EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015CA0028

Kohtuasi C-28/15: Euroopa Kohtu (teine koda) 15. septembri 2016. aasta otsus (College van Beroep voor het Bedrijfsleveni eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Koninklijke KPN NV jt versus Autoriteit Consument en Markt (ACM) (Eelotsusetaotlus — Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühine reguleeriv raamistik — Direktiiv 2002/21/EÜ — Artiklid 4 ja 19 — Riigi reguleeriv asutus — Ühtlustamismeetmed — Soovitus 2009/396/EÜ — Õiguslik ulatus — Direktiiv 2002/19/EÜ — Artiklid 8 ja 13 — Operaator, keda konkreetsel turul peetakse märkimisväärset turujõudu omavaks — Riigi reguleeriva asutuse kehtestatud kohustused — Kuluarvestussüsteemiga seotud hindade ja kohustuste kontroll — Püsiliini- ja mobiilikõnede lõpetamise tasud — Riigi reguleeriva asutuse otsuste üle liikmesriikide kohtute teostatava kontrolli ulatus)

ELT C 419, 14.11.2016, p. 13–14 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

14.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/13


Euroopa Kohtu (teine koda) 15. septembri 2016. aasta otsus (College van Beroep voor het Bedrijfsleveni eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Koninklijke KPN NV jt versus Autoriteit Consument en Markt (ACM)

(Kohtuasi C-28/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühine reguleeriv raamistik - Direktiiv 2002/21/EÜ - Artiklid 4 ja 19 - Riigi reguleeriv asutus - Ühtlustamismeetmed - Soovitus 2009/396/EÜ - Õiguslik ulatus - Direktiiv 2002/19/EÜ - Artiklid 8 ja 13 - Operaator, keda konkreetsel turul peetakse märkimisväärset turujõudu omavaks - Riigi reguleeriva asutuse kehtestatud kohustused - Kuluarvestussüsteemiga seotud hindade ja kohustuste kontroll - Püsiliini- ja mobiilikõnede lõpetamise tasud - Riigi reguleeriva asutuse otsuste üle liikmesriikide kohtute teostatava kontrolli ulatus))

(2016/C 419/15)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

College van Beroep voor het Bedrijfsleven

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Koninklijke KPN NV, KPN BV, T-Mobile Netherlands BV, Tele2 Nederland BV, Ziggo BV, Vodafone Libertel BV, Ziggo Services BV, varem UPC Nederland BV, Ziggo Zakelijk Services BV, varem UPC Business BV

Kostja: Autoriteit Consument en Markt (ACM)

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ) artikli 4 lõiget 1 koosmõjus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (muudetud direktiiviga 2009/140) artiklitega 8 ja 13 tuleb tõlgendada nii, et kohtuasjas, mille ese on riigi reguleeriva asutuse poolt püsiliini- ja mobiilikõnede lõpetamise teenuste osutamisele kehtestatud tariifimääradega seotud kohustuse õiguspärasus, võib liikmesriigi kohus kalduda kõrvale komisjoni 7. mai 2009. aasta soovitusest 2009/396/EÜ Euroopa Liidus püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta, milles soovitatakse kõne lõpetamise turgudel sobiva hinnameetmena Bulric strict-kulumudelit (Bottom-Up Long-Run Incremental Costs), üksnes siis kui ta asub seisukohale, et seda nõuavad käsitletava juhtumi asjaolud, eelkõige kõnealuse liikmesriigi turu spetsiifiline laad.

2.

Euroopa Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et kohtuasjas, mille ese on riigi reguleeriva asutuse poolt püsiliini- ja mobiilikõnede lõpetamise teenuste osutamisele kehtestatud tariifimääradega seotud kohustuse õiguspärasus, võib liikmesriigi kohus hinnata selle kohustuse proportsionaalsust direktiivi 2002/21 (muudetud direktiiviga 2009/140) artiklis 8 ja direktiivi 2002/19 (muudetud direktiiviga 2009/140) artiklis 13 sätestatud eesmärkide suhtes ja võtta arvesse asjaolu, et kõnealuse kohustuse eesmärk on toetada lõppkasutajate huve jaeturul, mis ei kuulu reguleerimise alla.

Liikmesriigi kohus ei või riigi reguleeriva asutuse otsuse kohtuliku kontrolli käigus nõuda, et see asutus tõendaks, et kõnealune kohustus täidab tegelikult direktiivi 2002/21 (muudetud direktiiviga 2009/140) artiklis 8 sätestatud eesmärgid.


(1)  ELT C 138, 27.4.2015.


Top