Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62011CN0311

    Kohtuasi C-311/11 P: Smart Technologies ULC 20. juunil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 13. aprilli 2011 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-523/09: Smart Technologies ULC versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

    ELT C 269, 10.9.2011, p. 27–27 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    10.9.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 269/27


    Smart Technologies ULC 20. juunil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 13. aprilli 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-523/09: Smart Technologies ULC versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

    (Kohtuasi C-311/11 P)

    2011/C 269/50

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Apellant: Smart Technologies ULC (esindajad: M. Edenborough QC, Barrister T. Elias, Solicitor R. Harrison,)

    Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

    Apellandi nõuded

    Apellant palub Euroopa Kohtul:

    tühistada Üldkohtu 13. aprilli 2011. aasta otsus kohtuasjas T-523/09: Smart Technologies ULC vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (WIR MACHEN DAS BESONDERE EINFACH);

    muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 29. septembri 2009. aasta otsus nii, et taotletud kaubamärgi eristusvõime loetakse piisavaks, et mitte kohaldada määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b kohast registreerimisest keeldumise põhjust;

    teise võimalusena tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 29. septembri 2009. aasta otsus;

    mõista apellatsioonikoja menetluses kantud kulud ja kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellant esitab Üldkohtu otsuse vaidlustamiseks järgmised väited:

    Üldkohus ei hinnanud apellandi taotletud kaubamärgi eristusvõimet mitte taotluses esitatud sõnastuse alusel vaid lähtudes sellest, et see on lihtsalt „reklaamlause”. Apellant väidab, et sellega rikkus Üldkohus õigusnormi ja nõuetekohaselt tuleb kaubamärgi eristusvõimet hinnata seoses asjaomaste kaupade ja teenustega ning asjaomase avalikkusega.

    Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta asus seisukohale, et raskem on tõendada reklaamlause eristusvõimet võrreldes mõne muu sõnamärgi eristusvõimega.

    Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et tõendamisele kuuluv asjaolu, et tarbijad ei hinda reklaamlauset samaväärseks kaubamärgiga, on üldtuntud fakt.

    Apellant väidab lõpuks, et piisab ainult minimaalsel tasemel eristusvõimest, et asjaomase kaubamärgi registreerimisest ei saa keelduda määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 7 lõike 1 punkti b alusel.


    (1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).


    Top