4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 295/35

A.

arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi peamine põhimõte, mida on tunnustatud Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning arvestades, et vaatamata selles valdkonnas saavutatud olulistele edusammudele on naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus jäänud suures osas püsima;

B.

arvestades, et naiste vastu suunatud vägivald on peamine takistus naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel ning see on üks kõige levinumatest inimõiguste rikkumistest, mis ei tunne geograafilisi, majanduslikke ega sotsiaalsed piire, ning ohvriks langenud naiste arv on alarmeeriv;

C.

arvestades, et terminit „naiste vastu suunatud vägivald” tuleb mõista kui igasugust soopõhist vägivalda, mille tulemuseks on või võib tõenäoliselt olla füüsiline, seksuaalne või psühholoogiline kahju naistele või nende kannatused, kaasa arvatud selliste tegudega ähvardamine, sunniabinõude tarvitamine või mis tahes kujul vabaduse võtmine kas avalikus või eraelus;

D.

arvestades, et inimkaubitsemine seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil on vastuvõetamatu inimõiguste rikkumine ning kaasaegne orjanduse vorm, mis on tihedalt seotud teiste kuritegevuse vormidega, mis õõnestab tugevalt kõiki pingutusi naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

E.

arvestades, et ettevõtlust puudutava paindlikkuse poliitika edendamine tööturul ei tohi keskenduda esmajärjekorras ettevõtete või avaliku sektori asutuste vajadustele, vaid et paindlikkuspoliitika peab kõigepealt ja eelkõige lähtuma ajast, mida naised ja mehed vajavad, et neil oleks võimalik võtta tõsiselt oma kohustusi perekonnas;

F.

arvestades, et Euroopa tööhõivestrateegiasse ei jää konkreetseid võrdõiguslikkuse suuniseid ega võrdsete võimaluste sammast;

G.

arvestades, et sooline vahetegemine tööturul osutab sellele, et naiste ja meeste vahelised kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed erinevused püsivad;

H.

arvestades, et palgaerinevus on püsinud juba 2003. aastast 15 % juures ning on võrreldes 2000. aastaga vähenenud vaid ühe protsendipunkti võrra;

I.

arvestades, et meeste ja naiste vahel vahetegemine majandusharude ja ametikohtade lõikes ei ole vähenenud, pigem on see teatavates riikides isegi suurenenud;

J.

arvestades, et naiste osalemine otsuste tegemises on soolise võrdõiguslikkuse otsustav näitaja, juhtivatel kohtadel olevate naiste osakaal äriühingutes ja ülikoolides jääb nõrgaks ja naispoliitikute või -teadlaste arv kasvab väga aeglaselt;

K.

arvestades, et ikka veel kehtivad stereotüübid seoses naiste haridus- ja töövõimalustega aitavad kinnistada ebavõrdsust;

L.

arvestades, et Lissaboni eesmärke majanduskasvu ja sotsiaalse turumajanduse edendamise osas saab saavutada vaid siis, kui kasutatakse täielikult ära naiste suurt potentsiaali tööturul;

M.

arvestades, et on olemas pealesunnitud osalise tööajaga töö oht, eriti naiste jaoks, valik, mida surub neile tihti peale mõistliku hinnaga lastehoiukohtade vähesus;

N.

arvestades, et paljud väljakutsed ja raskused mõjutavad rohkem naisi kui mehi, eelkõige tööhõive kvaliteet, abikaasa abistamine teatud valdkondades, nagu põllumajandus või kalandus ja väikesed pereettevõtted, tervishoid ja tööohutus ning emaduskaitse, samuti neid ähvardav suurem vaesuse oht;

O.

arvestades, et nii meeste kui naiste tööhõivemäär on madalam maapiirkondades ja lisaks ei ole paljud naised ametlikul tööturul kunagi aktiivsed ning ei ole seega registreeritud töötutena ega lisatud töötusstatistikasse, mis viib eripäraste rahanduslike ja õiguslike probleemideni seoses õigusega emadus- ja haiguspuhkusele, pensioniõiguse saamisega ja juurdepääsuga sotsiaalkindlustusele ning probleemideni lahutuse korral; arvestades, et maapiirkondi mõjutab kahjulikult kvaliteetse tööhõive võimaluste vähesus;

P.

arvestades, et olukord näitab halvenemise märke mõnede naiste rühmade osas, kes tihti puutuvad kokku üheaegselt mitme raskuse ja ohuga ning kogevad kahekordset diskrimineerimist, eriti puudega naised, naised ülalpeetavatega, eakad naised, vähemusse kuuluvad naised, naissoost sisserändajad ja naisvangid;

Q.

arvestades, et siiani säilivad suured erinevused naiste ja meeste vahel kõikides teistes töökeskkonna kvaliteedi küsimustes, nt töö- ja eraelu ühitamises, töökorraldustes, mis ei rakenda täielikult inimeste võimeid, ning tervishoiu- ja tööohutuse valdkonnas; arvestades, et neist sõltuvate lastega naiste tööhõivemäär on ainult 62,4 %, võrreldes 91,4 % meeste puhul; arvestades, et naiste osalemist tööturul iseloomustab senini suurelt jaolt kõrge ja veelgi kasvav osalise tööaja osakaal – 31,4 % 27-liikmelises ELis 2007. aastal, võrreldes ainult 7,8 %ga meeste puhul, ning 76,5 % kõikidest osalise tööajaga töötajatest on naised; arvestades, et ajutise töö lepingud on samuti levinumad naiste puhul (15,1 %, 1 protsendipunkt rohkem kui meestel); arvestades, et pikaajaline töötus on endiselt palju levinum naiste (4,5 %) kui meeste seas (3,5 %);

R.

arvestades, et vaesuses elamise oht on suurem naistel kui meestel, eriti üle 65 aasta vanuses (21 % ehk 5 protsendipunkti rohkem kui meestel);

S.

arvestades, et töö-, pere- ja eraelu ühitamise probleemi ei ole seni suutnud lahendada naised ega mehed;

T.

arvestades, et sotsiaalpartneritel on meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse meetmete määratlemisel ja tegelikul elluviimisel Euroopa, riiklikul, piirkondlikul, valdkondlikul ja ettevõtete tasandil tähtis roll;

U.

arvestades, et perekonnaelu ja kodutöödega seotud vastutuse jagamine meeste ja naiste vahel, eelkõige vanema- ja isapuhkuse kasutamise väärtustamine on hädavajalik tingimus naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja teostamiseks; ning et ema- ja õppepuhkuse lisamata jätmine kogutööaja hulka on diskrimineeriv ja seab naised tööturul halvemasse olukorda;

V.

arvestades, et juurdepääs laste, vanurite ja teiste ülalpeetavate hooldamise teenustele on meeste ja naiste tööturul, hariduses ja väljaõppes võrdse osalemise seisukohast oluline;

W.

arvestades, et struktuurifondide eeskirjades on märgitud, et liikmesriigid ja komisjon tagavad, et fondide kasutamise eri etappides toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning edendatakse sooliste küsimuste kaasamist,

1.

tervitab eespool nimetatud komisjoni aruannet võrdõiguslikkuse kohta ning kordab naiste ja meeste võrdsete võimaluste ELi tasandi poliitika kahetist laadi: ühest küljest naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamine kõikides poliitikavaldkondades ja teisest küljest sihtmeetmete võtmine naiste diskrimineerimise piiramiseks, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad, parimate tavade vahetamine, dialoog kodanikega ning avaliku ja erasektori algatused;

2.

rõhutab, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamiseks tuleb võidelda naiste vastu suunatud vägivallaga; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles võtma selles valdkonnas kooskõlastatud meetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon arutaks uute meetmete võtmise võimalusi, et võidelda naiste vastu suunatud vägivallaga;

3.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühendama oma pingutusi organiseeritud kuritegevuse ja kaubandusvõrgustike vastases võitluses ning võtma vastu ja tugevdama õigus-, haldus-, haridus-, sotsiaalseid ja kultuurilisi meetmeid, mis vähendavad nõudlust prostitutsiooni järele;

4.

kutsub liikmesriike üles viivitamata ratifitseerima Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastaste meetmete konventsiooni;

5.

on arvamusel, et üldine naiste osalemine otsuste tegemisel piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil ei ole piisav; palub komisjonil, liikmesriikidel ja parteidel arutada, millised meetmed võiksid olukorda parandada; märgib sellega seoses, et valimiskvootide kasutamisel on naiste esindatusele positiivne mõju;

6.

juhib tähelepanu naiste poliitikas ja otsuste tegemisel osalemise ning valitsusvälistes organisatsioonides ja kodanikuühiskonna tegevuses osalemise suhtele; nõuab sellest tulenevalt tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid sellist osalemist edendavat tegevust;

7.

rõhutab naiste aktiivse kaasamise tähtsust ametiühingutes, mille keskseks ülesandeks on naiste kaitsmine töökohal ja neile ettenähtud õiguste tagamine;

8.

peab oluliseks, et naistel oleks suurem kontroll oma seksuaal- ja soojätkamise õiguste üle; toetab seetõttu meetmeid ja tegevust, mille abil parandatakse naiste juurdepääsu seksuaal- ja soojätkamistervise teenustele ja tõstetakse teadlikkust nende õigustest ja kättesaadavatest teenustest;

9.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et viia ellu võrdõiguslikkuse süvalaiendamist sotsiaal-, tööhõive- ja sotsiaalse turvalisuse poliitika valdkondades, eelkõige kaitstud paindlikkuse strateegias, ja võidelda mis tahes diskrimineerimise vastu;

10.

toetab meetmeid, mida edendavad Euroopa Sotsiaalfond ja programm PROGRESS aastateks 2007–2013, mis parandavad naiste olukorda tööturul ja aitavad vältida diskrimineerimist;

11.

väljendab muret selle üle, et paaril viimasel aastal ei ole naiste ja meeste vahelise palgaerinevuse valdkonnas edu saavutatud; seega nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid hindaksid strateegiaid ja meetmeid selles valdkonnas ning otsustaksid, kui vaja, kehtestada koostöös sotsiaalpartneritega uusi meetmeid või uusi lähenemisviise kehtivate meetmete rakendamiseks, et olukorda parandada; toetab sellega seoses võrdsete võimaluste nõuandva komisjoni ettepanekut tugevdada selles valdkonnas kohaldatavaid Euroopa õigusakte, tehes tööandjatele kohustuseks teostada töötasude kontrolle ja arendada tegevuskavasid, mis kaotaksid palgalõhe; rõhutab vajadust kooskõlastatud meetmete järele, eeskätt Euroopa majanduskasvu ja tööhõivestrateegia ning paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete uue tegevustsükli raames;

12.

väljendab muret naiste ebasoodsa olukorra pärast tööturul, mille tulemusel koguvad nad vähem isiklikke õigusi pensionile ja teistele sotsiaalmaksetele, eriti süsteemides, kus õigus nendele põhineb peamiselt isiku sissemaksetel ja töisel sissetulekul; palub seepärast liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid, et jõustada sotsiaal- ja tööalaseid norme ning muuta töötaja õigusi tagavad töökohad kättesaadavaks erinevates tegevusvaldkondades, tagades seejuures, et töötajad, eriti naised, teeniksid korralikku palka ning neil oleks õigus töötervishoiule ja -ohutusele, sotsiaalkaitsele ja ametiühinguvabadusele, mis omakorda annaks panuse meeste ja naiste vahelise diskrimineerimise kaotamisse tööl;

13.

palub liikmesriikidel toetada komisjoni tema riiklike meetmete rakendamise kontrolliga seotud tegevuses eesmärgiga hinnata võrdõiguslikkuse põhimõtte järgmist, eriti seadusjärgseid õigusi, pensioniskeeme ja sotsiaalkaitset;

14.

palub ühenduse institutsioone ja liikmesriike, et need kuulutaksid 22. veebruari rahvusvaheliseks võrdse töötasu päevaks;

15.

tunneb muret ühest küljest naiste ja meeste haridustaseme jätkuva lahknevuse pärast, kuna naised on parema haridusega kui mehed, ja teisest küljest olukorra pärast tööturul, kus naised saavad väiksemat palka, ebakindlamaid töökohti ja neid edutatakse aeglasemalt kui mehi; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid uuriksid selle olukorra põhjusi ja leiaksid sellele lahendusi;

16.

soovitab liikmesriikidel jõuliselt propageerida kooliõpilaste võrdset kohtlemist ja võtta meetmeid soolise vahetegemise vastu töökohal, mis siiani eksisteerib hariduse valdkonnas, kus naisõpetajate osakaal lasteaias ja algkoolis ületab suurel määral nende osakaalu keskkoolis, mis on maskuliinsem ja tunnustatum, paremini tasustatav ja sotsiaalselt kõrgemini hinnatud;

17.

teeb komisjonile ettepaneku uurida, milliseid meetmeid oleks võimalik võtta akadeemilise teadusliku ja tehnoloogilise uurimistegevuse edendamiseks naiste ja meeste seas, et suurendada professionaalide pakkumist antud sektoris ja võtta arvesse ilmset nõudmist nende järele;

18.

palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta täiendavaid meetmeid naiste tööturule juurdepääsu ja selles osalemise parandamiseks, eelkõige valdkondades, kus nad on alaesindatud, nagu kõrgtehnoloogia, teadus, täppisteadused ja inseneriteadus, ning naiste tööhõive kvaliteedi parandamiseks, eelkõige kõikidel tasemetel elukestva õppe ja haridusprogrammide abil, mis on sellel eesmärgil välja töötatud; soovitab tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel kasutada selle saavutamiseks Euroopa struktuurifonde;

19.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama tähelepanu abikaasade olukorrale, kes abistavad käsitöös, kaubanduses, põllumajanduses, kalanduses ja väikestes pere-ettevõtetes, lähtudes soolise võrdõiguslikkuse seisukohast ja võttes arvesse asjaolu, et naised on palju haavatavamas olukorras kui mehed; palub komisjonil esitada viivitamata ettepanek, millega muudetakse direktiivi 86/613/EMÜ (12) füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega, et kõrvaldada kaudne diskrimineerimine, arendada positiivset võrdse kohtlemise kohustust ning parandada abistavate abikaasade õiguslikku olukorda;

20.

kutsub liikmesriike üles välja töötama ühise omandi õiguslikku konstruktsioon, et tagada naiste õiguste täielik tunnustamine põllumajandussektoris, asjakohane kaitse sotsiaalkindlustuse valdkonnas ja nende töö tunnustamine;

21.

soovitab liikmesriikidel soodustada naisettevõtlust tööstussektoris ja anda naistele rahalist toetust ja professionaalse nõuande süsteeme äriühingu asutamiseks ning sobivat väljaõpet;

22.

kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu emadusega seotud soodsate tingimuste olemasolule naiste jaoks, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu töötajate – kelle hulk suureneb – olukorrale, kes on ametlikult füüsilisest isikust ettevõtjad, aga keda võib tegelikult liigitada „majanduslikult sõltuvate töötajate” kategooriasse;

24.

kutsub liikmesriike üles tunnustama ettevõtteid, kes võtavad meetmeid selle nimel, et edendada võrdõiguslikkust naiste ja meeste vahel ning hõlbustada tasakaalu töö- ja eraelu vahel, et edendada heade tavade levikut selles valdkonnas;

25.

palub komisjonil ja liikmesriikidel pidada esmatähtsaks ja võtta eriti arvesse kaitsetumaid naiste rühmi, eriti puudega naisi, naisi ülalpeetavatega, eakaid naisi, vähemusse kuuluvaid naisi ja naissoost sisserändajaid, kinnipidamisasutuses asuvaid naisi, pöörata neile erilist tähelepanu ning välja töötada sihtmeetmed nende vajaduste rahuldamiseks;

26.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu ja rakendama vajalikke meetmeid, et toetada puuetega naisi, et nad saaksid areneda sotsiaalse elu, töö, kultuuri ja poliitika valdkondades, kus nad on endiselt alaesindatud;

27.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama sisserännanud naiste juurdepääsu haridusele ja tööhõivele, võttes vastu olemuslikke meetmeid, et võidelda kahekordse diskrimineerimisega, mille all sisserännanud naised tööturul kannatavad, ning luues neile soodsad tingimused, et minna tööturule ja ühitada oma töö- ja eraelu, samuti tagades sobiva kutseõppe;

28.

tunneb heameelt komisjoni ja sotsiaalpartnerite konsultatsioonide üle, mille eesmärk on parandada õiguslikke ja muid raamistikke töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks; ootab huviga nende konsultatsioonide analüüsi tulemusi ja sellest tulenevaid ettepanekuid, eelkõige ettepanekuid, mis on seotud emapuhkuse ja selle lülitamisega kogutööaja hulka, vanemapuhkuse, isapuhkuse, lapsendamispuhkuse ja ülalpeetava eest hoolitsemise puhkusega; on lisaks seisukohal, et vanemapuhkust käsitlevat raamlepet saab parandada järgmistes punktides: ergutusmeetmete rakendamine, et julgustada isasid võtma vanemapuhkust, vanemapuhkust võtvate töötajate õiguste tugevdamine ning puhkuste korra, vanemapuhkuse paindlikumaks muutmine, pikendades selle kestust ja suurendades hüvitamist;

29.

tuletab meelde, et igasugune poliitika töö- ja pereelu ühitamiseks peab põhinema isikute vaba valiku põhimõttel ning olema kohandatud elu erinevate etappidega;

30.

kutsub liikmesriike üles esitama konkreetseid meetmeid võitluseks naiste ja meeste vahelise ebavõrdsusega, mis tuleneb katkestatud töömudelitest eelkõige emapuhkuse või ülalpeetavate eest hoolitsemise puhkuse tõttu, ja vähendama nende negatiivset mõju tööalasele edenemisele, palgale ja pensionile;

31.

märgib, et töö-, pere- ja eraelu ühitamine on üks tööhõive suurendamise peamistest teguritest ja kutsub komisjoni üles koguma ja levitama parimaid tavasid selle kohta, kuidas tööelu paremini tasakaalustada ja meestel pereelus rohkem osaleda;

32.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tungivalt julgustada meeste osalemist soolise võrdõiguslikkuse poliitikate elluviimisel, eriti töö-, pere- ja eraelu ühitamisel;

33.

palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel suurendada lapsehooldusteenuste ja ülalpeetavate isikute hooldusteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsu Barcelona eesmärkide kohaselt ja tagada, et nende teenuste kättesaadavus oleksid vastavuses naiste ja meeste täisajaga töötamise ajagraafikuga, kes hoolitsevad laste ja ülalpeetavate eest;

34.

kutsub ettevõtete vastutavaid isikuid üles lülitama tööjõudu käsitlevasse halduskavasse paindlikud perepoliitika meetmed, et teha nais- ja meestöötajate jaoks pärast tööpausi tööle naasmine lihtsamaks;

35.

juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu vaesuse feminiseerumisele ajal, kui naisi, eelkõige eakaid naisi ja üksikemasid, ohustab tõrjutus ja vaesus, ning palub neil tungivalt välja töötada meetmed selle suundumuse vältimiseks;

36.

palub komisjonil ja liikmesriikidel arendada välja koolitus- ja rakendusmeetmed, mis võimaldavad kõigil asjaomastel huvirühmadel seostada oma tegevus oma pädevusala piires naiste ja meeste võrdsete võimaluste küsimusega, sealhulgas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiaga seotud mõju-uuringud;

37.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud asutused tagaksid olemasolevate vahendite – nagu juhendid naiste ja meeste võrdsete võimaluste põhimõtte kaasamiseks komisjoni tööhõivestrateegiatesse – tõhusa kasutamise;

38.

nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et need tagaksid sobiva väljaõppe meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse mõõtme arvesse võtmiseks ametnikele, kes viivad ellu ühenduse programme riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil;

39.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid, mida on võimalik kasutada majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegia rakendamise edaspidisel jälgimisel, et võtta arvesse soolist mõõdet ja tagada poliitikate kohane rakendamine ja järelevalve;

40.

tervitab Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi asutamist ja haldusnõukogu liikmete ametissenimetamist, millega on moodustatud instituudi juhtorgan; tunneb siiski muret selle pärast, et instituudi direktori töölevõtmine viibib ja nõuab tungivalt komisjonilt olukorra parandamist;

41.

palub komisjonil Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi abiga lisada kandidaatriikidest ja potentsiaalsetest kandidaatriikidest pärit fakte ja statistikat tulevastesse naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse aastaaruannetesse;

42.

palub liikmesriikidel ergutada sporditegemist ja tervislikke eluviise kogu elanikkonna seas, arvestades asjaolu, et naised osalevad spordis vähem;

43.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.