Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62015TN0314

    Kohtuasi T-314/15: 2. juunil 2015 esitatud hagi – Kreeka versus komisjon

    ELT C 279, 24.8.2015, p. 40–41 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    24.8.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 279/40

    2. juunil 2015 esitatud hagi – Kreeka versus komisjon

    (Kohtuasi T-314/15)

    (2015/C 279/50)

    Kohtumenetluse keel: kreeka

    Pooled

    Hageja: Kreeka (esindajad: K. Boskovits ja L. Kotroni)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    —

    tühistada komisjoni 23. märtsi 2015. aasta otsus SA.28876 (2012/C) (ex 2012/NN), mis käsitleb riigiabi, mille Kreeka andis äriühingule Pireuse sadama konteineriterminal ja Cosco Pacific Limited;

    —

    mõista kohtukulud välja komisjonilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

    1.

    Esimene väide, et on rikutud Kreeka Vabariigi kaitseõigusi.

    —

    Selle väite põhjenduseks väidab Kreeka Vabariik, et otsuses selle kohta, et on antud riigiabi, on kasutatud uut faktilist ja õiguslikku alust võrreldes sellega, mida kasutati menetluse algatamise otsuses.

    2.

    Teine väide, et ELTL artikli 107 lõiget 1 on riigiabi mõiste osas valesti tõlgendatud.

    —

    Selle väite põhjenduseks väidab Kreeka Vabariik, et kõnealusel meetmel puudub majanduslik eelis ja see pole valikuline ning kostja ei märkinud korrektselt kõnealuse meetme referentssüsteemi, ei hinnanud õiguslikke ja faktilisi olukordi, mis oluliselt erinevad ettevõtjate puhul, kes tegutsevad avaliku sektori taristuprojektide valdkonnas sellise kontsessioonilepingu alusel, millel on sama ese, mistõttu rikkus kostja kõnealuse meetme aluseks olevaid üldise maksusüsteemi üldpõhimõtteid.

    3.

    Kolmas väide, et kõnealust riigiabi puudutav põhjendus on ekslik, puudulik ja vasturääkiv.

    —

    Selle väite põhjenduseks väidab Kreeka Vabariik, et põhjendus on ekslik, puudulik ja vasturääkiv järgmist puudutavas: a) abi andmine riiklikest vahenditest, b) valikuliste eeliste esinemine, c) võrdlemine sarnaste maksualaste sätetega, mis käsitlevad kontsessioonilepinguid avaliku sektori taristuprojektide valdkonnas, mille komisjon on heaks kiitnud, ning d) konkurentsi moonutamine ja liikmesriikide vahelise kaubanduse kahjustamine.

    4.

    Neljas väide, et ELTL artikli 107 lõiget 3 on valesti tõlgendatud osas, mis puudutab abi kokkusobivust ühisturuga.

    —

    Selle väite põhjenduseks väidab Kreeka Vabariik, et kostja on valesti hinnanud regionaalse kokkusobiva abi ning ühiste huvide eesmärgi saavutamiseks vajaliku ja proportsionaalse abi olemasolu.

    5.

    Viies väide, et abi on valesti kvalifitseeritud ja on rikutud liidu õiguse üldpõhimõtteid tagasinõudmise valdkonnas.

    —

    Selle väite põhjenduseks väidab Kreeka Vabariik, et kostja on valinud abi kvalifitseerimiseks vale meetodi ja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.
    Top