—

pakub välja ja viib ellu praktilised mehhanismid, mis tagaksid mõistliku aja jooksul riiklike pärandimaksusüsteemide tõhusa sobitamise, julgustades samas liikmesriike sisse viima ja rakendama pärandi topelt-/mitmekordse maksustamise vähendamise mehhanisme tõhusamal ja paindlikumal viisil;

—

kasutab õiguslikke mehhanisme, et tõhusalt lõpetada ELi kodanike pärandi topelt-/mitmekordne maksustamine;

—

läheb kaugemale piiriülestest maksuküsimustest, et käsitleda võimalikke moonutavaid mõjusid, mis tulenevad erinevustest pärandimaksubaasi arvutamisel eri liikmesriikide maksujurisdiktsioonis, ja sätestab kogu Euroopa Liidus kohaldatavad ühtsed põhimõtted, mis tugineksid vara puhasväärtuse õiglasele hindamisele ning tagaksid ettevõtteüksuse äritegevuse jätkumise;

—

edendab aktiivselt toimivamaid, tõhusamaid ja kodanikusõbralikumaid maksusüsteeme, mis asetavad maksumaksjatele võimalikult väikse maksukoormuse;

—

uurib probleeme, millega ELi kodanikud piiriüleste pärandimaksujuhtude korral kokku puutuvad;

—

uurib võimalusi pärandi maksustamise lihtsustamiseks piirülestes olukordades süsteemi kaudu, mille puhul kohaldatakse maksu üks kord ühes maksustamispunktis, mille määrab kindlaks vara asukoht.

—

piiriüleseid pärandimaksuprobleeme on võimalik lahendada, ilma et ühtlustataks liikmesriikide pärandimaksueeskirju;

—

mitmekordset maksustamist vähendatakse riiklike maksuraamistike tõhusama omavahelise sobivuse tagamisega, maksude vähendamise süsteemi peaks rakendama neis liikmesriikides, kellel on õigus maksu sisse nõuda;

—

kinnisvara korral oleks esmane maksustamisõigus riigil, kus vara asub ning maksusoodustust peaksid kohaldama teised asjaomased liikmesriigid;

—

tegu on vallasvaraga, mis on seotud püsiva tegevuskohaga teises riigis, oleks esmane maksustamisõigus sellel liikmesriigil ja teised liikmesriigid kohaldaksid selle suhtes maksusoodustust, võttes aluseks esimese liikmesriigi poolt kohaldatud maksumäära;

—

surnud isiku liikmesriigil oleks pärija liikmesriigi suhtes pärandimaksu kohaldamise eelisõigus. Pärija liikmesriik peaks võimaldama maksusoodustust surnud isiku liikmeriigis tasutud maksu osas;

—

kui surnud isik või pärija on oma asukoha, elukoha või kodakondsuse tõttu seotud enam kui ühe liikmesriigiga, toimub maksustava riigi määratlemine kõige tihedama isikliku sideme määramise reegli (tie breaker rules) alusel;

—

maksualase diskrimineerimise juhtusid käsitletakse komisjoni talituste töödokumendis (4), mille eesmärk on teavitada kodanikke ja liikmesriike kohtupraktika näidete alusel pärandi mittediskrimineeriva maksustamise soovitud omadustest, et nad oskaksid õiguskaitsevahendeid paremini kasutada.

—

tunnistatakse probleeme, millega puutuvad eelkõige kokku kodanikud ja väikeettevõtted, ent mille mõju riigi eelarve seisukohast on väga piiratud;

—

esitatakse ettepanekuid selle kohta, kuidas liikmesriigid saaksid kohaldada maksusoodustusi mitmekordse maksustamise korral;

—

antakse teavet, mis võib olla kasulik maksualase diskrimineerimise kõrvaldamiseks.

—

loob ja jõustab õiguslikke mehhanisme, et tõhusalt kaotada pärandimaksuga seotud diskrimineerimine ELi kodanike vahel. Seda ei tohiks käsitleda riigi maksusuveräänsuse rikkumisena, vaid üksnes põhimõttelise tõekspidamisena, mille kohaselt on ELi kodanikul õigus omandile väljaspool riigipiiri;

—

pakub välja ja rakendab praktilisi mehhanisme, mille abil tagada mõistliku aja jooksul riiklike maksusüsteemide tõhus vastastikune toimivus: lähenemisviis, mille kohaselt liikmesriigid annavad ainuüksi rakendamissoovitusi, ei pruugi praktikas osutuda piisavalt tõhusaks. Nagu üldiselt tunnistatud, on vastavalt komisjoni ettepanekule samuti soovitav julgustada liikmesriike viivitamatult kohaldama mitmekordse maksustamise vähendamise süsteeme tõhusamal ja paindlikumal viisil. Samas jälgiks komisjon arenguid järgmise kolme aasta jooksul eesmärgiga astuda vajadusel direktiivi abil otsustavamaid samme;

—

läheks pikemas perspektiivis pärandimaksuga seotud meetmes kaugemale piiriülestest maksuküsimustest, et käsitleda võimalikke moonutavaid mõjusid, mis tulenevad erinevustest pärandimaksubaasi arvutamisel eri liikmesriikide maksujurisdiktsioonis. Seejuures tuleks eelkõige maksumäärade kehtestamise osas austada riigi maksusuveräänsust. Samas tuleks sätestada ühtsed põhimõtted pärandimaksubaasi määratlemiseks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Ideaalis peaksid need tuginema vara puhasväärtuse õiglasele hindamisele ning tagama ettevõtteüksuse äritegevuse jätkumise;

—

uurib mitmekordse maksustamata jätmise juhtude ulatust ja mõjusid üksikasjalikult väljatöötatud finantsvahendite kaudu, mille osas jääb komitee ootama komisjoni edasisi konsultatsioone ja algatusi;

—

edendab aktiivselt toimivamaid, tõhusamaid ja kodanikusõbralikumaid maksusüsteeme, mis toimiksid ajakohaselt ja mõistlikult eelkõige pärandimaksuküsimustega sageli seonduvate pikkade ja keeruliste menetluste puhul, ja mis asetaksid maksumaksjatele võimalikult väikse maksukoormuse;

—

uurib, millises ulatuses mõjutavad piiriülesed pärandimaksuküsimused negatiivselt ELi kodanikke ülemaailmsel tasandil, selle võimalikke tagajärgi ja lahendusi;

—

uurib võimalusi viia sisse lihtsam pärandi maksustamise meetod, mille kohaselt kohaldataks maksu üks kord ja ühes kohas, mille määrab kindlaks pärandvara asukoht.