeid hoiatus- ja infosüsteemide ligipääsetavuse kohta . [ME 87]

    Artikkel 19

    Õiguskaitse

    Kui raudteeveo-ettevõtja maksab hüvitist või täidab muid käesoleva määruse kohaseid kohustusi, ei või käesoleva määruse ega siseriikliku õiguse sätteid tõlgendada nii, et need kitsendaksid õigust taotleda vastavalt kohaldatavale õigusele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt. Eelkõige ei kitsenda käesolev määrus ühelgi viisil raudteeveo-ettevõtja õigust taotleda kulude hüvitamist kolmandalt isikult, kellega ta on sõlminud lepingu ja kes mõjutas sündmust, mis on kaasa toonud hüvitise või on muud kohustused. Käesoleva määruse sätteid ei või tõlgendada nii, et need kitsendaksid sellise kolmanda isiku õigust taotleda raudteeveo-ettevõtjalt hüvitist või kompensatsiooni vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele, kes ei ole reisija ja kellega raudteeveo-ettevõtja on sõlminud lepingu. [ME 88]

    V PEATÜKK

    PUUETEGA INIMESED JA PIIRATUD LIIKUMISVÕIMEGA ISIKUD

    Artikkel 20

    Õigus transpordile

    1.   Raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad koostavad või kehtestavad puudega isikuid puuetega inimesi ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonide aktiivsel osalusel mittediskrimineeriva juurdepääsu eeskirjad puudega isikute puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute, sealhulgas nende isiklike abistajate transpordi suhtes. Eeskirjade kohaselt võib reisijat tasuta saata abikoer tõendavate dokumentidega abiloom või abistav isik, kui iseseisev liikumine ei ole võimalik, kooskõlas mis tahes asjakohaste siseriiklike õigusnormidega , ning eeskirjadega tagatakse, et puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute raudteetransport on võimaluse korral igal pool viivitusteta ja spontaanne . [ME 89]

    2.   Puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute broneeringute ning piletite eest ei võeta lisatasu. Raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja ei või keelduda broneeringust või pileti väljastamisest puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele ega nõuda, et sellist isikut saadaks teine isik, välja arvatud juhul, kui see on tingimata vajalik lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirjade järgimiseks.

    Artikkel 20a

    Raudteeveo-ettevõtja ja jaamaülem tagavad piiratud liikumisvõimega isikutega seotud tehnilisi koostalitusnõudeid järgides, et raudteejaamad, perroonid, veerem ja muud vahendid on puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele ligipääsetavad. [ME 90]

    Artikkel 21

    Puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute teavitamine

    1.   Jaamaülem, raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja annavad nõudmise korral puudega isikutele puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele vastavalt artikli 20 lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirjadele teavet, sealhulgas määruses (EL) nr 454/2011, ja direktiivis XXX ja määruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuete kohasel kättesaadaval kujul, jaamale ja sellega seotud vahenditele ning raudteeveoteenustele juurdepääsu ja veeremile juurdepääsu tingimuste kohta ning teavitavad puudega isikuid puuetega inimesi ja piiratud liikumisvõimega isikuid rongis olevatest võimalustest. [ME 91]

    2.   Kui raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja kohaldab artikli 20 lõikes 2 sätestatud erandit, teavitab ta nõudmise korral asjaomast puudega isikut asjaomaseid puuetega inimesi või piiratud liikumisvõimega isikut isikuid kirjalikult selle põhjustest viie tööpäeva jooksul pärast broneeringust või piletimüügist keeldumist või saatja olemasolu tingimuse kehtestamist. Raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja teeb mõistlikke jõupingutusi, et leida leiab asjaomasele isikule alternatiivne transpordilahendus alternatiivse transpordilahenduse , võttes arvesse tema juurdepääsuvajadusi. [ME 92]

    Artikkel 22

    Abi raudteejaamades

    1.   Puudega isiku Puuetega inimeste või piiratud liikumisvõimega isiku isikute väljasõidul personaliga varustatud jaamast, sellest läbisõidul või sinna saabumisel tagab jaamaülem või raudteeveo-ettevõtja või tagavad mõlemad tema nende tasuta abistamise nii, et nimetatud isik isikud saaks siseneda väljuvasse rongi või väljuda saabuvast rongist, millele ta nad on pileti ostnud, ilma et see piiraks artikli 20 lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirjade kohaldamist. Kasutatud sidekanalist sõltumata peab abi ettetellimine olema alati lisatasuta. [ME 93]

    2.   Kui jaamas rongis ei ole vagunisaatjaid või jaamas personali, teevad raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad kõik mõistlikud pingutused, et võimaldada puudega isikutele puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääs rongiga reisimiseks kooskõlas direktiivi XXX [Euroopa ligipääsetavuse akt] ja määruse (EL) nr 454/2011 juurdepääsetavusnõuetega . [ME 94]

    3.   Personalita jaamas tagavad raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad, et vastavalt artikli 20 lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirjadele on esitatud kergesti kättesaadav teave, sealhulgas direktiivis XXX ja määruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuete kohasel kättesaadaval kujul, lähima personaliga jaama ning puudega isikutele puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele otseselt kättesaadava abi kohta. [ME 95]

    4.   Abi on jaamades raudteeveoteenuste osutamise ajal pidevalt kättesaadav. [ME 96]

    Artikkel 23

    Abi rongis

    1.   Ilma et see piiraks artikli 20 lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirjade kohaldamist, annavad raudteeveo-ettevõtjad puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele tasuta abi rongis viibimisel, rongi sisenemisel ja sealt väljumisel.

    2.   Kui rongis ei ole vagunisaatjaid, võtavad võimaldavad raudteeveo-ettevõtjad mõistlikud meetmed, et võimaldada puudega isikutele puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääs siiski juurdepääsu rongiga reisimiseks. [ME 97]

    3.   Käesolevas artiklis käsitatakse rongis abistamisena kõiki mõistlikke pingutusi, et Puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele tuleb pakkuda abi puudega isikule või piiratud liikumisvõimega isikule, et ta nad saaks kasutada rongis samu teenuseid kui teised reisijad, juhul kui isiku puue või piiratud liikumisvõime ei võimalda tal iseseisvalt ja ohutult neid teenuseid kasutada. [ME 98]

    4.   Abi on rongides raudteeveoteenuste osutamise ajal pidevalt kättesaadav. [ME 99]

    Artikkel 24

    Abi andmise tingimused

    Raudteeveo-ettevõtjad, jaamaülemad, piletimüüjad ja reisikorraldajad teevad koostööd, et osutada puudega puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele tasuta abi kooskõlas artiklitega 20 ja 21 vastavalt järgmistele punktidele: [ME 100]

    a)

    abi jaamades antakse raudteeteenuste toimimise ajal ja tingimusel, et raudteeveo-ettevõtjale, jaamaülemale, piletimüüjale või reisikorraldajale, kelle käest pilet osteti, on asjaomase isiku abivajadustest vähemalt 48 12  tundi enne abi vajamist ette teatatud. Jaamades, mis teenindavad rohkem kui 10 000 reisijat päevas, ei ole etteteatamist vaja, kuid abi vajav isik peab jaamas olema vähemalt 30 minutit enne rongi väljumist. Jaamades, mis teenindavad 2 000–10 000 reisijat päevas, vähendatakse etteteatamise aega maksimaalselt kolme tunnini. Kui pilet või perioodipilet kehtib mitme reisi jaoks, piisab ühest teatest, tingimusel et järgnevate reiside aegade kohta on antud piisavalt teavet. Sellised teated edastatakse kõikidele raudteeveo-ettevõtjatele ja jaamaülematele, kes on seotud kõnealuse isiku reisiga; [ME 101]

    b)

    raudteeveo-ettevõtjad, jaamaülemad, piletimüüjad ja reisikorraldajad võtavad teadete vastuvõtmiseks kõik vajalikud meetmed;

    c)

    kui punkti a kohast teadet ei ole esitatud, teevad raudteeveo-ettevõtja ja jaamaülem kõik mõistlikud pingutused, et anda puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele reisimist võimaldavat abi;

    d)

    ilma et see piiraks teiste üksuste volitusi väljaspool raudteejaama territooriumi paiknevate alade suhtes, määrab jaamaülem või muu volitatud isik kindlaks kohad raudteejaamas ja sellest väljas, kus puuetega inimesed ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad anda teada oma saabumisest raudteejaama ning vajaduse korral abi paluda;

    e)

    abi osutatakse tingimusel, et puudega isik puuetega inimesed või piiratud liikumisvõimega isik ilmub isikud ilmuvad kindlaksmääratud kohta sellist abi osutava raudteeveo-ettevõtja või jaamaülema poolt määratud ajaks. Määratud aeg ei ole rohkem kui 60 minutit enne avaldatud väljumisaega või aega, mil kõigil reisijatel palutakse end reisile registreerida. Kui puudega isiku või piiratud liikumisvõimega isiku ilmumise aega ei ole määratud, peab isik ilmuma kindlaksmääratud kohta hiljemalt 30 minutit enne avaldatud väljumisaega või aega, mil kõigil reisijatel palutakse end reisile registreerida. [ME 102]

    Artikkel 25

    Liikumisvahendite, muu erivarustuse ja abiseadmetega seotud hüvitis

    1.   Kui raudteeveo-ettevõtjad või jaamaülemad põhjustavad puudega isikute puuetega inimeste või piiratud liikumisvõimega isikute poolt kasutatava ratastooli, muu liikumisvahendi või abiseadme või abikoera tõendavate dokumentidega abilooma kaotsimineku või kahjustuse, vastutavad nad kaotsimineku või kahju eest ja peavad selle hüvitama nii kiiresti kui võimalik . [ME 103]

    2.   Lõikes 1 osutatud hüvitis tuleb maksta kiiresti ning hüvitise määr on võrdne suurus peab võrduma kaotsiläinud või kahjustatud ratastooli, vahendi või seadme asendamise või parandamise tegeliku väärtuse põhjal leitud täielike asenduskulude või täielike remondikuludega või tõendavate dokumentidega abilooma vigastusest või kaotsiminekust tingitud täielike kuludega. Remondi puhul tuleb hüvitada ka vahendi või seadme ajutise asendamise kulud, kui need jäid reisija kanda. [ME 104]

    3.   Vajaduse korral teevad raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad kõik mõistlikud jõupingutused, et pakkuda kiiresti ajutiseks kasutamiseks vahendeid või seadmeid selliste konkreetsete vahendite või abiseadmete asendamiseks, mille tehnilised ja funktsionaalsed omadused on võimaluse korral kaotsiläinud või kahjustatud vahendite ja seadmete omadustega võrdväärsed. Puuetega inimestel või piiratud liikumisvõimega isikutel lubatakse ajutist asendusvahendit või -seadet kasutada seni, kuni lõigetes 1 ja 2 osutatud hüvitis on välja makstud.

    Artikkel 26

    Personali koolitamine

    Raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad:

    a)

    tagavad, et kõik töötajad, sealhulgas mis tahes muu lepingut täitva osalise töötajad, kes osutavad otsest abi puudega puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele, oskavad täita puudega läbivad puudeid käsitleva koolituse, et nad oskaksid rahuldada puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute, sealhulgas vaimu- või intellektipuudega isikute vajadusi; [ME 105]

    b)

    pakuvad jaamas töötavale ja reisijatega otseselt kokku puutuvale personalile koolitust, et suurendada teadlikkust puuetega inimeste vajadustest;

    c)

    tagavad, uute töötajate töölevõtmisel neile et uued töötajad, kes tegelevad otseselt reisijatega, läbivad puudeid käsitleva sissejuhatava koolituse, mis puudutab reisijaid ja raudteeveo-ettevõtjat, ning et töötajad, kes otseselt abistavad piiratud liikumisvõimega reisijaid, läbivad puudeid käsitleva koolituse ning töötajate osalemise osalevad korrapärastel täienduskoolitustel; [ME 106]

    d)

    võimaldavad taotluse korral võivad lubada koolitustel osaleda puudega puuetega töötajatel, puudega  ning kaaluda puuetega ja piiratud liikumisvõimega reisijatel reisijate ja/või neid esindavatel organisatsioonidel esindavate organisatsioonide osalemist . [ME 107]

    VI PEATÜKK

    TURVALISUS, KAEBUSED JA TEENUSE KVALITEET

    Artikkel 27

    Reisijate turvalisus

    Kokkuleppel avalik-õiguslike asutustega võtavad raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja jaamaülemad oma vastutusalas asjakohaseid meetmeid ja kohandavad neid avalik-õiguslike asutuste poolt kehtestatud ohutuse tasemele, et tagada reisijate turvalisus raudteejaamades ja rongides ning ohjata riske. Nad teevad koostööd ja vahetavad teavet heade tavade osas sellise tegevuse ennetamiseks, mis võib turvalisuse taset ohustada.

    Artikkel 28

    Kaebused

    1.   Kõik raudteeveo-ettevõtjad, piletimüüjad, ja jaamaülemad ja taristuettevõtjad, kes tegutsevad jaamades, mida läbib aasta jooksul keskmiselt üle 10 000 reisija päevas, kehtestavad kaebuste käsitlemise mehhanismi, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud õiguste ja kohustustega nende vastutusalas. Nad teevad oma kontaktandmed ja töökeele(d) reisijatele üldteatavaks. Reisijatel peaks olema võimalik esitada kaebusi selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus asjaomane raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja või jaamaülem on registreeritud, ning igal juhul inglise keeles. [ME 108]

    2.   Reisijad võivad esitada kaebuse igale asjaomasele raudteeveo-ettevõtjale, piletimüüjale, või jaamaülemale või taristuettevõtjale. Kaebus tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast kaebuse aluseks oleva vahejuhtumi toimumist. Adressaat peab ühe kuu jooksul pärast kaebuse saamist andma kas põhjendatud vastuse või, õigustatud juhtudel, teatama reisijale, millisel kuupäeval kuni kolmekuulise ajavahemiku et talle vastatakse vähem kui kolme kuu jooksul pärast kaebuse kättesaamist võib ta oodata kaebusele vastust. Raudteeveo-ettevõtjad, piletimüüjad, jaamaülemad ja taristuettevõtjad säilitavad kaebuse hindamiseks vajalikke vahejuhtumiga seotud andmeid kaks aastat ning teevad need taotluse korral kättesaadavaks riiklikele täitevasutustele. [ME 109]

    3.   Kaebuste käsitlemise menetlusega seotud üksikasjad on kättesaadavad puudega reisijatele ning puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele lihtsasti kättesaadavad. See teave on taotluse korral kättesaadav selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus raudteeveo-ettevõtja on asutatud . [ME 110]

    4.   Raudteeveo-ettevõtja avaldab artiklis 29 osutatud aastaaruandes esitatud ja käsitletud kaebuste arvu ja tüübi, nendele vastamise aja ning võimalikud võetud parandusmeetmed.

    4a.     Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse standardne liidu kaebuse vorm, mida reisijad võivad kasutada käesoleva määruse kohaselt hüvitise taotlemiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37a lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 111]

    Artikkel 29

    Teenuste kvaliteedi standardid

    1.   Raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad kehtestavad veoteenuse kvaliteedi standardid ning rakendavad kvaliteedijuhtimise süsteemi teenuse kvaliteedi säilitamiseks. Nimetatud kvaliteedistandardid hõlmavad vähemalt III lisas loetletud punkte.

    2.   Raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad kontrollivad oma teenuse kvaliteeti vastavalt kvaliteedistandarditele. Raudteeveo-ettevõtjad avaldavad igal aastal koos aastaaruandega teenuse kvaliteedi aruande. Raudteeveo-ettevõtja avaldab teenuse kvaliteedi aruanded oma veebisaidil. Lisaks tehakse need aruanded kättesaadavaks Euroopa Liidu Raudteeameti veebisaidil.

    2a.     Raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad teevad puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega aktiivselt koostööd, et parandada transporditeenustele juurdepääsu kvaliteeti. [ME 112]

    VII PEATÜKK

    TEAVITAMINE JA TÄITMINE

    Artikkel 30

    Reisijate teavitamine nende õigustest

    1.   Rongipileteid müües teavitavad raudteeveo-ettevõtjad, jaamaülemad, piletimüüjad ja reisikorraldajad reisijaid nende õigustest ja kohustustest, mis tulenevad käesolevast määrusest. Selle teavitamisnõude järgimiseks võivad nad kasutada komisjoni poolt kõigis liidu ametlikes keeltes koostatud ning neile kättesaadavaks tehtud kokkuvõtet käesoleva määruse sätetest. Samuti lisavad nad piletile teate teabe selle kohta, kas paberil või elektrooniliselt või mis tahes muul viisil, sealhulgas puudega puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele kättesaadavas vormingus vastavalt direktiivis XXX määruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. Teates , milles täpsustatakse, kus kõnealune teave tühistamise, ühendusreisist mahajäämise või pikaajalise hilinemise korral kättesaadav on. [ME 113]

    2.   Raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad teavitavad reisijaid raudteejaamas, ja rongis ja oma veebisaidil sobival viisil, sealhulgas kättesaadavas vormingus vastavalt direktiivi XXX määruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele, nende käesolevast määrusest tulenevatest õigustest ja kohustustest ning liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 31 määratud asutuse või asutuste kontaktandmetest. [ME 114]

    Artikkel 31

    Riiklike täitevasutuste määramine

    Iga liikmesriik määrab asutuse või asutused, kes vastutavad käesoleva määruse täitmise eest. Vajaduse korral võtab iga asutus vajalikud meetmed reisijate õiguste järgimise tagamiseks.

    Iga asutus on organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatu mis tahes taristuettevõtjast, kasutustasu määravast asutusest, läbilaskevõime jaotamise organist või raudteeveo-ettevõtjast.

    Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesolevas artiklis sätestatud korras määratud asutusest või asutustest ning selle või nende vastutusalast ning avaldavad selle teabe oma veebisaidil sobivas kohas . [ME 115]

    Artikkel 32

    Täitmise tagamisega seotud ülesanded

    1.   Riiklikud täitevasutused jälgivad tähelepanelikult käesoleva määruse täitmist ja võtavad vajalikud meetmed, et tagada reisijate õiguste järgimine. Sel eesmärgil esitavad raudteeveo-ettevõtjad, jaamaülemad ja taristuettevõtjad täitevasutustele nende taotluse alusel viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul asjakohased dokumendid ja teabe. Oma ülesannete täitmisel võtavad täitevasutused arvesse teavet, mida neile esitab artikli 33 kohaselt kaebuste käsitlemiseks määratud asutus, kui see on täitevasutusest erinev asutus. Samuti võivad nad otsustada võtta täitemeetmeid sellise asutuse edastatud eraldiseisvatest kaebustest lähtudes. Liikmesriigid tagavad, et riiklikele täitevasutustele ja kaebusi menetlevatele asutustele antakse piisavad volitused ja vahendid, et käsitleda reisijate käesoleva määruse alusel esitatud kaebusi asjakohaselt ja tulemuslikult . [ME 116]

    2.   Riiklikud täitevasutused avaldavad statistika igal aastal oma iga-aastase tegevuse veebisaitidel aruanded statistikaga neile laekunud kaebuste arvu ja liigi kohta koos oma täitemeetmete tulemustega , sealhulgas kohaldatud karistuste karistused, mida nad on kohaldanud. Seda tehakse iga aasta kohta hiljemalt järgmise kalendriaasta aasta aprilli lõpuks esimeseks päevaks. Lisaks tehakse need aruanded kättesaadavaks Euroopa Liidu Raudteeameti veebisaidil . [ME 117]

    3.   Raudteeveo-ettevõtjad annavad oma kontaktandmed nende liikmesriikide riiklikele täitevastustele, kus nad tegutsevad.

    3a.     Riiklikud täitevasutused auditeerivad koostöös puuetega inimesi ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega korrapäraselt käesoleva määruse kohaselt osutatavaid abistamisteenuseid ning avaldavad tulemused juurdepääsetavates ja üldkasutatavates vormingutes. [ME 118]

    Artikkel 33

    Kaebuste käsitlemine riiklikes täitevasutustes

    1.   Ilma et see piiraks tarbijate õigusi kasutada alternatiivseid õiguskaitsevahendeid vastavalt direktiivile 2013/11/EL, võib reisija esitada artikli 28 kohaselt kaebuse täitevasutusele pärast seda, kui ta on esitanud kaebuse raudteeveo-ettevõtjale, piletimüüjale, jaamaülemale või taristuettevõtjale. Täitevasutused teavitavad kaebuse esitajaid nende õigusest esitada kaebus vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele, et taotleda üksikisiku õiguskaitset. Liikmesriigid tagavad, et täitevasutusi või kaebusi menetlevaid asutusi tunnustatakse direktiivi 2013/11/EL kohaste alternatiivsete hüvitusmehhanismide kohaldamisel ja et kui reisijad soovivad alternatiivset hüvitamist, peab asjaomane raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja, jaamaülem või taristuettevõtja osalema ning tulemus on talle siduv ja tema suhtes tegelikult jõustatav. [ME 119]

    2.   Reisija võib esitada riiklikule täitevasutusele või muule liikmesriigi poolt selleks otstarbeks määratud asutusele kaebusi käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta. Kaebusi võivad esitada ka reisijarühmi esindavad organisatsioonid. [ME 120]

    3.   Asutus teatab kaebuse vastuvõtmisest kahe nädala jooksul pärast selle kättesaamist. Kaebuse käsitlemise menetlus kestab kuni kolm kuud. Keerukate juhtumite puhul võib asutus omal äranägemisel pikendada kõnealust ajavahemikku kuue kuuni. Sellisel juhul tuleb reisijat või reisijaid esindavat organisatsiooni teavitada pikendamise põhjustest ja ajavahemikust, mis kulub eeldatavasti menetluse lõpetamiseni. Rohkem kui kuus kuud võib kuluda ainult nende juhtumite käsitlemisele, mille puhul toimub kohtumenetlus. Kui asutus on ka vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus direktiivi 2013/11/EL tähenduses, siis on ülimuslikud kõnealuses direktiivis sätestatud tähtajad ning kõigi osaliste nõusoleku korral võib kasutada määruse (EL) nr 524/2013 kohast vaidluste internetipõhist lahendamist . [ME 121]

    Kaebuste käsitlemise menetlus tehakse kättesaadavaks puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele.

    4.   Reisija poolt raudteeveo-ettevõtjaga seotud vahejuhtumi kohta esitatud kaebust käsitleb selle liikmesriigi riiklik täitevasutus, kes andis kõnealusele ettevõtjale tegevusloa.

    5.   Kaebusega, mis on seotud jaamaülema või taristuettevõtja toimepandud väidetava rikkumisega, tegeleb selle liikmesriigi riiklik täitevasutus, kelle territooriumil vahejuhtum aset leidis.

    6.   Artikli 34 kohase koostöö raames võivad riiklikud täitevasutused teha erandeid lõike 4 või 5 kohaldamisest, kui see on põhjendatult, eelkõige keelest või elukohast tulenevalt reisija huvides.

    Artikkel 33a

    Sõltumatud lepitusorganid

    Liikmesriigid loovad hästi varustatud sõltumatud lepitusorganid, mis on reisijatele raudteeveo-ettevõtjate ja piletimüüjatega tekkinud konfliktide korral nende õiguste jõustamiseks kergesti ligipääsetavad ja taskukohased. [ME 122]

    Artikkel 34

    Riiklike täitevasutuste vaheline teabevahetus ja piiriülene koostöö

    1.   Kui artiklite 31 ja 33 alusel määratakse eri asutused, luuakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 aruandlusmehhanismid nendevahelise teabevahetuse tagamiseks, et aidata riiklikul täitevasutusel toime tulla järelevalve ja täitmise tagamise ülesannetega ning et artikli 33 alusel määratud kaebuste käsitlemise üksus saaks koguda eraldiseisvate kaebuste uurimiseks vajalikku teavet.

    2.   Riiklikud täitevasutused vahetavad koordineerimise eesmärgil andmeid oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta. Selle ülesande täitmisel toetab neid komisjon.

    3.   Riiklikud täitevasutused järgivad IV lisas sätestatud menetlust.

    VIII PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 35

    Karistused

    1.   Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning hõlmavad muu hulgas miinimumtrahvi või protsenti asjaomase ettevõtja või organisatsiooni aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem . Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest, samuti teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamata kõigist nende edaspidistest muudatustest. [ME 123]

    2.   Artiklis 34 osutatud koostöö raames uurib artikli 33 lõike 4 või 5 tähenduses pädev riiklik täitevasutus kaebust käsitleva riikliku täitevasutuse taotluse korral käesoleva määruse rikkumist, mille viimati nimetatud täitevasutus on avastanud, ning määrab vajaduse korral karistused.

    Artikkel 36

    Volituste delegeerimine

    Komisjonil on õigus võtta artikli 37 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega:

    i)

    kohandatakse artiklis 13 osutatud rahasummasid vastavalt inflatsioonile;

    ii)

    muudetakse I, II ja III lisa, et võtta arvesse CIV ühtsetes eeskirjades tehtud muudatusi ning tehnoloogia arengut kõnealuses valdkonnas.

    Artikkel 37

    Delegeeritud volituste rakendamine

    1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

    2.   Artiklis 36 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

    3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 36 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

    4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

    5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    6.   Artikli 36 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    Artikkel 37a

    Komiteemenetlus

    1.     Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

    2.     Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. [ME 124]

    Artikkel 38

    Aruandmine

    Komisjon esitab … [viis aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse rakendamise ja selle tulemuste aruande.

    Aruanne põhineb käesoleva määruse kohaselt esitatud teabel. Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

    Artikkel 39

    Kehtetuks tunnistamine

    Määrus (EÜ) nr 1371/2007 tunnistatakse kehtetuks.

    Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

    Artikkel 40

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    …,

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    (1)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 66.

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

    (3)  Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11).

    (4)   Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

    (6)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).

    (7)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1).

    (8)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1).

    (9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

    (10)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

    (11)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

    (12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

    (13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1).

    (14)  Direktiiv XXX liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega (Euroopa juurdepääsetavuse akt) (ELT L X, X.X.XXXX, lk X).

    (15)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

    (16)   Komisjoni 31. mai 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1926, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamisega kogu ELis (ELT L 272, 21.10.2017, lk 1).

    LISAD

     

    I LISA

    Väljavõte reisijate ja pagasi rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsetest eeskirjadest (CIV)

    Liide A

    9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioonile (COTIF), nagu seda on muudetud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokolliga

    II JAOTIS

    REISIJAVEOLEPINGU SÕLMIMINE JA TÄITMINE

    Artikkel 6

    Reisijaveoleping

    1.   Reisijaveolepingu alusel kohustub vedaja toimetama sihtkohta reisija, vajaduse korral ka pagasi ja sõidukid ning sihtkohas pagasi ja sõidukid reisijale väljastama.

    2.   Reisijaveolepingu sõlmimist tuleb tõendada ühe või mitme piletiga, mis reisijale väljastatakse. Jättes kehtima artikli 9 sätted, ei mõjuta pileti puudumine, selle puudulikkus ega kaotsiminek lepingu olemasolu ega kehtivust, leping allub endiselt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.

    3.   Pilet on esmane tõend reisijaveolepingu sõlmimise ja selle sisu kohta.

    Artikkel 7

    Pilet

    1.   Üldiste veotingimustega määratakse kindlaks piletite vorm ja sisu ning keel ja kirjamärgid, mida nende trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada.

    2.   Piletile tuleb kindlasti kanda:

    a)

    vedaja või vedajad;

    b)

    teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV;

    c)

    igasugune muu teave, mis on vajalik reisijaveolepingu sõlmimise ja sisu tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud lepingust tulenevaid õigusi kaitsta.

    3.   Reisija peab pileti vastuvõtmisel veenduma, et see oleks väljastatud vastavalt tema poolt esitatud andmetele.

    4.   Pileti võib üle anda teisele isikule, juhul kui see ei ole nimeline ja sõitu ei ole veel alustatud.

    5.   Pilet võib endast kujutada ka elektrooniliselt salvestatud teavet, mida saab muuta loetavateks kirjamärkideks. Andmete salvestamiseks ja töötlemiseks kasutatavad menetlused peavad olema funktsionaalselt võrdväärsed, seda eriti just piletil sisalduva teabe tõendusvõime seisukohalt.

    Artikkel 8

    Sõidutasu maksmine ja tagastamine

    1.   Kui reisija ja vedaja vahel ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb sõidutasu ette ära maksta.

    2.   Üldiste veotingimustega määratakse kindlaks, millistel tingimustel tuleb sõidutasu tagastada.

    Artikkel 9

    Sõiduõigus. Vedamisest keeldumine

    1.   Reisijal peab olema sõitu alustades kehtiv pilet, mille ta on kohustatud piletite kontrollimisel esitama. Üldiste veotingimustega võib ette näha,

    a)

    et reisija, kes ei esita kehtivat piletit, peab lisaks sõidutasule maksma lisamaksu;

    b)

    et võib keelduda sellise reisija edasisest vedamisest, kes kohe ei maksa ära sõidutasu või lisamaksu;

    c)

    kas ja millistel tingimustel tuleb lisamaksu summa tagastada.

    2.   Üldiste veotingimustega võib ette näha võimaluse keelduda selliste reisijate vedamisest või nende vedamise jätkamisest, kes

    a)

    ohustavad sõidu turvalisust ja korda või kaasreisijate turvalisust,

    b)

    häirivad talumatul moel kaasreisijaid,

    ning et sellistel reisijatel ei ole õigust sõidutasu ja pagasiveotasu tagastamisele.

    Artikkel 10

    Ametlike formaalsuste täitmine

    Reisija peab täitma tolli ja muude ametivõimude poolt nõutud formaalsused.

    Artikkel 11

    Rongi käigust ärajäämine ja hilinemine. Ühendusreisist mahajäämine

    Vedaja peab vajaduse korral piletil kirjalikult tõendama, et rong jäi käigust ära või et reisija jäi ühendusreisist maha.

    III JAOTIS

    KÄSIPAKKIDE, LOOMADE, PAGASI JA SÕIDUKITE VEDU

    I peatükk

    Üldsätted

    Artikkel 12

    Lubatud esemed ja loomad

    1.   Reisija võib vastavalt üldistele veotingimustele kaasa võtta kergesti kantavaid esemeid (käsipakke) ja elusloomi. Peale selle võib reisija vastavalt üldiste veotingimuste erisätetele kaasa võtta suuremõõtmelisi esemeid. Käsipagasina ei tohi kaasa võtta esemeid ja loomi, mis võivad teisi reisijaid takistada või häirida või neile kahju tekitada.

    2.   Reisija võib esemeid ja loomi vastavalt üldistele veotingimustele registreeritud pagasisse anda.

    3.   Vedaja võib reisijate veo puhul võimaldada ka reisijatele kuuluvate sõidukite vedu vastavalt üldiste veotingimuste erisätetele.

    4.   Ohtlike kaupade vedu käsipakkide ja pagasina, samuti sõidukites või sõidukitel, mida veetakse raudteel vastavalt käesolevale jaotisele, on lubatud ainult kooskõlas ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjaga (RID).

    Artikkel 13

    Kontrollimine

    1.   Vedajal on õigus veotingimuste mittejärgimise põhjendatud kahtluse korral kontrollida, kas veetavad esemed (käsipakid, pagas, sõidukid koos koormaga) ja loomad vastavad veotingimustele, juhul kui sellist kontrollimist ei keela selle riigi seadused ja eeskirjad, kus kontrollimine peab toimuma. Reisija tuleb kutsuda kontrollimise juurde. Kui ta kohale ei ilmu või kui teda ei leita, siis peab vedaja kaasama kaks sõltumatut tunnistajat.

    2.   Kui tuvastatakse reisijapoolne veotingimuste rikkumine, võib vedaja nõuda reisijalt kontrollimisega seotud kulude tasumist.

    Artikkel 14

    Ametlike formaalsuste täitmine

    Reisija peab täitma tolli ja muude ametivõimude poolt nõutud formaalsused seoses reisil kaasas olevate esemete (käsipakid, pagas, sõidukid koos koormaga) ja loomadega. Kui antud riigi seadused ja eeskirjad ei näe ette erandit, siis peab ta viibima nende esemete kontrollimise juures.

    II peatükk

    Käsipakid ja loomad

    Artikkel 15

    Järelevalve

    Reisija peab ise oma käsipakkide ja kaasavõetud loomade järele valvama.

    III peatükk

    Registreeritud pagas

    Artikkel 16

    Registreeritud pagasi vastuvõtmine

    1.   Registreeritud pagasi veoga seotud lepingulised kohustused tuleb fikseerida pagasi registreerimiskviitungiga, mis väljastatakse reisijale.

    2.   Jättes kehtima artikli 22 sätted, ei mõjuta pagasi registreerimiskviitungi puudumine, selle puudulikkus või kaotsiminek registreeritud pagasi veo kokkulepete olemasolu ega kehtivust; kokkulepped alluvad endiselt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.

    3.   Kui ei ole tõendatud vastupidist, on pagasi registreerimiskviitung tõendiks pagasi vastuvõtmise ja pagasi veo tingimuste kohta.

    4.   Kuni ei ole tõendatud vastupidist, eeldatakse et pagas oli vedajale üleandmisel pealtnäha heas seisukorras ning et pagasiühikute arv ja kaal vastasid pagasi registreerimiskviitungi andmetele.

    Artikkel 17

    Pagasi registreerimiskviitung

    1.   Üldiste veotingimustega määratakse kindlaks pagasi registreerimiskviitungi vorm ja sisu ning keel ja kirjamärgid, mida selle trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada. Artikli 7 lõiget 5 kohaldatakse mutatis mutandis.

    2.   Pagasi registreerimiskviitungile tuleb kindlasti kanda:

    a)

    vedaja või vedajad;

    b)

    teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV;

    c)

    igasugune muu teave, mis on vajalik registreeritud pagasi veol kehtivate lepinguliste kohustuste tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud veolepingust tulenevaid õigusi kaitsta.

    3.   Reisija peab pagasi registreerimiskviitungi vastuvõtmisel veenduma, et see oleks väljastatud vastavalt tema andmetele.

    Artikkel 18

    Registreerimine ja vedu

    1.   Kui üldiste veotingimustega ei nähta ette erandeid, registreeritakse pagas üksnes sellise pileti esitamisel, mis kehtib vähemalt pagasi sihtkohani. Muus osas toimub pagasi registreerimine vastavalt pagasi vastuvõtu kohas kehtivatele eeskirjadele.

    2.   Kui üldiste veotingimustega lubatakse pagas vastu võtta ilma pileti esitamiseta, siis kohaldatakse käesolevate ühtsete eeskirjade sätteid reisija õiguste ja kohustuste kohta seoses registreeritud pagasiga mutatis mutandis ka registreeritud pagasi saatja suhtes.

    3.   Vedaja võib registreeritud pagasit vedada teise rongiga või teist liiki transpordivahendiga ning teist teed mööda kui reisijat.

    Artikkel 19

    Registreeritud pagasi veotasu maksmine

    Kui reisija ja vedaja vahel ei ole teisiti kokku lepitud, siis tuleb registreeritud pagasi veotasu ära maksta pagasi registreerimisel.

    Artikkel 20

    Registreeritud pagasi märgistamine

    Reisija peab igale registreeritud pagasiühikule hästi nähtavasse kohta, vastupidavalt ning loetavalt märkima:

    a)

    oma nime ja aadressi;

    b)

    sihtkoha.

    Artikkel 21

    Õigus registreeritud pagasit käsutada

    1.   Kui asjaolud seda lubavad ja see ei ole vastuolus tolli ega muude ametivõimude poolt nõutud formaalsustega, siis võib reisija nõuda, et pagas talle registreerimise kohas väljastatakse pagasi registreerimiskviitungi vastu või kui üldiste veotingimustega on nii ette nähtud, siis ka pileti esitamisel.

    2.   Üldiste veotingimustega võib ette näha veel muid sätteid käsutusõiguse kohta, eelkõige sihtkoha muutmist ja sellest reisija jaoks tulenevaid võimalikke kulusid.

    Artikkel 22

    Pagasi väljastamine

    1.   Registreeritud pagas väljastatakse pagasi registreerimiskviitungi vastu ja pagasiga seotud võimalike kulude tasumisel.

    Vedajal on õigus, kuid mitte kohustus kontrollida, kas pagasi registreerimiskviitungi valdajal on õigus pagasit vastu võtta.

    2.   Pagasi väljastamisega pagasi registreerimiskviitungi valdajale võrdsustatakse sihtkohas kehtivate eeskirjade kohane:

    a)

    pagasi üleandmine tollile või maksuametile neile kuuluvais vormistamis- või laoruumides, kui need ei ole vedaja järelevalve all;

    b)

    elusloomade üleandmine kolmanda isiku hoole alla.

    3.   Pagasi registreerimiskviitungi valdaja võib sihtkohas nõuda pagasi väljastamist kohe pärast kokkulepitud aja ning vajaduse korral tolli või muude ametivõimude poolt nõutud formaalsuste täitmiseks kulunud aja möödumist.

    4.   Kui pagasi registreerimiskviitungit ei esitata, peab vedaja väljastama pagasi ainult sellele isikule, kes tõendab, et tal on sellele õigus; ebapiisava tõendamise korral võib vedaja nõuda tagatist.

    5.   Pagas tuleb väljastada registreerimisel fikseeritud sihtkohas.

    6.   Pagasi registreerimiskviitungi valdaja, kellele pagasit ei väljastata, võib nõuda, et pagasi registreerimiskviitungile märgitakse päev ja kellaaeg, mil ta nõudis väljastamist vastavalt lõikele 3.

    7.   Õigustatud isik võib keelduda pagasi vastuvõtmisest, kui vedaja ei täida tema nõudmist kontrollida tema juuresolekul registreeritud pagasit, et tuvastada tema poolt väidetud kahju.

    8.   Muus osas toimub pagasi väljastamine vastavalt sihtkohas kehtivatele eeskirjadele.

    IV peatükk

    Sõidukid

    Artikkel 23

    Veotingimused

    Üldiste veotingimuste erisätetega sõidukite veo kohta määratakse eelkõige kindlaks sõidukite veoks vastuvõtmise ja registreerimise, pealelaadimise ja veo, mahalaadimise ning väljastamise tingimused, samuti reisija kohustused.

    Artikkel 24

    Veodokument

    1.   Lepingulised kohustused sõidukite veol tuleb fikseerida veodokumendis, mis tuleb väljastada reisijale. Veodokument võib olla osa reisija piletist.

    2.   Üldiste veotingimuste erisätetega sõidukite veo kohta määratakse kindlaks veodokumendi vorm ja sisu ning keel ja kirjamärgid, mida selle trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada. Artikli 7 lõiget 5 kohaldatakse mutatis mutandis.

    3.   Veodokumendile tuleb kindlasti kanda:

    a)

    vedaja või vedajad;

    b)

    teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV;

    c)

    igasugune muu teave, mis on vajalik sõidukite veo lepinguliste kohustuste tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud veolepingust tulenevaid õigusi kaitsta.

    4.   Reisija peab veodokumendi vastuvõtmisel veenduma, et see oleks väljastatud vastavalt tema esitatud andmetele.

    Artikkel 25

    Kohaldatav õigus

    Kooskõlas käesoleva peatüki sätetega kohaldatakse sõidukite suhtes III peatüki sätteid pagasiveo kohta.

    IV JAOTIS

    VEDAJA VASTUTUS

    I peatükk

    Vastutus reisijate surma ja vigastuste korral

    Artikkel 26

    Vastutuse alus

    1.   Vedaja vastutab kahju eest, mille põhjustavad reisija surm, vigastused või muud tema füüsilise või vaimse tervise kahjustused raudtee majandamisega seotud õnnetuste tagajärjel, reisija viibimise ajal raudteevagunis või sinna sisenedes või sealt väljudes, sõltumata sellest, millist raudteetaristut kasutatakse.

    2.   Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kui:

    a)

    õnnetuse põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud raudtee majandamisega ja mida vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;

    b)

    õnnetus toimus reisija süü tõttu;

    c)

    õnnetus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest, mida vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida; teist ettevõtet, kes kasutab sama raudteetaristut, ei loeta kolmandaks isikuks; regressiõigus jääb puutumata.

    3.   Kui õnnetus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest ja vedaja sellegipoolest ei vabane lõike 2 punkti c alusel täielikult vastutusest, siis vastutab ta käesolevate ühtsete eeskirjade piirangute kohaselt täies ulatuses, ilma et see kahjustaks tema võimalikku regressiõigust kolmanda isiku suhtes.

    4.   Käesolevad ühtsed eeskirjad ei puuduta vedaja võimalikku vastutust juhtudel, mida pole märgitud lõikes 1.

    5.   Kui üheainsa veolepingu objektiks olevat vedu teostavad mitu vedajat järjestikku, siis vastutab reisija surma või vigastuse korral see vedaja, kes pidi vastavalt veolepingule osutama seda veoteenust, mille käigus õnnetus juhtus. Kui seda teenust ei osutanud vedaja, vaid asendusvedaja, siis vastutavad mõlemad solidaarselt vastavalt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.

    Artikkel 27

    Hüvitis surma korral

    1.   Reisija surma korral hõlmab hüvitis:

    a)

    reisija surma tagajärjel tekkinud vajalikke kulutusi, eelkõige kulutusi surnukeha transportimiseks ja matmiseks;

    b)

    kui surm ei saabu kohe, siis artiklis 28 sätestatud hüvitist.

    2.   Kui reisija surma tõttu kaotasid ülalpidaja isikud, kelle suhtes tal seaduse järgi oli või tulevikus oleks tekkinud ülalpidamiskohustus, siis tuleb ka see kahju hüvitada. Nende isikute kahjutasunõuete suhtes, keda reisija pidas ülal ilma seadusest tuleneva kohustuseta, kohaldatakse siseriiklikku õigust.

    Artikkel 28

    Hüvitis vigastuste korral

    Reisija vigastuste või muude füüsilise või vaimse tervise kahjustuste korral hõlmab hüvitis:

    a)

    vajalikke kulutusi, eelkõige ravile ja põetamisele ning transpordile;

    b)

    varalise kahju hüvitamist seoses reisija töövõime täieliku või osalise kaotusega või tema kasvanud vajadustega.

    Artikkel 29

    Teiste isikukahjude hüvitamine

    Siseriikliku õigusega määratakse kindlaks, kas ja millises ulatuses peab vedaja kahju hüvitama teistsuguste isikukahjude korral, kui on sätestatud artiklites 27 ja 28.

    Artikkel 30

    Hüvitise vorm ja suurus surma ja vigastuste korral

    1.   Artikli 27 lõikes 2 ja artikli 28 punktis b ette nähtud hüvitis tuleb välja maksta ühekordse maksena. Kuid kui siseriiklik õigus lubab määrata pensioni ja vigastatud reisija või artikli 27 lõike 2 järgi nõude esitamiseks õigustatud isikud nõuavad pensioni maksmist, siis toimub hüvitamine sellisel kujul.

    2.   Vastavalt lõikele 1 makstava hüvitise suurus määratakse kindlaks siseriikliku õiguse alusel. Kuid käesolevate ühtsete eeskirjade kohaldamisel on iga reisija hüvitise piirmääraks 175 000 arvestusühikut ühekordse maksena või sellele summale vastav aastapension ka siis, kui siseriiklik õigus näeb ette madalama piirmäära.

    Artikkel 31

    Teised transpordivahendid

    1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei kohaldata sätteid vastutuse kohta reisija surma või vigastuste korral sellise kahju suhtes, mis on tekkinud veo käigus, mida vastavalt veolepingule ei viidud läbi raudteel.

    2.   Kuid kui raudteevaguneid veetakse parvlaevaga, siis tuleb sätteid vastutuse kohta reisija surma või vigastuse korral kohaldada artikli 26 lõikes 1 ja artikli 33 lõikes 1 nimetatud kahju suhtes, mida reisija sai raudtee majandamisega seotud õnnetuse tagajärjel, viibides nendes vagunites, sisenedes nendesse või nendest väljudes.

    3.   Kui raudteeliiklus on erakorraliste asjaolude tõttu ajutiselt katkenud ja reisijaid veetakse teise transpordivahendiga, siis vastutab vedaja vastavalt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.

    II peatükk

    Vastutus sõiduplaanist mittekinnipidamisel

    Artikkel 32

    Vastutus rongi käigust ärajäämisel, hilinemisel või reisija ühendusreisist mahajäämisel

    1.   Vedaja vastutab reisijale tekitatud kahju eest, mis tuleneb sellest, et rongi käigust ärajäämise, hilinemise või reisija ühendusreisist mahajäämise tõttu ei saa reisi samal päeval jätkata või et antud asjaoludel ei ole samal päeval jätkamine mõeldav. Reisijale hüvitatakse mõistlikud kulud, mis on seotud tema ööbimisega ja teda ootavate isikute informeerimisega.

    2.   Vedaja vabaneb vastutusest, kui rongi käigust ärajäämise, hilinemise või reisija ühendusreisist mahajäämise tingis mõni järgmistest põhjustest:

    a)

    raudtee majandamisega mitte seotud asjaolud, mida vedaja kõigi antud olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata ei suutnud vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;

    b)

    reisija enda süü; või

    c)

    kolmanda isiku tegevus, mida vedaja kõigi antud olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata ei suutnud vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida; teist ettevõtet, kes kasutab sama raudteetaristut, ei loeta kolmandaks isikuks; regressiõigus jääb puutumata.

    3.   Siseriikliku õigusega määratakse kindlaks, kas ja millises ulatuses peab vedaja hüvitama teistsugused kahjud, kui on ette nähtud lõikes 1. Käesolev säte ei piira artikli 44 kohaldamist.

    III peatükk

    Vastutus käsipakkide, loomade, pagasi ja sõidukite eest

    1. JAGU

    Käsipakid ja loomad

    Artikkel 33

    Vastutus

    1.   Reisijate surma või vigastuse korral vastutab vedaja ka selle kahju eest, mis tekkis nende asjade täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise tõttu, mis olid reisijal seljas või käsipakkidena kaasas; see kehtib ka reisijaga kaasas olnud loomade kohta. Artiklit 26 kohaldatakse mutatis mutandis.

    2.   Muus osas vastutab vedaja nende asjade, käsipakkide või loomade, mille järelevalve on vastavalt artiklile 15 reisija kohuseks, täielikust või osalisest kaotsiminekust või kahjustamisest tingitud kahjude eest ainult siis, kui selles on süüdi vedaja. Sellisel juhul ei kohaldata IV jaotise teisi artikleid, välja arvatud artikkel 51, ja VI jaotist.

    Artikkel 34

    Hüvitise piiramine asjade kaotsimineku ja kahjustamise korral

    Kui vedaja vastutab artikli 33 lõike 1 alusel, siis ta peab maksma igale reisijale hüvitist, mille piirmääraks on 1 400 arvestusühikut.

    Artikkel 35

    Vastutuse välistamine

    Vedaja ei vastuta reisija ees kahju eest, mis tuleneb sellest, et reisija ei ole täitnud tolli või muude ametivõimude poolt nõutud formaalsusi.

    2. JAGU

    Registreeritud pagas

    Artikkel 36

    Vastutuse alus

    1.   Vedaja vastutab kahju eest, mis on tingitud registreeritud pagasi täielikust või osalisest kaotsiminekust või kahjustamisest ajavahemikus selle vastuvõtmisest kuni väljastamiseni, samuti selle pagasi hilinenud väljastamisest tingitud kahju eest.

    2.   Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kuivõrd kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise põhjuseks oli reisija enda süü, reisijapoolne korraldus, milles vedaja polnud süüdi, registreeritud pagasi erilised puudused või asjaolud, mida vedaja ei suutnud vältida ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida.

    3.   Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kuivõrd kaotsiminek või kahjustus on tingitud konkreetsest ohutegurist, mis on seotud ühe või mitme järgmise asjaoluga:

    a)

    pakendi puudumine või selle mittevastavus;

    b)

    pagasi spetsiifilised omadused;

    c)

    selliste esemete andmine pagasisse, mille vedu on välistatud.

    Artikkel 37

    Tõendamiskohustus

    1.   Vedaja kohustus on tõendada, et kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise põhjuseks oli mõni artikli 36 lõikes 2 nimetatud asjaoludest.

    2.   Kui vedaja tuvastab, et kaotsiminek või kahjustus võis vastavalt antud juhtumi asjaoludele olla tingitud ühest või mitmest artikli 36 lõikes 3 nimetatud ohutegurist, siis eeldatakse, et nii see ka oli. Kuid õigustatud isikul on õigus tõendada, et kahju ei olnud tingitud nendest ohuteguritest või oli seda üksnes osaliselt.

    Artikkel 38

    Mitu järjestikust vedajat

    Kui üheainsa veolepingu objektiks olevat vedu teostavad mitu vedajat järjestikku, siis iga vedaja, võttes üle pagasi koos pagasi registreerimiskviitungiga või sõiduki koos veodokumendiga, saab pagasi või sõiduki veo suhtes pagasi registreerimiskviitungi või veodokumendi kohaselt veolepingu pooleks ja võtab endale sellest tulenevad kohustused. Sellisel juhul vastutab iga vedaja veo eest kogu marsruudi ulatuses kuni väljastamiseni.

    Artikkel 39

    Asendusvedaja

    1.   Kui vedaja on usaldanud veo läbiviimise täielikult või osaliselt asendusvedajale, sõltumata sellest, kas tal oli selleks veolepingu alusel õigus või mitte, siis jääb vedaja vastutama kogu veo eest.

    2.   Kõik käesolevate ühtsete eeskirjade sätted, mis reguleerivad vedaja vastutust, kehtivad ka asendusvedaja vastutuse kohta tema poolt läbiviidud vedude osas. Kui esitatakse nõue asendusvedaja töötajate või teiste isikute vastu, keda ta veo läbiviimisel kasutas, siis tuleb kohaldada artikleid 48 ja 52.

    3.   Igasugune erikokkulepe, mille alusel vedaja võtab endale kohustusi, mida tal käesolevate ühtsete eeskirjade alusel ei ole, või loobub õigustest, mida talle käesolevate ühtsete eeskirjade alusel tagatakse, puudutab asendusvedajat vaid juhul, kui ta on selleks oma selgesõnalise kirjaliku nõusoleku andnud. Sõltumata sellest, kas asendusvedaja on sellise nõusoleku andnud või mitte, on sellisest erikokkuleppest tulenevad kohutused ja loobumisavaldused vedaja suhtes endiselt siduvad.

    4.   Nii vedaja kui ka asendusvedaja vastutavad solidaarselt, kui ja kuivõrd neil vastutada tuleb.

    5.   Hüvitise kogusumma, mille võib välja nõuda vedajalt, asendusvedajalt ning nende töötajatelt ja teistelt nende poolt veo läbiviimisel kasutatud isikutelt, ei ületa käesolevates ühtsetes eeskirjades sätestatud piirmäärasid.

    6.   Käesolev artikkel ei piira vedaja ja asendusvedaja õigusi esitada üksteisele regressinõudeid.

    Artikkel 40

    Kaotsimineku eeldamine

    1.   Õigustatud isik võib ilma täiendava tõendamiseta lugeda kaotsi läinuks pagasiühiku, mida ei ole talle väljastatud või tema käsutusse antud 14 päeva jooksul pärast seda, kui pagasi väljastamist nõuti vastavalt artikli 22 lõikele 3.

    2.   Kui kadunuks peetud pagasiühik leitakse üles aasta jooksul pärast väljastamise nõudmist, siis peab vedaja sellest teavitama õigustatud isikut, juhul kui tema aadress on teada või kui seda on võimalik kindlaks teha.

    3.   Õigustatud isik võib 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate saamist nõuda pagasiühiku väljastamist. Sellisel juhul peab ta tasuma kulud pagasiühiku veoks vormistamiskohast väljastamiskohta ja tagasi maksma saadud hüvitise, millest vastaval juhul arvatakse maha hüvitises sisaldunud kulud. Kuid talle jääb õigus nõuda vastavalt artiklile 43 hüvitist hilinenud väljastamise eest.

    4.   Kui leitud pagasiühiku tagastamist ei nõuta lõikes 3 ette nähtud tähtaja jooksul või kui see leitakse rohkem kui aasta pärast väljastamise nõudmist, siis käsutab vedaja seda vastavalt pagasiühiku asukohas kehtivatele seadustele ja õigusaktidele.

    Artikkel 41

    Hüvitis kaotsimineku korral

    1.   Pagasi täieliku või osalise kaotsimineku korral peab vedaja igasuguseid teisi hüvitisi välistades maksma:

    a)

    tõendatud kahjusumma korral sellega võrduvat hüvitist, mis aga ei ületa 80 arvestusühikut brutomassi iga puuduva kilogrammi või 1 200 arvestusühikut iga pagasiühiku eest;

    b)

    tõendamata kahjusumma korral paušaalhüvitist, mis võrdub 20 arvestusühikuga brutomassi iga puuduva kilogrammi või 300 arvestusühikuga iga pagasiühiku eest.

    Üldistes veotingimustes määratakse kindlaks, kas hüvitist makstakse iga puuduva kilogrammi või pagasiühiku eest.

    2.   Lisaks peab vedaja tagastama pagasiveotasu ja muud kaotsiläinud pagasiühiku veoga seoses makstud summad ning juba tasutud tolli- ja aktsiisimaksud.

    Artikkel 42

    Hüvitis kahjustamise korral

    1.   Registreeritud pagasi kahjustamise korral peab vedaja igasuguseid teisi hüvitisi välistades maksma hüvitist, mis vastab pagasi väärtuse vähenemisele.

    2.   Hüvitis ei ületa:

    a)

    juhul kui kogu pagas on kahjustamise tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud, seda summat, mis tuleks maksta pagasi täieliku kaotsimineku korral;

    b)

    juhul kui ainult osa pagasist on kahjustamise tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud, seda summat, mis tuleks maksta kasutamiskõlbmatuks muutunud osa kaotsimineku korral.

    Artikkel 43

    Hüvitis hilinenud väljastamise korral

    1.   Vedaja peab pagasi hilinenud väljastamise korral maksma iga väljastamisnõude esitamisele järgnenud 24-tunnise täisperioodi eest, kuid kokku mitte rohkem kui 14 ööpäeva eest:

    a)

    kahjusummaga võrduvat hüvitist, kuid mitte rohkem kui 0,80 arvestusühikut hilinenult väljastatud pagasi brutomassi kilogrammi kohta või 14 arvestusühikut pagasiühiku kohta, juhul kui õigustatud isik tõendab, et hilinemine tekitas kahju või kahjustusi;

    b)

    paušaalhüvitist, mis võrdub 0,14 arvestusühikuga hilinenult väljastatud pagasi brutomassi kilogrammi kohta või 2,80 arvestusühikuga pagasiühiku kohta, juhul kui õigustatud isik ei suuda tõendada, et hilinemine tekitas kahju või kahjustusi.

    Üldistes veotingimustes määratakse kindlaks, kas hüvitist makstakse pagasi kilogrammi või pagasiühiku pealt.

    2.   Pagasi täieliku kaotsimineku korral ei maksta lisaks artiklis 41 sätestatud hüvitisele lõikes 1 sätestatud hüvitist.

    3.   Pagasi osalise kaotsimineku korral makstakse lõikes 1 sätestatud hüvitist allesjäänud osa eest.

    4.   Pagasi kahjustamise korral, mis ei olnud tingitud hilinenud väljastamisest, makstakse vajaduse korral lisaks artiklis 42 sätestatud hüvitisele ka lõikes 1 sätestatud hüvitist.

    5.   Mitte mingil juhul ei saa lõikes 1 sätestatud hüvitise ja artiklites 41 ning 42 sätestatud hüvitiste kogusumma olla suurem kui hüvitis pagasi täieliku kaotsimineku korral.

    3. JAGU

    Sõidukid

    Artikkel 44

    Hüvitis hilinemise korral

    1.   Kui sõiduki pealelaadimine või väljastamine hilines vedaja süü tõttu ja kui õigustatud isik tõendab, et selle läbi tekitati talle kahju, siis peab vedaja maksma hüvitist, mille suurus ei ületa veotasu.

    2.   Kui õigustatud isik taganeb veolepingust, kuna pealelaadimine hilines vedaja süü tõttu, siis tagastatakse talle veotasu. Kui ta tõendab, et hilinemine tekitas talle kahju, siis võib ta lisaks nõuda hüvitist, mille suurus ei ületa veotasu.

    Artikkel 45

    Hüvitis kaotsimineku korral

    Sõiduki täieliku või osalise kaotsimineku korral lähtutakse õigustatud isikule tõendatud kahju eest makstava hüvitise arvutamisel sõiduki harilikust väärtusest. Hüvitise piirmäär on 8 000 arvestusühikut. Nii täis kui tühi järelhaagis loetakse omaette sõidukiks.

    Artikkel 46

    Vastutus teiste esemete eest

    1.   Sõidukis olnud esemete või auto külge kinnitatud veomahutites (näiteks pagasi- või suusaboksides) asuvate esemete puhul vastutab vedaja ainult sellise kahju eest, mis oli tingitud tema süüst. Koguhüvitise piirmäär on 1 400 arvestusühikut.

    2.   Autole väljastpoolt kinnitatud esemete, kaasa arvatud lõikes 1 nimetatud veomahutite eest vastutab vedaja ainult siis, kui tõendatakse, et kahju on tingitud vedaja toimingust või tegematajätmisest kas sihilikult kahju tekitamise eesmärgil või hooletusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.

    Artikkel 47

    Kohaldatav õigus

    Lisaks käesoleva jao sätetele kohaldatakse sõidukite suhtes 2. jao sätteid vastutuse kohta pagasi eest.

    IV peatükk

    Üldsätted

    Artikkel 48

    Vastutuse piiramise õigusest ilmajäämine

    Käesolevates ühtsetes eeskirjades ette nähtud vastutuse piiranguid, samuti siseriikliku õiguse sätteid, mis piiravad hüvitist teatud summaga, ei kohaldata, kui tõendatakse, et kahju on tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas kavatsetult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.

    Artikkel 49

    Konverteerimine ja intresside maksmine

    1.   Kui hüvitise arvutamisel tuleb välisvaluutas väljendatud summad konverteerida, siis tuleb seda teha hüvitise maksmise päeval ja kohas kehtiva vahetuskursi järgi.

    2.   Õigustatud isik võib hüvitiselt nõuda viieprotsendilist aastaintressi alates reklamatsiooni esitamise päevast vastavalt artiklile 55 või kui reklamatsiooni ei ole esitatud, siis alates hagi esitamise päevast.

    3.   Artiklite 27 ja 28 kohaselt makstava hüvitise puhul arvutatakse intressi siiski alles alates päevast, mil ilmnesid hüvitise summa hindamist mõjutavad asjaolud, juhul kui see päev on reklamatsiooni või hagi esitamise päevast hilisem.

    4.   Pagasi puhul võib intressi nõuda ainult siis, kui hüvitis ületab 16 arvestusühikut ühe pagasi registreerimiskviitungi kohta.

    5.   Kui õigustatud isik ei esita vedajale pagasi kohta esitatud reklamatsiooni lõplikuks läbivaatamiseks vajalikke tõendeid talle seatud kohase tähtaja jooksul, siis ei arvutata intressi selle tähtaja lõppemisest kuni nimetatud tõendite üleandmiseni.

    Artikkel 50

    Vastutus tuumaõnnetuse korral

    Vedaja vabaneb talle käesolevate ühtsete eeskirjadega pandud vastutusest, kui kahju põhjuseks oli tuumaõnnetus ja kui vastavalt antud riigi seadustele ja teistele õigusaktidele, mis reguleerivad vastutust tuumaenergeetika valdkonnas, vastutab kahju eest tuumaseadme valdaja või temaga võrdsustatud isik.

    Artikkel 51

    Isikud, kelle eest vedaja vastutab

    Vedaja vastutab oma töötajate ja teiste isikute eest, kelle teenuseid ta vedamisel kasutab, kuivõrd need töötajad ja teised isikud täidavad oma tööülesandeid. Veoks kasutatava raudteetaristu ettevõtjaid loetakse isikuteks, kelle teenuseid vedaja veo läbiviimisel kasutab.

    Artikkel 52

    Muud nõuded

    1.   Kõigil juhtudel, kui kohaldatakse käesolevaid ühtseid eeskirju, võib mis tahes õiguslikul alusel esitada vedaja vastu kahju hüvitamise nõude ainult käesolevates ühtsetes eeskirjades kehtestatud tingimuste ja piirangute alusel.

    2.   Sama kehtib nõuete kohta töötajate ja teiste isikute vastu, kelle eest vastutab vedaja artikli 51 alusel.

    V JAOTIS

    REISIJA VASTUTUS

    Artikkel 53

    Erilised vastutuse alused

    Reisija vastutab vedaja ees igasuguse kahju eest,

    a)

    mis on tingitud oma kohustuste mittetäitmisest, mis tal on vastavalt

    1)

    artiklitele 10, 14 ja 20,

    2)

    üldiste veotingimuste erisätetele sõidukite veo kohta või

    3)

    ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjale (RID) või

    b)

    mille põhjustasid temaga kaasas olevad esemed või loomad,

    juhul kui ta ei suuda tõendada, et kahju on tingitud asjaoludest, mida ta vaatamata abinõude rakendamisele, mida nõutakse kohusetundlikult reisijalt, ei suutnud vältida ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida. See säte ei puuduta vedaja vastutust artikli 26 ja artikli 33 lõike 1 alusel.

    VI JAOTIS

    NÕUETE ESITAMINE

    Artikkel 54

    Osalise kaotsimineku või kahjustamise tuvastamine

    1.   Kui vedaja avastab või eeldab või kui õigustatud isik väidab, et vedaja hoole alla antud ese (pagas, sõiduk) on osaliselt kaotsi läinud või kahjustatud, siis peab vedaja viivitamatult ja võimaluse korral õigustatud isiku juuresolekul vastavalt kahju olemusele fikseerima aktis selle eseme seisundi ja niivõrd kui võimalik, kahju ulatuse, põhjuse ja tekkimise aja.

    2.   Õigustatud isikule tuleb väljastada tasuta selle akti koopia.

    3.   Kui õigustatud isik ei ole aktis fikseerituga nõus, siis võib ta nõuda, et pagasi või sõiduki seisundi ning kahju põhjuse ja kahjusumma tuvastaks ekspert, kelle nimetavad veolepingu osapooled või kohus. Menetlus viiakse läbi selle riigi seaduste ja teiste õigusaktide alusel, kus tuvastamine toimub.

    Artikkel 55

    Reklamatsioonid

    1.   Reklamatsioonid, mis puudutavad vedaja vastutust reisija surma või vigastuse korral, tuleb kirjalikult esitada sellele vedajale, kelle vastu saab nõuet kohtusse esitada. Sellise veo kohta, mis oli üheainsa lepingu objektiks ja mida teostasid mitu vedajat järjestikku, võib reklamatsiooni esitada ka esimesele või viimasele vedajale, samuti vedajale, kellel on reisija elukoha või alalise elukoha riigis ettevõtte keskus, filiaal või esindus, mille kaudu veoleping sõlmiti.

    2.   Teised veolepinguga seotud reklamatsioonid tuleb kirjalikult esitada artikli 56 lõigetes 2 ja 3 nimetatud vedajale.

    3.   Tõendusmaterjalid, mida õigustatud isik peab vajalikuks reklamatsioonile lisada, tuleb esitada originaalis või koopiatena, mis vedaja nõudmisel peavad olema nõuetekohaselt tõendatud. Reklamatsiooni lahendamise käigus võib vedaja nõuda pileti, pagasi registreerimiskviitungi ja veodokumendi loovutamist.

    Artikkel 56

    Vedajad, kelle vastu võib nõudeid kohtusse esitada

    1.   Kahjutasunõudeid, mis tulenevad vedaja vastutusest reisija surma või vigastuse korral, võib kohtusse esitada ainult sellise vedaja vastu, kes on vastutav artikli 26 lõike 5 alusel.

    2.   Teisi veolepingust tulenevaid reisijate nõudeid võib, arvestades sealjuures lõikest 4 tulenevat, esitada ainult esimese, viimase või selle vedaja vastu, kes viis läbi veo selle osa, mille käigus ilmnes nõude põhjuseks olev asjaolu.

    3.   Kui veo korral, mida teostavad mitu vedajat järjestikku, on pagasi või sõiduki väljastamiseks kohustatud vedaja märgitud tema nõusolekul pagasi registreerimiskviitungile või veodokumendile, siis võib nõudeid lõike 2 alusel esitada kohtusse tema vastu ka juhul, kui ta ei ole pagasit või sõidukit vastu võtnud.

    4.   Nõudeid reisijaveolepingu alusel makstud summade hüvitamiseks võib kohtusse esitada vedaja vastu, kes selle summa sisse nõudis, või vedaja vastu, kelle kasuks see summa sisse nõuti.

    5.   Vastuhagi või vaide korras võib nõudeid esitada lisaks lõigetes 2 ja 4 nimetatutele ka teiste vedajate vastu, kui hagi põhineb samal veolepingul.

    6.   Niivõrd kui käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse asendusvedaja suhtes, võib ka tema vastu esitada nõudeid kohtusse.

    7.   Kui hagejal on valida mitme vedaja vahel, siis tema valikuõigus lõpeb, niipea kui neist ühe vastu on hagi esitatud; see kehtib ka siis, kui hagejal on valida ühe või mitme vedaja ja asendusevedaja vahel.

    Artikkel 58

    Nõudeõiguse lõppemine reisija surma või vigastuse korral

    1.   Õigustatud isiku igasugune nõudeõigus seoses vedaja vastutusega reisija surma või vigastuse korral on lõppenud, kui ta hiljemalt 12 kuu möödumisel sellest, kui ta sai teada kahju tekkimisest, ei teata reisijaga toimunud õnnetusest ühele vedajatest, kellele vastavalt artikli 55 lõikele 1 võib esitada reklamatsiooni. Kui õigustatud isik teatab vedajale õnnetusest suuliselt, siis peab vedaja talle väljastama kinnituse suulise teate saamise kohta.

    2.   Kuid nõudeõigus ei lõpe, kui

    a)

    õigustatud isik on lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul esitanud reklamatsiooni ühele artikli 55 lõikes 1 nimetatud vedajatest;

    b)

    vastutav vedaja on lõikes 1 sätestatud aja jooksul saanud reisijaga toimunud õnnetusest teada mingil muul moel;

    c)

    õnnetusest ei teatatud või seda tehti hilinemisega asjaolude tõttu, milles õigustatud isikut ei saa süüdistada;

    d)

    õigustatud isik tõendab, et õnnetus toimus vedaja süül.

    Artikkel 59

    Nõudeõiguse lõppemine pagasiveo korral

    1.   Kui õigustatud isik võtab pagasi vastu, on lõppenud igasugune veolepingust tulenev nõudeõigus vedaja vastu pagasi osalise kaotsimineku, kahjustamise või hilinenud väljastamise korral.

    2.   Kuid nõudeõigus ei lõpe:

    a)

    osalise kaotsimineku või kahjustuse korral, kui

    1)

    õigustatud isik tuvastas kaotsimineku või kahjustuse vastavalt artiklile 54 enne pagasi vastuvõtmist;

    2)

    tuvastamine, mis oleks pidanud toimuma vastavalt artiklile 54, jäi ära üksnes vedaja süü tõttu;

    b)

    välisel vaatlusel mittemärgatava kahju korral, mille õigustatud isik tuvastas alles pärast pagasi vastuvõtmist, kui ta

    1)

    nõuab tuvastamist vastavalt artiklile 54 kohe pärast kahju avastamist ja hiljemalt kolme päeva möödumisel pärast pagasi vastuvõtmist ja

    2)

    lisaks tõendab, et kahju tekkis vedaja poolt pagasi vastuvõtmise ja väljastamise vahel;

    c)

    hilinenud väljastamise korral, kui õigustatud isik esitab 21 päeva jooksul nõude mõne artikli 56 lõikes 3 nimetatud vedaja vastu;

    d)

    kui õigustatud isik tõendab, et kahju on tingitud vedaja süüst.

    Artikkel 60

    Aegumine

    1.   Kahjutasunõuded, mis tulenevad vedaja vastutusest reisija surma ja vigastuste korral, aeguvad järgmiselt:

    a)

    reisijate nõuded kolme aasta jooksul arvates esimesest õnnetusele järgnevast päevast;

    b)

    teiste õigustatud isikute nõuded kolme aasta jooksul arvates reisija surmale järgnenud esimesest päevast, hiljemalt aga viie aasta jooksul arvates esimesest õnnetusele järgnenud päevast.

    2.   Teised veolepingust tulenevad nõuded aeguvad ühe aastaga. Kuid aegumistähtaeg on kaks aastat selliste nõuete puhul, kus kahju oli tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas kavatsetult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.

    3.   Aegumistähtaeg vastavalt lõikele 2 hakkab kulgema nõuete korral:

    a)

    täieliku kaotsimineku hüvitamiseks 14. päevast pärast artikli 22 lõikes 3 sätestatud tähtaja lõppemist;

    b)

    osalise kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise hüvitamiseks väljastamise päevast;

    c)

    kõigil teistel reisijate veoga seotud juhtumitel pileti kehtivuse lõppemise päevast.

    Aegumistähtaja algusena näidatud päev ei ole mingil juhul tähtaja sisse arvatud.

    4.   […]

    5.   […]

    6.   Muus osas kehtib aegumistähtaja peatumise ja katkemise suhtes siseriiklik õigus.

    VII JAOTIS

    SUHTED VEDAJATE VAHEL

    Artikkel 61

    Veotasu jaotamine

    1.   Iga vedaja, kes nõudis sisse veotasu või oleks pidanud seda tegema, peab teistele osalevatele vedajatele maksma neile kuuluva osa veotasust. Makseviis määratakse kindlaks vedajatevaheliste kokkulepetega.

    2.   Artikli 6 lõiget 3, artikli 16 lõiget 3 ja artiklit 25 kohaldatakse ka järjestikuste vedajate vaheliste suhete suhtes.

    Artikkel 62

    Regressiõigus

    1.   Vedajal, kes käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt maksis hüvitist, on teiste veos osalenud vedajate vastu regressiõigus vastavalt järgmistele sätetele:

    a)

    vedaja, kes põhjustas kahju, vastutab selle eest täielikult;

    b)

    kui kahju põhjustasid mitu vedajat, siis vastutab igaüks enda põhjustatud kahju eest; kui selline eristamine ei ole võimalik, siis jaotatakse hüvitussumma vedajate vahel vastavalt punktile c;

    c)

    kui ei ole võimalik tõendada, milline vedajatest kahju põhjustas, siis jaotatakse hüvitussumma kõigi vedajate vahel, välja arvatud need, kes tõendavad, et nemad kahju ei põhjustanud; jaotamine toimub proportsionaalselt vedajatele kuuluva osaga veotasust.

    2.   Kui mõni neist vedajatest on maksejõuetu, siis jagatakse tema osaks langenud, kuid maksmata summa kõigi teiste veos osalenud vedajate vahel proportsionaalselt neile kuuluva osaga veotasust.

    Artikkel 63

    Regressimenetlus

    1.   Vedaja, kelle vastu artikli 62 kohaselt on esitatud regressinõue, ei saa vaidlustada regressinõude esitanud vedaja poolt sooritatud makse õiguspärasust, kui hüvitis oli kohtuotsusega kindlaks määratud pärast seda, kui esimesena nimetatud vedajale oli edastatud nõuetekohane teade hagi sisseandmise kohta ja antud talle seega võimalus protsessis osalemiseks. Põhihagi menetlev kohus määrab kindlaks tähtajad kolmanda isiku teavitamiseks ja tema protsessi kaasamiseks.

    2.   Regressihagi esitav vedaja peab ühe ja sama hagiga kohtusse kaebama kõik vedajad, kellega ta ei ole jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele, vastasel korral lõpeb regressiõigus nende vedajate suhtes, keda ta ei ole kohtusse kaevanud.

    3.   Kohus peab ühes ja samas otsuses lahendama kõik kohtule esitatud regressihagid.

    4.   Vedaja, kes soovib oma regressiõigust kohtulikult maksma panna, võib esitada nõude selle riigi pädevasse kohtusse, kus ühel osalenud vedajatest on ettevõtte keskus või filiaal või esindus, kelle kaudu veoleping sõlmiti.

    5.   Kui hagi tuleb esitada mitme vedaja vastu, siis võib hagev vedaja valida pädevate kohtute vahel vastavalt lõikele 4.

    6.   Regressihagi ei tohi menetleda koos hüvitushagiga, mille on esitanud isik, kellel on selleks õigus veolepingu alusel.

    Artikkel 64

    Kokkulepped regressinõuete suhtes

    Vedajatel on vaba voli sõlmida omavahel kokkuleppeid, mis kalduvad kõrvale artiklitest 61 ja 62.

    II LISA

    RAUDTEEVEO-ETTEVÕTJATE JA PILETIMÜÜJATE POOLT ANTAV MIINIMUMTEAVE

    I osa: Enne reisi antav teave

    —

    Veolepingule kohaldatavad üldtingimused

    —

    Kiireima reisi sõiduplaanid ja sellega seotud tingimused

    —

    Odavaima Kõikide reiside, sealhulgas odavaima reisi sõiduplaanid ja sellega seotud tingimused [ME 125]

    —

    Puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele antav teave raudteeveoteenustele juurdepääsu, veeremile juurdepääsu tingimuste ja rongis olevate võimaluste kättesaadavuse kohta vastavalt direktiivis XXX sätestatud juurdepääsetavusnõuetele

    —

    Juurdepääsu tingimused kord jalgratastega reisijatele [ME 126]

    —

    Vabad kohtad suitsetajate ja kõigi piletihindade kohta mittesuitsetajate (ja asjakohasel juhul suitsetajate) vagunis, esimeses ja teises klassis, samuti platskaardi- ja magamisvagunites [ME 127]

    —

    Igasugune tegevus, mis võib teenuse katkestada või selle kestust pikendada Häired ja viivitused (kavandatud ja reaalajas) [ME 128]

    —

    Teenuste kättesaadavus rongis , sealhulgas WiFi ja tualettruumid [ME 129]

    —

    Kaduma läinud pagasi nõuet puudutavad menetlused

    —

    Kaebuste esitamise kord.

    II osa: Teave reisi ajal

    —

    Rongis pakutavad teenused , sealhulgas WiFi [ME 130]

    —

    Järgmine peatus

    —

    Hilinemised Häired ja viivitused (kavandatud ja reaalajas) [ME 131]

    —

    Olulisemad ühendusreisid

    —

    Ohutus- ja turvanõuded

    III LISA

    TEENUSE KVALITEEDI MIINIMUMSTANDARDID

    I.   Raudteeveo-ettevõtjaid käsitlevad nõuded

    Raudteeveo-ettevõtjad avaldavad iga aasta 30. juuniks oma veebisaidil teenuse kvaliteedi aruande eelneva majandusaasta kohta ning saadavad selle riiklikule täitevasutusele ja Euroopa Liidu Raudteeametile (ERA) tema veebisaidil avaldamiseks. Ettevõtja avaldab aruande oma veebisaidil ametlikus riigikeeles / ametlikes riigikeeltes ja võimaluse korral ka teistes liidu keeltes, sealhulgas kokkuvõtte inglise keeles.

    Teenuse kvaliteedi aruanded sisaldavad vähemalt järgmist teavet.

    1.

    Teenuste täpsus ja üldpõhimõtted raudteeveo-ettevõtjatele teenuste katkemisega toimetulekuks

    a)

    hilinemised

    i)

    teenuste üldine keskmine hilinemisaeg protsendina teenuseliigi kohta (rahvusvaheline reisijatevedu, riigisisene pikamaa-raudteevedu, piirkondlikud liinid ning linna- ja linnalähiliinid);

    ii)

    nende teenuste protsent, mille puhul väljumine hilines;

    iii)

    nende teenuste protsent, mille puhul saabumine hilines;

    —

    alla 60-minutiliste hilinemiste protsent;

    —

    60–119 91 – 120 -minutiliste hilinemiste protsent; [ME 132]

    —

    120-minutiliste või pikemate hilinemiste protsent;

    b)

    teenuste tühistamine

    teenuste tühistamine protsendina teenuseliigi kohta (rahvusvaheline reisijatevedu, riigisisene pikamaa-raudteevedu, piirkondlikud liinid ning linna- ja linnalähiliinid);

    c)

    määruse kohaldamine teenuste hilinemise ja tühistamise korral:

    i)

    nende reisijate arv, kellele pakutakse hoolitsust ja abi;

    ii)

    hoolitsuse ja abi pakkumisega seotud kulud;

    iii)

    nende reisijate arv, kellele määrati hüvitis;

    iv)

    määratud hüvitisega seotud kulud.

    2.

    Kliendi rahulolu uuring

    Hõlmatakse vähemalt järgmised kategooriad:

    i)

    rongiliikluse täpsus;

    ii)

    hilinemise korral reisijatele antav teave;

    iii)

    teabe täpsus ja kättesaadavus rongis;

    iv)

    korrashoiu kvaliteet / rongide seisukord;

    v)

    turvalisuse tase rongides;

    vi)

    rongi siseruumide puhtus;

    vii)

    kasuliku teabe edastamine kogu reisi jooksul , sealhulgas WiFi ja teiste rongis pakutavate teenuste kohta ; [ME 133]

    viii)

    korralike tualettruumide olemasolu igas rongis;

    ix)

    rangetele nõuetele vastav jaamade puhtus ja korrahoid;

    x)

    juurdepääs rongidele ja rongis olevatele võimalustele, sh juurdepääsetavad tualettruumid;

    xi)

    puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikutega rongis toimunud vahejuhtumite arv ning neile artikli 24 kohaselt osutatud abi kvaliteet, olenemata sellest, kas abitaotlusest anti eelnevalt teada või mitte.

    3.

    Kaebuste käsitlemine

    i)

    kaebuste arv ja tulemus;

    ii)

    kaebuste tüübid;

    iii)

    käsitletud kaebuste arv;

    iv)

    keskmine reageerimisaeg;

    v)

    võimalikud parandused, võetud meetmed.

    4.

    Puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute abistamine

    abistamisjuhtumite arv teenuseliigi kohta (rahvusvaheline reisijatevedu, riigisisene pikamaa-raudteevedu, piirkondlikud liinid ning linna- ja linnalähiliinid).

    5.

    Häired

    hädaolukorra lahendamise plaanide ja kriisiohjeplaanide olemasolu ja lühike kirjeldus.

    II.   Jaamaülemaid ja taristuettevõtjaid käsitlevad nõuded

    Teenuse kvaliteedi aruanded sisaldavad vähemalt järgmist teavet.

    1.

    Teave ja piletid

    i)

    jaamas teabetaotluste menetlemise kord;

    ii)

    rongide sõiduplaanide, tariifide ja platvormide kohta teabe andmise kord ja vahendid; teabe kvaliteet;

    iii)

    teabe esitamine määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ning riiklike täitevasutuste kontaktandmete kohta;

    iv)

    piletiostuseadmed;

    v)

    teavet andva ja pileteid müüva personali kättesaadavus jaamas;

    vi)

    puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute teavitamine.

    2.

    Üldpõhimõtted teenuste katkemisega toimetulekuks

    i)

    nende reisijate arv, kellele pakutakse hoolitsust ja abi;

    ii)

    hoolitsuse ja abi pakkumise kulud.

    3.

    Jaamaruumide (tualettruumid jne) puhtuse tagamiseks kehtestatud meetmete kirjeldus

    i)

    puhastamissagedus;

    ii)

    tualettruumide olemasolu.

    4.

    Kliendi rahulolu uuring

    Hõlmatakse vähemalt järgmised kategooriad:

    i)

    hilinemise korral reisijatele antav teave;

    ii)

    rongide väljumis- ja saabumisaegu ning platvorme käsitleva teabe täpsus, olemasolu ja kättesaadavus rongis;

    iii)

    turvalisuse tase jaamas;

    iv)

    jaamas teabetaotlustele vastamise aeg;

    v)

    korralike tualettruumide olemasolu jaamas (sh juurdepääsetavus);

    vi)

    jaamade puhtus ja korrashoid;

    vii)

    jaama ja jaamaruumide juurdepääsetavus , sealhulgas astmeteta juurdepääs, eskalaatorid, liftid ja pagasirambid ; [ME 134]

    viii)

    puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikutega jaamas toimunud vahejuhtumite arv ning neile osutatud abi kvaliteet.

    IV LISA

    KAEBUSTE KÄSITLEMISE KORD RIIKLIKELE TÄITEVASUTUSTELE

    Keeruliste juhtumite puhul, mis hõlmavad mitut nõuet või ettevõtjat, piiriülest reisimist või õnnetusi muu kui selle liikmesriigi territooriumil, kes andis ettevõtjale tegevusloa, eelkõige juhul, kui on ebaselge, milline riiklik täitevasutus on pädev, või kui see hõlbustaks või kiirendaks kaebuse lahendamist, teevad riiklikud täitevasutused koostööd, et määrata kindlaks juhtiv asutus, kellest saab reisijate jaoks ühtne kontaktpunkt. Kõik kaasatud riiklikud täitevasutused teevad koostööd, et hõlbustada kaebuse lahendamist (nt jagades teavet, abistades dokumentide tõlkimisel ja andes teavet vahejuhtumite asjaolude kohta). Reisijatele antakse teada, milline asutus on juhtiv asutus. Lisaks peavad riiklikud täitevasutused igal juhul tagama vastavuse määruse (EL) 2017/2394 nõuetele. [ME 135]

    V LISA

    VASTAVUSTABEL

    Määrus (EÜ) nr 1371/2007

    Käesolev määrus

    Artikkel 1

    Artikkel 1

    Artikli 1 punkt a

    Artikli 1 punkt a

    Artikli 1 punkt b

    Artikli 1 punkt b

    —

    Artikli 1 punkt c

    Artikli 1 punkt c

    Artikli 1 punkt d

    —

    Artikli 1 punkt e

    Artikli 1 punkt d

    Artikli 1 punkt f

    Artikli 1 punkt e

    Artikli 1 punkt g

    —

    Artikli 1 punkt h

    Artikli 1 punkt f

    Artikli 1 punkt i

    Artikkel 2

    Artikkel 2

    Artikli 2 lõige 1

    Artikli 2 lõige 1

    Artikli 2 lõige 2

    —

    Artikli 2 lõige 3

    —

    Artikli 2 lõige 4

    —

    Artikli 2 lõige 5

    —

    Artikli 2 lõige 6

    —

    Artikli 2 lõige 7

    —

    —

    Artikli 2 lõige 2

    —

    Artikli 2 lõige 3

    Artikkel 3

    Artikkel 3

    Artikli 3 lõige 1

    Artikli 3 lõige 1

    Artikli 3 lõiked 2 ja 3

    —

    Artikli 3 lõige 4

    Artikli 3 lõige 2

    Artikli 3 lõige 5

    Artikli 3 lõige 3

    Artikli 3 lõige 6

    Artikli 3 lõige 4

    Artikli 3 lõige 7

    Artikli 3 lõige 5

    Artikli 3 lõige 8

    Artikli 3 lõige 6

    Artikli 3 lõige 9

    Artikli 3 lõige 7

    Artikli 3 lõige 10

    Artikli 3 lõige 8

    —

    Artikli 3 lõige 9

    —

    Artikli 3 lõige 10

    Artikli 3 lõige 11

    Artikli 3 lõige 11

    —

    Artikli 3 lõige 12

    Artikli 3 lõige 12

    Artikli 3 lõige 13

    Artikli 3 lõige 13

    Artikli 3 lõige 14

    Artikli 3 lõige 14

    —

    Artikli 3 lõige 15

    Artikli 3 lõige 16

    Artikli 3 lõige 16

    Artikli 3 lõige 17

    Artikli 3 lõige 17

    Artikli 3 lõige 18

    —

    Artikli 3 lõige 19

    Artikkel 4

    Artikkel 4

    —

    Artikkel 5

    Artikkel 5

    Artikkel 6

    Artikkel 6

    Artikkel 7

    Artikkel 7

    Artikkel 8

    Artikkel 8

    Artikkel 9

    —

    Artikli 9 lõige 4

    Artikkel 9

    Artikkel 10

    Artikli 9 lõige 3

    —

    —

    Artikli 10 lõiked 5 ja 6

    Artikkel 10

    —

    Artikkel 11

    Artikkel 11

    Artikkel 12

    Artikkel 12

    Artikli 12 lõige 2

    —

    Artikkel 13

    Artikkel 13

    Artikkel 14

    Artikkel 14

    Artikkel 15

    Artikkel 15

    Artikkel 16

    Artikkel 16

    —

    Artikli 16 lõiked 2 ja 3

    Artikkel 17

    Artikkel 17

    —

    Artikli 17 lõige 8

    Artikkel 18

    Artikkel 18

    —

    Artikli 18 lõige 6

    —

    Artikkel 19

    Artikkel 19

    Artikkel 20

    Artikkel 20

    Artikkel 21

    Artikli 21 lõige 1

    —

    Artikli 21 lõige 2

    Artikli 22 lõige 2 ja artikli 23 lõige 2

    Artikkel 22

    Artikkel 22

    Artikli 22 lõige 2

    —

    —

    Artikli 22 lõige 4

    Artikkel 23

    Artikkel 23

    —

    Artikli 23 lõige 4

    Artikkel 24

    Artikkel 24

    Artikkel 25

    Artikli 25 lõiked 1, 2 ja 3

    —

    Artikkel 26

    Artikkel 26

    Artikkel 27

    Artikkel 27

    Artikkel 28

    —

    Artikli 28 lõige 3

    Artikli 27 lõige 3

    Artikli 28 lõige 4

    Artikkel 28

    Artikkel 29

    Artikkel 29

    Artikkel 30

    Artikkel 30

    Artikkel 31

    —

    Artiklid 32 ja 33

    Artikkel 31

    Artikkel 34

    —

    Artikli 34 lõiked 1 ja 3

    Artikkel 32

    Artikkel 35

    Artikkel 33

    —

    Artikkel 34

    Artikkel 36

    Artikkel 35

    —

    —

    Artikkel 37

    Artikkel 36

    Artikkel 38

    —

    Artikkel 39

    Artikkel 37

    Artikkel 40

    I lisa

    I lisa

    II lisa

    II lisa

    III lisa

    III lisa

    —

    IV ja V lisa
    Top