28.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/154

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mõistab kategooriliselt hukka laste igasuguse seksuaalse kuritarvitamise ning kiidab komisjoni otsust tugevdada Euroopa pühendumust võitluses laste kuritarvitamise vastu, tehes ettepaneku uueks direktiiviks, mis käsitleb laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist ning lasteporno vastast võitlust.

1.2

Oma varasemas arvamuses (1) esitas komitee direktiivi ettepaneku kohta soovitusi. Ehkki direktiivi eesmärk on ennetamine, ei ole seda direktiivis piisavalt käsitletud. Ennetamine mitmel tasandil on laste kaitse peamine vahend. Laste seksuaalse kuritarvitamise puhul rikutakse ühest küljest rängalt ohvrite õigust füüsilisele puutumatusele, teisest küljest on sellel kohutavad sotsiaalsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised tagajärjed kogu eluks. Käesoleva täiendava arvamusega soovib komitee esitada soovitusi ennetamise kohta.

1.3

Komitee kordab oma üleskutset kõigile liikmesriikidele, samuti Euroopa Liidule Lissaboni lepingu kontekstis, allkirjastada ja ratifitseerida kiiremas korras Euroopa Nõukogu konventsioon laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest  (2) ning ÜRO lapse õiguste konventsioon laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitlev fakultatiivprotokoll, (3) et EL saaks laste seksuaalset kuritarvitamist tõhusamalt ennetada.

1.4

Euroopa Liit peab välja töötama järjekindla ja ühtse lähenemisviisi laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamiseks liikmesriikides. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles edendama laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamist käsitleva ELi strateegia rakendamist, et luua selge visioon, mis aitaks ELi liikmesriike nende püüdlustes lapsi kaitsta ja julgustada neid enda eest seisma. Strateegia eesmärgid peaksid hõlmama nelja tegevusvaldkonda.

1.5

Arvamuses käsitletud meetmete nimekiri ei ole lõplik (4). Komitee avaldab kiitust paljudele kodanikuühiskonna osalejatele, eelkõige valitsusvälistele organisatsioonidele, nende töö eest ennetusmeetmete väljakujundamisel. Näiteid headest tavadest on siinkohal väljatoomiseks liiga palju, ent neist väärtuslikest tavadest on palju õppida. Seepärast on komitee koostanud selle teabe kohta andmebaasi (5).

2.1

Ennetusmeetmete keskne eesmärk peab olema laste seksuaalse kuritarvitamise likvideerimine. Kõik poliitikameetmed peavad põhinema ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetel. Vastavalt konventsioonile mõistetakse lapse all alla 18-aastast isikut.

2.2

Laste seksuaalne kuritarvitamine võib toimuda paljudes vormides: intsest ja seksuaalne kuritarvitamine, pornograafia, prostitutsioon, inimkaubandus, korruptsioon ning seksuaalne vägivald lapse eakaaslaste poolt (6). Kuritarvitamisega tuleb tegeleda mitmel – riigi, Euroopa ja maailma – tasandil. Kuid ennetusmeetmed peavad olema kõigil tasanditel kooskõlastatud ja järjepidevad. Ennetusmeetmete üle tuleb teostada pidevat järelevalvet, et nad oleksid kooskõlas arenevate struktuuride ja parimate tavadega ning suudaksid reageerida uutele laste kuritarvitamise viisidele (nt uued tehnoloogiad).

2.3

Lapsed on eriti kaitsetud igasuguste kuritarvitamisvormide suhtes ning nad langevad suurema tõenäosusega sagedamini üldiste kuritegude, sh vägivalla ja vägistamise ohvriks kui täiskasvanud. Ehkki sellekohane statistika puudub, osutavad olemasolevad andmed sellele, et iga viies laps Euroopas langeb seksuaalse kuritarvitamise ohvriks vähemalt korra lapsepõlve jooksul (7). Hinnangu kohaselt tunneb ohver kurjategijat 70–85 protsendil juhtudest, mida tuleks ennetusmeetmete kujundamisel eriti hoolsalt arvesse võtta. Kuritarvitamine puudutab nii poisse kui ka tüdrukuid, nagu ka kõiki rahvusi ja kogukondi. Mõnede uuringute kohaselt algab seksuaalne kuritarvitamine sageli siis, kui laps on 12–13-aastane, ent paljud strateegiad laste kuritarvitamise ennetamiseks keskenduvad peamiselt väiksematele lastele. Kuritarvitamine ohustab tavaliselt kõige enam nn kaitsetuid lapsi, sh puuetega, hooldatavaid, vanematest lahutatud või inimkaubanduse ohvriks langenud, narkootikumide ja alkoholiga seotud probleemidega, sotsiaalselt ebasoodsas olukorras või juba kuritarvitamise ohvriks langenud lapsi.

2.4

EL tunnistab laste õigusi Lissaboni lepingu (Euroopa Liidu lepingu) artiklis 3 ja põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklis 24, milles on sätestatud positiivne kohustus tagada lapsele tema parimates huvides olev kaitse. Selle alusel on koostatud sihipärane poliitika, mille eesmärk on laste õiguste edendamine, kaitse ja nendest kinnipidamine (8).

2.5

Komitee tunneb heameelt hiljuti Euroopa Komisjoni poolt avaldatud lapse õigusi käsitleva ELi tegevuskava üle. Põhiõiguste harta põhimõtetel põhinev tegevuskava seab lapse õigused poliitika keskmesse muu hulgas sellistes olulistes valdkondades nagu interneti turvalisus ja kaitse inimkaubanduse eest.

2.6

Arvamuse peaeesmärk on juhtida tähelepanu sellele, et nn ennetusmeetmeid on võimalik võtta ja et paljud sidusrühmad teevad selles valdkonnas tublisti tööd. Komitee avaldab kiitust paljudele kodanikuühiskonna osalejatele, eelkõige valitsusvälistele organisatsioonidele, nende töö eest ennetusmeetmete väljakujundamisel. Näiteid headest tavadest on siinkohal väljatoomiseks liiga palju, ent neist väärtuslikest tavadest on palju õppida, et neile kogemustele toetudes mobiliseerida kodanikuühiskonda. Seepärast on komitee koostanud selle teabe kohta andmebaasi (9).

3.1

Ennetusmeetmed peaksid olema terviklikud ja lapsekesksed ning neid tuleks võtta võimalikult varakult võimalikult vähese sekkumise teel. Toetamist ootavad paljud suurepärased algatused. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma vastu ja jõustama laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamist käsitleva ELi strateegia, millega rakendataks liikmesriikides kooskõlastatud visiooni, mis hõlmab allnimetatud nelja tegevusvaldkonda.

3.2

Komitee tunnistab, et laste seksuaalse kuritarvitamise vastane võitlus on äärmiselt keeruline. Seda liiki kuritarvitamine on sageli nähtamatu esiteks oma varjatuse tõttu, ent samuti annavad ohvrid häbi, hirmu või oma õiguste mitteteadmise tõttu kuritarvitamisest teada suhteliselt harva. Internet ja teised tehnoloogiad pakuvad uusi võimalusi nii kuritarvitamiseks kui ka lasteporno tootmiseks ja levitamiseks. Vabadus reisida annab kuritarvitajatele võimaluse võtta sihikule kõige kaitsetumad lapsed. Kuritarvitajad tegutsevad üha keerukamalt ja organiseeritumalt ning väikesed lapsed on üha suuremas ohus. Lastekaitsjate tähelepanuorbiiti jõuab ligikaudu 10 % juhtudest (10). Laste seksuaalselt kuritarvitajaid on kõiksuguse taustaga ning enamikku neist ei ole kunagi seksuaalkuritegude eest süüdi mõistetud (11).

3.3

Esmane ennetamine, sekkumine enne lapse kuritarvitamist, peaks olema suunatud kõige kaitsetumatele lastele, keda kuritarvitamine ohustab kas praegu või tulevikus. Otsesed meetmed, nagu üldsuse harimine ja varane sekkumine, on vaid esimene samm – samuti on vaja meetmeid uuesti ohvriks langemise ärahoidmiseks, et lõhkuda kuritarvitamise nõiaring seal, kus see tekib. Samuti tuleb keskenduda kuritarvitajate ja potentsiaalsete kuritarvitajate kohtlemisele.

3.4

Ehkki enamikul juhtudest toimub kuritarvitamine perekonnas või kogukonnas, (12) võib kuritarvitamise puhul olla tegemist ka kõrgetasemeliselt organiseeritud kuritegevusega, mis hõlmab paljusid kuritarvitajaid. Tegemist on väga tulutoova kuritegevuse vormiga. Inimkaubandus on maailma mastaabis suuruselt kolmas rahvusvahelise kuritegevuse vorm (13). Maailmas on ligikaudu 2,5 miljonit inimkaubanduse ohvrit (14). Neist hinnanguliselt 43 % kuritarvitatakse seksuaalselt ja pea pooled neist on lapsed (15). Laste seksuaalne kuritarvitamine on sageli piiriülene kuritegu, millega tuleb tegeleda väljaspool riigipiire.

3.5

Lapsed ja noored tuleb kaasata ennetusstrateegiate kavandamisse, et tagada nende seisukohtade ärakuulamine ja arvessevõtmine strateegiates. Paljud sellised mudelid on juba kasutuses (16). Noortepärane keelekasutus julgustab lapsi sellel teemal avatumalt rääkima ja tabusid murdma.

4.1

Komitee soovitab viia kõigi lasteni ELi liikmesriikides harivad teadlikkuse tõstmise programmid laste seksuaalse kuritarvitamise kohta. Väga tähtis on lapsi teavitada eakohases vormis ning julgustada lapsi seksuaalsest kuritarvitamisest rääkima.

4.2

Teiste valdkondade kogemus näitab, et haridusprogrammid on edukas esmane ennetusstrateegia. Nende ennetav mõju on suurepärane ja tegemist on parima viisiga edendada kuriteost teatamist. Võimalusel saab harivaid teadlikkuse tõstmise programme integreerida olemasolevatesse programmidesse, nagu „Stay Safe” (17) ja SPHE programmid (18). Neid programme peaksid iseloomustama järgmised punktid:

4.3

Komitee innustab liikmesriike muutma laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamist puudutava koolituse kohustuslikuks kõikidele spetsialistidele ja vabatahtlikele, kes töötavad lastega, eelkõige õigussüsteemis, tervishoiu ning (formaalse ja mitteformaalse) hariduse valdkonnas. Kutseorganisatsioonidel, ametiühingutel ja sotsiaalpartneritel, aga ka usu-, spordi- ja vabaajaorganisatsioonidel on siin oma osa täita. Lapsohvritega töötavale personalile tuleb tagada asjakohased tugimehhanismid, sh korrapärane järelevalve ja psühholoogiline tugi.

4.4

Komitee soovitab pakkuda meediale suunatud harivaid programme. Samuti tuleks välja töötada teatamist puudutavad eetikasuunised.

4.5

Pakkuda tuleks positiivse lastekasvatuse programme lapsevanemate ja perede toetamiseks, et seksuaalset kuritarvitamist ära hoida. Vanematele tuleks enne ja pärast sünnitust anda teavet ennetusmeetmete kohta.

4.6

Komitee toetab algatusi, nagu Euroopa Komisjoni turvalisema interneti programm, (20) Insafe (21) ja INHOPE (22) võrgustikud, et edendada laste ja kõigi ühiskonnaliikmete seas (23) turvalist internetikasutust.

5.1

Komitee soovitab liikmesriikide politseiteenistustel ja registreeritud rahvusvahelistel organisatsioonidel rakendada järjepidevat lähenemisviisi õiguskaitsele, teabe vahetamisele ja koostööle. See hõlmaks kahepoolseid koostöölepinguid, tõhusamaid infotehnoloogilisi vahendeid kurjategijate jälitamiseks ning paremaid kontrollimehhanisme. Kohtuprotsesside aeglus võib mõjuda pelutavalt neile, kes sooviksid kuritarvitamisest teatada. Pika ooteaja vältimiseks tuleks laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumeid menetleda eelisjärjekorras. Tõsiselt tuleks kaaluda ohvri mitteosalemist kohtuprotsessidel. Väga oleks vaja õigussüsteemis töötajatele suunatud asjakohast koolitust laste seksuaalse kuritarvitamise valdkonnas ning intervjuuprotokollide kasutuselevõtt aitaks ära hoida uuesti ohvriks langemist. Järjepidevad üleeuroopalised standardid aitaks ära hoida kuritarvitajate liikumist ühest liikmesriigist teise. Maailma tasandil näitas hiljutine Europoli jt toetusel teostatud laste kuritarvitamise vastane operatsioon Rescue, mille raames tuvastati enam kui 200 last, (24) kuidas Euroopa Liit saab eeskujuks olla.

5.2

Väga tähtis on järjepidev lähenemisviis kõikide lastega töötavate isikute kontrollile, et sulgeda liikmesriikide vahelised seaduseaugud. Kõiki tuleb kohustuslikus korras kontrollida seoses lastevastaste süütegudega, sh uurida nn kaudseid tõendeid (teavet inimeste kohta, keda peetakse lastele ohtlikuks, kuid keda ei ole laste kuritarvitamise eest kriminaalkorras karistatud). Nagu ka oma eelmises arvamuses, (25) viitab komitee ametkondadevahelisele kodanikukaitse korralduse (Multi-Agency Public Protection Arrangements) mudelile (26).

5.3

Loodud on üleeuroopaline kadunud laste hädaabinumber, mis töötab paraku vaid 16 liikmesriigis. Ülejäänud 11 liikmesriiki peavad võtma viivitamatult meetmeid kvaliteetse abitelefoniteenuse tagamiseks (27). Teenuse jaoks tuleb eraldada piisavalt vahendeid ning see peab olema seotud vajalike tugiteenustega. Samuti tuleks kaaluda teenuse laiendamist väljapoole ELi piire.

5.4

Ehkki üksikutes liikmesriikides (28) on olemas tõhusad ja toimivad mudelid, soovitab komitee luua kooskõlastatud üleeuroopalise kadunud laste häiresüsteemi, sarnaselt USA süsteemile Amber Alert (29).

5.5

Komitee kordab üleskutset rahvusvahelise õiguskaitseorgani loomiseks, mis tegeleks laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud süütegude uurimisega kogu maailmas, ohvrite tuvastamise ja kuritarvitajate karistamisega (30).

6.1

Laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamine on iga ühiskonnaliikme ülesanne. Komitee soovitab valitsusasutustel ja kodanikuühiskonna sidusrühmadel jätkata koostööd laste kuritarvitamist ennetavate meetmete rakendamisel. Komitee toetab selliseid algatusi nagu Euroopa Nõukogu kampaania „1 in 5 Campaign” (Iga viies) (31) ja „The Underwear Rule” (Aluspesureegel) (32). Valitsusväliste organisatsioonide tasandil võib tuua selliseid olulisi näiteid kodanikuühiskonna meetmete kohta nagu „Stop it Now!” (Lõpeta kohe!), (33) samuti Ühendkuningriigi heategevusorganisatsiooni Barnardo’s erikampaania „Cut Them Free” (Vabasta nad) (34) ning ECPAT Internationali ja Body Shopi kampaania „Stop Sex Trafficking of Children and Young People” (Lõpetage laste ja noorte seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil läbiviidav inimkaubandus) (35).

6.2

Tööandjatel, ametiühingutel ja teistel kodanikuühiskonna organisatsioonidel lasub tähtis kohustus seada töökohtadel selged standardid tagamaks, et laste seksuaalset kuritarvitamist ei sallita (36). Selle kuritegeliku probleemiga tegelemine on tööandjate ühine sotsiaalne vastutus. Oluline roll on ka tööstussektoritel, nt turismindusel ja hotellindusel (37). Komitee teeb ettepaneku, et organisatsioonid allkirjastaksid komitee poolt eelnevalt välja pakutud avalduse (38), mis leidub komitee koostatud andmebaasis liikmesriikide parimate tavade kohta. Komitee meenutab (39) vajadust täiendavate rahastamisvahendite järele, et laiendada ja töötada välja programme, mida viiksid ellu kodanikuühiskonna partnerid.

6.3

Tuleks korraldada ülemaailmne teavituskampaania laste seksuaalsest kuritarvitamisest teatamise kohta, mida toetaksid tasuta rahvusvaheline abitelefoniliin ja veebipõhine teatamismehhanism (40). See toimiks samalaadselt rahvusvahelise abitelefoniliiniga Child Helpline International. Selline abitelefoniliin peab olema seotud vajalike tugiteenustega.

6.4

Kodanikuühiskond ja valitsused saavad suurendada teadlikkust laste seksuaalsest kuritarvitamisest ja aidata luua ennetamise kultuuri, tähistades aktiivselt ülemaailmset laste kuritarvitamise ennetamise päeva, mis toimub igal aastal 19. novembril (41).

7.1

Komitee kutsub üles teostama rohkem uuringuid, et lahendada laste seksuaalset kuritarvitamist puudutavate andmete vähesuse probleem, saada selgem pilt ohvrite ja kurjategijate profiilist ning vahetada parimaid tavasid. Praegu pärineb suur osa andmetest õiguskaitseorganitelt. Luua tuleks Euroopa keskus, mille ülesanne on teavitada laste kuritarvitamise ennetamise alastest teadusuuringutest, poliitikameetmetest ja tavadest, sarnaselt Austraalia riikliku lastekaitse keskusega National Child Protection Clearinghouse (42) ja USA laste heaolu teabeportaaliga Child Welfare Information Gateway (43). Selle aluseks oleks üksikute projektide, nt European Online Grooming Project (võrgukeskkonnas seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise probleemiga tegelev ELi projekt) raames või riigi tasandil, nt Belgia organisatsiooni Child Focus (44) tehtud töö. Ühtsed määratlused kogu Euroopas aitaksid edendada andmete vahetamist ja parandada nende võrreldavust.

7.2

Laste seksuaalse kuritarvitamise teemalistes uuringutes tuleb võtta arvesse laste vaateid ja arvamusi (45).

7.3

Komitee kutsub üles kehtestama selgelt määratletud üleeuroopalised interneti turvalisuse standardid. Seoses üleskutsega „ergutada interneti-teenuse pakkujaid vabatahtlikkuse alusel välja töötama toimimisjuhiseid ja suuniseid sellistele veebisaitidele juurdepääsu tõkestamiseks” (46) rõhutab komitee seda, et prioriteediks peab olema sisu eemaldamine allikast ning vaid juhul, kui eemaldamine ei ole võimalik (väljaspool ELi), tuleb tõkestada juurdepääs neile veebisaitidele. Kui tööstusettevõtjad, interneti-teenuse pakkujad ning majandus- ja finantselus osalejad (näiteks krediitkaardiettevõtjad) võtavad tõsiselt oma ülesannet võidelda kõnealuse kuritarvitamisega, tuleks ELis muuta see põhimõte õiguslikuks nõudeks. Komitee julgustab suhtlusvõrkude operaatoreid allkirjastama 2009. aasta kokkulepet „Safer Social Networking principles for the EU” (Turvalisemate suhtlusvõrkude põhimõtted ELi jaoks) (47).

7.4

Komitee palub Euroopa Komisjonil meetmeid koordineerida, et võimaldada järjepidevat lähenemisviisi kogu ELis.