28.1.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/106

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa mõõtme arendamine spordis” ”

KOM(2011) 12 lõplik

2012/C 24/23

Raportöör: Alfredo CORREIA

18. jaanuaril 2011. aastal otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 165 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa mõõtme arendamine spordis””

KOM(2011) 12 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis oma arvamuse vastu 28. septembril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 475. istungjärgul 26.–27. oktoobril 2011. aastal (26. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 79, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 7.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib rõhutada oma suurt huvi Euroopa mõõtme arendamise vastu spordis ning pühendumist sellele. Oluline on tagada, et Euroopa Liidus jätkatakse spordi arendamise meetmetega, tehes koostööd liikmesriikidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet Euroopa Liidule lepinguga antud pädevuse raames.

1.2   Sport annab vaieldamatu panuse füüsilise ja vaimse tervise edendamisse ning selliste väärtuste arendamisse nagu distsipliin ja meeskonnavaim, mis omakorda edendavad sotsiaalset integratsiooni. Spordil on võtmeroll suure hulga haiguste ennetamisel. Terviseprobleemid on otseselt seotud inimeste vähese kehalise aktiivsusega. Sport aitab parandada inimeste elukvaliteeti ning pikendada oodatavat eluiga, samuti suurendab see Euroopa majanduse tootlikkust ja parandab konkurentsivõimet. Komitee kutsub üles edendama spordiga tegelemist ning võtma ELi tasandi meetmeid selle saavutmiseks.

1.3   Komitee tunnistab spordivaldkonnas esinevat dopinguprobleemi. Nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil peavad toimuma arutelud selle üle, kuidas võidelda selle sotsiaalse nuhtluse vastu. Doping võib ohustada sportlaste – eelkõige noorte amatöörsportlaste – tervist, samuti kahjustada ausat konkurentsi spordis.

1.4   Komitee tervitab komisjoni seisukohta sportimise ja spordi arendamise osas hariduses, sest see vastab komitee varasemale soovitusele (1). Komitee kordab vajadust parandada spordikeskusi, riietusruume ja muid infrastruktuure, et võimaldada inimestel sporti teha heades tingimustes ning taskukohase hinnaga.

1.5   Komitee erilise tähelepanu all on see, et sportlased saaksid korralikku haridust. Liiga sageli langevad noored sportimise tõttu koolist välja. Tuleb luua tingimused, et oleks võimalik alustada ja arendada oma karjääri spordis ilma koolist lahkumata kooskõlas topeltkarjääri põhimõttega. Selle põhimõtte rakendamine on samuti oluline selleks, et sportlasekarjääri lõpetavatel sportlastel oleks uuesti tööturule sisenemiseks vajalik kvalifikatsioon. Selleks peavad treenerid saama samuti koolitust, et sisendada treenitavatele noortele õigeid väärtusi.

1.6   Vägivald spordis on kahetsusväärne ja nõuab resoluutseid meetmeid selle kaotamiseks nii poliitikameetmete kui ka asjakohaste kriminaalõigusaktide kaudu. Euroopa Liit võib tegutseda ja peab tegutsema liikmesriikide algatuste koordineerijana, et parandada teabevahetust kõige tõhusamate toimimisviiside alal.

1.7   Komitee on seisukohal, et eritähelepanu tuleks pöörata spordivaldkonnas kõige ebasoodsamas olukorras elanikkonnarühmadele, näiteks puuetega ja eakatele inimestele. Neil on õigus osaleda spordis teistega võrdsetel alustel. Komitee tuletab meelde, et Euroopa Liit on allkirjastanud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Liikmesriigid peavad tagama, et see konventsioon viiakse nõuetekohaselt ellu.

1.8   Komitee kordab oma 2008. aasta üleskutset (2) pöörata erilist tähelepanu naiste esindatusele spordis ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele selles valdkonnas.

1.9   Komitee soovib rõhutada mittetulunduslike spordiühingute rolli sporditegevuse edendamisel. On oluline, et kõnealuseid organisatsioone toetataks kas piisavate finantsvahendite eraldamise või neis organisatsioonides toimuva vabatahtliku tegevuse julgustamise kaudu.

1.10   Samuti on vajalik aktiivne koostöö kutse- ja mittetulunduslike organisatsioonide vahel, kuna sellest sõltub spordi tulevik. Komitee arvates on esmatähtis leida jätkusuutlikud rahastamisviisid, et muuta selline koostöö elujõuliseks.

1.11   Komitee väljendab erilist muret seoses ebaseadusliku ja reguleerimata kihlveo- ja loteriisektori kasvuga, kuna selles valdkonnas puuduvad selgelt eeskirjad ja nõuetekohased sanktsioonid. Oluline on rõhutada selle riikliku ja riigi poolt litsentseeritud sektori võimalikku olulisust spordi rahastamise seisukohalt, kuivõrd sektori tulu investeeritakse spordirajatiste ajakohastamisse. Liikmesriikide vahel tuleb luua dialoog, et leida mudelid, milles järgitakse kõige paremini ELi põhimõtteid. Spordiga seotud kihlveo- ja loteriituru reguleerimine on oluline ausa konkurentsi ja läbipaistvuse tagamiseks.

1.12   Komitee tunnistab ELi ees seisvaid probleeme kihlveoturu reguleerimisel. Siseturu- ja konkurentsieeskirju tuleb täielikult järgida, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet. Komitee kutsub komisjoni üles seda küsimust täpselt jälgima ning looma suunava raamistiku kõnealuse turu reguleerimiseks, võttes aluseks eelnimetatud põhimõtted ja potentsiaalselt väärtusliku teabe, mis saadakse käimasolevast konsultatsioonist (3).

2.   Üldised märkused

2.1   Sissejuhatus

2.1.1   18. jaanuaril 2011 avaldas Euroopa Komisjon teatise „Euroopa mõõtme arendamine spordis”, milles vaadeldakse sporti käsitleva valge raamatu tulemusi. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 165 koostas Euroopa Liidu Nõukogu töörühmadele tuginedes tegevuskava, mille eesmärk oli saavutada seatud eesmärgid.

2.1.2   Spordi tähtsust tunnistavad kõik – mitte ainult liikmesriigid, vaid ka kõik selles sektoris osalejad. Spordi lisaväärtus ühiskonna jaoks on vaieldamatu. Spordist saadav kasu Euroopa Liidu tervishoiu, sotsiaalse integratsiooni ja majanduse seisukohalt näitab koostöö ja ühiste strateegiate väljatöötamise vajadust. Euroopa Liit on kõige sobivam tasand liikmesriikide juhtimiseks heade tulemuste saavutamise suunas kõnealuses valdkonnas.

2.1.3   Euroopa mõõtme olulisus spordis on selge, seda nii programmide ja spetsiifiliste meetmete rahastamise osas antud sektoris kui ka konkreetsete dialoogi- ja teabevahetusplatvormide arendamise seisukohalt.

2.1.4   2012. aasta Londoni olümpiamängud kujutavad endast võimalust arendada Euroopa mõõdet spordis mitmel tasandil, seda nii organisatsiooniliste, järelevalve- ja koordinatsioonimudelite kui ka eri sidusrühmade dialoogi tulemuse osas.

2.2   Teatise eesmärgid ja sisu

2.2.1   Uue lepingu jõustumisega anti ELile uus pädevus spordivaldkonnas. Tänini on Euroopa mõõde spordis arenenud kaudselt läbi ELile sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonnas antud pädevuste ning veelgi kaudsemalt seoses siseturu ja konkurentsiõiguse põhimõtetega.

2.2.2   Neile piirangutele vaatamata on alati tunnistatud, et liikmesriikide huvides oleks teha koostööd spordi arendamise küsimustes. Euroopa Liidust on nüüd saanud sobiv tasand selle poliitika elluviimiseks.

2.2.3   Üritati määratleda spordi Euroopa mõõtme vajadusi ja tähtsust. Määratleti kõige olulisemad ja kõige paremini ELi tasandi meetmete jaoks sobivad küsimused. Sel eesmärgil toimus avalik arutelu erinevate sidusrühmadega, et määratleda prioriteetsed valdkonnad, mida edasi arendada. Kolm olulist esilekerkinud valdkonda on:

—	spordi sotsiaalne funktsioon;

—	spordi majanduslik tahk ja

—	spordi korralduslikud aspektid.

Neis valdkondades määratleti kõige olulisemad aspektid.

2.2.4   Arutuse all olevas teatises üritatakse arendada ja süvendada valge raamatu sisu, võttes arvesse selle avaldamisest saadik tehtut, ning loomulikult kasutada ELi toimimise lepingu (ja selle asjaomase artikli 165) jõustumisega ELile antud volitusi.

3.   Konkreetsed märkused

3.1   Tervis

3.1.1   Komitee tunnistab, et sportimine parandab üldiselt inimeste füüsilist ja vaimset tervist ning sellel on otsene ja positiivne mõju tööviljakusele ning elukvaliteedile, kuivõrd see on oluline vahend võitlemaks järjest kasvava istuva eluviisiga.

3.1.2   Sport aitab ennetada rasvumist ja paljusid tõsiseid haigusi, eriti südame-veresoonkonna haigusi, ning nende vastu võidelda. Seega pakub sport täiendavaid majanduslikke eeliseid, vähendades tervishoiu- ja sotsiaalkindlustuskulusid.

3.1.3   Spordil on ka võtmeroll sotsiaalse integratsiooni ja eakate inimeste heaolu valdkonnas. Sport aitab mitte ainult võidelda haiguste vastu, vaid edendab ulatuslikumat põlvkondadevahelist suhtlemist.

3.2   Dopingu vastu võitlemine

3.2.1   Dopingu vastu võitlemine on eriti oluline. Sportlaste füüsilise heaolu kaitse ning aus konkurents spordis nõuavad koordineeritud meetmeid kõigil tasanditel, mitte ainult 27 liikmesriigi ja nende riiklike asutuste vahel, vaid ka rahvusvahelisel tasandil. Mida ulatuslikum on koostöö ja mõistmine kõigi osapoolte vahel parimate toimimisviiside osas, seda edukam kõnealune tegevus on.

3.2.2   Üks eriti oluline aspekt on võitlus dopingu vastu mitte ainult profi-, vaid ka amatöörspordis.

3.2.3   Elulise tähtsusega on liikmesriikide vahel koordineeritud jõulised meetmed dopinguainete müügi reguleerimise ja järelevalve valdkonnas, ning seega toetab komitee komisjoni ideed kavandada läbirääkimiste pidamise juhend ELi ühinemiseks Euroopa Nõukogu dopinguvastase leppega.

3.3   Haridus, treening ja spordikvalifikatsioonid

3.3.1   Kehaline aktiivsus koolides on esimene samm selles suunas, et sisendada meie kõige noorematele spordiväärtusi, mida nad kannavad kaasas kogu oma elu. Komitee toetab täielikult meetmeid, mille eesmärk on rakendada häid sportimistavasid haridussüsteemis ning parandada vajalikku infrastruktuuri.

3.3.2   Komitee toetab Euroopa Komisjoni seisukohta, mille kohaselt tuleb samuti arvesse võtta topeltkarjääri olulisust sportlaste hariduses ja koolituses.

3.3.3   Komitee toetab samuti elukestva õppe programmi raames loodud algatusi; kõnealune programm on komitee arvates oluline strateegia spordi suurepäraste väärtuste sisendamiseks.

3.3.4   Sporditreenerite ja treenitavate nõuetekohane kvalifikatsioon on teine võtmetegur spordi väärtuste säilitamisel. Komitee jagab komisjoni soovi lisada spordialaseid kvalifikatsioone liikmesriikide kvalifikatsioonisüsteemidesse tagamaks, et need vastaksid Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule.

3.3.5   Vabatahtlikul tegevusel spordis, mida peaasjalikult teostavad kohalikud spordiklubid, on arvestatav väärtus ühiskonnale tervikuna. Sageli ei saa aga mittetulunduslikud vabatahtlikud spordiorganisatsioonid poliitikakujundajatelt vajalikku tunnustust ning seisavad praegu silmitsi suurte väljakutsetega. Komitee rõhutab, et komisjoni teatises ei võeta piisavalt arvesse vabatahtliku tegevuse olulisust spordis, ning kutsub seetõttu komisjoni üles astuma vajalikke samme vabatahtliku tegevuse kultuuri edendamiseks antud valdkonnas. Eelkõige tuleks Euroopa tasandil jõulisemalt edendada vabatahtlike kvalifikatsiooni ja koolitust ning teadmiste ja oskuste omandamist ja tunnustamist. Komisjon peaks Euroopa õigusaktide koostamisel samuti jälgima seda protsessi ning vältima soovimatuid kahjulikke tagajärgi mittetulunduslikele spordiorganisatsioonidele.

3.4   Vägivalla ärahoidmine spordis

3.4.1   Komitee tervitab komisjoni algatust arendada ja rakendada koolitusmeetmeid, mis on seotud vägivalla ennetamisega spordivaldkonnas ja mis oleksid suunatud nii vaatajaskonnale kui ka politseile.

3.4.2   Pealtvaatajate koolitamine algab samuti koolipingist juba maast madalast. Kehalise aktiivsuse ja sportimise väärtused tuleks seada kõrgemale ebatervest konkurentsist.

3.4.3   Vägivald spordis on tõsine probleem, mis on väga levinud kogu Euroopas. Üldiselt on vägivald seotud rassismi, ksenofoobia, homofoobia ja teiste samalaadsete tunnetega. Võetavate meetmete eesmärk peab olema võidelda selliste nähtustega, mis on täielikult vastuolus spordi väärtustega.

3.4.4   Vaatajaskonna heaolu eest vastutavad organid peavad pidevalt jälgima teavet ning tegema koostööd, eelkõige et ennetada õigusrikkumisi, mille paneksid toime eelnevalt nimetatud riskirühmad peaasjalikult rahvusvahelistel spordiüritustel.

3.5   Sotsiaalne kaasamine spordis ja spordi abil

3.5.1   Tuleb luua vajalikud tingimused, et kõigil – ka puuetega ja eakatel inimestel – oleks juurdepääs spordirajatistele ja samas ka võimalik ise sporti teha. Avalik toetus on selle eesmärgi saavutamiseks äärmiselt oluline.

3.5.2   Puuetega inimeste sporditegevuse kohta on tehtud vähe uurimistööd, mille eesmärk oleks võimaldada neil osaleda kõigil spordialadel. Komitee toetab komisjoni algatust selles küsimuses.

3.5.3   ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastamine Euroopa Liidu ja liikmesriikide poolt tähendab, et konventsiooni täitmiseks tuleb vastu võtta vajalikud meetmed. Komitee kutsub komisjoni üles uurima liikmesriikide võetud meetmeid selles valdkonnas.

3.5.4   Spordis peab olema tagatud sooline võrdõiguslikkus, kuna naised on paljudel spordialadel vähem esindatud. Komitee toetab algatusi, mille eesmärk on tagada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtte järgimine. Seega nõustub komitee spordikategooria lisamisega juhtival kohal olevate naiste andmebaasi.

3.5.5   Sport võib toimida eri kultuuride integratsiooni ja dialoogi vahendina ning sellega võib edendada Euroopa kodakondsuse vaimu. Tasub rõhutada spordi potentsiaali ebasoodsas olukorras ja haavatavate elanikkonnarühmade integreerimisel. Komitee nõustub täielikult vajadusega toetada programme, mille eesmärk on sotsiaalne integratsioon spordi abil. Valitsusvälistel organisatsioonidel on selles valdkonnas võtmeroll, mida tuleks edendada.

3.5.6   Järjest enam sportlasi vahetab elukohariiki. Vastuvõtvate riikide jaoks on kõnealuste sportlaste ja nende perede integreerimine üks viis vastuvõtva riigi kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste tutvustamiseks. Komitee toetab liikmesriikide ja komisjoni jõupingutusi luua õiguslikud stiimulid selles olukorras olevate inimeste vastuvõtmiseks, sisseseadmiseks ning mittediskrimineeriva kohtlemise tagamiseks.

3.6   Spordi majanduslik tahk

3.6.1   Komitee tunnistab spordi majandusliku tähtsuse kasvu. Kõnealune sektor annab ligikaudu 2 % ELi kogu SKTst. Sporditurg annab panuse tööhõivesse ja kasvumääradesse. Mitmetest spordiorganisatsioonidest on saanud äriühingud, ent väga paljud on jäänud mittetulunduslikuks. Vaja on luua või arendada suhteid nimetatud kahte tüüpi organisatsioonide vahel, et muuta need majanduslikult jätkusuutlikuks.

3.6.2   Erasektoril on oluline sotsiaalne roll spordi arendamisel nii otseselt eritoetuste vormis kui ka sponsorluse kaudu.

3.6.3   Komitee tunnustab ja toetab spordi satelliitarvepidamist. Kõige asjakohasemate poliitikameetmete vastuvõtmiseks on vajalikud usaldusväärsed andmed spordi loodud tulude kohta. Mida ulatuslikum on koostöö ja teabevahetus, seda lihtsam on koostada kõige mõttekamaid poliitikameetmeid.

3.6.4   Käsitletavas teatises pannakse olulist rõhku spordiürituste korraldajate ürituste omandiõiguse ning nende intellektuaalomandi õiguste kasutamisele. Komitee toetab kõnealust rõhuasetust. Teleülekandeõiguste müük ja turundus annab suure osa nende spordiorganisatsioonide sissetulekust. Euroopa Liidu õigusaktides tuleks tugevdada spordiorganisatsioonide õigusi. Spordiürituste korraldajatel peaks olema õigus küsida õiglast tasu ürituste kasutamise eest olenemata sellest, milline on ürituse liik või milline on üritusest saadav majanduslik tulu.

3.6.5   Komitee nõustub teatises esitatud õigusliku analüüsiga konkurentsieeskirjade võimaliku rikkumise kohta, mis tuleneb õiguste kollektiivsest müügist. Sellest hoolimata peab komitee tervitatavaks asjaolu, et õiguste kollektiivne müük võib täita ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohase erandi kehtestamise nõudeid. Komitee tunnistab, et kollektiivsel müügil on vaieldamatuid eeliseid spordiorganisatsioonide jaoks ning et kõnealune müük tuleks läbi viia viisil, mis jääb välja ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast.

3.6.6   Spordivahendite ja -rõivaste ning muude kõrvaltoodete (tootmine ja) kaubandus on miljarditesse ulatuv äri ka Euroopas. Reklaami ja sponsorluse kaudu on see valdkond üks spordi suurim rahastamisallikas. Paljudest Euroopa organisatsioonide tellimusel koostatud uurimustest nähtub, et sporditoodete ülemaailmses tootmisahelas esineb palju töötingimustega seotud puudujääke, mis võivad nõrgendada kogu spordiliikumise eetilist usaldusväärsust. Sportlastelt, spordiliikumiselt ja spordiüritusi sponsoreerivatelt ettevõtetelt ja koostööpartneritelt tuleb nõuda tootmisahela ja selle töötingimuste usaldusväärset ja läbipaistvat järelevalvet (ja eetilisi suuniseid, mis põhinevad ILO kinnitatud rahvusvahelistel tööeeskirjadel).

3.6.7   Komitee märgib, et riiklik või riigi poolt litsentseeritud kihlveo- ja loteriiturg on äärmiselt oluline sporditegevuste rahalise jätkusuutlikkuse seisukohalt. Maksutulud on märkimisväärsed ning aitavad kaudselt muuta spordi eri tasandid rahanduslikult jätkusuutlikuks. Samas peaksid veebipõhised spordikihlveokontorid jätma spordiürituste korraldajatele lepingu alusel võimaluse kontrollida pakutavaid kihlveoliike ja pakkuma neile hüvitist nende ürituste kasutamise eest veebipõhiste spordikihlvedude sõlmimiseks.

3.6.8   Euroopa spordiloterii loomine võiks muuta selle turusegmendi atraktiivsemaks ning suurendaks vahendeid, et rahastada piirkondlike spordiühingute arengut ning sporditreeninguid ja sellealast haridust.

3.6.9   Komitee tunnistab probleeme, mis seonduvad selle turu reguleerimisega, ning tuletab komisjonile meelde, et siseturu põhimõtete ja konkurentsieeskirjade alusel on õiguslikult võimalik edendada meetmeid, mis suurendaksid selle sektori läbipaistvust.

3.6.10   Ebaseadusliku kihlveoturuga on seotud korruptsioon ja organiseeritud kuritegelikud rühmitused. Kõnealused rühmitused üritavad – mõnikord edukalt – manipuleerida tulemustega, mis aitab õõnestada ausat konkurentsi spordis, korrumpeerida ametnikke ja mängijaid ning kahjustada spordi väärtusi. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama õigusaktide ühtlustamise nimel, et võidelda eelnimetatud ebaseaduslike tavade vastu.

3.6.11   Komitee tervitab algatust jälgida riigiabi õigusaktide kohaldamist spordivaldkonnas, et tagada täielik kooskõla Euroopa õigusaktidega.

3.6.12   Komitee toetab täielikult Euroopa Regionaalarengu Fondi võimaluste kasutamist, et toetada spordistruktuure, kuna vabatahtlikud organisatsioonid vajavad seda toetust, mis hoogustab kohalikku ja maaelu arengut liikmesriikides.

3.7   Spordi korraldus

3.7.1   On äärmiselt oluline selgitada spordisektoris kohaldatavaid Euroopa Liidu õigusakte. Komitee tervitab komisjoni algatust anda juhtumipõhiselt abi ja juhiseid spordi eripära mõiste nõuetekohase kohaldamise kohta.

3.7.2   Komitee jagab täielikult kasvavat muret spordiagentide tegevuse üle selle õiguslikust vaatepunktist. Esmatähtis on mõista ja uurida mõju, mida selline tegevus avaldab spordi- ja koolitusorganisatsioonidele ning tagada sportlaste parem kaitse.

3.7.3   Komitee juba toetab konverentsi, millel analüüsitakse korrapäraselt Euroopa mõõtme arendamist spordis ja mõju. Komitee sooviks täita seesugusel üritusel aktiivset rolli.

3.7.4   Komitee nõustub komisjoni ettepanekuga, et oluline on toetada tööturu osapooli ja spordiorganisatsioone ning luua nende vahel püsiv dialoog, et uurida ja arutada spordiga seotud küsimusi, nagu näiteks haridus ja koolitus, alaealiste kaitse, tervis ja ohutus, tööhõive ja töötingimused ning lepinguline stabiilsus.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteearvamus teemal „Valge raamat spordi kohta”, ELT C 151, 17.6.2008.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteearvamus teemal „Valge raamat spordi kohta”, ELT C 151, 17.6.2008.

(3)  KOM(2011) 12 lõplik, lk 10.

---